Muski "Suur Plaan"

Natukene üllatunud, et Elon Muski hiljutine intervjuu Dwarkesh Pateliga ja Stripe'i kaasasutaja John Collisoniga (avaldatud 5. veebruaril 2026) rohkem vastukaja pole saanud. Ilmselt üheks põhjuseks, et neid futuristide ennustusi tuleb pidevalt mitu korda päevas nagu saelaudu Vändrast. Muski siiski üritan aeg-ajalt kuulata kuna ta üks vähestest, kes ka tegelikult osad täiesti ulmelistena tundunud projektid ellu viinud. Ei maksa muidugi unustada, et veel rohkem neid, mis küll välja kuulutatud kuid peagi unustusse vajunud.

Eloni puhul peab jutu tõsiseltvõetavusele hinnangu andmiseks võtma arvesse, et see pole suunatud niipalju tavakodanikule kuivõrd investoritele, et need oleks nõus pappi välja käima. Ei saa ju üle ega ümber faktist, et isegi Muski sugune rikkur vajab tohutuid summasid väljastpoolt oma projektide elluviimiseks. Kogu selle tehnoloogilise jutu taustal jäi mulle hoopiski silma vihje vajadusest kogu maakera poliitiline süsteem ümber teha.

Podcasti kuulates tekkis tunne nagu elaks mingis Asimovi ulmekas, noh kui kõike seda juttu tõsiselt võtta. Aga mis ma siin pikalt jahun, avaldan parem Gemini lühikokkuvõtte, sest vaevalt viitsib keegi kogu pea kolmetunnist inglisekeelset jutuajamist kuulata. Podcast keskendus Muski "suurele plaanile", mis ühendab tehisintellekti, energeetika ja kosmosetööstuse.

​1. AI kosmoses: "36 kuu tees"

​Muski kõige kõmulisem väide oli, et 30–36 kuu jooksul muutub kosmos kõige kuluefektiivsemaks kohaks AI-töökoormuste käitamiseks.

• ​Riistvaraline piirang: Ta väitis, et Maal on tekkinud pudelikael elektrienergia tootmises ja andmekeskuste jahutamises.
• ​Orbitaalsed andmekeskused: GPU-de (graafikaprotsessorite) orbiidile viimine tagab ööpäevaringse päikeseenergia (puudub atmosfäär, pilved ja öö) ning vaakum lihtsustab teatud jahutusprotsesse.
• ​Starshipi roll: Ta rõhutas, et SpaceX-i Starship muudab massi orbiidile toimetamise nii odavaks, et see muutub majanduslikult tasuvamaks kui maapealne ehitus.

​2. Robootika ja "lõpmatu raha trikk"

​Vestluses arutati Tesla Optimuse arengut. Musk kirjeldas humanoidroboteid kui globaalse majanduse "lõpmatu raha trikki" (infinite money glitch).

• ​Riigivõlg: Ta hoiatas teravalt, et USA läheb "1000% pankrotti", kui AI ja robootika ei loo massiivset produktiivsuse kasvu, mis aitaks lahendada enam kui 38 triljoni dollari suurust riigivõlga.
• ​Digitaalne emuleerimine: Musk prognoosis, et digitaalsed inimemulatsioonid (ülirealistlikud AI-agendid) võivad muutuda reaalsuseks juba 2026. aasta lõpuks.

​3. Äri- ja juhtimisfilosoofia

• ​SpaceX ja xAI liitumine: Puudutati SpaceX-i ja xAI ametlikku liitumist, mille eesmärk on vertikaalselt integreerida kanderakettide võimekus ja tehisintellekti arendus.
• ​"TeraFab": Musk rääkis "TeraFab-idest" – massiivsetest tootmiskompleksidest, mille eesmärk on toota riistvara (nagu päikesepaneelid ja robotid) seninägematus mahus.
• ​Juhtimisstiil: Ta kordas oma "esmaste põhimõtete" (first principles) lähenemisviisi, märkides, et ainult tarkvaraga tegelevaid inimesi ootab ees "valus õppetund riistvara vallas", kuna füüsilised piirangud muutuvad peamiseks takistuseks kasvule.

​4. Poliitika ja väärtused

• ​DOGE: Musk rääkis oma tööst valitsuse tõhususe osakonnas (DOGE), keskendudes regulatiivse "prahi" eemaldamisele, mis takistab Ameerika innovatsiooni.
• ​Groki suunamine: Ta selgitas xAI lähenemist "tõde otsivale" AI-le, väites, et praegused mudelid on liialt piiratud poliitkorrektsusega, mis muudab need keeruliste inseneriprobleemide lahendamisel vähem kasulikuks.

​Mina muidugi ei jäänud paljate deklaratsioonidega rahule ja hakkasin küsimusi esitama:
(minu kommentaarid T: - ga tähistatud sulguds ja kaldkirjas) 

T: Kuidas on andmekeskused orbiidil odavamad? Kuidas kiirguskaitse ja hoolduseprobleemid kavas lahendada?

Gemini: Muski nägemus kosmoses asuvatest andmekeskustest põhineb ideel, et Maa peal on AI skaleerimine jõudnud "riistvaralise seinani" – meil on puudu elektrist, maapinnast ja jahutusvõimekusest. (T: Sellega olen suures plaanis nõus, lisaks regulatiivsed ja poliitilised takistused.)

Järgneb üksikasjalik selgitus kuidas kõik majanduslikult ja tehniliselt toimima peaks:

1. Miks on kosmos odavam?

Kuigi orbiidile saatmine on kallis, väidab Musk, et tegevuskulud (OPEX) on seal murdosa maapealsetest:

• Päikeseenergia efektiivsus: Kosmoses puudub atmosfäär, mis neelab energiat, ning seal pole pilvi ega ööd (kui valida õige orbiit). See tähendab, et üks päikesepaneel toodab kosmoses u 5 korda rohkem energiat kui Maal. (T: Efektiivsem kindlasti aga kas just 5X)

• Akude puudumine: Kuna päike paistab 24/7, ei ole vaja hiiglaslikke akuparke energia salvestamiseks ööseks, mis säästab miljardeid dollareid infrastruktuurilt.

• Tasuta jahutus: Maal kulub u 40% andmekeskuse energiast jahutamisele. Kosmoses saab soojust hajutada vaakumisse passiivsete radiaatorite kaudu, kasutades universumi loomulikku külmust.
  (T: Kasutada saab vaid kiirgusel põhinevat jahutust, mille efektiivsus suhteliselt madal. Maa orbiidil on temperatuur suhteline, külm vaid päikese eest varjus)

• Kergem ehitus: Kuna kosmoses pole tuult, vihma ega struktuure mõjutavat gravitatsiooni, saavad päikesepaneelid ja raamid olla ülikerged ja ilma kaitseklaasideta, mis vähendab seadmete massi. (T: kosmoses jah aga kanderaketiga üles viies peavad taluma võimast vibratsiooni ja õige mitu G'd ülekoormust, mis eeldab suht keerulist ja kallist kaitset)

2. Kuidas lahendatakse kiirguskaitse?

Kiirgus on elektroonika suurim vaenlane kosmoses. Musk plaanib seda lahendada kahel viisil:

• Redundancy ehk küllastatus: Selle asemel, et ehitada üks kallis ja "pommikindel" superarvuti, saadetakse üles tuhandeid väiksemaid sõlmi. Kui kiirgus mõne kiibi rikub, võtab järgmine selle töö üle. See on sarnane Starlinki võrgule.

• Tarkvaraline veaparandus: xAI arendab tarkvara, mis suudab tuvastada kiirgusest tingitud bitivigu reaalajas ja need parandada ilma riistvara vahetamata.

• (T: Teoreetiliselt võimalik, näis kas praktikas töötab)

3. Hooldus ja remont

Erinevalt maapealsest andmekeskusest, kuhu saab saata tehniku emaplaati vahetama, on kosmoses hooldus teistsugune:

• Robotiseeritud hooldus: Plaanis on kasutada spetsiaalseid hooldussatelliite (tuginedes SpaceX-i kogemusele kosmoselaevade põkkumisel), mis suudavad kütust lisada või mooduleid vahetada.

• Kiire asendustsükkel: Tänu Starshipile muutub orbiidile saatmine nii odavaks, et rikkis satelliiti ei pruugitagi parandada. See lastakse atmosfääris ära põleda ja asendatakse uue, moodsama versiooniga. Musk usub, et AI riistvara vananeb niikuinii 2–3 aastaga, seega on orbiidi "asendustsükkel" sünkroonis tehnoloogia arenguga.

