Maailma lõpp

     Selline muusika meeldib isegi kaine peaga, koolitatud maitset mul pole😎

Ärge nüüd ära ehmatage, MAAILMA LÕPP mitte piibellikus Armageddoni või põhjala Ragnaröki mõttes vaid geograafilisest vaatevinklist. Vähemalt seda arvasid Quebecki jõudnud 16 sajandi Prantsuse maadeavastajad. Pole ka imestada, sest eriti Quebecki põhjaosa Labradori poolsaare näol on isegi tänapäeval tsiviliseeritud maailma lõpuks. Lisaks väikesele arvule põliselanikele on sel tohutu suurel arktilisel kõnnumaal vaid mõned üksikud kaevandusasulad. Märkimaks ära Quebecki maailma lõpu staatust vaaritas Unibroue pruulikoda 9%'se heleda õlle nimega La FIN du MONDE - Maailma Lõpp. 

Tegu rikkaliku ja peene maitsega kuldse "kolmekordsega" ("tripel" tõlge - peaks tähendama eriti kanget (extra-forte) õlut), mis on tänu oma rafineeritud maitsele võitnud mitu rahvusvahelist tiitlit. Seda õlut iseloomustavad terade, puuviljade ja vürtside noodid, millele lisandub kergelt mõrkjas maitse.

Kutsik ja kiisu said ka sõõmu😁

Mulle täitsa meeldis, ei teagi kas hakkan harjuma nende koduõlle tüüpi kesvamärjukestega või vaatamata kangusele tõepoolest tegu meeldiva mekiga joogiga. Tavaliselt lööb üle 6%'ses õlles alkoholi maitse kõigist teistest üle, ja mitte meeldivalt teravana nagu konjakis või calvadoses vaid imalalt õliselt puskarit meenutavana. 

Igatahes sel ajal kui postitust kirjutan libistan teist tasapisi samal ajal kõrvaklappidest skandinaavia musa kuulates. Jube hästi sobivad omavahel kokku viikingiteemaline sünge heavy ja kange kergelt hägune ja sumedalt pähe hakkav jook. Pole midagi parata, kui üldse siis ainus minu maitsele sobiv religioon oleks põhjala mütoloogia - selles lihtsalt on midagi ürgset mis rinnus vastu kõmab.

Lõpetuseks sobib ära mainida, et tegelikult olid ju viikingid Erik Punase (Eiríkur rauði Þorvaldsson) juhtimisel esimesteks seda piirkonda näinud eurooplasteks. Huvitav kui palju erinevaks oleks maailma ajalugu kujunenud oleks nemad suutnud sel mandril kanda kinnitada ja jõudsalt paljunedes ning uusi alasid vallutades Ameerika mandril võimsa impeeriumi loonud? Mulle on alati meeldinud mõtteeksperimendid kuidas võinuks ajalugu teistsuguseks kujuneda kui juhuse täringud murrangumomentidel teisi numbreid näidanuks. Lähiminevikust kas või Trumpi kõrva komposteerinud kuuli 10cm rohkem paremale kaldunud trajektoor.

Uudiste usutavusest ja sotsiaalmeediast alaealistele

Täna sattusin olukorra peale kus olin sügavalt häiritud, et juba ERR levitab libauudiseid. Pole ju võimalik, et demokraatlik riik võtab vastu seaduse, mis keelab alla 16 aastastel sotsiaalmeedia kasutamise. Pahuralt urisedes kerisin pikemalt peatumata edasi ja hõikasin kaasale" "Austraalia keelab noortel FB ära". Loomulikult ta ei uskunud kuid erinevalt minust igaks juhuks googeldas, mugistas naerda ja saatis mulle järgneva tiktok video. Mida pekki, no ei ole võimalik, läksin tagasi ERR lehele. Loen artiklit, imestan koos autoriga ja mõtlen, kuidas on võimalik demokraatlikus riigis piirata ükskõik millise elanike grupi ligipääsu sotsiaalmeediale. Igaks juhuks googeldasin lisaks, tõepoolest pole libauudis.

Nagu päriselt, kui alla 16 aastased kõigele vaatamata kriminaalkaristusega keelatud alkot, suitsu ja narkotse manustavad, kuidas te kujutate ette, et nad leplikult sotsiaalmeediale ei ütlevad. Härrad ja prouad parlamendisaadikud, te ilmselt ei loe uudiseid, muidu teaksite, et enamus häkkereid alustab arvutitega tutvumisega enne 10't eluaastat, enne 16't on profid, kelle vastu võitlemisega tegelevad valitsuste turvateenistused. Teismelised palju leidlikumad seadustest mööda hiilimisel kui teie nende kehtestamisel. Inimesed, kes selliseid seadusi vastu võtavad, poleks nagu kunagi reaalse eluga kokku puutunud, kindlasti pole neil olnud normaalseid teismelisi lapsi. Lisaks on harukordselt loll võtta vastu seadust, mida pole võimalik tegelikkuses rakendada. Ühiskond hakkab kõigisse seadustesse suhtuma sarnaselt, kui üht ebamõistlikku keegi ei täida siis langeb ka teistest mõistlikest üleastumise lävend.

