Järgneva jutu paremaks
mõistmiseks selgitan töö juures kehtivat ületunnisüsteemi. Kui
ületunnid satuvad sama kuupäeva peale, mis tavaline tööpäev saad
esimese kahe ja poole tunni eest pooleteist kordse ja järgnevate
eest kahekordse tasu, kui ületunnid puhkepäeval saad kõigi eest
kahekordse tasu. Tasu võid omal valikul võtta välja palgas või
vabades päevades. Mina olen alati võtnud vabade päevadena, sest
esiteks ei maksa ma sentigi (minutitki) maksusid lisa vaba aja eest
(palga pealt läheks ligi 40% maksudeks kuna lisaraha meie
progresseeruva maksusüsteemi juures liitub sissetuleku tippu).
Teiseks hindan ma vaba aega oluliselt kõrgemalt kui lisaraha poolt
võimaldatavaid luksusvidinaid. Lõpuks saan selliselt umbes kolm
kuud puhkust ettenähtud kuu asemel,
millest kohe kuidagi ei piisaks. Olen nimelt selline tüüp, kellele
meeldib nii tööd teha kui puhata intensiivselt (palgatööd paraku
intensiivselt teha ei saa, käin vähemalt kohal intensiivselt).
Seni oli meil sihuke
süsteem, et ületunde pakuti enamasti täistööpäeva pikkuses, ehk
kaheksa tunni kaupa. Kui liitus tavalise tööpäeva otsa pidid 16
tundi jutti koha peal viibima. Mingit probleemi ei tekitanud kuna
meie töö pole intensiivne ning uniseks minemise korral läksid
viskasid puhkenurgas pikali ja tegid uinaku. Mõni tüüp tukkus otse
tööpostil nagu see sõjaväes kombeks oli. Vahel pakuti peale
vahetust 4 tundi lisaks, mis eriti popularne polnud, sest esimesed
2.5 tundi vaid pooleteistkordselt tasustatud. Sel ajal kui ma
puhkusel viibisin oli uus tehnikadirektor (kes meie olusid ei tunne)
süsteemi muutnud. Tema leidis, et 16 tundi järjest tööl olla
nõuab ebainimlikku pingutust ning on tööohutuse seisukohast väär
(mis mõnes teises kohas võib tõsi olla). Järgnes korraldus:
ületunde võib anda vaid 4 tunni kaupa. Meie kahtlustame, et selle
taga oli hoopis soov kõrgema juhtkonna ees silma paista palgaraha
kokkuhoiuga, sest 4 tunni kaupa on 1.5 kordse tasu osa võrreldes
kahekordsega oluliselt suurem kui 8 tunni puhul.
Seoses ületundide eest
heldelt tasustamisega on võrdsuse tagamiseks loodud süsteem, et
kõigile peab ületundide võimalust pakkuma võrdselt, mille
tagamiseks on loodud tabel, kus kõigile pakutud võimalused
numbriliselt kirjas. Kui sulle pakutakse 8 tundi läheb sinu number
üles 8 võrra sõltumata sellest kas võtad vastu pakkumise või
ütled ära, ainult siis kui oled puhkusel või väljaõppel ei saa
sulle võimalust pakkuda. Ületunde tuleb pakkuda alates neist, kes
seni kõige vähem saanud ehk siis kelle number kõige väiksem. Kui
juhtkond ekslikult jätab su pakkumise käigus vahele saad tasuta
lisatasu või vaba aega sõltuvalt palju järgmisele pakuti. Kuna
paarile ülemusele valmistab liitmine ja arvutamine 10 suuremate
numbritega raskusi, tekib aeg-ajalt olukordi, kus saad paar vaba
päeva kuna sind jäeti vahele. Uus süsteem muutis olukorra veel
keerulisemaks, sest sama hulga ületundide puhul tuli nüüd kaks
korda rohkem pakkumisi teha ja arvutada, suurendades vigade
võimalust. Kui keegi tahaks soovitada selle süsteemi jaoks Exeli
tabeli kasutamist siis ei maksa, sest ka lihtsaimat
arvutikasutamisoskust valdavad juhtkonnas üksikud. Lisaks vigade
hulga drastilisele suurenemisele tõusis ka töötajate
rahulolematus. Kokkuvõttes tüüpiline näide juhi kiirest
läbimõtlemata otsusest.
Neljapäeval
tund enne tööpäeva lõppu pakkus ülemus mulle ületunde kell
22:00-02:00 ja tööle tagasi 06:00-14:00.
Ma algul mõtlesin, et teeb nalja, sest selline tööajajaotus on
totraim võimalik. Küsisin üle, kas ta tõepoolest arvab, et ma
peaks öösel paariks tunniks koju sõitma, et varahommikul uuesti
tööle tulla. Jah, nüüd on meil selline kord, et tööohutuse
kaalutlustel 16 tundi järjest ei pakuta. Kuule mõtle peaga, ehkki
nominaalselt on tegu 12 tunni tööajaga siis tegelikult olen ju 16
tundi hõivatud. Ma saan aru, aga nii see on sain vastuseks. Sellisel
juhul ma keeldun teatasin pahaselt, ehkki ületunde tahaks teha. Mul
oli lihtsalt raske uskuda sihukest jama, mõtlesin natuke ja
otsustasin tehnikadirektori jutule minna, tema oli ju kogu asja
algataja, põhjendades uut korda tööohutusega. Minu põhiseisukoht
oli, et kui ta peab 16 tundi järjest tööohutuse kohast ebasobivaks
siis 16 tunni jooksul südaööl koju sõita ja paari tunni pärast
tagasi sõita on oluliselt ohtlikum.
