Purakas

Nii ütlevad sportlased, kui ootamatult super tulemus tuleb. Täna võin julgelt kirjutada, et lambist panin sihukese puraka, mida poleks kuidagi osanud oodata. Järgnevat paluks vaadata mitte maailma taseme vaid penskarieeliku füüsilise vormi vaatevinklist. Isegi tervisesportlaseks oleks mind palju nimetada, ma ei käi ju jooksmas mitte tervise eesmärgil vaid lihtsalt omast lõbust. Kaasnev hea tervis on kirsiks tordil.

Pulss ühtlane ja normaalne
kogu jooksu ajal

Kinnitamaks, et mul mingit rekordi jooksmise plaani polnud ei saa mainimata jätta eilset arvutimängu maratoni, mis kella kolmeni öösel kestis. Ma tean, et pole sugugi normaalne minu eas, aga kõigil meil on omad kiiksud ja aeg-ajalt avalduv arvutimängu sõltuvus üks pisemaid pahesid tänapäeva maailmas, vähemalt nii meeldib mulle mõelda. Eelneva tulemusel magasin sügavalt, kui silmad avasin ja kella vaatasin oli see täpselt 11:11. Tol momendil ei mõelnud, aga ilmselgelt tegu vihjega😉 Nimelt kunagi koolipõlves käis mingi kampaania, et kõik teadsid, mis nende "õnnenumber" on. Minu jaoks tegu mingi täieliku uhuu värgiga, kuid sotsiaalsele survele alludes mõtlesin endalegi õnnenumbri välja. Üksteist sel lihtsal põhjusel, et tegu algarvuga ja kellelgi klassikaaslastest seda polnud. Saate vist isegi aru, ega tegelt ma eriti tõsiselt sihukest asja nagu "õnnenumber" ei võta, aga näe meelde jäi.

Tegin kohvi, nautisin äsja uuesti avastatud videokõne võimalust kodumaaga ja niitsin muru. Kuna kaaskondsed ei viitsinud miskit aktiivset kambaviisilist tegevust ette võtta otsustasin siiski jooksuringi ära teha, ehkki õige hiliseks teine jäänud. Mõtlesin veel, et võtan täna rahulikult, eks vaata kas viitsin viieka läbi sörkida. esimese poole kildi aega kuuldes arvasin, et mobla paneb segast. Kildi aeg aga vihjas viisakale tempole vaatamata enda arust rahulikule jooksule. Pooleteise kildi peal otsustasin veits pikema tiiru teha, pargis keeran kolmepoole peal tagasi. Paraku tagasipööramise kohta jõudes oli samm värske ja aeg kostis üllatavalt hea, ähh lähen kümpi peale.

Kilomeetrite vaheajad

Viie kildi vaheaeg oli üllatavalt kiire, kahtlustasin et mobla kõpsu viga, kuid pulsikell värises randmel samal ajal. Kui jaksan tempot hoida peaks rekordilähedane aeg tulema. Hoidsin rinda ees ja lasin õlad lõdvaks, mul nimelt kipuvad õlad pingutades kramplikult üles tõusma - seda nii joostes kui karate vabavõitluses. Teadlikult lõdvaks sundides elu hoopis lihtsam. Järgmised kolm kilti läksid lennates, ainult paari tõusuga üheksas oli raske ja ajas hingeldama. Viimane kilt sai surutud kuid mitte liiga hullult. Kella kinni lüües ja seisma jäädes tahtsid jalad edasi joosta, päris naljakas tunne. 

Ereda päikese käes vaatasin 48:19, täitsa hea aeg, ehkki kerge pettumus, et alla 47 ei tulnud. Samas ei andnud kahe viie kildi vaheajad kuidagi seda kokku, esimene viiekas viisakas 23:31, teine väga hea 22:48. Lähemalt uurides pidin üllatusega tõdema: hoopiski 46:19!!! Ei saa olla, tähendaks pooleteise minutiga mu kõigi aegade rekordi ületamist. Paraku kinnitas seda ka mobla mitte ainult pulsikell ja neil on sõltumatud GPS seadmed. Tuleb tõdeda, et ka vanad mehed jaksavad joosta😜 Igatahes endal päris uhke tunne.

Blogipostitust lõpetamas, nagu näete on ilm ka meil juba suvine

Boonusena nägin lõdvestusringil meie tänaval tee äärde tõstetud massiivsest paksust klaasist lauda, millel kleps: "FREE TABLE, ... pls take". Perfektne ajastus, meil aialaud elab oma viimaseid hingetõmbeid. Laud küll tubaseks kasutamiseks mõeldud aga ma kavatsen ise mingid ägedad jalad alla teha asendamaks originaalseid, klaas sutsu kriibitud kuid õue sobib ideaalselt. Tütrega autosse tõstmine oli paras punnimine, klaas saadan ju samas kaalus kui kivi ja pooletolline klaasplaat mitte kergete killast. Õnneks pole tütar lumehelbeke. Momendil laud ajutiselt aeda kännu otsa paigaldatud. Kaasa tõi just imemaitsva toidu ja tütar arbuusilõigud õue, mida sa hing veel igatsed - oska pisikestest asjadest rõõmu tunda ja elu on kui lill!