Huvitav fakt: Musk on märkinud, et Starshipi täisvõimsusel töötades suudaks SpaceX viia orbiidile sadu gigavatte energiatootmist aastas, mis ületab kaugelt selle, mida on võimalik Maal lubade ja võrguühenduste tõttu samas tempos ehitada. (T: See tuleb kõigepealt maal toota)

T: Millisele orbiidile, kui kaugele maast plaanitakse andmekeskused paigutada?

Elon Muski ja SpaceX-i hiljutise plaani kohaselt (tuginedes 2026. aasta veebruari FCC taotlustele ja Dwarkeshi intervjuule) ei piirduta vaid ühe kindla kõrgusega, vaid kavandatakse massiivset võrgustikku erinevatel orbiitidel.

Peamine fookus on siiski madalal Maa orbiidil (LEO - Low Earth Orbit):

1. Planeeritud orbiidid ja kõrgused

SpaceX esitas taotluse kuni miljoni satelliidi lennutamiseks, mis paikneksid järgmistel orbiitidel:

• Kõrgus: Peamiselt 500 km kuni 2000 km maapinnast.

• Tüüp: Kasutatakse nii ekvatoriaalseid kui ka päikesesünkroonseid (SSO) orbiite.

• Päikesesünkroonne orbiit (SSO): See on kriitilise tähtsusega, kuna see võimaldab satelliidil püsida "koidiku-eha" joonel, kus päike paistab satelliidile peaaegu 24/7. See elimineerib vajaduse suurte akude järele, mida oleks vaja Maa varjus olles.

2. Miks just see kaugus?

Musk selgitas valikut mitme teguriga:

• Latentsus (viivitus): 500–2000 km on piisavalt lähedal, et andmeside kiirus Maa ja orbiidi vahel oleks võrreldav või isegi kiirem kui maapealne valguskaabel (valgus liigub vaakumis u 30% kiiremini kui klaaskiudkaablis).

• Andmete edastus: Need andmekeskused hakkavad suhtlema omavahel laserlinkide kaudu, luues kosmosesse tohutu võrgu, mis sarnaneb Starlinkile, kuid on optimeeritud andmetöötluseks, mitte ainult edastuseks.

• Turvalisus: Madal orbiit võimaldab rikkis satelliitidel atmosfääri siseneda ja ära põleda, vältides kosmoseprügi teket pikas perspektiivis.

3. Tulevikuvaade: Kuu ja süvakosmos

Intervjuus mainis Musk ka, et LEO on vaid esimene samm. Pikemas plaanis (pärast SpaceX-i ja xAI liitumist) on kavas viia andmekeskusi ka:

• Kuu orbiidile ja pinnale: Kus saab kasutada kohalikke materjale (regoliiti) kaitsekilpide ehitamiseks.

• L-punktid (Lagrange'i punktid): Kohad kosmoses, kus Maa ja Päikese gravitatsioon on tasakaalus, võimaldades hiiglaslikel andmekeskuste "parvedel" püsida stabiilselt ühes kohas ilma kütust kulutamata.

Muski peamine argument ongi: "Space is called space for a reason" (kosmos (ruum tõlkes) on nime saanud põhjusega) – seal on piiramatult ruumi laienemiseks, ilma et peaksime muretsema maakasutuse või kohalike elanike pahameele pärast elektrivõrgu koormamise tõttu.

T: Kui suurt energiatootmise mahtu läheb vaja ja millise pindalaga peaks olema päikesepatareid selle rahuldamiseks?

1. Energiatootmise maht

Musk on pakkunud välja, et järgmise 3–5 aasta jooksul on plaanis orbiidile saata võimekust, mis ulatub sadadesse gigavattidesse (GW).

• Võrdlus: Kogu USA keskmine elektritarbimine on umbes 500 GW (0,5 teravatti).

• Eesmärk: Pikemas perspektiivis (10+ aastat) näeb ta ette süsteemi, mis suudab genereerida 1 teravati (1000 GW) või rohkem. See tähendaks sisuliselt kahe "USA" elektritootmise lisamist orbiidile puhtalt tehisintellekti jaoks.

• Efektiivsus: Kuna kosmoses on päikesepaneelid umbes 5 korda efektiivsemad (puudub atmosfäär, öö ja pilved), siis sama energiakoguse saamiseks on vaja oluliselt vähem paneele kui Maal.

2. Päikesepatareide pindala

Kuigi täpset kogupindala ruutkilomeetrites pole Musk välja toonud, saab seda arvutada standardse päikesekiirguse järgi:

• Kosmosepäike: Orbiidil on päikesekiirguse intensiivsus umbes 1360W/m2.

• Paneelide suurus: Arvestades tänapäevast paneelide efektiivsust (u 20–25%), toodab paneeli ruutmeeter kosmoses umbes 300W.

• 1 Gigavati (1 GW) jaoks: On vaja umbes 3 miljonit ruutmeetrit paneele.

• 100 Gigavati jaoks: See tähendaks umbes 300 miljonit ruutmeetrit päikesepaneele laiali puistatuna miljoni satelliidi peale. See on võrreldav umbes poole Hiiumaa pindalaga, kuid jaotatud tohutu orbiidi peale.
  

Kokkuvõte tehnilisest lahendusest:

Musk plaanib kasutada Starshipi, et viia orbiidile umbes 1 miljon tonni riistvara aastas. Iga tonn riistvara peaks genereerima umbes 100 kW arvutusvõimsust. See vertikaalne integratsioon – kus SpaceX toodab raketid, Tesla toodab päikesepaneelid ja xAI toodab kiibid/tarkvara – ongi see "master plan", mis peaks muutma kosmose-AI odavamaks kui maapealse.

T: Miljon tonni kõrgtehnoloogilist riistvara tuleb maa peal toota enne orbiidile lennutamist. Selleks on vaja tootmisvõimsusi, suures koguses defitsiitseid tooraineid ja eelkõige finantseerimist. Kuidas on plaanis neid probleeme lahendada?

See ongi Muski "Master Plan 4" kõige ambitsioonikam osa. Miljoni tonni kõrgtehnoloogilise riistvara tootmine ja lennutamine eeldab tööstuslikku hüpet, mida maailm pole varem näinud. Intervjuus kirjeldasid Musk ja Collison selle lahendamiseks kolme sammast:

1. "TeraFab" ja tootmise automatiseerimine

Musk väidab, et praegused tehased on liiga aeglased. Lahendus on TeraFab – tehas, mis on ise nagu toode või masin.

• Optimus (Tesla Bot): Musk usub, et 2026. aastaks on Tesla Optimus piisavalt võimekas, et asendada inimesi tehase koosteliinidel. See võimaldab tehastel töötada 24/7 ilma pausideta, drastiliselt vähendades tööjõukulu ja tõstes tootmiskiirust.

• Disain orbiidi jaoks: Riistvara ei ehitata nagu tavalisi servereid. Need on minimalistlikud "plaadid", kus puuduvad korpused, ventilaatorid ja üleliigsed komponendid, mis muudab nende masintootmise kordades kiiremaks.

2. Toorained ja vertikaalne integratsioon

Defitsiitsete materjalide (nt vask, neodüüm, liitium ja pooljuhid) probleemi lahendatakse "allikani minemisega":

• Oma kaevandused ja rafineerimine: Tesla on juba liikunud liitiumi rafineerimisse. Musk vihjas, et xAI ja SpaceX-i ühisüksus võib hakata otse investeerima haruldaste muldmetallide kaevandamisse, et vältida vahendajaid ja tarneahela tõrkeid.

• Materjalide asendamine: SpaceX-i metallurgiameeskond töötab uute sulamite kallal, mis kasutaksid vähem defitsiitseid materjale, asendades need levinumate elementidega (nt teras on kosmoselaevade puhul asendanud süsinikkiudu).

3. Finantseerimine: "Infinite Money Glitch"

Kust võetakse triljonid dollarid? See on koht, kus Musk muutub eriti optimistlikuks:

• Starlinki rahavood: Starlink on muutunud SpaceX-i jaoks tohutuks sularahamasinaks, mis rahastab Starshipi arendust.

• xAI väärtus: Musk usub, et tehisintellekt ise hakkab raha genereerima. Kui xAI mudelid (Grok) suudavad lahendada inseneriprobleeme või pakkuda tasulisi teenuseid, suunatakse see tulu otse riistvara tootmisse.