Direktor
oli oma kabinetis, koputasin lahtisele uksele ja uurisin kas saan
paar sõna vahetada. Seletasin talle kiirelt olukorra ära küsides
kas tema personaalselt peab eelkirjeldatud 16 tunnist tsüklit
mõistlikuks. Muidugi mitte, mina küll ei võtaks sellist pakkumist
vastu. Aga osakonnajuhataja just praegu tegi mulle sellise pakkumise.
Oi ei, see pole kindlasti õige, ma ütlesin neile, et nii ei tohi
aega planeerida. Tore, siis oleme samal meelel, olin rahul ja
tänasin. Osakonna juhatajale teatasin, et direktor just kinnitas
mulle personaalselt, et tal pole õigust sellist üleaja pakkumist
teha. Ei-ei vastas see, reeglite järgi saan ainult neli tundi
pakkuda ja sinu nimi oli järjekorras. Kuule, läheme koos direktori
juurde ja selgitame olukorra, siis kuuled otse tema käest. Tüüp
ajas vastu, et tal pole aega aga astusin kiirelt direktori endiselt
lahti oleva ukse juurde teatades, et osakonnajuhataja tahab veel paar
detaili üle kinnitada.
Viimasel
ei jäänud muud üle kui direktori kabinetti mulle järgi tulla.
Rääkisin loo uuesti lühidalt üle, olukord oli selge kuni
osakonnajuhataja tuli oma reeglite jutuga lisades, et keegi teine
pole kurtnud, et selline ajastus ei sobiks. Mida kuradit, see oli
mulle ausalt öeldes üllatus, sest omavahel olles kõik töötajad
hädaldasid ja avaldasid rahulolematust. Järelikult polnud keegi
julgenud osakonnajuhatajale arvamust avaldada, direktori jutule
minekust rääkimata. Ütlesin vahele, et ma pole volitatud teiste
nimel rääkima aga isiklikult ei pea sellist ajajaotust tööohutuse
seisukohast õigeks, kui ma peaks roolis magama jääma ja midagi
juhtub tekitab see probleeme ka teile. Mul polnud vaja lisada, et
neid ei lasta mitte ainult lahti vaid võidakse ka kinni panna. Meile
nimelt on pähe taotud reegel: kui keegi leiab mingi ülesande
tööohutust rikkuvat siis tuleb sellest keelduda ja ülemusele ette
kanda. Direktor teatas lühidalt: sellisel juhul peab reegleid
muutma, sest 16 tunni jooksul inimest edasi tagasi sõitma panna,
eriti öösel, pole kindlasti ohutu. Make it happen – tee ära oli
suunatud osakonna juhatajale, Are you satisfied – oled rahul,
minule. Täiesti rahul, vastasin ja tänasin veelkord tema aja eest.
Ülejäänud
töötajad käisid pärast minu käest uurimas, kuidas sa julgesid
direktori jutule minna, mis juhtus ja kas oli suurem konflikt. Mingit
konflikti polnud, väga viisakas jutuajamine ja olukorra selgitamine
kusjuures jõudsime ühisele arusaamisele üleaja tundide koha pealt.
Hiljem ametiühingu tüübilt kuulsin veidi telgitaguseid. Direktor
oli tõepoolest neljatunnise üleaja reegli kehtestanud tööohutusele
rõhutades aga ilmselt polnud kas tuttav üleaja süsteemiga või ei
mõelnud läbi võimalikke esilekerkivaid probleeme. Igatahes
kasutasin tema enda tööohutuse põhjendust enda õiguse saamiseks.
Järgmine päev rääkisin pealelõunase vahetuse bossiga, kes ainus
peaga tüüp juhtkonnas. Too vangutas pead ja parandas mulle lisatud
tunnid ära, nimelt oli keegi tohm mind Kreeka puhkuse ajal üleajal
tööl käinuks märkinud. Ega ma kurtnud poleks kui palgalehel
lisaraha või lisapuhkus oleks kirjas, paraku polnud kumbagi.
Laupäeva
õhtul helistati ja pakuti ületunde pühapäeval, super sest nii
saan kogu aja eest kahekordselt makstud sel ajal kui jalgpalli
finaalmängu puhkeruumis vaatame :D Kokkuvõttes läks veel paremini
kui olin lootnud, suht lihtsad tööd sain, mis võimaldasid kirja
panna täistööaja samas kaks tundi vutti vaadates. Kahju ainult, et
horvaadid kaotasid ja et töö juures õlut ei tohi juua. Lõpuks
veel küsiti kas saaksin neli tundi edasi olla ja kaks veorihma
paigaldada. Aga muidugi, sest neid konkreetseid oskasin vähem kui
tunniga paika saada. Seega veel kolm tundi niisama aja viitmist ja
kokkuvõttes olin pühapäevaga kolm lisa vaba päeva saanud. Lõin
numbrid kokku, juba ongi mul natu üle nelja nädala lisapuhkust
teenitud!
Lõpetuseks
on minu jaoks täielik müstika, miks inimesed kardavad ülemusi, ega
julge nendega isegi rääkida. Nad on ju samasugused inimesed nagu
kõik teised lihtsalt juhtuvad momendil veidi kõrgemal positsioonil
olema. Miks peaks mingit aukartust või lausa hirmu tundma. Ma saaks
aru kui tegu monarhistliku või totalitaarse ühiskonnaga, kus
autoriteete kummardatakse, aga Kanada on ju pika demokraatliku
traditsiooniga riik. Mõnede puhul näed kuidas nad silmnähtavalt
kokku tõmbuvad kui boss suvatseb tähelepanu osutada, millest küll
sihuke ärahirmutatud suhtumine tuleb, no ei saa aru.