Kummaline sinine toon varjupiiril Kuu või jäämütsiga Marss😜
Üleeile õhtul läksin koera jalutama, ilm oli haruldaselt selge, täiskuu heitis puude varjusid tee peale. Silma jäi, et kuu polnud päris sümmeetriline, nagu hiir oleks "juustuketta" äärt nakitsenud. Pool tunnikest hiljem tuppa astudes viskasin uuesti pilgu taeva poole. Kes iganes kuu kallal käis oli juba suurema jupi alt servast ära järanud. No muidugi, päeval mainiti raadios kuuvarjutust, mis suures osas Põhja-Ameerikast nähtav.
Sel fotol jäid ka tähed peale paraku blogis kvaliteet kannatas.
Eelmine kord olin kuuvarjutust pikemalt jälginud eelmisel aastatuhandel, täpsemalt 1997 aasta kevadel Kariibi mere St. Lucia saarel. Viibisime seal puhkusel kaasa ja pooleteise aastase tütrega. Sättisime end bungalows magama kui mõtlesin, et hüppan kiirelt veel baarist läbi haaramaks ühe hea une kokteili endale ja mahla kaasale.
30 aastat tagasi St Lucial, kaasa ja tütar
Poolkuu paistis väga kummalise nurga all, aga ei pööranud tähelepanu, troopika värk - kuu kummuli. Baarist naastes tundus silmnähtavalt väiksem ... no nii palju ma ka joonud ei ole. Aga siis meenus, et eelmine õhtu oli täiskuu. Mis mõttes, Kuul võtab ikka kuu aega tsükli läbimiseks, poole tunniga ei saa faas kuidagi muutuda. Minut mõtlemist - ainult kuuvarjutus võimalik lahendus. Viisin mahla kaasale ja viskasin selili liivale kokteili imema ning kuuvarjutust vahtima. Hammustavad liivakirbud sundisid enne sisse kobima kui varjutus lõppes kuid mälestus sööbis kindlalt ajusagaratesse - ikkagi esimene hoolega jälgitud kuuvarjutus.
3 minutise säriajaga 2X zoom
Enamus Kuust Maa varjus
Nüüd lasin koera tuppa, krabasin külmikust õlle ja läksin aeda. Lamamistoolis ideaalne vahtida tasapisi arenevat Päikese, Maa ja Kuu poolt korraldatud vaatemängu. Erinevalt mõne minuti kestvast päikesevarjutusest kulgeb kuuvarjutus hulka aeglasemalt, põhjuseks nii taevakehade suhteline suurus kui vaatleja asukoht. Igatahes oli mul piisavalt aega mobla seadistustega ja režiimidega mängimiseks ning paarikümne foto tegemiseks. Üllatav, et suurlinna valgus- ja õhureostuses õnnestus telefoni kaameraga sellised fotod saada.
P.S. Hilisemat AI'ga töötlust pole ühegi foto juures kasutanud.
Miks, miks, miks CIA direktor lendas ootamatult moskvasse??? Esimesena kerkib silmi ette muidugi paralleel eelmise visiidiga kui tema eelkäija seda tegi hoiatamaks kremli maniakki Ukraina ründamise eest. Nagu me kõik teame, siis ameeriklaste hoiatust ei võetud kuulda. Põhjus oli tookord lihtne: kremlis eeldati, et Ukraina langemine on päevade või halvemal juhul nädala paari küsimus ja Lääs isegi kui tahaks siis lihtsalt ei jõuaks sellele enne reageerida kui mäng läbi. Sõjalist reaktsiooni polnud põhjust üldse karta ja majandusliku vastu oli venemaa korraliku puhvri kogunud. Lääne reaktsioon oli oodatust isegi nõrgem aga need neetud ukropid hakkasid vastu ja lõid vatnikute eliitdiviisid suurte kaotustega tagasi.
Esimene kulmu kergitav moment visiidi juures oli esindaja valik. Senine tuhajuhanite komplekt kinnisvara maakleri ja tütre väimehe näol asendati professionaaliga. Sihukese kaliibriga mees juba niisama teise vaenuliku suurriigi pealinna ei sõida. Tavapärase diplomaatilise loba jaoks kõlbaks ka suursaadik. Massimeedias on palju spekuleeritud ja hulk erinevaid versioone välja pakutud alustades Molotovi-Ribbentropi pakti moodsa variandiga ja lõpetades tähtsate ameerika ja vene vangide vahetusega. Mina jätaks paljudest alles kaks: vene hoiatamine NATO riigis planeeritava provokatsiooni ja Iraani aitamise eest. CIA Direktori kohalesõit kinnitab, et ameeriklastel on kindlad ja konkreetsed andmed mõlema asjus. Personaalne lähenemine lisab kaalu, rõhutades et ameeriklastel on hoiatusega tõsi taga. Miljoni dollari küsimus, kas kremli peremees võtab tõsiselt või mitte - paras pähkel, sest Trump on ettearvamatu käitumisega ja võib pidada provokatsiooni enda solvamiseks, eriti kui tema hoiatust ei võeta kuulda.