• Valitsuse efektiivsus (DOGE): Musk loodab, et USA valitsuse kulutuste kärpimine (DOGE kaudu) vabastab kapitali ja vähendab regulatiivset koormust, mis omakorda stimuleerib erasektori investeeringuid sellistesse megaprojektidesse.

4. Starship kui "majanduslik mängumuutja"

Kõige kriitilisem finantsargument on orbiidile toimetamise hind:

• Kui Falcon 9 puhul maksab 1 kg orbiidile saatmine u 2500–3000 dollarit, siis täielikult korduvkasutatava Starshipiga on Muski siht alla 10 dollari kilogrammi kohta.

• Selle hinnalanguse korral muutub orbiidil asuv riistvara odavamaks kui Maal asuv kinnisvara koos kõige juurdekuuluvaga (maksud, load, jahutus, elekter).

Kriitiline väljakutse: Aeg

Suurim takistus ei ole Muski sõnul mitte raha või tooraine, vaid aeg. Ta rõhutas, et "bioloogiline aeglane otsustusprotsess" on peamine pidur. Seetõttu survestab ta oma meeskondi liikuma tempos, mis tundub väljastpoolt vaadates võimatu – eesmärgiga saavutada see "miljon tonni" võimekus veel selle kümnendi lõpuks.

T: Milliseid vastuargumente (miks plaan pole realistlik) esitatakse Muski plaanile?

Kuigi Muski visioon on tehnoloogiliselt kütkestav, on mitmeid skeptikuid ja eksperte (nii astrofüüsikuid, majandusteadlasi kui ka kogenud insenere), kes toovad välja tõsiseid takistusi.

Siin on peamised kriitilised argumendid, miks see plaan võib ebaõnnestuda:

1. Kessleri sündroom ja orbiidi prügi

Miljoni satelliidi orbiidile saatmine suurendab eksponentsiaalselt kokkupõrgete ohtu.

• Ahelreaktsioon: Kui kaks satelliiti kokku põrkavad, tekib tuhandeid kilde, mis liiguvad kiirusel 7-8(km/s). Need killud võivad hävitada järgmised satelliidid, tekitades ahelreaktsiooni (Kessleri sündroom), mis võib muuta madala Maa orbiidi aastakümneteks kasutuskõlbmatuks.

• Kriitika: Skeptikud usuvad, et isegi parima tehisintellektiga juhitud manööverdamise juures on nii tihe liiklus statistiliselt liiga ohtlik.

2. Soojuse hajutamise probleem vaakumis

Ehkki kosmos on "külm", on soojuse äraandmine vaakumis füüsikaliselt väga keeruline.

• Konvektsiooni puudumine: Maal jahutavad servereid ventilaatorid (õhk juhib soojust). Vaakumis õhku pole, seega saab soojusest vabaneda ainult kiirguse kaudu.

• Suurus: Et jahutada gigavatte tarbivat andmekeskust, oleks vaja massiivseid, kilomeetrite pikkuseid radiaatorpaneele. See muudab satelliidid palju suuremaks ja raskemaks, kui Musk prognoosib, tühistades osa Starshipi pakutavast kokkuhoiust.

3. Atmosfääri saastamine ja osoonikiht

Starshipi lendude tihedus, mis on vajalik miljoni tonni ülesviimiseks, on enneolematu.

• Põlemisjäägid: Iga kord, kui rakett väljub või satelliit atmosfääris ära põleb (Muski pakutud "asendustsükkel"), paiskub ülemistesse atmosfäärikihtidesse tahma ja metallioksiide.

• Mõju kliimale: Teadlased hoiatavad, et selline tegevus võib kahjustada osoonikihti või muuta Maa albeedot (peegeldusvõimet), millel on ettenägematud tagajärjed globaalsele soojenemisele.

4. Majanduslik "pudelikael" ja toorme defitsiit

Isegi kui Starship on odav, on riistvara ise kallis.

• Tootmisvõimekus: Maailma kiibitootmine (TSMC jt) on juba praegu viimse piirini koormatud. Miljoni tonni kõrgtehnoloogiliste kiipide ja trükkplaatide tootmine nõuaks tervete uute tööstusharude loomist, mis võtab aega aastakümneid, mitte 36 kuud.

• Kapitalimahukus: Muski "lõpmatu raha trikk" eeldab, et AI hakkab kohe tohutut kasumit tootma. Kui AI buum peaks jahtuma või mull lõhkema, kaob ka finantseerimine nendeks kosmosereisideks.

5. Poliitiline ja geopoliitiline vastuseis

• Suveräänsus: Teised riigid (Hiina, Venemaa, EL) ei pruugi pealt vaadata, kuidas üks USA eraettevõte "okupeerib" madala Maa orbiidi miljoni satelliidiga.

• Regulatsioonid: Isegi kui DOGE kärbib USA siseriiklikke reegleid, allub kosmos rahvusvahelistele lepingutele. Võitlus orbiidi sageduste ja "parkimiskohtade" pärast võib viia juriidiliste sõdadeni, mis kestavad kauem kui Muski prognoositud 36 kuud.

Personaalselt soovin Muskile tema plaanide realiseerimisel kõigest hingest edu, sest jube põnev oleks oma silmaga jälgida sellist tehnoloogiahüpet. Paraku kipun kartma, et Muski plaani edu võimalus on alla ühe protsendi. Samas kui üldse keegi võiks õnnestuda on see Elon Musk.

P.S. Muskil on kindlasti vaja võimsamat ihukaitse meeskonda ja süsteemi kui ühelgi teisel inimesel maakeral, sest tema lahkumine võiks väga kergelt kujutada endast "musta luige" tüüpi sündmust, mis algatab ülemaailmse kriisi lüües läbi tehnoloogiamulli lõhkemise maailma börsid, rahanduse ja kogu majanduse uppi. Trumpi, kremli kaagi või hiina parteibossi likvideerimise peale võib pigem oodata börside positiivset reaktsiooni.

Muusikast ja kuulmisest

Esiteks pean rõhutama, et olen selles valdkonnas rohkem kui võhik, hea kui teen klaveril ja pasunal vahet. Minu arusaamisi ei maksa tõsiselt võtta küll võib nende üle häälekalt naerda ja pilgata. Aga nagu praegusel ajal kombeks ei takista asjatundmatus kuidagimoodi arvamust avaldamast😜 Sattusin Youtubes (minu sõltuvus) videolõigu peale, kus ilmselgelt musikaalselt arenenum kodanik avaldas äärmiselt lihtsa testi määramaks kas oled kõrvupidi täiega elevandi alla jäänud või lausa musikaalne geenius. Ehkki video on kogunud üle 12 miljoni vaatamise oleks raske selle tulemust väga tõsiselt võtta kuid niisama nalja pärast otsustasin teha leidmaks põhjendust ja kinnitust minu musikaalsele puudele. Istusime kaasaga (kes flöödimängu oskusega minust kahtlemata andekam) kõrvuti ja tegime testi koos.

Vastata tuli 15 küsimusele, või noh õieti kuulata helisid ja selle alusel vastata. Praegusele lumehelbekeste ja lödipükslaste ajastule omaselt oli punktiarvestus liiga üldistavalt ja taktitundeliselt kirjeldatud, tavakodanikule mõistmiseks lisan sulgudes ja kaldkirjas omapoolse otsekohese "tõlgenduse":

0 õiget vastust - võibolla oled "tone-deaf" (pöördu kõrvaarstile, kuna ei suuda kassi näugumisel ja koera haukumisel vahet teha isegi kui seda kuuled)

1-4 - alla keskmise musikaalne (koera ja kassi eristad hääle põhjal ... enamasti)

5-9 - keskmiselt musikaalne (eristad kardinaalselt erineva sageduse ja tugevusega helisid)

10-14 - üle keskmise musikaalne (kuulmine ja helide hindamine parem kui 50% inimkonnast)

15 - Absoluutne kuulmine (võid kandideerida väga tasuvale tööle pillide häälestamisel)

Enne kui edasi lähen pean mainima, et test on tegelikult täiesti ebaadekvaatne, sest enamasti vaid 2 valikvastuse korral saab ka täiesti juhuslikult vastates tõenäoselt pooled õiged. Veidi asjalikumaks teeks nõue, et kui pole täitsa kindel ära vasta ja saad automaatselt nulli ja muidugi eeldus, et seda ka ausalt järgid. Kuna mina soovisin pigem kinnitust oma musikaalsele puudele siis ka vastasin pikemalt mõtlemata ausalt nii nagu tundsin. Tegelikult ei tekkinud isegi mingit kahtlust, mu arust olid ülesanded nii lihtsad, kordagi polnud vaja üle kuulata, mis küll oli lubatud.

