Kutsik ja kiisu said ka sõõmu😁 |
Uidumõtteid ja juhtumisi
Friday, December 6, 2024
Maailma lõpp
Thursday, December 5, 2024
Uudiste usutavusest ja sotsiaalmeediast alaealistele
Nagu päriselt, kui alla 16 aastased kõigele vaatamata kriminaalkaristusega keelatud alkot, suitsu ja narkotse manustavad, kuidas te kujutate ette, et nad leplikult sotsiaalmeediale ei ütlevad. Härrad ja prouad parlamendisaadikud, te ilmselt ei loe uudiseid, muidu teaksite, et enamus häkkereid alustab arvutitega tutvumisega enne 10't eluaastat, enne 16't on profid, kelle vastu võitlemisega tegelevad valitsuste turvateenistused. Teismelised palju leidlikumad seadustest mööda hiilimisel kui teie nende kehtestamisel. Inimesed, kes selliseid seadusi vastu võtavad, poleks nagu kunagi reaalse eluga kokku puutunud, kindlasti pole neil olnud normaalseid teismelisi lapsi. Lisaks on harukordselt loll võtta vastu seadust, mida pole võimalik tegelikkuses rakendada. Ühiskond hakkab kõigisse seadustesse suhtuma sarnaselt, kui üht ebamõistlikku keegi ei täida siis langeb ka teistest mõistlikest üleastumise lävend.
Leebem vorm telefonide keelamine koolis. Nalja teete või, kui isegi vanglasse smugeldatakse telefonid sisse kuidas te kujutate ette isikuvabadusi austavas ühiskonnas telefonide keelamist või äravõtmist. Meil töö juures proovitakse iga paari kuu tagant, kui mingi kõrgem pealinna ülemus kohale lendab ja tüübid töökohal bossi märkamata telot rullivad ja netis surfavad. Toimub suur ohutustehnika koosolek, räägitakse koledaid lugusid telefonide kasutamise ohtlikkusest, ähvardatakse igatsugu meetmetega telefoni kasutamise eest, nõutakse allkirja paberile, mis kinnitab koosolekul osalemist ja telode kasutamisest loobumist. Paar päeva kasutatakse nutikaid varjatult, väiksemad ülemused õiendavad vahelejääjatega, nädala lõpuks on kõik ununenud ja telod jälle avalikult väljas.
Nii nagu tuumapommi ja kõigi teiste tehnoloogiliste avastustega: pudelist välja lastud dzhinni ei topi sinna tagasi mitte mingisuguste meetoditega. Mis ei tähenda, et ma eitaks liigse sotsiaalmeediasõltuvuse kahjulikkust. Muidugi pole see hea aga keelamine pole lahendus, olemuslikult mässumeelseid teismelisi pigem ahvatleb kui hoiab eemale. Optimaalne lahendus oleks mu arust üritada noortele vastuvõetaval viisil selgitada, mitte jõuga piirata. Paratamatult tuleb leppida sellega, et kõiki ei õnnestu kunagi "päästa", täpselt samuti nagu alkot, suitsetamist ja narkotse keelavad seadused ei hoia kõiki või tõele näkku vaadates enamust neist proovimast ja kasutamast. Eemal hoiavad kas shokeerivad näited enda lähedasest tutvusringkonnast või vahel harva kui mõistus viimaks ise koju tuleb - seni tuleb lihtsalt ellu jääda. Napsusena autoga sõitmise totrusest sain hea hoiatava kogemuse kui ülikooliajal kaks sõpra järgemööda täispeaga telefonipostid pooleks sõitsid - võtsin teiste vigadest õppust ja kunagi enam ei teinud.
Äkki ma eksin kui arvan, et sotsiaalmeedia keelamine teismelistele pole lahenduseks või üldse võimalik. Huvitav oleks kuulata, mida lugejad sellest arvavad, on kellelgi häid lahendusi?