Mis sorti aktsiooni vene võis planeerida? Ukraina stsenaariumi võib kõrvale jätta, kinnisvara ei tasu veel müüma hakata😜 Piiriäärseid õppusi ja vähegi suuremaid väekoondamisi jälgitakse juba ammu eriti terava tähelepanuga. Aimu annavad kaks hiljutist liitlaste reageeringut: Poola viis oma uute Lõuna-Korea tankidega varustatud pataljoni kõrgendatud lahinguvalmidusse ja paigutas Kaliningradi oblasti piirile. Rootsi teatas oma hävitajate ja sõjalaevadega Soome piirile patrullima suundumisest vastuseks Soome palvele. Balti riikide osas on seni vaikus olnud, kas luureinfo meid ei puudutanud või lihtsalt hoitakse siinseid vastumeetmeid vaka all. Tankipataljon vihjab diversioonigrupile, hävitajad droonidele ja merevägi taristu lõhkumisele või isegi mõne Soome lahe pisisaare hõivamise üritusele.
Mitmes Euroopa riigis toimunud drooniintsidentide valguses kipun mina kõige tõenäolisemaks pidama mõne sõjatehase ründamist droonidega (mida vene on ka ähvardanud). Eesmärk poleks niivõrd kahju tekitamine kuivõrd poliitilise surve avaldamine, et riigid loobuksid Ukraina abistamisest või vähemalt vähendaks seda - te ei taha ju, et teid ka sõtta tõmmatakse. Vene ilmselt isegi eriti ei varjaks enda osalust. Huvitav millega ameeriklased üritasid vene poolt hirmutada loobumaks oma plaanidest. Ainus realistlik võimalus tundub kaugmaarakettide tarnimine Ukrainale, sest õhutõrje Patriote on vähe ja need niikuinii ei avaldaks vene poolele piisavat survet.
Veel üks võimalik äärmiselt vastik variant on pakkumine et kui teie loobute Iraani toetamisest loobume meie Ukraina abistamisest - see kahjuks sobiks äärmiselt hästi Trumpi käitumismalli ja eesmärkidega. Aga selleks poleks olnud vaja saata luurejuhti, ärimehed sobinuks palju paremini räpaseks mänguks.
Järgmine loogiline ja tasakaalus käik oleks Ratcliffe Kiievi külastamine ja nõudmine, et vene pool sel ajal ei ründaks Ukrainat, milles paraku sügavalt kahtlen.
P.S. Richard Burns lendas 2021 Moskvasse suht väikese USA juhtivaid valitsusametnikke teenindava lennukiga Gulfstream C-37 samas kui Ratcliffe kasutas suurt soomustatud ja relvastatud sõjaväe transpordilennukit Boeing C-17A Globemaster III. On sellest midagi välja lugeda või mitte?
P.P.S. 2021 tegi vene pool peale Burnsi visiiti väga terava avalduse NATO suunal, tasub tähele panna mida seekord kremlist kostab!
P.P.P.S. Kummagi poole ametlikke avaldusi ei maksa tõsiselt võtta. Oleme ju korduvalt näinud kuidas mõlema riigi presidendid süüdimatult valetavad nii et suu suitseb.
Kes inglist valdab siis Politico avaldas paari päeva eest huvitava kokkuvõtte.
Tegu on tänapäevases ahvikiirusel muutuvas maailmas igivana uudisega. Täpselt nädal aega tagasi 19 augustil avaldas Moderna ametliku info uue vähivaktsiini katsetuse tulemuste kohta. Aktsia hüppas pea 200% ühe päevaga (400% aasta algusest). Teadusuudiste usaldatavuse üheks paremaks indikaatoriks on justnimelt avastustega seotud firmade aktsiahinna liikumine. Kuna tegu on tuntud ja ühe suurema farmaatsiafirmaga tõmbas see hoobilt mu pilgu peale, lisaks muidugi personaalne huvi. Vähivaktsiinidest on ka varem palju räägitud kuid vaatamata paljulubavale teooriale kipuvad katsetuste lõplikud tulemused enamasti pettumust valmistama. Kas on effekt tühine, kõrvalmõjud liiga kahjulikud või puudutab uuring äärmiselt piiratud kontingenti. Seekordne üllatab eelkõige kõrge efektiivsuse ja universaalsusega, põhimõttelist meetodit peaks saama kasutada mitte ainult vähi vaid ka paljude teiste haiguste raviks - teoreetiliselt tegu võimaliku tervisliku eluea pikendamise ideega.
Lihtsalt lahti seletatult on praktiliselt iga vähi puhul tegu inimese enda rakkude mutatsioonidega, mis panevad rakud liiga kiirelt paljunema. Võimalike haiguslike mutatsioonide hulk paraku nii suur, et seni oli seda võimatu täpsemalt katalogiseerida ja seega efektiivseid ravimeid leida. Ehkki vähke liigitatakse tüüpide kaupa on sama tüübi puhul erinevused liiga suured, et oleks võimalik luua efektiivne ja universaalne ravim. Põhiravi seni kirvemeetodil lähenemine, ehk siis üritatakse tappa kõik kiirelt paljunevad rakud kas kiirituse või keemiaraviga. Läbimurde muutis võimalikuks AI, mis suudab läbi töödelda tohutu hulga andmeid ja leida iga patsiendi puhul just tema kasvaja spetsiifilised tunnused.