Oskate ette kujutada skoori ... sain 12 punkti!!!, kaasa sai 14. Seega tuleb välja, et olen kõik need aastad elanud pettekujutlusega, et minu olematu musikaalsus ja huvi puudumine igasugu muusika vastu on seotud füüsilise kuulmishäirega. Tuhkagi, toonide eristamine ja ka nende mäletamine või isegi jutt mingist rõõmsast ja kurvast muusikast (esmakordselt kuulsin et õhurõhu võnked (mis heli on) võivad olla tunnetega seotud) või et muusika võib olla küsiva tooniga????? oli lumme kustavalt lihtne ... tänu näite ette mängimisele. Ilma näidiseta poleks mul pähegi tulnud, et muusika võib olla kurb, lõbus või küsiv või vastav. Loomulikult ikka ei mõista, aga näite põhjal sarnasuse ära tabamine oli lihtne.

Samas kahe küsimuse juures meloodiast, ei saanud absoluutselt aru kas sobivad kokku või mitte ja ka viimase vastuse panin valesti. Mis järelduse saaks teha: viga pole mul mitte füüsiline, kuuldeaparatuuriga kõrvade ja kuulmekäigu ning igasugu muu anatoomilise pudi-padi näol on kõik korras.  Probleem on vaimne, ma ei suuda seostada heli tunnetega, ehkki paistab, et paljud kodanikud suudavad. No ok, sõjaväe marsist saan aru, et see jõuline ja ründav või mingist ooperiloost, et määratud neiu ära moosimisele aga see on ka piir millest üle ei küüni. Võite mulle kaasa tunda ehkki eriti ei vaja, sest olen seni edukalt ja õnnelikult ilma muusikat mõistmata hakkama saanud ja saan edaspidigi. Oleks ju õudne teada saada, et olen millestki heast ilma jäänud😁

Tehke test ... ausalt (endal huvitavam), ja vaadake mis tulemuse saate, kommentaarides ei pea ausalt vastama😉

Füüsiline võimekus ja vanus

             Seda videot vaadates võib tõepoolest öelda, et vanus on vaid number.

Sattusin huvitava artikli peale, mis räägib füüsiliste võimete muutumisest sõltuvalt vanusest. Vaadati nii vastupidavust kui jõudu. 

Vastupidavus ja aeroobiline võimekus saavutavad mõlema soo puhul maksimaalse taseme 26 ja 36 eluaasta vahel ning hakkavad peale seda sujuvalt langema. Esialgu 0.3% kuni 0.6% aastas, vanuse kasvades kuni 2.5% aastas. Füüsiline musklite jõud saavutab maksimaalse taseme naistel juba 19'l eluaastal, meestel 27'l eluaastal. 63 aasta vanuses langeb üldine füüsiline võimekus 30-48% võrreldes tippvormiga.

Konkreetselt polnud mainitud kuid arvan, et eelnev kehtib juhul kui tegu pidevalt rakendatud suht ühtlase koormusega. Ehk siis see ei tähenda, et tavakodanik ei võiks aktiivselt ja järjepidevalt trenni tehes ka hilisemas heas füüsiliselt paremasse vormi saada kui ta nooremana oli.

Paraku rõhutab uurimus noorest peast aktiivne olemise olulisust, mis märkimisväärselt tõstab vanemas eas füüsilist võimekust. Kui lugeda artikleid Eesti ajakirjandusest, kipub just see olema praegusel ajal suur probleem, paljud noored on äärmiselt viletsas normis, mida näha kaitseväe teenistusse minejate juures.

Täiskasvanuna alustades on ikkagi võimalik oma vormi tõsta, mida võin isegi kinnitada. Eriti muidugi vastupidavuse puhul, mis vanuse tõustes aeglasemalt taandareneb. Alati, ka eakana on kasulik tegeleda kehalise aktiivsusega, sest see vähemalt aeglustab võimete langust lisaks olulisele positiivsele mõjule vaimsele tervisele.

Nagu ikka selliste uurimuste puhul on tulemused statistilised kehtides enamuse keskmiste inimeste kohta. Otse loomulikult on mõlemale poole kalduvaid erandeid. Vastupidavuse puhul kujutan mina ilmselt silmapaistvat erandit, sest nii 5 kui 10 kildi personaalse rekordi (suht viisaka minu vanuseklassis) olen jooksnud peale 60't eluaastat. Samas pole vastupidavusalade kui eriliselt "igavatega" varem üldse tegelenud. Elav näide ja lohutus keskealistele ja ka vanematele, et tõepoolest pole kunagi hilja alustada.

Füüsilise jõu koha pealt ei oska kommenteerida, pole vastavat trenni kunagi teinud ega jõusaali külastanud. Päris nõrguke ka pole, aga musklimägedega muidugi võrrelda ei maksa. Kui karatesse läksin mainis juhendaja, et olen "lean and mean" - good fit for karate. Spordialadest on mind alati paelunud rohkem mängulised, sellised kus võistled otse vastase või vastastega mitte ainult jõu ja vastupidavuse vaid eelkõige osavuse ja mõttekiirusega.

Suusamäel istusin esmaspäeval tõstukitoolil kõrvuti vanahärraga, kel mõne kuu pärast 90's sünnipäev ees ootamas. Imestasime kõik, et mees ikka suuskadel. Too vastas: tänu moodsale arstiabile. Kümmekonna aasta eest oli raskusi keppidega käimisel aga siis pandi mõlematesse põlvedesse titaanliigendid ja nüüd uhab penskar suusamäel nagu noor jumal. Lohutus nii kodanikele, kes arvavad, et peale 40'dat on sportimisega jokk kui ka minule - hea õnne korral ootab ees veel 30 aastat mäesuusatamist ... kui vaid globaalne soojenemine enne lumiseid talvi ajaloo hämarustesse ei kupata.

Kokkuvõttes arvan, et igas vanuses saab sporti teha, lihtsalt teatud alad on rohkem vanurisõbralikud kui teised. Vajadusel tuleb ala vahetada ja valida oma võimetele vastav.

P.S. Karatesõbrad postitasid Canada kätekõverduste väljakutse: 5 kuni 27 veebruar - tee 2000. Võtsin vastu ja olen kahe päevaga pumbanud 100 kummalgi päeval, omalt poolt lisasin 30 lõuatõmmet. Lihased kurim valusad, pole teisi aktiivselt päris pikalt kasutanud.

Sõltuvusest ja motivatsioonist

Mäesuusatamine - kas ikka süütu sõltuvus?

Kõigepealt motivatsioonist, ehk miks inimesed (või ka loomad) teevad mingeid asju või käituvad nii või teisiti. Täna tööl oli igav ja hakkasin filosoofilisi mõtteid mõlgutama. Pakuks välja, et enamuse käitumise juurpõhjuseks on soov saada head tunnet või vältida paha tunnet, seda nii füüsiliselt kui vaimselt. Terve hulk käitumisi muidugi instinktiivsed eesmärgil elus püsida. Kõigi nende ühine omadus: kui ei tee hakkab peagi väga paha, võib lausa ära surra ja seda üritab iga elusolend nii teadlikult kui alateadlikult vältida. Ega me ju mõtle teadlikult, et peaks hingama aga seda tegemata tekib kiirelt ebamugav tunne.

Kui suudame vältida paha tunnet pole inimeseloom päris rahul vaid tahab ka head tunnet nautida. Meetodeid selleks on palju, osa pakuvad lühiajalist ja võimsat naudingulaksu (seks, söömine, narkotsid ...), teised kaugemas ajaperspektiivis ja nõrgemat kuid kestvamat ning võivad isegi eeldada selle nimel pingutamist või kannatamist (tööl käimine, et teenitud raha eest puhkust nautida - milles peitub omaette vastuolu). Loodusliku valiku käigus kujunesid vastavad mehhanismid ja ka kontroll välja nii, et põhimõtteliselt oli pea võimatu mõnutundest üledoosi saada. Organism lülitas sisse automaatsed pidurdusmehhanismid, et end surnuks ei sööks või kepiks.