Leebem vorm telefonide keelamine koolis. Nalja teete või, kui isegi vanglasse smugeldatakse telefonid sisse kuidas te kujutate ette isikuvabadusi austavas ühiskonnas telefonide keelamist või äravõtmist. Meil töö juures proovitakse iga paari kuu tagant, kui mingi kõrgem pealinna ülemus kohale lendab ja tüübid töökohal bossi märkamata telot rullivad ja netis surfavad. Toimub suur ohutustehnika koosolek, räägitakse koledaid lugusid telefonide kasutamise ohtlikkusest, ähvardatakse igatsugu meetmetega telefoni kasutamise eest, nõutakse allkirja paberile, mis kinnitab koosolekul osalemist ja telode kasutamisest loobumist. Paar päeva kasutatakse nutikaid varjatult, väiksemad ülemused õiendavad vahelejääjatega, nädala lõpuks on kõik ununenud ja telod jälle avalikult väljas.

Nii nagu tuumapommi ja kõigi teiste tehnoloogiliste avastustega: pudelist välja lastud dzhinni ei topi sinna tagasi mitte mingisuguste meetoditega. Mis ei tähenda, et ma eitaks liigse sotsiaalmeediasõltuvuse kahjulikkust. Muidugi pole see hea aga keelamine pole lahendus, olemuslikult mässumeelseid teismelisi pigem ahvatleb kui hoiab eemale. Optimaalne lahendus oleks mu arust üritada noortele vastuvõetaval viisil selgitada, mitte jõuga piirata. Paratamatult tuleb leppida sellega, et kõiki ei õnnestu kunagi "päästa", täpselt samuti nagu alkot, suitsetamist ja narkotse keelavad seadused ei hoia kõiki või tõele näkku vaadates enamust neist proovimast ja kasutamast. Eemal hoiavad kas shokeerivad näited enda lähedasest tutvusringkonnast või vahel harva kui mõistus viimaks ise koju tuleb - seni tuleb lihtsalt ellu jääda. Napsusena autoga sõitmise totrusest sain hea hoiatava kogemuse kui ülikooliajal kaks sõpra järgemööda täispeaga telefonipostid pooleks sõitsid - võtsin teiste vigadest õppust ja kunagi enam ei teinud.

Äkki ma eksin kui arvan, et sotsiaalmeedia keelamine teismelistele pole lahenduseks või üldse võimalik. Huvitav oleks kuulata, mida lugejad sellest arvavad, on kellelgi häid lahendusi?

Apsakas - needus jätkub, inseneridest kah

Juhtus insenerile täiesti sobimatu apsakas, lasin läbi andestamatu tähelepanuvea. Mõtlesin, et olen kogu eluks sihukestest möödalaskmistest ravitud aga võta näpust. Reaalainete olümpiaadidel ju treeniti justnimelt pisidetailide märkamist kuna põhimõttelise arusaamise poolest olid sellele tasemele jõudnud õppurid enam-vähem võrdsed. No ja nüüd siis: eilse aknakese all oli selgelt nagu seebivesi trükitud suurte tähtedega: MAUDITE. Õllekastis sortides haarasin esimese sama tekstiga purgi, pisikese kirja p'tite peale MAUDITE kohal ei pööranud tähelepanu. Õllefirma reklaamilehel olev kirjeldus erines purgil olevast, mille panin prantslaste tüüpilise pohhuismi arvele, arvestades üleeelmisel päeval nähtud jämedat tõlkeeksimust. Suur oli mu üllatus kui tänase aknakese avamisel vaatas vastu P'TITE MAUDITE koos õige pika tekstiga: "Partage ton moment apero p'tite maudite #DewcompteUnibroue - Tirage suprise parmi les partages." - "Jaga oma p'tite maudite nautimise hetke #DewcompteUnibroue - Üllatusloos kõigi jagamiste vahel."