P.S. Eriliseks delikatessiks Halloweeni taaskasutatud kõrvitsatest valmistatud salat!

On teil lugejad oma õnnenumber ja kui siis mis selle valimise, saamise põhjuseks kui tohib küsida?

Ajublokk või vaktsiini kiirgus?

Tuleb tunnistada, et ehkki koroona seni minust mööda läinud, siis vaktsiini kiirgus on ilmselgelt hakanud mõju avaldama😜 Eile üritasin FB kõnet kasutada, teise poole jutt jõuab kenasti minuni, kuid tema mind ei kuule. Viskan kiirelt pilgu helitugevuse nuppudele nii üleüldistele kui FB omale, mõlemad kenasti 70% peal, ei tohiks ju probleemi olla. Mikrofon heliseadistustes sisse lülitatud, FB omas ka aga tee mis tahad, minu kõne ei kosta. Ajasin kiired jutud üle mobla ära enne kui üritasin probleemi süveneda.

Läpaka klaviatuuri ülemises reas kari seadistuse nuppe, neid ma üldiselt kunagi ei käpi aga igaks juhuks vaatasin üle. Hmmm... seal oli ka mikri pildiga nupp. toksisin seda, ei miskit vahet. Igaks juhuks helistasin üle FB kaasale, tema ka ei kuulnud mind. Lasin naisel liinil olla ise palavikuliselt mikri nuppu toksides samal ajal erinevaid teisi nagu Alt, Ctrl, Fn, Win, ... all hoides. (ma ju ometigi ei lasku nii madalale, et hakkaks juhendit tudeerima😜) Järsku kuulsin hüüatust, nüüd kuulen. Viimane kombinatsioon Win + 🔎 oli see mis lülitas mikri peale. Täielik müstika, et ei kajastunud üldises heliseadistuste aknas, kus programm kangekaelselt väitis, et mikker on pidevalt peal olnud.

Olin millalgi mikri tummaks teinud ilma ise märkamata, või isegi teadmata kuidas seda teha. Ja siis koitis: üleeile istusin aialaua taga läpakaga, läksin korraks tuppa õltsi võtma, vahepeal jõudis kerge vihmasabin tulla. Kuivatasin majapidamispaberiga piisad klaviatuurilt olles enne ekraani maha lülitanud. Küllap siis oskasin kuidagi samal ajal Win nuppu all hoida kui ülemise rea paberiga üle käisin. Aga miks kurim seadistus peale läpaka maha ja peale lülitamist ei taastunud??? Ainus seletus, et "riistvarapõhine" lülitus jääb mälusse ega lase end automaatselt ümber seadistada.

Ja siis meenus, et kaamera pole mul läpakal pikemat aega töötanud. Paar kuud tagasi nägin vaeva, uuendasin draiverid, windowsi enda, uurisin ja puurisin kaamera seadistusi, ei miskit. Kaamerat kasutada üritades sain kõigi erinevate programmidega pidevalt veateate. Googeldamine ka ei aidanud, mitmed kurtsid foorumites sama probleemi, üldine veendumus oli, et kaamera kutu. Tuluke lõi põlema: kurat, no ei ole võimalik, äkki sama nali mis mikriga. Muidugi oli kaamera ikoon ülemise rea F8 nupu juures. Hoidsin Win all ja klõpsasin sellele. Miskit silmnähtavat ei juhtunud. Niipea kui üritasin FB videokõnet teha ilmus mu üllatunud ilmega moll ekraani aknakesse. Täitsa hambad, uskumatu kui tohm ikka üks insener võib olla. Klassikaline: iga seade töötab kõige paremini kui seda sisse lülitada😒

Kirsiks moosil pani koer mu juustuvõileiva sel ajal nahka kui tähelepanu oli liialt läpakale koondunud. Pagana elukad, iga nõrkuse momendi nad ka ära tabavad.

Hüljatud suusakuurort tegusal emadepäeval.

Ronimine on veres

Esiteks muidugi õnnitlused kõigile emadele! ... ja isadele ilma kelleta emasid poleks no ja muidugi lastele samuti, ka ilma nendeta poleks emasid😉 Aga et keegi puudutatud ei saaks siis kõigile kodanikele, sest nii või teisiti on meil kõigil emad!