Punase Kuradi spordipood - hilisõhtul

Mõtlev inimene aga tahaks ju rohkem mõnu tunda kui loodus ette näinud. Esimesed võimalused (igat sorti taimed või ka alko) avastati ilmselt juhuslikult, no ja mis avastatud, seda pudelisse tagasi ei topi. Teaduse arenedes ja organismi funktsioneerimist paremini tundma õppides mõisteti, et pole eriti raske luua tehislikke vahendeid, mis võrreldes looduslikuga mõnutunnet kordades võimendavad. Sünteetilised narkotsid on muidugi äärmuslik vorm mille puhul vastavaid kemikaale otse ajju pumbatakse. Aga ei maksa unustada, et ka õnnemängud, arvutimängud, söömine, füüsiline pingutus ja isegi heategevus vallandavad ajus naturaalsete õnnetunde kemikaalide eritumise.

Loodus kasutab naturaalseid kemikaale suht vaoshoitult eluspüsimiseks ja liigi jätkamiseks kasulike tegevuste premeerimiseks. Inimene tahab aga aina rohkem mõnutunnet, mis muutunud vahendist eesmärgiks. Pole miskit imestada kui mõnutunde tagaajamine tekitab sõltuvuse, sest lihtsalt nii hea on olla, kes tahaks igapäevaste murede juurde tagasi pöörduda või isegi mõelda neile kui tingimata ei pea. 

Kõik me oleme sõltlased, igaühel oma kokteil meetoditest ja vahenditest, mõnel füüsilisele ja vaimsele tervisele vähem mõnel rohkem kahjulik. Ma leian, et sisulist vahet pole kas saame naudingu kärakast, suitsust, narkotsist, palvetamisest, mediteerimisest, spordist, tööst, logelemisest, hasartmängudest, netis istumisest, maailmaparandamisest ... jne ... ... ... seni kuni suudame seda kontrollida ja ei tekita endale ega teistele probleeme. Aga vat see kontrollimine ja eriti aru saamine, millal süütu meelelahutus probleemiks muutub on väga-väga keeruline. Sõltlane tavaliselt ise ei saa aru, et on piiri ületanud.

Üle 9 tunni suuskadel - 193km

Esmaspäeval suusamäel äkki mõistsin, et mu suuskadel kihutamisest saadav adrekalaks on ilmselgelt sõltuvus. Mõtlesin seitsme ajal koju sõitma hakata aga alles kõrvulukustava pissihäda sunnil vedasin end kolmveerand üheksa poolvägisi autosse. Viimased poolteist tundi muudkui mõtlesin, et üks või kaks sõitu veel aga iga kord nuputas aju välja miks peaks ikka ühe "viimase" veel tegema: seda nõlva pole proovinud, oi nii hästi tulid pöörded välja, peaks veidi madalamas asendis kurvi minema, prooviks ühe kiire sõidu, ... jne ... Tuletas elavalt meelde kuidas arvuti taga mängides kella kahe ajal öösel mõtlen viiendat korda järjest, et üks mäng veel. Nii need üledoosid manustatakse. Võttes arvesse nelja tundi autosõitu, vaid kaht (lühike õlle ja lõunasöögi) pausi, üle üheksat tundi suuskadel olemist on kardetavasti tegu sõltuvusega. Oskasin isegi talla alla külmavilli saada, mitte et poleks tundnud - ei raatsinud kohvikusse minna jalga soendama.

Kui suusatamine annab intensiivse, kiire ja kohese laksu, siis jooksmine pigem sellise aeglase, sujuva ning kaua, vähemalt pool päeva kestva. Jooksmise ajal pingutades esimene kilt on harva nauditav, mõnusaks läheb kusagil kolmanda paiku aga sellest saadav energia ja hea enesetunde laks kestab vahel õhtuni välja. Jaanuaris jäi jooksmine unarusse, esimeses pooles Eestis olles ei käinudki nii ilma kui muude asjaoludega seoses. Torontosse naastes sai neli korda joostud ja siis keeras ilm täiega arktiliseks. Alla -15C polevat soovitav joosta, kui nats soemaks pööras tuli lumetorm, üle poole meetri lund. Vahtisin iga päev närviliselt ilmateadet ja teeolusid, külm kestis ja lund ei korjanud keegi ära. 

Lõpuks leidsin, et kui nii edasi, ei saa enne aprilli jooksma. Kole silmakirjalik seletada, et pole halba ilma on vaid valesti valitud riided. 29 jaanuaril panin -18C'ga soojalt riidesse, matkasaapad jalga ja otsustasin proovida kas saab ümbruskonna tänavail sörkida. Liikuda jala võimalik vaid kvartalisisestel lume ja jääga kaetud sõiduteedel või kõnniteel poolest säärest lumes, lisaks lumevallidest ülehüppamine nagu takistusjooksus. Viis kilti jooksin, keskmiselt kulus tavapärase 5 asemel 6 minti kildile. Võttis võhmale, ehkki meelega hoidsin tagasi, et mitte liiga ahnelt jäist õhku kopsudesse ahmida. Järgmised kaks päeva jooksin paar kraadi soojema ilmaga saabastega, 31'sel isegi 10 kildise otsa saades jaanuari kilometraazhiks 51km. Täna 5 veebruaril oli 15 külmakraadi, jooksin tossudega, enamusel tänavail lumi lükatud aga kõnniteed ikka takistusrajad - 10 päeva peale lumetormi ja öösel lubas juba uue sahmaka.

Teisi mu pahesid päris sõltuvuseks vist ei saa klassifitseerida, rohkem sellised hooajalised (õlu) või õhinapõhised (arvutimängud). Netis (nii läpaka kui nutikaga) asjaajamine ja surfamine on kujunenud rohkem nagu möödapääsmatuks osaks tänapäevasest elust. Kuidas muidu pangandust, ostlemist, uudiseid, meelelahutust üldse enam kätte saada. Samas ei saa aru inimestest, kes sattuvad paanikasse kui puudub netile ligipääsemise võimalus. Matkadel olen tihtipeale päevi levist väljas, nutikas täidab vaid fotoka, kaardi ja GPS funktsiooni. Youtubest populaarteaduslike videote vahtimine kipub tegelt piiri peale tüürima.

Kokkuvõttes on mul vist sõltuvustega suht vedanud - füüsiline liigutamine (spordiks oleks seda palju nimetada) on tervisele pigem kasulik kui mitte arvestada täiesti realistlikku vigastuste võimalust. Ühiskonda ega kaasteelisi ei peaks eriti segama.

Kuidas teiega, milliseid mõnutunnet tekitavaid sõltuvusi (kui kasutada mu väga laia määratluse diapasooni) julgete avalikkusele tunnistada ja kas teete midagi nende vastu võitlemiseks või vilistate ja naudite täiega. Või mis üldse neist uidumõtetest arvate.

Niagara Falls

USA juga, mastaabi mõttes taustal kõrghooned

Niagara joal olen käinud mitmeid kordi aga ma ei teagi miks (äkki seepärast et linna sees) pole väga erilist muljet jätnud, ka mitte esimene kord kui seda loodusimet nägin. Seekord siiski paistis talvine jäärüüs  kosk tõepoolest võimas ja kaunis. Mõte koske vaatama minna tuli lambist, nii pikalt (üle 2 nädala) järjest miinuskraadid suht harva esinev meie kandis. Seega on lootust, et joa tekitatud pihustatud vesi katnud ümbruse paksu jääkihiga. Reedel käisin mõtte välja, kaasa oli kohe nõus, lapsed kaalusid veidi aga lõpuks ikka ei tulnud. Laupäeval vaatasin kindluse mõttes netist pilte, kas ikka on lund ja jääd - oli küll ja hulganisti. Pühapäeval asusime peale korralikku hommikusööki teele, google-maps ennustas tund ja veerand ajakulu. Kohale jõudes esimene asi parkimist otsida, joa juures alati hull liiklusummik, otsustasime auto linna jätta. Otse peatänava Turismiinfo keskuse juures asuv pooltühi parkla üllatas soodsa 10CAD hinnaga terve päeva eest - Torontos ei saa kusagil nii odavalt.

Canadapoolne "Hoburaua" juga vikerkaarega.
Paremal ülal posti all imetlevate inimsipelgate hord

Kell oli küll 12 läbi aga rahvast suht vähe, eks ilm esialgu külm ja sombune. Jõe äärde jõudes olid pilved kõrgele tõusnud ja isegi päike hakkas siis-seal välja piiluma. Esimesed pildid USA poole joast, all olevad tohutud kivimürakad jää ja lumega kaetud. Joa kõrgusest raske disatntsilt aru saada kuna kohe kõrval pole suurt midagi, mis aitaks mastaapi mõista. Taamal asuv 20-korruseline maja pole pooltki joa kõrgusest ja USA juga on hulka väiksem kui Canada poolne. Numbrihuvilistele teadmiseks, et Niagara joa kõrgus on 57 meetrit ja laius üle kilomeetri (USA 320m pluss Canada 790m). Keskmine vooluhulk 2,400 m³/s mis kevadel ja suvel küünib 3000'ni, maksimaalne registreeritud 6370m³/s. Võrdluseks Jägala juga 8m kõrge, 50m lai ja 13m³/s keskmine vooluhulk.  