Mida pekki, eile jõin täitsa vale "pisikese needuse" õlle "suure needuse" pähe nahka. Kurat vedas ninapidi, mis muud. Lohutuseks asjaolu, et mõlema õlle juurde kuulub sama legend, ei hakka kordama. Ise imestasin, et na lahja võitu ja kerge maitsega teine, ehkki lubas kõrvetavat maitseelamust. Õltsi iseloomustuse eelmise postituse juures parandasin ja siia kopeerisin ka korrektse. Tõele au andes on 8%'ne Maudite hulka tummisem kui 4%'ne p'tite Maudite, kuid miskit kõrvetavat pole ka selles, pigem siirupine ja natu suitsune maltoosa järelmaitse.

MAUDITE õlut iseloomustav poeetiline tekst firma veebilehel: Selles punasesse keepi mähitud aromaatses ja rikkalike nüanssidega õlles on tunda vürtside, apelsini ja linnase maitset, millele järgnevad karamellised noodid lõpetab hõõguvate sütena kuum maitseelamus.

Kui juba inseneridest juttu tuli ei saa jätta märkimata äsja Ärilehest loetud artiklit "Ei meelita ka 3000-eurone palk. Eestis valitseb tõsine inseneride puudus". Tsiteerin veel: "Kõrgharidusõpe ei suuda pea ühelgi insenerierialal tööjõuvajadust katta ja seega jääb lähiaastail tööstuses puudu kaks kolmandikku insenere." Ehk siis vastuseks või järelkommentaariks Ritsiku blogis ja kommentaariumis üles kerkinud poleemikale kas ja kui perspektiivikas ja hästi tasustatud Eestis insenerieriala on. Paremat annab otsida kui tahad mugavalt ja suht muretult ära elada. Boonuseks insenerioskuste universaalsus üle maailma, sõltumatus poliitilistest vaadetest, religioossetest veendumustest ja sotsiaalmajanduslikust korrast kaugtöö võimalustest rääkimata.

Uskumatud - Needus langegu te peale😈

Paistab, et vanakurat ise on tulnud advenditeemalisele blogile kaasa elama. Tänase 4. detsembri ja neljanda advendikalendri (või peaks seda jõulukalendriks nimetama?) aknakese alt vaatas vastu vägagi sobilikult nunnu Kuradike ise, ei mingit teksti, lihtsalt pilt ja tänase õlle nimi: MAUDITE - tõlkes NEETUD (needuse alla pandu) feminiinses vormis. Mis vahe on feminiinselt või maskuliinselt äraneedmisel oskab ehk mõni keelespets selgitada? Purgil küll P'tite Maudite mis peaks tähendama "väike neetu" (väike needuse alla pandu kõlab kole pikk ja kohmakas) - keeruliseks ajavad need prantslased kogu värgi, oskab keegi parema tõlke pakkuda?  

Ja veel: sain sõnasabast kinni enne kui hooga jõudsin toksida "neljanda advendi". Eile haris mind (piibli läbi lugenud) kaasa sel teemal ja täna ema takkaotsa: advente olevat nimelt neli ja pühapäeviti. Minu küsimise peale miks siis kalendris tavaliselt 24 aknakest ei osanud nad mingit asjalikku põhjendust tuua. Ilmselt tegu kommertsiaalse mugandusega: 24 shokolaadi või õllepurki müües saab rohkem raha küsida ja vaevalt üks laps või täiskasvanu rahulduks ühe shokolaadi või ühe õllega nädalas😜 Quebecklased ise on õllekasti kaanel ilutseva kalendri peale trükkinud CAISSE de L'AVENT - Advendi Kast. Kummaline, et seni ükski süvaharitud kodanik polnud mu advenditeemalist apsu märganud, alles eilse kommentaariumi lõpus märgiti ära. Anname andeks, ka parimad meist pole perfektsed😉

P'TITE MAUDITE: "Vürtsikas ja hele maheda iseloomuga pruun ale, mis pakub karamell-linnaste maitseid ja õrna mõrudust."

MAUDITE õlut iseloomustav poeetiline tekst firma veebilehel: Selles punasesse keepi mähitud aromaatses ja rikkalike nüanssidega õlles on tunda vürtside, apelsini ja linnase maitset, millele järgnevad karamellised noodid lõpetab hõõguvate sütena kuum maitseelamus.

Tuletavat meelde Quebeci legendi "La Chasse-galerie" - "Lendav kanuu" - mis räägib meestest, kes on ühe öö naudingu nimel kuradiga lepingut sõlmides valmis kõigega riskima.

Maitse poolest see 4%'ne kesvamärjuke senistest parim

Legend räägib kambast kaugetes metsades töötavatest metsatöölistest. Uusaasta eel tekib neil soov linnas lõbutseda. Teades, et linn on kaugel ja lumise ilma tõttu peaaegu võimatu õigeks ajaks sinna jõuda, teevad nad lepingu kuradiga. Põrguvürst lubab metsamehed kanuuga linna lennutada tingimusel, et nad ei tohi lennu ajal jumala nime mainida ega ühtegi risti puudutada, vastasel juhul lähevad nende hinged kuradile.