Meil siin möödus kõik traditsiooniliselt ja keskmisest tegusamalt. Vanem tütar tegi hommikul pannkoogid, mina segasin sõnaotseses mõttes "käsitöö" moosi mango, maasika ja mustikatükkidest, noorem laps tõi Tim Hortoni kohvikust jääkohvi.

Kooki moosiga!

Hommikusöök nahas oli plaan matkale minna, seekord jäi päevakangelane koju, otsustas tähtpäeva puhkuseks kasutada. Pakkusin küll end lohutsueks kampa aga lapsed soovisid issit matkale ja kaasa utsitas tagant, tal olevatki lõõgastav omaette olla.

Puutüvi mugav kallakust üles ronida

Metsarajal

Sõitsime samasse kohta "Forks of Credit", kuhu mõne nädala eest üritasime minna, seekord oli politsei tee juba mahasõidul sulgenud. Täiesti arusaamatu, miks inimesi metsa ei lasta. Paraku tean ümbruskonna matkamise võimalusi piisavalt hästi, kõiki kohti pollarid ikka valvata ei jõua, lootuse panime just vähemtuntute peale. Hästipeidetud kümne auto parklas metsavahel olid pooled kohad tühjad, jällegi selline paik mida vaid kohalikud või entusiastid teavad.

Mahajäetud suusatõstuk

Olen siin paar korda varem olnud aga idapoolsel lõigul polnud hulkunud. MapsMe veebipõhisel kaardil moblal isegi need rajad kenasti peal, mida ametlikult kaardilt ei leia. Parkimine võimsa jääaegse uhtoru põhjas, ronimist oli järske kaldaid pidi kõvasti. Pikem märkimata rajalõik viis ümber natu üle saja meetri kõrge moreenikünka. Milleks ümber minna kui saab ka tippu ronida. Mäe otsa jõudes võisime tõdeda, et siin oli kunagi olnud mäesuusakeskus. Mõni ime, sest sada meetrit suhtelist kõrgustevahet annab täitsa soliidsed rajavõimalused. Eestis Väikesel Munakal kõrguste vahe vaid 73 meetrit. 

Noored postide otsas

Tõstukimastid veel püsti, veekraanid siin-seal kunstlume jaoks, lumekahurid mäe all hunnikus, tõstukioperaatorite majakesed ja isegi stardiplatvorm veel alles. Kõik oli suht lagunenud, kuid hinnanguliselt mitte üle 10 - 15 aasta maha jäetud. Enne kui jõudsin reageerida oli vanem tütar ahvi kombel tõstukimasti otsa turninud, noorem ei kannatanud kaua oodata, peagi oli temagi kribinal ülal. 

Traaditelefoniga liinil

Ega siis isa saa viletsam olla, vallutasin järgmise masti. Hiljem sain kodus kaasalt pragada kui too pilte nägi. No mis mina enam teha saan, tütred juba aastaid täisealised, pole mul õigust neid keelata, üritasin välja vabandada. Tegelt muidugi polnud seal miskit eriti riskantset, ja pealegi pole me ainsad, kes insta piltide nimel eluohtlikke tempe teevad😜

Koerad ainult läksid murelikuks kui inimesed oma esiisasid meelde tuletades maste ja trosse pidi kõrgustes turnisid. Ronimisisu täis tegime kiire näksi ja joogipausi. Tagasiteel metsavahel hakkas vanem kutsa jalad erutusest kanged sabajupats sirge huviga nuuskima. Lähemale jõudes avastasime hulgaliselt ilusaid sulgi maas. Ilmselt olid moblamasti tipus pesitsenud kotkad mingi pirakama linnu kätte saanud. Sulgede põhjal ei osanud küll otsustada, kellega võiks tegu olla. Ilusad pruunid, triibulised ja päikese käes pärlmutterjalt helklevad. Korjasime mõned suveniiriks kaasa.

Stardiplatvorm mäe tipus

Pärastlõunal koju jõudes viskasin liha grillile, lapsed tegid salati ja kartulid, kapsad ahjus valmis. Emadepäeva õhtusöök õnnestus igati hästi, isegi kaasa kiitis, et oleme end ületanud. Teist korda tõin poest marineeritud ja maitsestatud lihad, mis meie grillil poole tunniga just parajalt küpseks saavad. Kõrvale vaatasime Youtube humoorikat geograafiatutvustust Eesist, Poolast, Jaapanist ja Canadast.