             Vaade esmalt USA joale ja siis kaugemal asuvale Canada omale

                            Canada "Hoburaua" juga veidi lähemalt

Canada pool on mööda kõrget paekallast umbes pooleteise kildi pikkune jalutuskäik Ameerika joast Canada omani. Siitpoolt vaade ilmselgelt palju parem, sest mõlemaid jugasid saab otse joa suunas ja ka mitme nurga alt imetleda. Rahvast oli ikka veel suht vähe, saime suurema trügimiseta "reelingu" äärest parematelt positsioonidelt pilte teha. Tänapäeva digifotoga on ikka mugav, plõksi palju tahad, samas hiljem kustutamisega tükk tüli kui soov vaid tõeliselt häid kaadreid alles hoida. Meenub, et olen varem talvel kaks korda käinud, kord 89'l aastal kui esimest korda Canadas viibisin ja teine kord kui lapsed tillukesed olid - tookord metallaial nii paks jääkiht, et augud paistsid vaevalt läbi.

                           Canada joa äärel kus vool langeb sügavikku

                           Niagara jõgi paarkümmend meetrit enne juga

Jõgi oli suures osas jääga kaetud kuid joale lähem kiire vool vaba vesi, jääsupp uhas üle ääre alla sügavikku. Nüüdseks päike väljas ja ka rahvast palju rohkem. Arutasime, kas minna joa alla platvormile ja selle taha tunnelisse vaatama, noh kui juba siin oleme teeme ära. Kaasa on käinud aga mina ei mäleta, et oleks. 28 raha nina peale maksis liftisõit alla.

Platvormil olime päris joa lähedal, ses suhtes vedas, et tuul puhus eemale ja nii langev veemass kui jääpurikad kõik ilusti selgelt näha. Kui tuul platvormi poole puhub oled nagu autopesus, näha pole suurt miskit ja moblat või kaamerat on mõistlikum veekindlas kilekkotis hoida. Kõvade miinuskraadidega nagu praegu, kattuvad ka riided kiirelt jääkihiga. Tunneli akendest polnud muidugi miskit näha, kõik paksult kinni jäätunud. 

           Joa all vaateplatvormil sai kõige vahetumalt looduse võimsust tunnetada

Suveniiripoes sulatasime end viis minti üles, loomulikult ei ostnud midagi. Meie pärast võivad suveniirimüüjad üle maailma pankrotti minna, juba viimased paarkümmend aastat oleme tihtipeale mitte midagi reisult kaasa ostnud, vahel korjan vaid rannalt või mäelt ilusa kivikese või siis metsast põneva puujuurika. Kallast mööda tagasi auto poole jalutades oli päike selja tagant, tegime veel portsu pilte. Ainuüksi minu moblaga sai kokku vist üle saja, lisaks kaasa fotokaga ja tema moblaga tehtud. Pärast huvitav võrrelda, kas ja palju paremad päris fotokaga võetud.

Kaasa pildistab

USA pool üle kilomeetri kaugusel

Enne kojusõitu arutasime kas kuhugi sööma minna aga tundus mõlemale liiga tülikas ja aegavõttev ettevõtmine, kodus palju mugavam mõnusalt oma laua taga head-paremat nosida. Astusime kohalikust Costco Business Centrest läbi. Juustu sai jällekord hulgim ostetud, mulle 2 kilone itaalia Gorgonzola, kaasale 3 kilone Hollandi suitsu Gouda, 20 kilone jahu ja 10 kilone Ambrosia õunte kott - mõlemad "Proudly Canadian". Lisaks tumeda shokolaadi ja pähklite batoonikesed, nii maitsvad paistsid pildi pealt ja olid ka tegelikult.

Kõigile kes tahavad seda loodusimet näha saan vaid soovitada oma silmaga pilk peale visata, kellegi teise kirjeldused või isegi pildid ja videod ei anna pooltki personaalsest kogemusest!

Usaldus ja Lootus

Kõigepealt usaldusest - USA koha pealt. Usaldus on teatavasi asi mille üles ehitamine väga vaevaline ja aeganõudev, kuid mille purustamine lihtne ning kiire mõtlematu või ka läbimõeldud käitumisega. Seda nii inimestevahelistes suhetes kui ka rahvusvahelises poliitikas. Maailm vaatas 2016 Trumpi valimist presidendiks kui tüüpilist protestihääletust ja tüdimust senisest demokraatide mõnevõrra arrogantsest valitsuskorraldusest USA's. Kergitati kulmusid aga oldi veendunud, et tegu ajutise kõrvalekaldega, pealegi pole USA suguse demokraatia kantsi puhul muret ega võimalustki, et kummaliste tendentsidega president saaks midagi tõsiselt raputavat korda saata, sest kongress ja senat hoiavad korra majas. Bideni võit 2020 kinnitas veendumust, et ameeriklased on tagasi mõistusele tulnud. Trumpi seaduserikkumise piiril lapsik käitumine võimu üleandmisel tundus panevat punkti selle tüübi poliitilisele karjäärile.

Paraku valiti seoses mitmete asjaolude kokkusattumuse tulemusel ülejäänud maailma suureks üllatuseks Trump 2024 uuesti presidendiks. Tuntud ütlemine, et vaid loll astub kaks korda samale rehale seadis kahtluse alla ameerika valijate mentaalse seisu ja langetas kõvasti usaldust USA kui demokraatia tugisamba koha pealt. Algul säilis lootus, et ehk on Trumpi puhul tegu rohkem valimiseelse retoorikaga ja tegelik valitsemine möödub enam-vähem nagu esimese perioodi jooksul suuremate eksessideta. Mida edasi seda selgemaks sai, et seekord on tegu täiesti teistsuguse olukorraga, president hakkas ellu viima enda poliitikat hoolimata isegi seadustest. Varasemad kriitikud suutis endaga kaasa laulma panna ülejäänud vabariiklaste massist rääkimata. Viimaseks tilgaks karikas oli Gröönimaa saaga, Euroopa ja ka ülejäänud maailm ei saanud enam silmi kinni pigistada.

Suunanäitajad ja prioriteedid:
Trump riputas enda ja putka foto valges majas
oma tütretütre foto kohale😟

Usaldus on läinud USA kui stabiilse ja demokraatliku riigi vastu. Seda pikaajaliselt, sest Trumpi tagasivalimine ja eriti tema tegevuse heaks kiitmine ja passiivse vastuseisu sisuline puudumine vihjavad, et tegu pole mitte juhusliku protesti vaid sügavama trendiga ameerika mõtteviisis. Isegi kui 2028 valitakse uus ja "normaalne" president pole mingit kindlust, et edaspidi reha peale kolmandat korda ei astuta või USA lõplikult autoritaarseks rezhiimiks ei pööra. Kui maailmal puudub usaldus USA kui demokraatliku ja lääne mõtteviisi kandja suhtes levib see usaldamatus kiiresti ka majanduspoliitika suunas. USA on väga pikalt kasutanud oma dollari kui reservvaluuta eelist, et odavaid laenusid saada. Väärismetallide ja krüpto hinnatõus vihjab USA dollari tähtsuse vähenemise trendile ja koos tollipoliitikaga USA kaubanduse ning majanduse peadsele allakäigule kui nii edasi läheb. Blokeerides tollidega kaubandust teiste piirkondadega sunnib USA neid omavahelisele koostööle, mis toob pikas perspektiivis ameerika majandusele ainult kahju.

Nüüd jõuan Lootuse juurde. Nimelt on vähemalt ajutiselt lootus, et USA poliitikas toimub kannapööre kui kaubanduspoliitika vead kiirelt mõjuma hakkavad ja keskmise ameeriklase heaolule põntsu panevad. Esimeseks indikaatoriks oleks vahevalimised, kas suudetakse murda vabariiklaste monopol või mitte. Kui jah, siis muutub Trumpil suuremate jamade korraldamine mõnevõrra raskemaks. Veidi pikemas plaanis on maailma pilgud suunatud 2028 aasta presidendivalimiste suunas. Suurimaks lootusekiireks Kalifornia kuberner Gavin Newsom, kelle poliitiline platvorm on USA tagasitoomine maailma juhtivaks demokraatia ja liberaalsete väärtuste eest võitlevaks jõuks. Davosis esines ta muljetavaldavalt, tundub omavat ka piisavalt karismaatilisust, et ameeriklastele peale minna.