Apsakas - needus jätkub, inseneridest kah
Wednesday, December 4, 2024
Uskumatud - Needus langegu te peale😈
Ja veel: sain sõnasabast kinni enne kui hooga jõudsin toksida "neljanda advendi". Eile haris mind (piibli läbi lugenud) kaasa sel teemal ja täna ema takkaotsa: advente olevat nimelt neli ja pühapäeviti. Minu küsimise peale miks siis kalendris tavaliselt 24 aknakest ei osanud nad mingit asjalikku põhjendust tuua. Ilmselt tegu kommertsiaalse mugandusega: 24 shokolaadi või õllepurki müües saab rohkem raha küsida ja vaevalt üks laps või täiskasvanu rahulduks ühe shokolaadi või ühe õllega nädalas😜 Quebecklased ise on õllekasti kaanel ilutseva kalendri peale trükkinud CAISSE de L'AVENT - Advendi Kast. Kummaline, et seni ükski süvaharitud kodanik polnud mu advenditeemalist apsu märganud, alles eilse kommentaariumi lõpus märgiti ära. Anname andeks, ka parimad meist pole perfektsed😉
P'TITE MAUDITE: "Vürtsikas ja hele maheda iseloomuga pruun ale, mis pakub karamell-linnaste maitseid ja õrna mõrudust."
MAUDITE õlut iseloomustav poeetiline tekst firma veebilehel: Selles punasesse keepi mähitud aromaatses ja rikkalike nüanssidega õlles on tunda vürtside, apelsini ja linnase maitset, millele järgnevad karamellised noodid lõpetab hõõguvate sütena kuum maitseelamus.
Tuletavat meelde Quebeci legendi "La Chasse-galerie" - "Lendav kanuu" - mis räägib meestest, kes on ühe öö naudingu nimel kuradiga lepingut sõlmides valmis kõigega riskima.
Maitse poolest see 4%'ne kesvamärjuke senistest parim |
Metsatöölised istuvad nõiutud kanuusse, mis lendab öösel üle metsade ja jõgede. Nad peavad ettevaatlikult navigeerima, vältides kirikutorne ja muid takistusi. Ühel hetkel kukuvad mehed kirikutorniga kokkupõrget vältides peaaegu välja, kuid viimasel hetkel õnnestub neil kanuusse tagasi saada.
Legendil on mitu erineva lõpuga versiooni, mõnes jõuavad linna ja pidutsevad öö läbi, teistes lõpeb meeste õnn ning nad kukuvad alla surnuks või viib kurat nad seoses lepingu rikkumisega endaga kaasa.
Päris usutav lugu kostab võttes arvesse milleks võiks valmis olla kuid metsas ilma naisteta viibinud testosteroonist pungil noorte meeste kamp - hing ühe öö naudingu nimel igati hea kaup😁
Eilses kommentaariumis oli ka küsimus miks luban anonüümseid kommentaare. Põhiliseks põhjuseks asjaolu, et paljud kodanikud julgevad vaid anonüümsetena oma tegelikke arvamusi avaldada ja täiega lajatada nagu karistamatuses veendunud koonduslaagri valvurid. Palju põnevam lugeda enesetsensuurita ütlemisi mitte läbi lillede tillu-lillutamist. Pealegi usun, et enamus kirjaoskusega kodanikke teab niikuinii, "anonüümne" kommentaari all ei tähenda anonüümsust, tegeliku autori väljaselgitamine suht lihtne, ei eelda raketiteadust. Anonüümikud, ärge muretsege, mulle tõepoolest ei paku huvi, kes te tegelikult olete. Pigem tänud, et muudate kommentaariumi elavamaks😍
P.S. Näete kui kasulikuks võib õllejoomine osutuda, lisaks ise religioonialaselt valgustatud saamisele tutvustan lugejatele ka Quebecki (Kanada ei julge kirjutada, Quebecklased kindlasti solvuks) folkloori!
Tuesday, December 3, 2024
Vabandus ja kolm püstolit
Eesmärk pole kõiki solvata, paraku on raske vastu seista tänapäeva moele kõige võimaliku peale solvuda |
Trois Pistoles nimelisel õllepurgil oleva kirjelduse: "Fougueuse et racée, cette brune brassée avec quatre malts et autant d’épices exotiques libère des notes de cerises noires et de rhum brun. Fière descendante de la légende du Cheval noir de Trois-Pistoles." AI tõlge: "See nelja linnase ja sama paljude eksootiliste vürtsidega pruulitud tuline ja elegantne pruun õlu vabastab mustade kirsside ja tumeda rummi noote. Uhke oma päritolu üle Trois-Pistolesi Musta Hobuse legendist." Mis tõstatas küsimuse legendi koha, AI tuli appi: "Trois-Pistoles kiriku ehitamise ajal aastatel 1882–1887 ilmus legendi järgi välja salapärane must hobune, aitamaks kivide transportimisel. Hobune oli nii tugev ja väsimatu, et inimesed uskusid teda kuradi enda olevat. (Kurat kiriku ehitamisel??? Ju siis rakendati jesuiitide põhimõtet: eesmärk pühitseb abinõu😕) Oli range reegel, et hobuse rakmeid ei tohi kunagi eemaldada, kuid ühel päeval eiras keegi seda hoiatust, misõttu hobune põgenes. Selle tulemusena ei lõpetatud ehitust kunagi ja kiriku müüri ülaosast on endiselt üks kivi puudu."