Metsatöölised istuvad nõiutud kanuusse, mis lendab öösel üle metsade ja jõgede. Nad peavad ettevaatlikult navigeerima, vältides kirikutorne ja muid takistusi. Ühel hetkel kukuvad mehed kirikutorniga kokkupõrget vältides peaaegu välja, kuid viimasel hetkel õnnestub neil kanuusse tagasi saada.

Legendil on mitu erineva lõpuga versiooni, mõnes jõuavad linna ja pidutsevad öö läbi, teistes lõpeb meeste õnn ning nad kukuvad alla surnuks või viib kurat nad seoses lepingu rikkumisega endaga kaasa.

Päris usutav lugu kostab võttes arvesse milleks võiks valmis olla kuid metsas ilma naisteta viibinud testosteroonist pungil noorte meeste kamp - hing ühe öö naudingu nimel igati hea kaup😁

Eilses kommentaariumis oli ka küsimus miks luban anonüümseid kommentaare. Põhiliseks põhjuseks asjaolu, et paljud kodanikud julgevad vaid anonüümsetena oma tegelikke arvamusi avaldada ja täiega lajatada nagu karistamatuses veendunud koonduslaagri valvurid. Palju põnevam lugeda enesetsensuurita ütlemisi mitte läbi lillede tillu-lillutamist. Pealegi usun, et enamus kirjaoskusega kodanikke teab niikuinii, "anonüümne" kommentaari all ei tähenda anonüümsust, tegeliku autori väljaselgitamine suht lihtne, ei eelda raketiteadust. Anonüümikud, ärge muretsege, mulle tõepoolest ei paku huvi, kes te tegelikult olete. Pigem tänud, et muudate kommentaariumi elavamaks😍

P.S. Näete kui kasulikuks võib õllejoomine osutuda, lisaks ise religioonialaselt valgustatud saamisele tutvustan lugejatele ka Quebecki (Kanada ei julge kirjutada, Quebecklased kindlasti solvuks)  folkloori!

Vabandus ja kolm püstolit

Eesmärk pole kõiki solvata, paraku on raske vastu
seista tänapäeva moele kõige võimaliku peale solvuda

Esimese advendi jõuluteemaline postitus kutsus esile kommentaaride tulva samas kui teise advendi nunnud kassi ja koeravideod jäid täiesti märkimata. Teada tuntud tõsiasi, et tähelepanu võidavad vastuolulised ja inimeste kirgi kütvad mitte armsad, soojad ja ninnu-nunnutavad lood😜 Õnneks pole ma ei poliitik, kel vaja populaarsust püüda ega suunamudija, kelle sissetulek hiireklõpsudest sõltub. Seega võin endale lubada sõnavabaduse luksust, muidugi seaduse piires. Milline vabadus on pikemalt kaalumata, rahumeeli kirjutada asjadest nii nagu seda oma pilgu läbi näen. Mulle on alati meeldinud vaielda ja esitada väljakutset ühiskonna üldtunnustatud tavadele, eriti rahuldust pakkuv kivistunud veendumustega vähemusgruppide õrritamine. Kui olete nii kindlad oma õiguses siis tõestage loogikat ja fakte kasutades, et maakera on lapik - kui ei suuda, ärge virisege, kui teie veendumuste üle ironiseeritakse või nende arvel nalja visatakse. Igavusest vaidlen vahel ka iseenda tõekspidamiste vastu, üritades näha kui hästi keegi teine suudab neid kaitsta. Põnevust pakub jaht mitte looma kättesaamine, ehk siis protsess mitte niivõrd tulemus.

Kolmanda advendi aknakest avades vaatas vastu nii krüptiline teade, et olin sunnitud googeldama: "Trois, Trois, Trois, ... Trois Pistoles". Isegi minul polnud vaja otsetõlkeks sõnaraamatut kasutada. Aga mida kuradit peaks tähendama: "Kolm, Kolm, Kolm, ... Kolm Püstolit"??? Esimene mõte, kindlasti seotud kuidagi Quebecki ajaloo või folklooriga. Võta näpust - "Trois, Trois, Trois" ei andnud mingit huvitavat vastet. Trois Pistoles on Quebecki provintsis St. Lawrence jõe lõunakaldal oleva linnakese nimi. Legendi järgi olevat linn nime saanud 17 sajandil jõkke kaotatud kolm püstolit väärt olnud hõberaha järgi - hea küsimus tarkade klubile😉