Küsisin tehisarult milline president oleks Newsom kui ta valitaks 2028 riigijuhiks ja mis on tema välispoliitilised ja sisepoliitilised tähtsaimad eesmärgid senise tegevuse ja avalduste põhjal otsustades:

GEMINI 3.0:

Gavin Newsom presidendina: Visioon 2028. aastaks

2026. aasta alguse seisuga peetakse California kuberneri Gavin Newsomit üheks peamiseks kandidaadiks Demokraatliku Partei 2028. aasta presidendikandidaadi kohale. Ta on end üha enam positsioneerinud riiklikul tasandil Donald Trumpi vastandina, kasutades Californiat sageli demokraatide föderaalpoliitika "asendusmudelina".

Poliitiline stiil

Newsom on tuntud oma "võitleva" ja "äärmiselt veebikeskse" (extremely online) poliitilise stiili poolest. Ta kasutab sageli sotsiaalmeediat ja tehisintellekti loodud sisu poliitiliste oponentide trollimiseks – see on taktika, mis on muutnud ta "Trumpi-vastasele" valijaskonnale väga sümpaatseks. Kuigi ta hoidub ideoloogilistest siltidest, väljendab ta soovi kaasava partei järele, mis hõlmaks kogu spektrit tsentristidest progressiivideni.

Sisepoliitika

Newsom kirjeldab end kui "kalkuleerivat pragmaatikut", kes rõhutab tulemuste saavutamist ideoloogia asemel.

• Kliima ja roheenergia: Tema platvormi nurgakivi. Ta eesmärk on süsinikuneutraalsus aastaks 2045 ja ta on kehtestanud mandaadi uute bensiinimootoriga autode müügi järkjärguliseks lõpetamiseks.

• Tervishoid: Newsom on prioritiseerinud universaalset ja taskukohast tervishoidu, sealhulgas osariigi poolt toodetavate soodsate geneeriliste ravimite (nagu insuliin ja naloksoon) algatust CalRx.

• Eluasemepuudus ja kodutus: Ta on edendanud süsteemi "ravi, mitte telgid", keskendudes vaimse tervise teenustele ja CARE Court süsteemile, et aidata raskete sõltuvushäiretega inimesi.

---

Välispoliitika: Euroopa Liit, NATO, Venemaa, Hiina ja Lähis-Ida

Newsom positsioneerib end liberaalse maailmakorra kindla kaitsjana, rõhutades demokraatlikke liite ja vastuseisu autoritaarsusele.

Euroopa Liit ja NATO

Newsom peab EL-i ja NATO-t ülemaailmse stabiilsuse selgrooks.

• Alliansi kaitsja: Ta peab NATO-t vaieldamatult vajalikuks ja on hoiatanud, et USA taandumine sealt oleks "seismiline" viga.

• Kriitika Euroopa suunal: 2026. aasta Davosi foorumil kritiseeris ta teravalt Euroopa liidreid, nimetades neid "kaasosalisteks" ja "murettekitavateks", kuna nad ei seisnud piisavalt kindlalt vastu Trumpi administratsiooni kaubandusnõuetele ja NATO-vastastele ähvardustele.

Venemaa ja Ukraina

Newsomi seisukoht Venemaa suhtes on karm, pidades Vladimir Putinit jõhkraks diktaatoriks.

• Majanduslik surve: Ta oli üks esimesi osariigijuhte, kes käskis California hiiglaslikel pensionifondidel (CalPERS ja CalSTRS) Venemaa varadest loobuda, mis on märkimisväärne samm, arvestades, et California majandus on suurem kui Venemaa oma.

• Suveräänsus: Ta toetab vankumatult Ukrainat, nähes selles võitlust demokraatia tuleviku nimel.

Hiina

Konkurents Hiinaga: Ta käsitleb üleminekut rohelisele energiale kui globaalset võidujooksu. Ta on kritiseerinud praegust administratsiooni juhtrolli "loovutamises" Hiinale elektriautode, akude ja tarkvara tootmises. Newsom pooldab agressiivset Ameerika konkurentsi, et domineerida nendes tarneahelates.

Lähis-Ida

Newsom püüab leida tasakaalu traditsioonilise Iisraeli toetamise ja humanitaarkriisi leevendamise vahel.

• Iisrael ja Gaza: Pärast solidaarsusvisiiti Iisraeli 2023. aasta lõpus muutus ta hiljem üheks esimeseks kuberneriks, kes nõudis kohest relvarahu (märtsis 2024).

• Humanitaarfookus: Ta on kasutanud oma platvormi meditsiinitarvete ja välihaiglate saatmiseks piirkonda ning rõhutab kahe riigi lahenduse vajadust.

---

Kokkuvõttev tabel: Välispoliitilised seisukohad

Piirkond/Üksus	Newsomi peamine seisukoht	Võtmetegevus/tsitaat
NATO	Täielik pühendumine	"NATO on lääne turvalisuse alustala."
Venemaa	Agressiivne ohjeldamine	California pensionifondide investeeringute lõpetamine Venemaal.
Lähis-Ida	Relvarahu ja kaks riiki	Toetas kohest relvarahu ja püsivat rahu mõlemale poolele.
Euroopa Liit	Strateegiline partnerlus	Kritiseeris EL-i liidreid "selgroo puudumise" pärast tariifivaidlustes.

Mis on teie arvamine Newsomist kui potensiaalsest järgmisest USA presidendist, kas on lootust, et toob USA (ja seega maailma) tagasi kuristiku äärelt (kui Trump ei jõua enne alla tõugata), või on juba liiga hilja?

Lõpetuseks ei saa jätta jagamata lühikest väljavõtet Soome presidendi esinemisest Davoses:

Lumetorm

Vahelduseks ilmajuttu. Mitte, et põnevad uudised otsa oleks saanud, lihtsalt meil oli siin tõepoolest märkimisväärne lumesadu. Väidetavalt üks paksemaid lumehulkasid, mis 24 tunni jooksul Torontos maha sadanud. Lubatud 25 sendi ❄❅❆ asemel tuli 60! Kaost vähendas asjaolu, et aktiivne ilmastikunähtus kestis alates pühapäeva varahommikust kuni hilisõhtuni, ehk siis vabal päeval. Pealegi tegu koheva külmailma lumega, mida suht kerge lükata ja kühveldada. Pühapäeva lõuna ajal võtsin kutsiku ja plaanisin parki jalutama minna, paraku keeldus koer meie tänavaotsast kaugemale liikumast. Ilm oli külm, sadu tihe ja maas juba nii paks lumekiht, et loomal käisid käpad all ringi. Viisin Sushi tagasi tuppa ja otsustasin ise lühikese tiiru teha.

Juba järgmisel tänaval oli tee lahti ajamata, pidin poole sääreni lumes sumpama. Õnneks on mul korralikud Sorel talvesaapad jämeda tallamustri ja sooja sisesussiga nagu mäesuusasaabastel. Välisosa tugev materjal, mis peaks metsamatkal okstele ja jäätükkidele hästi vastu pidama. Juba esimene kilomeeter tänavatel ajas naha kuumaks, veidi kergemaks tegi autoratta rööbastes käimine, kõnniteed lahti ajamata. Parki jõudes oli rada lumes üldisest lumekihist madalama vaona näha, kuid keegi polnud viimase paari tunni jooksul siin küll käinud. Vaatamata viimaste päevade tugevale külmale võis jõel õhukest jääkihti katva paksu lume vahel märgata lahtisi lahvandusi.

Neljarealine maantee

Isegi metsloomad paistsid sihukese ilmaga eelistavat vaikselt kusagil kuuseokste all või võsas kükitada. Vaid paar jäljerada lumel, üks uudishimulik koiott oli jõe peal hulkunud. Lume paksus kõikus veidi alla põlve kuni pea hargivaheni. Tänu kohevale lumele sai liikuda mitte kõrgete sammudega astudes vaid lihtsalt jalgu lühikeste sammudega läbi lume läbi surudes, sama tunne nagu läbi vee kahlates. Pikapeale kujunes päris väsitavaks, ajas hingeldama aga tekitas vähemalt sooja. Paar korda komistasin mahakukkunud puutüvedele, mida paksu lume all polnud märgata.