Järgmiseks sammuks personaalse vaktsiini loomine, mis õpetab inimese enda immunsüsteemi rakud AINULT vähirakkusid hävitama. Moderna suudab sellise vaktsiini patsiendile luua paari nädalaga (hinnanguliselt maksumus vaid $5000 väljaehitatud labori ja tootmisvõimsuste puhul) ja kuna tegu äärmiselt täpselt sihitud relvaga on ka kõrvalmõjud oluliselt väiksemad seniste meetoditega võrreldes. Lisaks on efektiivsus märkimisväärselt kõrgem võrreldes tavameetoditega. Sisuliselt tegu personaalse meditsiini esimeste sammudega, mis võimalik vaid tänu tehisaru kasutuselevõtule. Pole vaja palju fantaasiat, et mõista: nii on võimalik vaktsiine luua suure hulga haiguste vastu kasutades organismi enda immuunsüsteemi haiguse põhjustega võitlemiseks.
Minu kui inseneri jaoks on haruldaselt põnev teada saada kuidas Moderna vaktsiin funktsioneerib. Lugesin ise mitu artiklit läbi aga kuna pole arstiteaduse spets lasin mugavuse mõttes Geminil järgneva kokkuvõtte teha, mida ise veidi redigeerisin.
Moderna / Mercki vähivaktsiin
Moderna ja Mercki koostöös välja töötatud vähivaktsiini kandidaat mRNA-4157 (intismeran autogeen) on individualiseeritud neoantigeenravi (INT).Erinevalt ennetavatest vaktsiinidest manustatakse seda pärast kasvaja eemaldamise lõikust, et õpetada patsiendi immuunsüsteemi tuvastama ja hävitama organismis säilinud vähirakke.
Moderna vähivaktsiini toimimine
Geneetiline analüüs:Arstid võtavad proovi patsiendi kasvajast ja tervest koest ning järjestavad nende DNA/RNA, et tuvastada täpselt need mutatsioonid, mis esinevad üksnes selles konkreetses kasvajas.
Neoantigeenide valik:Algoritmid valivad välja kuni 34 "neoantigeeni" — muteerunud valku, mis esinevad üksnes patsiendi vähirakkudel.
Personaalse mRNA tootmine:Sünteesitakse mRNA molekul, mis sisaldab nende 34 neoantigeeni tootmisjuhiseid, ning see pakitakse lipiidsetesse nanoosakestesse.
Immuunsüsteemi treenimine: Vaktsiini süstimise järel loevad patsiendi rakud mRNA juhiseid ja kuvavad neoantigeene oma pinnal.T-rakud õpivad neid märkama, luues pikaajalise immuunmälu.
Kombineeritud immuunravi:Vaktsiini manustatakse koos immunoteraapia ravimiga Keytruda (pembrolizumab).Keytruda eemaldab "pidurid", mida vähirakud kasutavad immuunsüsteemi eest peitumiseks, võimaldades uutel T-rakkudel vähirakke tõhusalt rünnata.
Kliiniline tõhusus
faasi kliinilistes uuringutes kõrge retsidiiviohuga melanoomiga (staadium IIB–IV) patsientidel saavutati kombinatsioonraviga (intismeran + Keytruda) võrreldes ainult Keytruda standardraviga järgmised tulemused:
Näitaja
Tulemus (kombinatsioon vs. Keytruda üksi)
Kliiniline mõju
Retsidiiv risk
49% väiksem risk vähi tagasitulekuks või surmaks
Pikendab märgatavalt vähivaba aega ja eluiga.
Metastaaside risk
59% väiksem risk kaugmetastaaside tekke või surma suhtes
Takistab vähi levikut teistesse elunditesse.
Läbi murre
Esimeste edukate 3. faasi tulemustega INT-ravi
Esimene mRNA-põhine personaalne vähivaktsiin, mis läbis edukalt 3. faasi uuringud.
Ohutus profiil
Üldiselt hästi talutav
Kõrvaltoimed on enamasti kerged kuni mõõdukad (väsimus, palavik, süstikoha valulikkus).
AI abil teostatud geneetilise analüüsi kõrval on äärmiselt olulineneoantigeenide valik (tavameetoditega haldamatu andmemaht).
Neoantigeenid on valgufragmendid, mis tekivad üksnes vähirakkude DNA mutatsioonide tagajärjel.Kuna neid ei esine tervislikes kudedes, ei teki ohtu, et immuunsüsteem ründaks tervet organismi.
Kasvaja sekveneerimine:Tervete kudedega võrdlemisel tuvastatakse tuhandeid kasvajaspetsiifilisi mutatsioone.
Tehisintellekti algoritm:Masinõppe mudelid analüüsivad, millised mutatsioonid tekitavad valke, mis on immuunsüsteemile kõige paremini nähtavad.
HLA-sobivuse ennustus:Algoritm võtab arvesse patsiendi spetsiifilist HLA-tüüpi (kudede sobivuskompleksi), tagades, et valitud kuni 34 neoantigeeni esitletakse rakupinnal nii, et need käivitavad võimalikult tugeva T-rakkude vastuse.
mRNA-vähivaktsiini erinevus traditsioonilisest keemiaravist:
Tunnus
Traditsiooniline keemiaravi
Personaalsed mRNA-vähivaktsiinid
Täpsus ja siht märk
Ründab valimatult kõiki kiiresti jagunevaid rakke (sh juuksenääpse, soole limaskesta).