P.S. Inglisekeelne tõlge purgil pani puusse: "Proud descendant of Trois-Pistoles legendary Black Horse" - Kuna varsale ilmselt ei vihjata oli seda tõlget lugedes ainsaks mu rikutud pähe turgatanud seoseks õlle ja hobuse vahel ... hobusepiss😁
Monday, December 2, 2024
Don de Dieu (jumala kingitus)
Jumala kingitus on magus 9%'ne Ale😵💫🫨😵💫 |
Kolonistide ja põliselanike eriarvamuste lahendamine |
Et igapäevane õlle reklaamimine liiga ühekülgseks ei läheks lisan ka paar videot meie koduloomadest. Ka kassil oli eile rõõmupäev, loom sai kätte miskit kassinarkotsi (ma pole päris kindel kas tegu palderjaniga) sisaldava kotikese. Kui meie esimene kiisu Liisu palderjani nuusutades asus sellele nagu julgale agaralt prahti peale kaapima siis Ukko läks paljast lõhnast täiesti pöördesse. Kukkus püherdama, koti nurka nätsutama ja tagumiste jalgadega põtkima. Paistab, et kassidega on nagu inimestega, mõnesid jätavad meelemürgid suht külmaks, teised sattuvad esimese kõhvi või lonksu peale sõltuvusse. Kui kutsik läks süütu uudishimuga narkotsikotikest nuusutama andis kiisu talle vastu vahtimist - ära üritagi, see on minu oma!
Sunday, December 1, 2024
Head Adventi😜
Olen hea laps olnud, päkapikud tõid maja ette kuuse alla advendikalendri kasti õlle näol🍺 |
November
Ootamatult kujunes november õige aktiivseks (minu mõõdupuu järgi) rattasõidu kuuks jäädes 237 kilomeetriga vaid Eestis veedetud juulile alla. Põhjuseks asjaolu, et käisin 5 korda rattaga tööl, umbes 40km edasi-tagasi. 16 jooksuga kogunes 125 kilti, keskmise tempoga 4:38 min/km. Meeldiva üllatusena tuli kilomeetri rekord 5+ distantsil 3:52, 5 kildi parim aeg 23:14, 10 kilti 47:33, parim 5K+ keskmine tempo 4:30min/km. Käimist 81 km, sammude hulk üle poole miljoni - 538683.
Thursday, November 28, 2024
Vanuse märgid
Sellel pildil oleme mina ja sõber 18 aastased |
Kõige silmatorkavam on ümbritsevate vananemine, suureks kasvamine või muutumine. Sõbrad, tuttavad, sugulased, vanad pruudid, filminäitlejad kõik puha kummalisel kombel vanaks jäänud, lapsed märkamatult suureks kasvanud. Ennast tunnen täitsa noorena aga peeglist vaatab mingi vanaisa meenutav tüüp vastu😁 Linn, ehitised, liiklus hoopis teistsugused kui noorusajal.
Maailma poliitilist kaarti vaadates mõistan, et olen mitte ainult eelmisest sajandist vaid lausa aastatuhandest. Kes oleks 80'tel või isegi 90'tel arvanud, et 21 sajandi seni Euroopa suurim sõda toimub Ukraina ja vene vahel. Võimsa tuumariigi NL lagunemist ei pidanud tõsiselt võetavad poliitikud veel 80'te lõpus võimalikuks. Olen nii vana, et mäletan selgelt kuidas kadestasime Soomet tema iseseisvuse pärast. Eesti iseseisvus tundus ilus nostalgiline mälestus või mingi utoopiline teoreetiline unelm kauge tuleviku udus. Eestist NATO's või Euroopa Liidus räägiti vaid anekdootides. Kui minule on Eesti iseseisvus ikka veel ime tasemel siis nooremale põlvkonnale iseenesestmõistetav, võibolla liigagi kui praegust olukorda vaadata.