Purpurne metsalill

Trillium

Baromeeter hakkas langema :(

Ennevanasti kasutati ilmaennustamiseks baromeetri abi: õhurõhu langemine tõotas halba ilma või lausa tormi. Koroonapandeemia puhul on suht mugavaks ja usaldusväärseks hinnanguks reovee uuring, mis paraku selle nädala alguse näitajate poolest just kiita pole. Pea igal pool üle Eesti on viiruse kontsentratsioon kergelt kasvama hakanud. Loomulikult pole siin seost esmaspäevase piirangute leevendamisega, sest need mõjud ilmnevad alles nädala kahe pärast. Ühe nädala näitajad poleks nii alarmeerivad kui trend kõikjal ei liiguks samas suunas. Teine murekoht on ka Läti ja Leedu nakatumise järsk tõus. Ootame ära järgmised kaks nädalat enne kui pandeemia arengu edasine suund selgemaks saab.

Lätis on valitsus ja seim eriarvamusel piirangute koha pealt, viimane toetab populistlikult riigi avamist sel ajal kui nakatumine kasvab. Ega meil Eestiski kõik ühel arvamusel ole, piirangute toetajad ja vastased valmis karvu pidi kokku minema. Ametlikult langes ohutase punaselt väga kõrgelt ohutasemelt oranzhile ehk kõrgele. Suurimaks ohuks, et rahvas võtab seda kui kinnitust hullema möödumisest: elu läheb edasi nagu ennevanasti (eelmisel suvel). Astume neljandat korda samasse ämbrisse ja saame järgmise laine kaela.

Canadas võideldakse momendil kolmanda lainega. Tänastes uudistes oli pikem arvamuslugu teemal, et demokraatlikus riigis kiputakse pidevalt samu vigasid kordama: üldsuse survel piiranguid liiga vara leevendama ja liiga hilja rakendama võimaldades pandeemia uue laine tõusu. Väga huvitava ja minu arust hea analoogiaga võrreldi pandeemiat metsatulekahjuga, mida kustutatakse hoogtööna kuid mitte lõplikult. Niipea kui veekraanid koomale keeratakse saavad siin-seal hõõguma jäänud tukkidest uued põlengukolded alguse ja kuna kraanide avamisega (piirangutega) venitatakse algab uus põleng ning kogu värk otsast peale. Vaktsineerimine küll vähendab järjest kuiva süttimisaldi puidu hulka kuid kõiki oksi ei jõuta kunagi ära korjata, mistõttu covid-19 on ilmselt tulnud selleks et jääda, muutudes üheks hooajaliseks viiruslikuks nakkushaiguseks, millega peab arvestama ja mille vastu vaktsineerima.

Eesti läheb lahti - mis edasi?

Mõttekoht - Eesti ja India on nakatuvuse poolest samal tasemel!

Homsest, või tegelt juba tänasest Eesti aja järgi kaotatakse Eestis mitmed piirangud. Põhiküsimus mis paljudel meeles mõlgub: millised tagajärjed saavad sellel olema. Kõige kaalukama sõna ütles teadusnõukogu ja nende prognoosid polnud eriti julgustavad. Ka kõige soodsama asjade käigu juures ennustatakse Jaanipäevaks mõnevõrra langenud, kuid endiselt kõrget nakatuvust. Seda nimetatakse "keskmise riski tasemeks" - mis paraku tähendab Jaanipäevaks vähemalt 100 (SADA) korda kõrgemat nakatumist kui eelmisel aastal samal ajal. Kui eelmisel aastal oli Eestis esimesel mail keskmiselt 10 uut juhtu päevas, esimesel juunil 5 juhtu siis jaanipäevaks langes see alla ÜHE!!! kus püsis pea kuu aega.

Surmade suhtarv nakatunute kohta madal nii Eestis kui Indias???

Praegusel ajal on muidugi õige keeruline ennustada, kuidas pandeemia käik kulgeb kuna põhiliseks teguriks osutub elanikkonna (ennustamatu) käitumine mitte enam piirangud ise. Piiranguid võib kehtestada palju tahad aga kui rahvas sellest kinni ei pea siis ka tulu ei tule. Ühelt poolt suureneb järjest immuunsete kodanike arv, teiselt poolt suureneb ka inimeste väsimus, ükskõiksus ja trots. Viirus muidugi ei hooli, kasutab levimiseks iga kodanike poolt lahkelt pakutavat võimalust.

Massimeedias räägitakse viimase nädala jooksul India katastroofist. Vaadates aga kuivi ja emotsioonituid numbreid näeme, et India saavutas alles eile suhteliste nakatumiste poolest sama taseme, mis momendil Eestis!!! Surmade arvu poolest nakatumiste kohta on Eesti ja India väga sarnased. OK, see number sõltub suurelt osalt definitsioonist ja on suht madal erinevail põhjustel, eelkõige ilmselt seoses ametlike nakatumiste ja surmade registreerimise metoodikaga. Tänu Eesti meditsiinisüsteemile suudeti kriis just-just piiri peal hoida.