Ründab ülimalt täpselt üksnes neid rakke, mis kannavad konkreetset kasvajaspetsiifilist mutatsiooni.
Toime mehha nism
Toksiline ravim, mis takistab rakkude pooldumist või hävitab need otse.
Treeningvahend patsiendi enda immuunsüsteemile, et T-rakud otsiksid ja hävitaksid kasvajarakke.
Immuunmälu
Mõjub vaid ravi manustamise ajal; puudub mäluefekt.
Tekitab pikaajalise immuunmälu, mis kaitseb vähi taastekkimise eest ka aastate pärast.
Kohandatavus
Standardne ravimiskeem kõigile sama vähitüübiga patsientidele.
Valmistatakse eritellimusel igale patsiendile tema enda kasvaja DNA analüüsi põhjal.
Kõrval toimed
Sageli rasked (juuste väljalangemine, tugev iiveldus, immuunsuse üldine langus).
Enamasti kerged immuunreaktsiooni sümptomid (palavik, väsimus, süstekoha turse või valulikkus).
Eelneva põhjal ei maksa muidugi arvata, et tegu imerohuga, mis kõik haigused ravib. Kindlasti tuleb ette hulk komistuskivisid, kuid just tänu AI võimekuse arengule on lootus hakata süvitsi mõistma bioloogiliste süsteemide toimimist ja tänu sellele ka teha kiireid samme ravimeetodite efektiivsemaks muutmisel.
Kui geenide või DNA sekveneerimine (tuvastamine) on elu käsiraamatu lugema õppimine ja CRISPR taolised tehnoloogiad kirjutama õppimine siis AI aitab meil ka elu käsiraamatut süvitsi mõistma hakata.
Mul on uus lemmik ... mitte loom vaid jook, täpsemalt küll õlts. Käisime eelmine nädal kaasaga Costcos toiduvarusid täiendamas. Nüüd kui pere põhiline söödik tagasi, tuleb tihemini hulgilaos toiduvarusid täiendamas käia. Lisaks pooleteisekilosele Gorgonzola juustule jäi silma kahtlaselt soodsa hinnaga õllekast. Hele lager on üldiselt täiesti joodav, ehkki eelistan kargema ja kibedama maitsega kesvamärjukesi. Viskasin lõpuks 24'se kasti korvi rahustades end meenutusega malevas isepruulitud hägusest ollusest, mida mädaks nimetasime. Kui see sai ära joodud ei saa ükski õlu nii halb olla, et raisku läheks.
Toidukäruga Costcos
Nagu elus ikka ei võida kunagi kõigis kaklustes aga ei kaota ka. Keskeltläbi valitseb tasakaal, mida läbimõeldult käitudes on võimalik positiivses suunas kallutada, ehk siis nii et võitude hulk ja tähtsus kaaluks kaotused üles. Nii ka seekord - Gorgonzola läks kaotuste poole peale. Ostsin maitsmise mõttes teise firma toodangut - kodus proovides tuli tunnistada: kuiv ja suht maitsetu. Pakendit lähemalt uurides selgus ka põhjus - valmistatud Kanadas mitte Itaalias nagu eelmine taevalik juustuketas. Kanadas juustu ja piimatooteid ei osata teha. Seega ainus koht, kus toetan ameerikat tollisõjas: võtaks kvoodid maha, las toovad rohkem sisse, küll tarbija maitsemeel määrab võitja. Samas keskmise inimese (loe ameeriklase või kanadalase) maitsemeelele lootma jäämine oleks äärmiselt naiivne.
Juustupettumus
Suureks võiduks osutus Newark nimeline Õlu. Polnud varem sellest kuulnudki, nimi seostus vaid Idaranniku USA kunagise sõjasadama, praeguse konteineriterminaliga. Kodus suskasin paar purki sügavkülma, et võimalikult kiiresti konsumeerimistemperatuur saavutada. Poole tunni pärast võtsin välja, istusin aeda ja korkisin esimese. Ilm selline mõnusalt palav, et iga külm jook oleks maitsenud, õllest rääkimata. Lõhnas oli midagi nostalgiliselt tuttavlikku, esimene aeglaselt libistatud sõõm kinnitas, et tegu hea õllega. Üllatus saabus niinimetatud järelmaitsega - see oli eriliselt nauditav. Haruldaselt hästi tasakaalus humala kibemõrkjas ja maltoosa magusakas. Aju maitsekeskuse mäluosakond andis hoobilt teada, et olen sarnast hõrgutist ka varem kõrist alla lasknud. Paraku pole senini suutnud meenutada kus täpselt ja millal ehkki terve kast mälu värskendamise eesmärgil tarbitud.
Muidugi asusin lähemalt uurima nii teksti purgil kui kastil. Tegu Saksa stiilis laager õllega, mis valmistatud Pilseni maltoosast ja Hallertau humalatest, vesi täiesti kohalik Ontario järvest filtreeritud. Ontario järve Kanada osa lõunakaldal asuv Newark oli 18 sajandi lõpul omaaegse "Upper Canada" praeguse Ontario pealinnaks. Nagu näete on õllelembuse positiivseks kõrvalmõjuks kohapealsest kultuurist ja ajaloost lisateadmiste saamine.