Tehnoloogia koha pealt ehk suurimad muutused. Ei kujutanud ette omal ajal Soome telekast Star Trekki vaadates, et rinna peal patsutatav "communicator" vaid kümmekonna aasta kaugusel ja peagi vestlen videokõnedega oma vanemate või lastega suvalisest paigast maailmas. Tehisintellekt ja robotid tundusid täielik teaduslik fantastika. Vanust tunnetan kui meenuvad sellised omaaegsed igapäevased asjad nagu kettaga telefonid, gaseeritud vee automaadid või kaljavaadid.Personaalsest vaatevinklist märkasin mõne aja eest, et enam ei viitsi pidudel ja olengutel eriti kärakat visata. Alko ei paku sellist kaifi nagu nooruses, uudsuse võlu on kadunud. Paraku pole vist asi ainult uudsuses, sest ka kanep jätab täiesti külmaks, ei paku midagi erilist. Äkki lihtsalt mõnuainete retseptorid aja jooksul tihedast kasutamisest ära kulunud.
Tegutsemisentusiasm pole endine. Vanasti sai hommikul vara välja mindud, käised üles kääritud ja tööd rabama hakatud. Nüüd enam ei viitsi eriti. Uueks motoks on saanud: "Töö pole jänes, et eest ära jookseb". Mittehädavajalikke ülesandeid lükkan rahumeeli ilma süümekateta edasi.
Aega kulub igasugu ettevõtmistele rohkem kui ennevanasti. Planeerin ikka nagu noor mees aga hämaruse saabudes avastan: vaid pool tehtud, hea kui seegi. Kas see ongi too vanainimeste neetud tunne: "kogu aeg on nii kiire, et ei jõua midagi tehtud".
Silmanägemine pole päris see, ehkki prille ei kanna siis väga peenikest kirja raske lugeda ja poole kildi pealt enam autonumbrit ei seleta nagu vanasti. Selge ja pimeda ilmaga "Sõela" tähtkuju seitset või kuut tähte pingutades näen kuid mitte Jupiteri kuusid.
Juuksed õige hõredaks jäänud aga see algas juba varases keskeas. Ei häiri mind ja õnneks peab kaasa kiilakaid seksikaks😁 Habemekasvu üle see-eest kurta ei saa kuid värv kisub halliks. Füüsiliste muutuste koha pealt tundub nagu oleks jalanumber suuremaks läinud, on keegi teine ka sihukest asja täheldanud?
Füüsiline vorm pole õnneks märgatavalt kannatanud, mõne koha pealt olen isegi elu parimas vormis. Painduvus ehk ainus, millega enam eputada ei saa. Tervis endiselt nagu raudnael, pole kunagi ravimeid võtnud ja ei ole neid ka praegu vaja.
Wednesday, November 27, 2024
Operatsioon ☣👽"Alien Invasion"👽☣
Pildil paistab õige pirakas moodustis kuklas |
Et kõik ilusti ära rääkida tuleb alustada sellest, et mul oli juba teismelisena kombeks ise punne ja ummistunud rasunäärmeid tühjaks pigistada. Kostab jube nilbe aga kuidagi rahuldust pakkuv oli peegli ees näha kuidas küüntega vajutades punn mäda pritsides lõhkes või musta peaga rasu-ussike nahapoorist välja roomas. MA JU HOIATASIN! Eks noor inimene tahab kaubanduslik välja näha ja selliste protseduuride jaoks kedagi teist tüüdata tundus sobimatu. Pealegi jättis teise inimese näos täis elujõus õidepuhkenud vistrik eriti eemaletõukava mulje - omaette alati mõtlesin, no miks ta küll sellega midagi ette ei võta. Tegelt oli mu naha tervis keskmisest oluliselt parem, eelnimetatud operatsioone polnud just tihti vaja ette võtta.