Vähemalt ühe doosi saanute poolest Eesti 25%, Canada 34%

Järgmine väga huvitav statistika puudutab vaktsineerimist. USA juhib siin pikalt nii esimese doosi kui ka täielikult vaktsineeritute protsendi poolest. Eesti on väga heas seisus täielikult vaktsineeritute poolest, kuid esimese süsti saanute tasemelt keskmine. Praeguste teadmiste põhjal otsustades on efektiivseim pandeemia aeglustamiseks anda võimalikult palju esimesi doose, mis pakuvad lõviosa immuunsusest. Teise doosiga võivat oodata kuna see tõstvat suht vähe juba saavutatud immuunsust, kuid tähtis immuniteedi pikendamise seisukohast. Olukorras kus võib juhtuda, et seoses uute mutatsioonidega tuleb vaktsiini niikuinii peenhäälestada paistab esimese doosi võimalikult laialdane pakkumine efektiivsema strateegiana. Aga ei maksa ette rutata: kardinaalselt erineva strateegiaga Eesti ja Canada peaks pakkuma väga huvitava võrdlusmomendi, aeg annab selguse.

Täielikult vaktsineerituid Eestis 10%, Canadas alla 3%

Muudest huvitavamatest uudistest tuleks mainida, et Canadas on juba õige palju koosviibimiste korraldajaid ja neil viibijaid kopsakalt trahvitud. Läänerannikul andis kohtunik ürituse korraldajale teada, et kui tema peol viibinuist peaks keegi koroona tõttu surema esitatakse süüdistus tapmises hooletuse tõttu, ka püsiva tervisekahjustuse korral ootab karm karistus. Vaatamata Eestist madalamale nakatuvusele püsivad kõige karmimad piirangud, mis on hakanud Ontarios tasapisi nakatumist langetama. Austraalia rakendab kriminaalkaristust kodanikele, kes üritavad Indiast tulles piiri ületada.

Ma kaldun arvama, et juuli alguseks selgub ka praeguse koalitsiooni ja peaministri saatus. Kui pandeemia saab suht edukalt maha surutud ja kolmas (vältimatu?) laine lükkub sügisesse peaks positsioon üsna kindel olema. Kui kolmas laine peaks suve ja eelkõige Jaanipäeva nässu keerama eeldaksin nii valitsuse kui peaministri tagasiastumist, sest ilmselgelt on vastu võetud otsused, nende elluviimine või kontroll ebapiisavad. Ma pole valitsuse vastu aga ebaõnnestumise korral peavad otsustajad võtma vastutuse. Emotsionaalselt on piirangud väga rasked, kuid ei saa vastu vaielda kõrvaloleva pildi sõnumile. 

P.S. Ma ise arvan ja loodan ilma igasuguse tõsiseltvõetava põhjenduseta, et olukord kujuneb suveks ehk isegi paremaks kui teaduskoda ennustab. Aga mütsi küll ei tõota selle nimel sööma hakata😜

Õied

 

Mai esimesel puhkes terve tulbipeenar ühekorraga õide, teisel hakkasid juba esimesed kroonlehed pudenema. Ega ülejäänud taimed, puud kah oodanud. Kellel nats varem, kellel sutsu hiljem, aga õitsevad juba pea kõik. Tütar põrutas varahommikul sõbraga põhja matkama, meie jalutasime koertega jõe ääres ringi. Kalamehed üritavad mõningaid hiljaks jäänud lõhesid kätte saada, ma tõesti ei tea kas nad linnast püütuid söövad ka või püüavad lihtsalt lõbu pärast. Oskate arvata, mille õied alumistel piltidel?

.............. õis

.................. õis

.............. õis

............. õis

  

Järelmõjud ja tapvus

See graafik näitab, et vähemalt USA's oli 1918
gripp suhteliselt surmavam kui 2020 koroona

Praeguseks on vist nende kodanike hulk suht väikeseks kahanenud, kes üldse ei usu, et mingit pandeemiat olemas on. Samas arvavad paljud, et parem läbi põdeda kui vaktsineerida lasta, eriti kui enamusel juhtudest haiguse kulg suht kerge. Viimasele argumendile räägivad vastu kaks fakti: esiteks see, et vaktsineerimine pakub palju tugevama kaitse kui läbipõdemine ja teiseks läbipõdemisega kaasnevad järelmõjud. Kuna koroona alles nii uus haigus siis pikaajalisi järelmõjusid võib vaid aimata, paraku võivad ka lühiajalised õige ebamugavad või isegi eluohtlikud olla. Mida raskemini oled haige olnud seda tugevamad järelmõjud. Avalduvad väga paljudes erinevates organites ja erinevate kaasuvate vaevustega, põhjuseks ilmselt asjaolu, et viirus kasutab rakkudesse tungimiseks ACE2 retseptorit, mis esineb paljudel inimese rakkudel. Kokkuvõttes on koroona läbipõdenuil märgatavalt kõrgem tõenäosus edaspidi raskeid haigusi põdeda ja nende suremus on kõrgem - elukvaliteet võib oluliselt langeda võrreldes mittenakatunutega.