P.S. Järgmine päev sõitsin poodi ja ostsin veel kaks kasti, nii odavalt 26 EUR 24 purgine kast pole meil tavaliselt isegi USA "fucking close to water" (crocodile dundee filmist) tüüpi õlut saada.
P.P.S. Õllekast maksis 39CAD, juustuketas 40CAD ... kumba eelistada ... kõik sõltub maitsest ja kvaliteedist.
Vaatan ühe silmaga oma suviste fotode kogumile ja teisega blogipostitustele ja näen kui palju ülestähendamist väärt lugusid on kirjutamata jäänud, postitamisest rääkimata. Karta on, et see aasta isegi kui mõned postitused kirjutan takkajärgi siis ei jõua järje peale, liiga palju tuleb uut peale. Sestap jagan esmalt viimast kohalikku sündmust, millest isegi Eesti uudised kirjutasid ja mida ka telekapildis võis näha. Nimelt peeti Torontos uue Eesti Rahvusvahelise Keskuse avamise tähistamise pidu - KESKfEST. Rahunege, vaatamata kõlalisele sarnasusele pole tegu kohukeste skandaalile sarnase poliitilise avantüüriga, ehkki külaliste seas võis ka härra Ratast märgata. See absoluutselt ei tähenda, et keskus avati. Hoonega tutvumisel tuli käia kiiver peas, ehitus ikka veel käib, võiks lausa lisada, et endise (tagasihoidliku) hooga. Plaan muidugi oli, et avapidu tähistab ka avamist, paraku venivad ehitustööd nagu laiskloomad nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel. Hea näide, et ka arenenud riigis Kanadas ei toimi kõik plaani järgi, lihtsalt seda ei võeta nii tõsiselt, virisemist vähem kosta. Tegelikku avamise ja esimeste üürnike sissekolimise kuupäeva on nii mitu korda edasi lükatud, et enne ei usu kui päriselt juhtub - loodetavasti millalgi järgmine aasta.
Pidustused algasid juba neljapäeval, enamus üritusi aga ajal mil mul tööaeg ja nii oluliseks ka ei pidanud, et vaba päeva võtta. Neljapäeva õhtul hakkas siiski närima, kuidas ma nii tähtsa sündmuse lihtlabaselt maha magan, ega siin Torontos ju tihti suuri Eesti üritusi toimu. Vaatsin veebilehelt, mis võiks rohkem huvi pakkuda. Reede õhtul oli "Noortemöll" ja üheteistkümnest salakõrts. Ehkki väidetavalt võivat noorteüritusel kõik vanusegrupid esineda ja ise olin täitsa hakkamas tõmbas kaasa mu indu alla: päris imelik kui kiilakas halli habemega tüüp noortemöllule ilmub. Isegi mu väide: ehk peetakse lihtsalt kostüümiks, ei veennud teda. Salakõrtsi piletid olid välja müüdud, nii jäi ka see ära. Ei lasknud end heidutada, vaatasin laupäeva kava ning avastasin kell kaheksa algava rokk-kontserdi, kus laval ka minu akadeemiline isa. Ostsin pileti nii sinna kui ka hilisemasse salakõrtsi, enne kui kaasale julgesin mainida. Kutsusin ka praegu Seattles elava malevakaaslase. Kindlasti näeb hulka tuttavaid, keda muidu niisama ei kohtaks. Võtan õhtul paar tundi töölt vabaks.
No ja siis kutsuti mind laupäeval neli tundi varem kontorisse ületunde tegema ... mis sobis oivaliselt, õhtupoole mainin, et möödapääsmatu asi tuli ette, pean varem lahkuma. Hommikul sõitsin tööle metrooga ja plaanisin otse töölt kontserdile suunduda. Auto oleks vaid tüliks, esiteks kesklinnas laupäeva õhtul parkimise leidmine ja teiseks koju sõitmine, ei saaks ju eriti jooke libistada. Kuna ilm ähvardas sajune tulema võtsin kile ja vihmavarju kaasa, lisaks viisakamad riided millega sobib rahva sekka ilmuda. Seitsmeks saabus võimas äikesepilv, lõi välku ja kallas nagu oavarrest. Sadakond meetrit bussipeatusse minnes said tossud läbimärjaks.
Keskusesse jõudsin täpselt kohale vaatamata asjaolule, et metroorongi uks just üks peatus enne rikki läks kuna mingi tropp üritas end jooksuga läbi pressida. Nagu oli oodata kohtasin hulka tuttavaid nii Kanadast, Eestist kui ka USA'st. Põhilise aja veetsin malevakaaslasega jutustades. Temaga messangeriga ühendust võttes nägin, et eelmised sõnumid vahetasime aastal 2014 - nojah, aeg lendab tõepoolest. Rokk-kontsert oli äge, klassikaline rokk tuletades noorusaegu meelde, liiga vali nagu nelikümmend aastat tagasi. Atomic Heeringa esinejad minu vanusegrupist kuid publik täitsa läbisegi, nii noori kui vanu. Jook maksis kümps (7 euri) topsi eest, mis tuletas meelde nii inflatsiooni kui asjaolu, et pole õige kaua väljas söömas käies ise jookide eest maksnud.