Hüppame mõnikümmend aastat ajas edasi. Ka praeguses soliidses vanuses tuleb kord kuus ette olukord, kus vaja silmajäänud punn või mustpea likvideerida. Kümmekond aastat tagasi ilmus kaela peale sihuke rasunääre, seoses asukohaga oli äärmiselt tülikas temaga tegeleda. Aeg-ajalt sai pigistatud aga mingi moment ilmselt väljapääsuava ummistus ja pitsitamine enam ei mõjunud. Jätsin teise rahule, ehkki sõrme all oli punnikest tunda. Möödusid aastad ja tasapisi kasvasid punni mõõtmed. Kuna areng oli nii ühtlane harjusin teisega ära, kaela pealt karvu ajades raseerisin ka teda. Kusagil kolm neli aastat tagasi juhtis kaasa moodustisele tähelepanu ja soovitas igaks juhuks arstiga konsulteerida. Mina tüüpilise mehena ei pidanud seda arstivisiidi vääriliseks, tüli ei teinud, ei valutanud, silma (minule) ei hakanud - järelikult pole probleem.
Kaks aastat tagasi koroonavaktsiini manustades otsustasin perearstilt küsida, mis ta arvab. Tavaline tsüst, ei miskit ohtlikku, aga kui tahad uurida lasta, võime laboris proovi võtta. Käisin ultrahelis ja jäme nõel torgati sisse koeproovi saamiseks. Tulemustest lubati peagi teatada. Paraku sõitsime järgmisel nädalal Kariibi merele puhkusele ja kogu asi ununes. Kui nad helistasidki siis mu telefoninumbrile mingit teadet ei jäetud. Punn kasvas vahepeal rahumeeli edasi hakates omama austusväärseid mõõtmeid. Üritasin teist ignoreerida aga hiljuti pooleaastaselt puhkuselt naasnud kolleeg küsis tööl kas kasvatan endale teist pead. Kui ise ei näe, siis pole nagu olemas, eriti kui valu ei tee ja muud moodi ei sega. Viimase tilga karikasse kallas pilt, mille tütar tegi kui tema sportauto roolis rallitasin. Kuram, kaamera petab, nii suur see muhk küll olla ei saa.
Otsustasin lõpuks asjaga tõsisemalt tegelema hakata, helistasin perearstile ja läksin kohale. Too kinnitas endiselt, et tavaline tsüst (mis iganes see siis on), teeb su isikupärasemaks😒 aga soovi korral võin opereerida. Uus ultraheli ja peale seda lubas kirurgi konsultatsiooni aja kinni panna. Hoiatas ette, et esiteks on järjekord operatsioonile aasta ringis ja teiseks läheb umbes tonni maksma kuna tegu "kosmeetilise" protseduuriga. Kirurgi juurest helistati eelmine nädal, konsultatsiooni aja kohalikku megahaiglasse sain juba eilseks. Google mapsi peal kulutasin koos kaasaga aega tegemaks kindlaks, kus parkla asub ja kus selle tohutu ehitise peasissepääs: "streetview" on ikka üks tänuväärne leiutis. Arstiabi on meil teoreetiliselt tasuta kuid vähemalt parkimise eest võtavad pappi mõnuga: iga pool tundi $4.
Hommikul sõitsin varakult kohale, parkisin masina, veetsin aega mitmes registratuuris paberimajandusega ja sain koodilindi käele - jah enamuses arenenud riikides on endiselt paber kuningaks. Viimases, kirurgia registratuuris hoiatati, et neil oli mingi hädaolukord mistõttu kõigi ajad edasi lükatud, trükiti veel pakk pabereid, anti minu kätte ning öeldi: järgi "I" tähte. Minu mõistmatu näoilme peale küsis registratuuritöötaja tõrksalt: kas oled esimest korda siin??? As a matter of fact, yes - vastasin. Preili pööritas silmi, tõusis püsti ja näitas põrandale, kus hulk tähestiku tähti maalitud. "Näed see on "I..iiii" osutas suure "I" suunas, mine edasi kuni I'd otsa lõppevad ja pane oma paberipatakas seal ukse juures olevale kandikule ning istu maha ja hakka ootama. Ise ära midagi küsi, kui sinu järjekord kätte jõuab kutsutakse sisse - CAPICHE? Hakkasin astuma pilk kramplikult põrandale naelutatud, et jumala pärast siin labürindis ära ei eksiks.