Trois Pistoles nimelisel õllepurgil oleva kirjelduse: "Fougueuse et racée, cette brune brassée avec quatre malts et autant d’épices exotiques libère des notes de cerises noires et de rhum brun. Fière descendante de la légende du Cheval noir de Trois-Pistoles." AI tõlge: "See nelja linnase ja sama paljude eksootiliste vürtsidega pruulitud tuline ja elegantne pruun õlu vabastab mustade kirsside ja tumeda rummi noote. Uhke oma päritolu üle Trois-Pistolesi Musta Hobuse legendist." Mis tõstatas küsimuse legendi koha, AI tuli appi: "Trois-Pistoles kiriku ehitamise ajal aastatel 1882–1887 ilmus legendi järgi välja salapärane must hobune, aitamaks kivide transportimisel. Hobune oli nii tugev ja väsimatu, et inimesed uskusid teda kuradi enda olevat. (Kurat kiriku ehitamisel??? Ju siis rakendati jesuiitide põhimõtet: eesmärk pühitseb abinõu😕) Oli range reegel, et hobuse rakmeid ei tohi kunagi eemaldada, kuid ühel päeval eiras keegi seda hoiatust, misõttu hobune põgenes. Selle tulemusena ei lõpetatud ehitust kunagi ja kiriku müüri ülaosast on endiselt üks kivi puudu."

Paraku ei saanud selgust kuidas õlu legendiga seotud - võibolla seetõttu, et värvilt tume belgia stiilis ale. Maitse järgi nimetaksin pigem porteriks. Ja äkki lõi kuklas kelluke helisema - Trois, Trois, Trois ... Watson, see on ju elementaarne 3+3+3=9 ja ka 3X3=9 aga kangust on sel õllel 9% alkot!

P.S. Inglisekeelne tõlge purgil pani puusse: "Proud descendant of Trois-Pistoles legendary Black Horse" - Kuna varsale ilmselt ei vihjata oli seda tõlget lugedes ainsaks mu rikutud pähe turgatanud seoseks õlle ja hobuse vahel ... hobusepiss😁

Don de Dieu (jumala kingitus)

Jumala kingitus on magus 9%'ne Ale😵‍💫🫨😵‍💫

Kes oleks osanud oodata, et õllejoomine aitab mul Kanada ajalooga tutvuda. Viimases olen sama võhiklik ja tume tüüp nagu religiooni puhul kuna kumbki pole kunagi huvi pakkunud. Kodakondsuse eksamil ajaloo kohta küsimusi polnud, küsiti provintside arvu ja kes on kõrgeim riigiametnik. Kuninganna esindaja - kindralkuberner, mitte mingi kohalike poolt valitud peaminister, et te teaksite. Truudust pidime vanduma Inglise kuningannale.

Kolonistide ja põliselanike
eriarvamuste lahendamine

Igatahes on teise advendi märklauseks: "Trempette au fromage et aux oignons caramelises a la Don de Dieu" - AI tõlge "Juustudipikaste ja karamelliseeritud sibulaga Don de Dieu moodi." natuke segane. Ma ise pakuks: "Jumala kingitus (õlut pean silmas), mis sobib juustudipikastme ja karamelliseeritud sibulatega. "Don de Dieu" nimelt tõlkes "jumala kingitus". Tegu sõnade mänguga, sest samanimeline oli ka 1608 Quebeckis randunud prantsuse maadeavastaja Samuel de Champlaini laev. Vaevalt kohalikud põliselanikud eurooplaste saabumist jumala kingitusena nägid, pigem tugevama jõule paratamatu alistumisena. Eriti rahumeelsed prantslaste ja indiaanlaste suhted polnud, mida võib aimata ka ainsa Champlainist säilinud originaalpildi põhjal.  Õllepurgi reklaamtekst: See pehme ja sametine Ale üllatab oma vürtside ja linnasemaitsega. Iga lonks on meeldejäävaks momendiks nagu päev mil põliselanikud kohtusid Samuel de Champlainiga tema laeva "Don de Dieu" pardal. Omalt poolt lisaks: sarnane eilsega ainult kangem ja magusam, murelikult mõtlen, et kui trend peaks jätkuma siis millise puskariga homme tutvust teen🤔

Et igapäevane õlle reklaamimine liiga ühekülgseks ei läheks lisan ka paar videot meie koduloomadest. Ka kassil oli eile rõõmupäev, loom sai kätte miskit kassinarkotsi (ma pole päris kindel kas tegu palderjaniga) sisaldava kotikese. Kui meie esimene kiisu Liisu palderjani nuusutades asus sellele nagu julgale agaralt prahti peale kaapima siis Ukko läks paljast lõhnast täiesti pöördesse. Kukkus püherdama, koti nurka nätsutama ja tagumiste jalgadega põtkima. Paistab, et kassidega on nagu inimestega, mõnesid jätavad meelemürgid suht külmaks, teised sattuvad esimese kõhvi või lonksu peale sõltuvusse. Kui kutsik läks süütu uudishimuga narkotsikotikest nuusutama andis kiisu talle vastu vahtimist - ära üritagi, see on minu oma!