Peale kontserti suundus suur osa rahvast "Salakõrtsu", mis kohalike noorusaja nostalgiline meenutus. Tegu pole miski salajasega, lihtsalt kunagi pidid noored üritustel alksi metsa all või nurga taga vanemate eest varjatult konsumeerima, sealt ka termin pärit. Baarisabas jäi silma siilisoenguga Ratase nägu tüüp, kes lisaks jookidele ka tasuta kartulikrõpse peoga kahte suurde topsi kühveldas. Küsisin kas talle tihti öeldakse, et näeb ratta Jüri moodi välja. Üldises lärmis läks osa tekstist vist kaduma, sest ta vaatas mind veidi mõistmatult. Enne kui jõudis midagi kosta liikusin koos rahvamassiga edasi. Hiljem selgus, et oligi pesuehtne isamaa fraktsiooni europarlamendi saadik. Kummaline aga päriselus tundus mees palju väiksem tähtsusetum kui teleripildis või uudisteveergudel.
Jutustasin pikalt Ottawas elava sugulasega ja kutsuti ka Rotalia korporatsiooni sauna. Kaalusin päris tõsiselt, lõpuks loobusin, sest hommikul pidime kaasaga pannkoogiüritusele minema. Tahtsin selleks ajaks enam-vähem vormis olla, mis Rotalia saunaõhtu puhul eriti tõenäoline ei oleks. Viimane kord aastaid tagasi sealt tulles jõudsin alles viie ajal hommikul koju ja põdesin terve järgmise päeva. Nüüd õnnestus jõuda parasjagu viimase läänepoole sõitva metroorongi peale, enne kahte astusin koduuksest sisse. Uus Eesti keskus asub ses mõttes jube soodsas kohas, et meist vaid kümmekonna metroopeatuse kaugusel sama liini peal.
Fuwa Fuwa pannkoogid
Hommikul kolmekesi pannkoogiüritusele, kus selgus, et selleks ajaks kui meie saabusime olid kõik pannkoogipiletid otsa saanud. Mina ja kaasa olime juba kohvi joonud ja kerge näksi võtnud kuid tütrele paras pettumus. Sõbrad leevendasid seda oma pannkoogi annetamisega. Istusime samas telgis, kus eelmisel õhtul kontsert toimus, lobisesime ja meenutasime vanu aegu. Kolmekesi ajasime ohtralt insenerijuttu, võisime tõdeda, et ükskõik kus maailma nurgas õppinud, insenerid mõtlevad kõik ühte moodi, ja isegi nende kaasteelised mõistavad :D Malevatuttav hambaarst kahe inseneri ema nagu filoloogist minu kaasagi.
Toronto Bloor Street kohviku aknast
Koduteel läksime Jaapani pannkoogikohvikusse Fuwa Fuwa. Pisike koht ja mitte kõige asjalikum teenindus. Esimese hooga ajasid tellimused segi ja unustasid minu oma ning joogid sootuks. Peale veerandtunnist ootamist küsisime, mille peale nad ärkasid ja tõid meile lisaks eelmisele valele tellimusele ka õiged kohale. Pannkoogid ise suht maitsetud, sarnanesid veidi soojale biskviittaignast tordipõhjale. Joogid ka sellised imelikud. Teist korda ma küll neid ei külastaks, pigem astuks sisse teispool teed asuvasse Ukraina pagariärisse kus ehtsat Ukraina borshi pakutakse.
Hoiatus kõigile hobiaednikele ja potipõllumeestele eriti aga professionaalidele: Edasi lugemine või ainuüksi piltide nägemine võib esile kutsuda psühhodrauma või isegi pöördumatud tervisekahjustused, krambid, langetõve hoo, rabanduse ... jne ... - olete hoiatatud ja hiirega edasi kerimine omal vastutusel!!! Postitusest põhjustatud terviserikete kulud kannate ise. Aga nüüd teemasse: vaadake kas leiate kõrvalolevalt tomatipeenra(dzhungli) fotolt tomati😜 Kui mitte, lisan zoompildi lõikeheina vahele osavalt peitupugenud viljakehadest.
Kas teadsite, et tomatitele sobivad edukalt kasvuks ka dzhunglitingimused. See aasta nimelt juhtus mitmete asjaolude kokkusattumusel sihuke lugu, et minu kevadel istutatud tomatitaimed pidid kahe kuu jooksul iseseisvalt hakkama saama nii umbrohu, kahjuritetõrje kui püstiseismisega kasvude näppimisest rääkimata. Ainult vett anti aeg ajalt veidi lisaks. Eestist saabudes ja esimest pilku aeda visates jäi küll mulje, et tomatitest saab heal juhul vaid silo teha. Peenralt vaatas vastu Toronto stiilis "pärandniit", kasvas kõik millele koduse kompostiga väetatud muld sobis. Taimestik ulatus kõhuni, tillid olid ainsad, mis uhkelt kõrgustesse pürgisid, ülejäänud biomass lösutas vastu maad. Paraku paistis roherinde eesservast lopsaka taimestiku vahel mõningaid punakaid ja kollakaid laike, lähemal uurimisel selgus, et tegu päris ehtsate tomatitega.