Ühe ukse ees lõppeski I'de rida, panin paberid kandikule ja istusin vabale kohale koridoris olevas toolidereas. Kiitsin end mõttes täpse ajastuse eest, paar minti enne vastuvõtu aega jõudsin kohale. Paberid korjati kandikult peagi, inimesi läks sisse, tuli välja ja uusi saabus. Möödus tund moblat sirvides ja aeg-ajalt tukastades aga minu nime ei hõigatud ega hõigatud. Tekkis õigustatud mure: äkki nad unustasid mu pataka kuhugi aknalauale või pillasid prügikasti. Kaalusin kas peaks minema küsima, otsustasin end enne kaasale üle FB kurtes maha laadida ja veel veerand tunnikest oodata. No nii, kui järgmisel korral mind ei kutsuta lähen küsin mis pull.
Väike operatsioonituba |
Kabinetis tuli kõigepealt arstitudeng küsitlema üleüldise tervise ja konkreetse probleemi kohta. Üllatuseks selgus, et neil pole ühtset süsteemi nagu Eestis, pole võimalik mingeid andmeid minu kohta välja võtta. No aga mis kasu siis ultrahelist või koeproovist kui te seda infot ei näe imestasin. Ega ei ole küll miskit, aga ära muretse, teeme siin kohapeal uued testid. Mõni ime, et meditsiinisüsteem nii kallis ja ebaefektiivne kui igasugune koordinatsioon puudub. Ootasin veel veidi kuni arst sisse tuli. Küsis paar täpsustavat küsimust, vaatas ja katsus muhku kaelal, ning küsis kas tahan sellest lahti saada. No jaa, selleks siia tulin. Arst vaatas kella: mul enne lõunat veidi aega, kui panen kohe tuimestuse süsti opereerin poole tunni pärast ... sobib? Tudeng segas vahele: ultraheli ja koeproovide tulemust pole. Arst vastas, et kui lahti lõikan küll siis näen millega tegu ning vaatas mulle küsivalt otsa. Täna??? ... küsisin igaks juhuks üle, silmad imestusest suured. Jah täna, sa selline leplik ja vaikne patsient, muigas ja pilgutas silma. Taara tänatud, et ei jõudnud enne uksele mölisema minna. Muidugi olen nõus, ma niikuinii juba siin, äitähh!!! pomisesin.
Arst lasi õel tuimestiga süstlad tuua, suskas mitu korda kaela ja saatis ukse taha sõnadega, et oodaku kuni opi saal valmis pannakse. Paarikümne mindi pärast kutsuti mind tagasi, viidi opisaali, lasti riided vahetada ja haiglahõlst selga panna. Õde läks arsti kutsuma, ma sain momenti kasutada ning moblaga paar pilti plõksata. Arsti saabudes käsutati kõhuli lauale ja hakati tegutsema. Esialgu desinfitseerimine ja raseerimine ja siis läks lõikamiseks. Ega ma miskit suurt tundnud, paar korda nagu oleks nõelatorge olnud. Korra nirises veidi verd lõua kõrvalt põrandale, loodetavasti kägiveen jäi ikka terveks. Arst uuris ega ma mingeid verevedeldajaid kasuta, vastasin et ei aga mul pärilikult keskmisest vedelam veri. Kaelanahka sakutati jõuliselt siia-sinna kuid kuidas või mida lõigati polnud võimalik aru saada.
☣👽☣👽☣👽☣ |
Noaga säuh ja valmis, tänud kirurgile!!! |
Teatava üllatusena ei valutanud kaelahaav hiljem üldse erinevalt pöidlast kui kunagi sellest suur pind välja lõigati. Täna juba sõitsin rattaga 40 kildise ringi, seda küll suht rahulikult, et liiga higiseks ei läheks. Homme kavas hommikul jooksma minna, siis ehk tuleb plaaster kergemini lahti kui uue vastu vahetada. Kui seni olen kurtnud kohaliku arstiabi üle siis seekord pole muud kui kiidusõnu. Siinse meeletute operatsiooni ootejärjekordade meediahädakisa taustal kipun arvama, et mul lihtsalt hullult jopastas ajastuse ja arstiga ja üldse. Ei tea millise heateoga eelmises elus sellise vedamise ära teeninud?
Tuesday, November 26, 2024
Pikaealisus, kohv ja VO2Max
Heaune kohvi tilk põhjas järgi |
Vanuse ja soopõhine teoreetiline VO2Max tabel, annab umbes vormist aimu. |