Maailma juhtivad suurema lisasurevusega riigid.
Tegelik covid-19 tapvus 100000 kohta viimane number
USA number on 182, Eestil 104 ja Canadal 39

Koroonasse surevuse ametlikud andmed on niivõrd erinevad üle maailma, et seda pole suurt mõtet võrrelda. Õnneks on siiski üks näitaja, mida väga keeruline varjata aga mis väga tugevas seoses koroona surmadega - selleks on riikide üldine suremus. Olen ka varem kirjutanud, et kõige lihtsam on võrrelda 2020 suremust keskmise suremusega eelmiste aastate (5, 10, ... mis iganes) jooksul kuude lõikes. Erinevus on väga suures ulatuses (ma julgeks arvata et oma 90%) põhjustatud koroonast. Neid numbreid saab jälgida The Economisti veebilehel, kus nii riikide kui linnade kaupa võrreldakse ametlikke ja tegelikke surmasid keskmisega. Eriti teravalt hakkab silma Venemaa, kelle ametlikud numbrid lausa 5 korda tegelikest madalamad - pool miljonit lisa surma!

Eesti on pandud ühte patta Põhja-Euroopaga, Läti ja Leedu Ida-Euroopaga

Koera ja lillepilte

Hilishommikul silmi avades leidsin
magamistoa ukselt ootavad kutsad.

Mida ma siis esmaspäevasel vabal päeval tegin. Arvestades, et päev algab keskööl oli esimeseks tegevuseks eelmise päeva AK vaatamise ässitusel koroona semantika postituse kirjutamine, mille lõpetasin kahe paiku öösel. Mitte et mulle meeldiks öösiti blogistada, lihtsalt massimeedia ärritas seekord üleliia.

Kuna und polnud vaatasin närvide rahustamiseks tund aega TheFlightChannel'i lennuõnnetuste dokumentaal videosid.  Eelneva tulemusena läksin magama alles peale kolme ega saanud piisavalt pikalt põõnata. Ärkasin kummalise tunde peale nagu keegi jälgiks mind - nojah kaks lootusrikast silmapaari vahtis magamistoa uksel kui uniselt silmi vidutasin. Koeraomaniku rõõmud, mis teha. Õues lõi arktiline õhumass armutult pildi selgeks - rõvedalt külm, ehkki kella peal lausa üks plusskraad.

Majaesine tärkav tulbipeenar, õitsev kirss ja kuusepuud.

Esialgu olin kavatsenud jooksuringi vahele jätta kuid tuppa jõudes ajasin trenniriided selga ja jooksma. Andsin tuld, et liiga külm ei hakkaks, tulemuseks neljandat korda elus 5km keskmine kiirus alla nelja poole mindi kildile. Lõunane hommikusöök ja aiatöid tegema. Koukisin hulga tärganud võililli murust, pildistasin lilli ning õites puid. Viinamarja ja kiwi okste lõikumine ei sujunud nii edukalt kui oleks lootnud, ikka oli jube külm. Lõkkealusel sai vähemalt ports kuivi juppe ära põletatud. Okste osas on veel 90 protsenti teha. Võtsin vabalt ja lohutasin end: maailm ei jää seisma kui viinamarja lõikumine nädalakese edasi lükkub või isegi suisa see kevad ära jääb.

Panin hoopis liha grillile, mitu fleece selga, võtsin õlle ette ja hakkasin aialaua taga netis surfama. Blogisid lugedes sattusin väga ajakohasele teemale kuidas vahel "ei saa" tähendab tegelt "ei taha" või "ei viitsi". Liha sai üllatavalt hea, mitte ainult koerad vaid ka naine ja laps kiitsid. Viimaks ei kannatanud enam külma välja ning kobisin tuppa teki alla. Kuum tee soendas vanad kondid üles, nüüd juba täitsa inimese tunne. Peale koerte õhtukäiku tass kohvi, uudiste lugemist ja peagi puhkepäev edukalt õhtusse saadetud.

Ei saa ka selle postituse juures koroonateemat eirata. Eestis plaanitsetakse hulgaliselt leevendusi. Uute nakatumiste number on jõudsalt langenud kuid intensiivravi kohad endiselt pungil täis. Hea vähemalt, et valitsus jättis nädalase puhvri koolivaheaja ja laste kooli lubamise vahele. Põhimõtteliselt üritatakse köiel kõndida lootuses, et vaktsineerimiste ja läbipõdenute hulk tasakaalustab piirangute leevendamisest tuleneva nakatumise tõusu. Väga raske ette ennustada kuidas läheb, loodetavasti siiski neljas laine tuleb suht madal seoses eelnimetatuga. Oleks minu teha, kannataksin kevadel veel mõne nädala piirangutevaba suve nimel, paraku on inimloomuses soov kohe tasu ja nauding kätte saada.