Peale esimest rohimist 10. august
Tomatipeenar peale istutamist 7. juuni
Esimesed paar päeva lihtsalt korjasin mõne tomati söömiseks, olukorra päästmine tundus suht lootusetu. Nädalavahetusel otsustasin siiski veidi puhtamaks rohida, et näha kas miskit ka kaugemal võsas külge jäänud. Töö käigus läksin hoogu, indu andis iga avastatud uus tomatitaim. Paari tunniga jõudsin peenra lõppu, kus mingit umbrohtu välja sikutades sain äkki aru, et tegu mu paprikatega, mis täiesti ununenud. Nood paraku polnud päikesepuudusel suurt miskit tootnud, vaid üks mäda vili vedeles maas.
Peale rohimist hakkas paistma päris palju ja ilusaid viljasid.
Tugedeta tomatitaimede mööda maad roomavad varred olid endale juured alla kasvatanud kus iganes maa vastu puutusid, ja lopsakuse põhjal otsustades tundsid end päris hästi. Alustaimestik oli nii tihe, et enamus viljasid vastu mulda ei puutunudki ega polnud ka mädanema hakanud. Isegi kahjurid oli tihe taimkate eemal hoidnud, ükski täie aruga elukas ei lootnud sellisest metsast miskit söödavat leida. Tomatite hulgas oli ka paar kurgi või melonitaime (vilju veel pole ja õite põhjal raske otsustada), mida ei mäleta, et oleks istutanud - ju hakkasid ise kompostis leidunud seemnetest kasvama.
Kokkuvõttes ei saa saagi üle ju kurta😋
Järgmine suurem ettevõtmine oli tomatitaimede "keppimine" (kepistamine?), et saaks nende vahel ilma varsi ja vilju lömaks tallamata liikuda. Selleks sobisid oivaliselt kevadel pügatud mooruspuu oksad. Kõige keerulisem maa peal roomavate omavahel läbipõimunud varte lahtiharutamine nii, et need võimalikult vähe viga saaks. siin-seal otsustasin vastu maad olevad varred nii jätta, sest nood olid juba võimsa juurestiku külge kasvatanud. Lõpptulemus nägi välja nagu poolmetsik pärismaalaste kasvandus kusagil Brasiilia ürgmetsas, vähemalt on lihtsam valminud viljasid kätte saada. Umbrohtu läks kompostihunnikusse neli suurt ämbritäit.
Naispere arvas, et edaspidi võikski nii tomateid kasvatada. Palju vähem tüli ja saaki koguneb ikka rohkem kui ise jõuame ära konsumeerida. Peenra väljanägemine pole esteetiline ainult rikutud maitsega linnavurlele, loodushinge jaoks just selline lokkav naturaalsus paistabki ilus ja normaalne. Aga mis teie arvate, kas on mõtet vaeva näha kui saab ka ilma piisava tulemuse kätte😉
P.S. Kommentaarid teemal: "Kas keegi poleks saanud vahepeal rohida" pole teretulnud.
Pilt on eksitav, tegelikkuses eristab AI viirust looduslikust vaid unikaalne genoom.
Pealkirja nähes tekib kindlasti esimene mõte (kui just pole tähelepanelikult teadusuudisi jälginud), et AI'd kasutati arvutiviiruste loomiseks. Selleks ja viirusetõrjeks on muidugi tehisaru kasutatud algusest peale, ehk siis tegu poleks mainimistvääriva uudisega kui just läbimurre maailma alustalasid ei raputaks. Seekord avaldati ajakirjas Science artikkel Generative design of bacteriophages with genome language models kuidas tehisaru Geeni keelemudelite abil sünteesis 16 täiesti uut ja sealjuures elujõulist ning funktsioneerivat viirust.
Varemgi on üritatud uusi eluvorme luua, kuid äärmiselt tugevalt olemasolevate baasil või viiruste rekombineerimise teel, mitte lihtsalt vajalikke omadusi evivat genoomi kokku sobitades. Geenitasemel uue elu sünteesimine nõuab selliste andmehulkade analüüsi milleks inimaju pole võimeline. Ehk siis tegu täiesti uuel tasemel lähenemisega üritades sisuliselt mõista kogu viiruse genoomi toimemehhanismi ja geenide omavahelisi seoseid ning mõjusid. Iseasi muidugi, kas viirust üldse elusaks defineerida, aga see on eraldi teema.
Järgneb Gemini koostatud ja minu redigeeritud lühikokkuvõte:
Teadlased on esmakordselt kasutanud tehisintellekti, et luua täiesti uusi ja toimivaid viirusi. Ajakirjas Science avaldatud uuringus kasutasid Stanfordi ülikooli ja ARC Instituudi teadlased bioloogilist generatiivse tehisintellekti mudelit nimega Evo (täpsemalt Evo 1 ja Evo 2). Tehisintellekt lõi täieliku geneetilise koodi 16'le toimivale sünteetilisele viirusele.
🦠 Millised viirused loodi?
Bakteriofaagid: Tehisintellektile anti ülesanne disainida "faage". Viiruseid mis ründavad ja hävitavad ainult baktereid. Need on inimestele, loomadele ja taimedele täiesti ohutud.