Head Adventi😜

Olen hea laps olnud, päkapikud tõid maja ette
kuuse alla advendikalendri kasti õlle näol🍺

Pean pettumuse valmistama kodanikele, kel tekkis lootus, et ma hakanud religiooni poole vaatama. Advenditervituse kutsus esile kaasa ja tütre kingitud advendikalender, mille esimese aknakese 1. detsembri puhul pidin avama ja vastava joogipoolise manustama nagu ristiinimese kohuseks. Hakkasin mõtlema, mida üldse sõna "advent" tähendab. Lihtsama vastupanu teed minna oleks muidugi küsida AI käest aga proovime seekord kasutada tavaloogikat. Kuna õllepurke 24 nagu siinmaal kombeks ja 24 on jõuluõhtu siis pakuks välja, et kunagi tekkis komme kannatamatult oodata kuupäeva, millal jeesuke risti löödi. Iseküsimus miks sellist sündmust tähistama peaks aga no see selleks, ärgem otsigem loogikat. Ilmselgelt kristliku maailma tähtsaim sündmus jumalapoja mahatapmine eelneva jõhkra piinamisega. Kinnituseks rist kui kõikse püham sümbol, tihtipeale pole isegi laipa viitsitud maha korjata. Ei tule ette, et ühegi teise religiooni esindajad oma jumalapoja korjuse või piinariista kujutist uhkelt kaelas keti otsas kannaks - ehk on psühhiaatritel sellele selgitus.

Tagasi tähtsama teema - adventi tähistava õllekohvri juurde. Nagu juba mainitud on tegu 24 purgiga, mis esindavad 8't eri sorti. Algul tekkis segadus kohvri avamise juures, sest prantslased kurivaimud ei oska arvutada - mõnel real oli 3 kuupäeva, teisel jälle 5 samas kui ritta mahub vaid 4 purki (4X6 mitte 3X8 kast). Ei tahtnud ilusat kasti keskelt pöidla sissesurumisega ära rüüstata, otsisin internetist juhendi kuidas seda konkreetset õllekasti peaks avama. Selgus, et kuupäevade all pole mitte purgid vaid hoopis pisike tekst lühikese sõnumi ja infoga, milline purk karbist võtta. Karbi avasin tavaliselt labaselt külje pealt ja pidin enamuse purke välja sikutama enne kui õige pihku jäi. Esimese advendi sõnumiks: "Beni soit ton mois te decembre" - AI tõlke kohaselt: "Õnnistatud olgu sinu detsembrikuu". Õlle sordiks 7.7%'ne Eau Benite (Püha vesi). Kirjeldus purgil: "Jumalik ja särav, see õlu pakub mee, sidruni ja vürtside buketti. Õlle värske leiva maitse ja õrn soojus võlusid nunna. Ta hüüdis: "see on palju parem kui pühavesi"." Serveerida temperatuuril 8-12C.

Helepruunika häguse väljanägemise ja ka maitse poolest kusagil vanaema koduõlle ja malevas ise vaadis aetu vahepealne. Kui selline pruul nunna võlus tekib mul tõsine kahtlus püha 😇 naise asjatundlikkuses ja lahjade alkohoolsete jookide alases kogemuses. Ainus asi, mis nunna võluda võis oli kangus, sest isegi mina tundsin kuidas tühja kõhu peale vaid üks purk "pühavett" ajurakud lõõgastuma saatis. Samas on patt kritiseerida ühtki jooki, mille koostises alko esineb. Nagu lapsed shokolaadikalendriga ootan põnevusega homset - milline üllatus küll järgmise aknakese taga ootab😋 Minu lapsepõlves shokolaadikalendreid polnud. On kellelgi lugejal nostalgilisi mälestusi advendikalendrist?

Novembrikuu liikumiskokkuvõte:
November
Ootamatult kujunes november õige aktiivseks (minu mõõdupuu järgi) rattasõidu kuuks jäädes 237 kilomeetriga vaid Eestis veedetud juulile alla. Põhjuseks asjaolu, et käisin 5 korda rattaga tööl, umbes 40km edasi-tagasi. 16 jooksuga kogunes 125 kilti, keskmise tempoga 4:38 min/km. Meeldiva üllatusena tuli kilomeetri rekord 5+ distantsil 3:52, 5 kildi parim aeg 23:14, 10 kilti 47:33, parim 5K+ keskmine tempo 4:30min/km. Käimist 81 km, sammude hulk üle poole miljoni - 538683.