Õhtune vaade eesuksest

Pargis kahlasin neli kilti. Tagasi tulekuks valisin suurema tee, lootes et puhtaks aetud ja kergem käia - viga. Kahtepidi kaherealisel teel oli aetud lahti vaid üks sõidurida kummaski suunas ja lumi lükatud kõnniteele. Pidin mitusada meetrit mägironimist harrastama meetrikõrguse lumevalli lumekamakate peal ronides. See oli kõige väsitavam osa, kuna kümmekond senti värsket kohevat lund varjas lumevalli kontuurid. Pidevalt astusin mingisse auku või jäin lumekamaka taha saapaninaga kinni, koperdasin nagu liitri viina hinge alla pannud parm. Koju jõudes olin 2 tunniga 6 kilti läbinud. Andis hea aimu, kui palju raskem paksus lumes talimatk. Mul vähemalt ootas ees soe tuba, fleecest hommikumantel ja kuum kohv mitte märg telk 15 külmakraadiga.

Hommikujalutus ümbruse tänavail

Tütar puhastab autot lumest

Naabrid tegelesid oma sissesõiduteede lahtikaevamisega. Ma korra veidi lükkasin enne tuppa minemist aga jätsin enamuse järgmiseks päevaks. Pole ju kiiret, esmaspäeval tööle ei lähe ja pealegi sadas endiselt juurde, alles hilisõhtul pidi lõppema.

Töö ajab ka -15C'ga naha kuumaks

Kuts maja ees sissekäiguteel

Hommik oli ilus aga külm ja külmaks pidi jääma vähemalt järgmised kaks nädalat. Korra käis peast läbi mõte suusatama sõita, noorem tütar oli nimelt mäele hotelli lisapäeva võtnud kuna ei tahtnud lumetormiga liigelda. Paraku 15 miinuskraadi ja endiselt umbes maanteed kriipsutasid idee läbi. Peale hommikukohvi lükkasime kahepeale tütrega sissesõidutee puhtaks. Mina rohkem ei viitsinud ja läksin kaasa ning koeraga ümbruskonna tänavatele jalutama, plika kühveldas edasi ja puhastas ka autod ära. Maja ette ja taha aeda tekkisid päris kõrged oma 2 meetrised lumemäed. Aias kaevasin kompostihunnikuni tee lahti, kutsikul oli põnev tunnelis joosta aga kui korra üritas kõrvale lumme hüpata kadus silmist. Natuke sebimist ja kiirelt ronis tagasi tee peale. Mul tuli patune mõte kiisu lumme visata, et sellest aktsioonist viraalne TikTok video teha ja odavalt kuulsaks saada. Naised laitsid maha - kes pärast mind ja kassi tohtri juurde sõidutab, üks vajab füüsiliste teine hingeliste haavade ravi.

Suurvõimud

Tehisaru "kiire" projektsioon mõjusfääridest 2050.
Aafrika ja India roheline tähendab killustatust mitte
EU'le allumist, hall tsoon määramata.
Tekstid kaardil paigast ära😜

Kes on maailmas suurvõimud ja kuidas seda defineerida. Eri võimalusi on palju aga mina pakuks, et määravaks neli komponenti: Sõjaline jõud, Majanduslik tugevus, Rahvaarv ja otsustusvõime/julgus/tarkus, mille määrab paljuski sotsiaalpoliitiline süsteem.

Sõjalise võimsuse poolest on USA ilma kahtluseta pikalt kõigist üle, järgneb Hiina, Euroopa ja sabas sörgib vene. Tuumavõimsust, mille poolest vene esikohta jagamas, ei saa tõsiselt võtta, sest tegu siiski vaid kaitseotstarbelise heidutusega. Kõik (ka vene vaatamata retoorikale) on õnneks endiselt arvamusel, et tuumarelva kasutamine ründerelvana on liiga riskantne. Sõjalise võimekuse kohta nägin just nüüd Jüri Toomepuu huvitavat arvamust. 

Majandusliku tugevuse poolest USA, Hiina ja Euroopa enam-vähem võrdväärsed, vene oma 2%'ga maailmamajandusest samal tasemel mitme keskmise Euroopa või suure Lõuna-Ameerika riigiga. Majanduse tugevuse juures tuleb aga GDP kõrval vaadata ka elujõulisust, innovatiivsust ja sotsiaalmajanduslikku süsteemi, mis kas ergutab või pidurdab arengut. USA jällegi esirinnas, Euroopa puuduseks bürokraatia, Hiinal piduriks ühepartei süsteem ja ideoloogia, venel lisaks Hiina puudustele ka korruptsioon.

Rahvaarvult Hiina suurjõudude liider ja maailmas teisel kohal, kuid sealgi madal sündivus probleemiks. Teisel- kolmandal kohal Euroopa ja USA, vene jällegi samal tasemel hulga Aasia, Aafrika või Lõuna-Ameerika riikidega. India number üks, aga ei pääse eelneva kolme näitajaga suurte hulka pildile.

Otsustusvõime kiirus ja tarkus kipuvad olema pöördvõrdelises suhtes, sest kiire ja läbikaalumata otsus ei saa põhimõtteliselt tark olla ehkki vahel võib vedada. Oluline leida hea tasakaal kiiruse ja tarkuse vahel. Samas ei maksa ka unustada, et isegi halb otsus on parem kui otsustusvõimetus mida Euroopa on viimase ajani viljelenud. 

Kiiruse poolest on USA Trumpi administratsiooni ajal traditsiooniliselt ettevaatlikust lääne mõtteviisist eraldunud ja ehk isegi esikohale tõusnud seoses tavasid ja piire eirava autokraatliku ja etteaimamatu presidendiga. Vene üsna samal tasemel, kuna kremli kaak ei pea kedagi kuulama, lihtsalt veidi tasakaalukam võrreldes USA praeguse presidendiga (kes oleks seda võinud oodata). Hiina ei rapsi, vajadusel käitub otsustavalt kuid mõtleb läbi ja pikas plaanis - esikohal otsustavuse, kiiruse ja tarkuse konbinatsioonis. Euroopa probleemiks, et muudkui arutatakse ja kaalutakse aga tegudeni ei jõuta. Huvitav kas eksistentsiaalne oht lõpuks muudab meid. Eurooplased meenutavad mulle kohviku ees istuvaid ouzot limpsivaid ja doominot mängivaid Kreeka vanamehi: suuga teevad suure ilma kätega ei kärbse sittagi.

Kokkuvõttes on ikkagi vaieldamatuks liidriks momendil USA ehkki Trumpi tegevus võib selle taandarengu riigi kiirelt ajaloo prügikasti viia kui temale ja tema mõtteviisi levikule ameeriklased ise piiri ei pane. Suurvõimud langevad enamasti sisevastuolude mitte väliste mõjude tõttu. Hiina on tõusev jõud ja kui midagi ootamatut ei juhtu asub peagi esikohale sõltumata ameeriklaste tegevusest. Euroopa potensiaalselt isegi juhtiv suurvõim kuid segab killustatus ja puudub otsusekindlus, et seda rakendada. Vene nimekirjas vaid oma diktaatorliku otsustusvõime ja tuumaarsenali tõttu, muus osas keskmike tasemel.

Uue maailmakorra juures tuleb väikeriikidel ja ka paljudel keskmikel leida endale "sponsor" ehk "sugardaddy" nii õõvastav kui see ka tundub. Heal juhul saab valida võimalike hulgast halval juhul valivad suurvõimud ise ja jagavad omavahel ära sulle sõnaõigust jätmata. Eesti valik on geograafiliselt ja eksistentsiaalselt selgelt määratud - Euroopa, mistõttu meie huvides võimalikult tugev Euroopa. Delfis avaldas sel teemal Erik Niiles Kross oma arvamuse. Jääb vaid loota, et tal õigus. Suurimaks tundmatuks on mu arust Eurooplaste kaitsetahe kui päriselt sõjaks läheb. Ukrainlastes ka algul kahtlesin, meeldiva üllatusega tõestasid nad, et valmis surema vabaduse ja Ukraina ja ka Euroopa eest. Paraku on Ukrainlastel ... ja Ida-Eurooplastel eeliseks, et oleme kogenud vene võimu ja teame, et on surmast hullem. Lääne-Euroopal see kogemus puudub, küllap neil petlik arvamus: kui hull see vene võim ikka olla saab ... sõbrad, te ei kujuta ette enne kui ise ei koge, ehkki võiks - Ukraina ju elava näitena silmi ees - paraku tsiviliseeeritud inimene ei suuda uskuda isegi kui oma silmaga näeb.