Sihtmärk: Sünteetilised viirused loodi spetsiaalselt Escherichia coli (E. coli) bakteri nakatamiseks ja hävitamiseks.
Täiesti ainulaadsed: Tegemist ei olnud olemasolevate viiruste koopiatega, ega viiruseosade rekombineerimisega. Loodud viirused sisaldasid täiesti uusi eksperimentaalseid mutatsioone ja unikaalseid DNA-järjestusi, mida looduses pole kunagi nähtud.
🧬 Kuidas tehisintellekt seda tegi?
Elu keele õppimine: Sarnaselt sellele, kuidas ChatGPT õpib inimkeeli, et ennustada järgmist sõna, õpetati Evo mudelit enam kui kahe miljoni genoomi põhjal. Nii õppis ta mõistma geenide organiseerumist ja toimimist.
Genoomide loomine: Teadlased kasutasid baasšabloonina looduslikku faagi. Nad palusid tehisintellektil kirjutada tuhandeid uusi genoomijärjestusi, mis suudaksid E. coli bakterit nakatada.
Laboratoorne valik: Turvalises laboris loodi umbes 300 väga lubavat tehisintellekti disainitud genoomi järjestust. Neist 16 ärkasid edukalt ellu, paljunesid ja hävitasid sihtbakterid.
🏥 Paljutõotav arstiteadusele
Superbakterite seljatamine: Tehisintellekti loodud viirused hävitasid edukalt antibiootikumiresistentseid E. coli tüvesid. Teoreetiliselt annaks see uue võimsa relva surmavate ja ravimitele allumatute bakterite vastu.
Erakordne kiirus: Traditsiooniline antibiootikumide väljatöötamine võtab aega kuni 10 aastat ja maksab miljardeid. Eksperdid pakuvad, et tulevikus võib tehisintellekt luua patsiendile kohandatud viirusravi vaid kaheksa tunniga.
⚠️ Bioturvalisuse ja ohutuse riskid
Kuigi see läbimurre võib meditsiini revolutsiooniliselt muuta, on ta toonud kaasa tõsiseid hoiatusi sellistelt organisatsioonidelt nagu Johns Hopkinsi Tervisekeskus:
Kahesuunalise kasutuse risk: Kriitikud kardavad, et sama tehnoloogiat võidakse pahatahtlikult muuta. Nii saab äärmiselt kerge vaevaga disainida üliohtlikke inimesi nakatavaid patogeene või biorelvi.
Regulatsioonide puudumine: Suutlikkus kirjutada toimivaid viiruse genoome tehisintellekti abil on nüüd reaalsus. Paraku puudub globaalne kontrollimehhanism ja ohutusreeglid. AI võimekuse areng on nii kiire, et pigem varem kui hiljem võime näha selle kasutamist ka bioloogilise relva loomiseks.
Riskide minimeerimiseks jätsid Stanfordi teadlased inimestele ohtlikud viirused tehisintellekti treeningandmetest teadlikult välja. Kogu töö toimus rangelt isoleeritud bioloogilistes laborites.
Minu mõtted:
On selge, et maailmas leidub küllalt valitsusi ja riigijuhte ning ka teadlasi, kes võimaluse avanedes kasutaksid silma pilgutamata AI abi enneolematult võimsate biorelvade loomiseks. Olen üsna kindel, et Kremlis, Põhja-Koreas, Teheranis, ... jne ... kutsuti juba eile kokku koosolekud teema arutamiseks. Tehisaru "Elu keele mudel" ehk siis geenide toimemehhanismi süvamõistmise kasutuselevõtt muudab tohutult lihtsamaks bioloogia ja geeniteaduse kasutamise nii headel kui halbadel praktilistel eesmärkidel. Nagu ka arvutiteaduses pole oluliste läbimurrete saavutamiseks enam vaja tippspetsialistide armeed. Andmebaasi, teadmised ja süvamõistmise pakub tehisaru, inimene lihtsalt annab juhiseid, mida teha, tehisaru mõtleb välja kuidas teha.
Ma ei kujuta realistlikult ette kuidas oleks võimalik luua üldse mingit kontrollimehhanismi, sest avatud AI mudelid jäävad tippmudelitest maha suhteliselt vähe ja neid on asjatundjatel üsna lihtne häälestada tegema just seda mida tahetakse. Avatud mudelite tootjapoolsete piirangute kõrvaldamine pole eriti keeruline. Kui Stanfordi teadlased jätsid teadlikult andmebaasist ja treeningult välja nii kõrgemate organismide genoomi kui neile ohtlike viiruste informatsiooni siis teised uurimisrühmad ei pruugi seda teha või lausa pööravadki põhitähelepanu inimgenoomile ja inimesele ohtlikele viirustele. Superviiruse omamine on rahvusvahelistes suhetes palju hirmuäratavam ja võimsam ning tohutult odavam väljapressimismeetod võrreldes tuumarelvaga.
Tehisaru mudeli abil uute elujõuliste soovitud omadustega viiruste loomine on esimene samm teel uute organismide loomisel - kõik on võimalik mis pole vastuolus füüsika, keemia, bieoloogia fundamentaalsete põhimõtetega.