P.S. Nii Saku kui LeCoq võiksid seda ideed rakendada ja Eestis oleks hulk tänulikke ning terve detsembri rõõmsameelseid pereissisid, kes lapsukestega koos hommikul advendikalendrit avavad😉

Vanuse märgid

Sellel pildil oleme mina ja sõber 18 aastased

Vastan W üleskutsele kirjeldada märke millest ise tunnen, et pole enam 18 aastane.

Kõige silmatorkavam on ümbritsevate vananemine, suureks kasvamine või muutumine. Sõbrad, tuttavad, sugulased, vanad pruudid, filminäitlejad kõik puha kummalisel kombel vanaks jäänud, lapsed märkamatult suureks kasvanud. Ennast tunnen täitsa noorena aga peeglist vaatab mingi vanaisa meenutav tüüp vastu😁 Linn, ehitised, liiklus hoopis teistsugused kui noorusajal.

Maailma poliitilist kaarti vaadates mõistan, et olen mitte ainult eelmisest sajandist vaid lausa aastatuhandest. Kes oleks 80'tel või isegi 90'tel arvanud, et 21 sajandi seni Euroopa suurim sõda toimub Ukraina ja vene vahel. Võimsa tuumariigi NL lagunemist ei pidanud tõsiselt võetavad poliitikud veel 80'te lõpus võimalikuks. Olen nii vana, et mäletan selgelt kuidas kadestasime Soomet tema iseseisvuse pärast. Eesti iseseisvus tundus ilus nostalgiline mälestus või mingi utoopiline teoreetiline unelm kauge tuleviku udus. Eestist NATO's või Euroopa Liidus räägiti vaid anekdootides. Kui minule on Eesti iseseisvus ikka veel ime tasemel siis nooremale põlvkonnale iseenesestmõistetav, võibolla liigagi kui praegust olukorda vaadata.

Tehnoloogia koha pealt ehk suurimad muutused. Ei kujutanud ette omal ajal Soome telekast Star Trekki vaadates, et rinna peal patsutatav "communicator" vaid kümmekonna aasta kaugusel ja peagi vestlen videokõnedega oma vanemate või lastega suvalisest paigast maailmas. Tehisintellekt ja robotid tundusid täielik teaduslik fantastika. Vanust tunnetan kui meenuvad sellised omaaegsed igapäevased asjad nagu kettaga telefonid, gaseeritud vee automaadid või kaljavaadid.

Personaalsest vaatevinklist märkasin mõne aja eest, et enam ei viitsi pidudel ja olengutel eriti kärakat visata. Alko ei paku sellist kaifi nagu nooruses, uudsuse võlu on kadunud. Paraku pole vist asi ainult uudsuses, sest ka kanep jätab täiesti külmaks, ei paku midagi erilist. Äkki lihtsalt mõnuainete retseptorid aja jooksul tihedast kasutamisest ära kulunud.

Tegutsemisentusiasm pole endine. Vanasti sai hommikul vara välja mindud, käised üles kääritud ja tööd rabama hakatud. Nüüd enam ei viitsi eriti. Uueks motoks on saanud: "Töö pole jänes, et eest ära jookseb". Mittehädavajalikke ülesandeid lükkan rahumeeli ilma süümekateta edasi.

Aega kulub igasugu ettevõtmistele rohkem kui ennevanasti. Planeerin ikka nagu noor mees aga hämaruse saabudes avastan: vaid pool tehtud, hea kui seegi. Kas see ongi too vanainimeste neetud tunne: "kogu aeg on nii kiire, et ei jõua midagi tehtud".

Silmanägemine pole päris see, ehkki prille ei kanna siis väga peenikest kirja raske lugeda ja poole kildi pealt enam autonumbrit ei seleta nagu vanasti. Selge ja pimeda ilmaga "Sõela" tähtkuju seitset või kuut tähte pingutades näen kuid mitte Jupiteri kuusid.

Juuksed õige hõredaks jäänud aga see algas juba varases keskeas. Ei häiri mind ja õnneks peab kaasa kiilakaid seksikaks😁 Habemekasvu üle see-eest kurta ei saa kuid värv kisub halliks. Füüsiliste muutuste koha pealt tundub nagu oleks jalanumber suuremaks läinud, on keegi teine ka sihukest asja täheldanud?

Füüsiline vorm pole õnneks märgatavalt kannatanud, mõne koha pealt olen isegi elu parimas vormis. Painduvus ehk ainus, millega enam eputada ei saa. Tervis endiselt nagu raudnael, pole kunagi ravimeid võtnud ja ei ole neid ka praegu vaja.