Kui isegi iga kolmas õis kirsi annaks oleks pidu!

Koroona semantika

Vaatasin tänast Aktuaalset Kaamerat ja sain aru miks rahva jaoks kogu koroona vaktsiinide teema nii segaseks jääb. Paljudel on tegu protsendi arvutamisega või isegi selle mõistest aru saamisega, mis siis imestada kui mängu tulevad keelelised peensused. Eesti keele med termineid ma ei tea ja ei viitsi ka otsima hakata aga üldsusele mõeldud AK peaks siiski üritama pandeemia teemat võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt selgitada. 25 aprilli AK 27:22 minutil algab vaktsiinide efektiivsuse teemaline jutt.

Paraku on kõik segi kui puder ja kapsad, lisaks veel ekslikud väited nagu täitsa alguses: "Uute tüvede vastu võitlemisel jäävad jänni kõik vaktsiinid". Kui see lause panna kokku järgnevate hirmutavalt väikeste protsentidega LAV (12.5%) ja Brasiilia (14%) tüve kohta jääb vähemalt minul võhikuna mulje, et vaktsineeritutest vaid see väike protsent on kaitstud. Veendumaks mis mida tegelikult tähendab surfasin veits netis ja üritasin omal käel praeguse seisu infi kokku panna.

Tegelikult pakub vaktsiin pea täielikku kaitset raske haigestumise vastu. Kuidas siis nii, tekib põhjendatud küsimus. Väga lihtne - terminid, definitsioonid on segi, välja toodud numbrid pole võrreldavad. 

Semantika oluline ka juuksuril
kui lisaks striptiisi ei soovi😏

Esiteks on esmane number 95% inglise keeles "efficacy",  hoopis midagi muud kui "effectiveness" kuid käesolevas kontekstis võiks ilmselt Eesti keelde tõlkida efektiivsusena. Efficacy väljendab definitsiooni järgi sümptomaatilise nakatumise protsentuaalset vähenemist vaktsineeritud ja vaktsineerimata kontrollgrupi võrdluses ideaalsetes tingimustes teatud ajaperioodi jooksul (kõik sõnad on selle definitsiooni juures tähtsad, nende muutmine või puudumine muudaks sisu oluliselt). 95% efektiivsus ei tähenda, et 5% vaktsineeritutest nakatub, sest piiratud ajaperioodi jooksul ei nakatu 100% ka vaktsineerimata inimestest (praegu nakatub Indias näiteks alla protsendi rahvastikust kuu aja jooksul). Tegelikult on nakatunute arv suurusjärkudes väiksem. The Lancet seletab suht lihtsalt arvutuskäigu lahti, kes viitsib klikata viitel.

Teiseks pole eri tüvede puhul välja toodud protsendid üldse võrreldavad. Kui originaaltüve puhul on 95% tõepoolest efficacy siis järgnevate tüvede puhul ei näita väiksemad protsendid mitte vaktsiini kaitsevõime vähenemist vaid antikehade neutraliseerimisvõime vähenemist. Vaktsineerimise korral on antikehade hulk vajalikust minimaalsest nii palju suurem, et mitmekordne neutraliseerimisvõime vähenemine ei tähenda vaktsiini kaitsevõime vähenemist. Meritsa sõnul: "Kui läbipõdenutel pole sageli piisavalt antikehi, mis LAV-tüve neutraliseeriks, on Pfizer (ja Moderna) vaktsiini saanutel need peaaegu alati ja suurel hulgal olemas"

Kokkuvõttes: Praegusel hinnangul pakuvad Pfizer ja Moderna nii UK, LAV kui Brasiilia tüve vastu tõhusat kaitset, India kohta pole veel piisavalt andmeid, kuid eeldatavalt ei tohiks see palju hullemaks osutuda. Astra-Zeneca kaitsevõime LAV tüve puhul piiripealne. Johnson&Johnson LAV puhul parim kuid puuduvad andmed UK ja Brasiilia tüve kohta. Varem või hiljem (India olukorda vaadates pigem varem) tekib tüvi, mille vastu ei paku praegused vaktsiinid piisavat kaitset. Sellisel juhul tuleb töötada välja uus, mis mRNA vaktsiinide puhul olevat väidetavalt suhteliselt lihtne tänapäeva tehnoloogia juures. Pfizeri CEO juba rääkis võimalikust vajadusest sügisel kolmanda modifitseeritud doosi järgi.

rb6 ja segadus lainetusega

Rainbow Six Siege - Mõned näited sellest, millega tütar vabal ajal tegeleb :D

Ilmad on siin vahepeal ilusaks läinud ehkki tavapärasest jahedamad. Eile õnnestus ka tütar arvuti tagant jooksma meelitada, täna lippas omaette viiekildise ringi sel ajal kui mina tööl hommikuvahetuses ületunde tegin. No ei saa aru kuidas ma küll aastaid suutsin kell viis hommikul ärgata, enne kaheksat tööle sundimine on lausa inimõiguste rikkumine. Pidevalt kutsutakse kedagi asendama, ikka on nii palju inimesi puudu - kes tervislikel põhjustel, kes karantiinis, kes puhkusel, kes simuleerib, ... keegi muidugi ei kurda kuna tasustatud saame kahekordselt selle aja eest. Lisatundidel kohaleilmumine on vabatahtlik, samas raske loobuda kui topelt pappi või puhkepäevi pakutakse.

Ülemaailmselt võib nelja lainet eristada.
Esimesed kolm laineharja umbes 4 kuuse intervalliga.
Viimane võimsaim liigub tõusvas joones ka viienda kuu alates.

Sel ajal kui maailm on jõudnud neljandasse lainesse surfame meie Ontarios juba nädala jagu kolmanda harjal, uued nakatumised stabiilselt 4000 ringis päevas. Haiglates olukord hull ja ilmselt lähemal ajal paremaks ei lähe ka, võimsus piiri peal.  Provintsi peaminister hakanud kergelt paanitsema ja minu arust isegi üle reageerima. Nimelt nõuab teine Ottawalt terve riigi piiride sulgemist, tänase seisuga on küll vaid India ja Pakistani lennud kuuks ajaks keelatud välja arvatud vaktsiinide ja maskidega kaubalennud. India teatas, et kui tavalende ei luba võite ka vaktsiinist suu puhtaks pühkida. India olukord on tegelt õige segane, pole selge kas covid-tsunami taga on uus tüvi, inimeste suhtumine, populatsiooni haigestumise dünaamika või mõni muu veel arvesse võtmata tegur nagu Nature sellest kirjutab. Tõenäoliselt kombinatsioon kõigist, maailma jaoks on oluline milline põhjustest põhiline.

Samas on terviseametnike jutt ja riigi käitumine India duubelmutant viiruse teemal vastuoluline. Väidetakse, et India tüvi on alles "huvipakkuv" (variant of interest) mitte veel "muret tekitav" (variant of concern) - miks sellisel juhul lennukeeld??? Massimeediast India videokaardeid nähes jääb küll mulje, et olukord tõsine, samas muidugi raske hinnata kas uue tüve või riigi meditsiinisüsteemi suutmatuse tõttu.

Gran Regale ... de l'Estonie

Tänavapildis igatahes pole meil seoses uute "Püsi kodus" piiranguetga erilisi muutusi toimunud. Täna käisin suures hulgimüügi kaubamajas, väidetavat 25% täituvust ei märganud, uksel isegi ei kontrollitud sisenejate hulka. Samas on rahvast vähem kuna poed tohivad müüa vaid toidu ja esmatarbe kaupasid, muud osakonnad lindiga eraldatud ning suletud. Samast poest tõi mu noorusaja malevasõbranna Eestist pärit juustu - vat milline meeldiv üllatus!

Muudest karmimatest piirangutest on hakatud rakendama äride ja ettevõtete sulgemist 10'ks päevaks, kui viimase kahe nädala jooksul üle 5 uue nakatunu. Mõned on suletud provintsi käsul paarkümmend ise vabatahtlikult uksed kinni pannud. Esialgu polnud selle aja jooksul töötajatele palk tagatud, ehk siis sõltus firmast kas maksta või mitte. Erafirma muidugi tavaliselt ei saa endale lubada "mittetöiseid" kulusid, eriti praeguses olukorras. Nüüd on arutusel seaduseelnõu tagamaks palga provintsi kulul, kaua selle menetlemine aega võtab on iseasi.

31 aastase 2018 aasta olümpiavõitja intervjuu koroonast põdeja pilgu läbi

Vaktsineerimisest mul möödas 5 päeva, nädalake veel, et esimese doosi immuunsus saavutada. Hiljuti avaldatud lugu 31 aastasest Kanada olümpiavõitjast, kes koroona sai ja sellega ka haiglasse sattus kinnitab veenvalt vaktsineerimise vajalikkust. Ka hea tervise juures ning tippvormis noortel võib haigus ootamatult raske pöörde võtta ja seda väga äkitselt. Seda enam hea meel vaktsineeritud olla, pole ju minagi enam esimeses nooruses ehkki tervise ja vormi üle kurta ei saa. Järgnev uudislõik annab aimu mis meil toimub.