Operatsioon ☣👽"Alien Invasion"👽☣

Pildil paistab õige pirakas moodustis kuklas

HOIATUS! Ei soovita edasi lugeda kodanikel, kel lähemal ajal toitumine plaanis või muidu nõrganärvilised. 

Et kõik ilusti ära rääkida tuleb alustada sellest, et mul oli juba teismelisena kombeks ise punne ja ummistunud rasunäärmeid tühjaks pigistada. Kostab jube nilbe aga kuidagi rahuldust pakkuv oli peegli ees näha kuidas küüntega vajutades punn mäda pritsides lõhkes või musta peaga rasu-ussike nahapoorist välja roomas. MA JU HOIATASIN! Eks noor inimene tahab kaubanduslik välja näha ja selliste protseduuride jaoks kedagi teist tüüdata tundus sobimatu. Pealegi jättis teise inimese näos täis elujõus õidepuhkenud vistrik eriti eemaletõukava mulje - omaette alati mõtlesin, no miks ta küll sellega midagi ette ei võta. Tegelt oli mu naha tervis keskmisest oluliselt parem, eelnimetatud operatsioone polnud just tihti vaja ette võtta.

Hüppame mõnikümmend aastat ajas edasi. Ka praeguses soliidses vanuses tuleb kord kuus ette olukord, kus vaja silmajäänud punn või mustpea likvideerida. Kümmekond aastat tagasi ilmus kaela peale sihuke rasunääre, seoses asukohaga oli äärmiselt tülikas temaga tegeleda. Aeg-ajalt sai pigistatud aga mingi moment ilmselt väljapääsuava ummistus ja pitsitamine enam ei mõjunud. Jätsin teise rahule, ehkki sõrme all oli punnikest tunda. Möödusid aastad ja tasapisi kasvasid punni mõõtmed. Kuna areng oli nii ühtlane harjusin teisega ära, kaela pealt karvu ajades raseerisin ka teda. Kusagil kolm neli aastat tagasi juhtis kaasa moodustisele tähelepanu ja soovitas igaks juhuks arstiga konsulteerida. Mina tüüpilise mehena ei pidanud seda arstivisiidi vääriliseks, tüli ei teinud, ei valutanud, silma (minule) ei hakanud - järelikult pole probleem.

Kaks aastat tagasi koroonavaktsiini manustades otsustasin perearstilt küsida, mis ta arvab. Tavaline tsüst, ei miskit ohtlikku, aga kui tahad uurida lasta, võime laboris proovi võtta. Käisin ultrahelis ja jäme nõel torgati sisse koeproovi saamiseks. Tulemustest lubati peagi teatada. Paraku sõitsime järgmisel nädalal Kariibi merele puhkusele ja kogu asi ununes. Kui nad helistasidki siis mu telefoninumbrile mingit teadet ei jäetud. Punn kasvas vahepeal rahumeeli edasi hakates omama austusväärseid mõõtmeid. Üritasin teist ignoreerida aga hiljuti pooleaastaselt puhkuselt naasnud kolleeg küsis tööl kas kasvatan endale teist pead. Kui ise ei näe, siis pole nagu olemas, eriti kui valu ei tee ja muud moodi ei sega. Viimase tilga karikasse kallas pilt, mille tütar tegi kui tema sportauto roolis rallitasin. Kuram, kaamera petab, nii suur see muhk küll olla ei saa. 

Otsustasin lõpuks asjaga tõsisemalt tegelema hakata, helistasin perearstile ja läksin kohale. Too kinnitas endiselt, et tavaline tsüst (mis iganes see siis on), teeb su isikupärasemaks😒 aga soovi korral võin opereerida. Uus ultraheli ja peale seda lubas kirurgi konsultatsiooni aja kinni panna. Hoiatas ette, et esiteks on järjekord operatsioonile aasta ringis ja teiseks läheb umbes tonni maksma kuna tegu "kosmeetilise" protseduuriga. Kirurgi juurest helistati eelmine nädal, konsultatsiooni aja kohalikku megahaiglasse sain juba eilseks. Google mapsi peal kulutasin koos kaasaga aega tegemaks kindlaks, kus parkla asub ja kus selle tohutu ehitise peasissepääs: "streetview" on ikka üks tänuväärne leiutis. Arstiabi on meil teoreetiliselt tasuta kuid vähemalt parkimise eest võtavad pappi mõnuga: iga pool tundi $4.

Hommikul sõitsin varakult kohale, parkisin masina, veetsin aega mitmes registratuuris paberimajandusega ja sain koodilindi käele - jah enamuses arenenud riikides on endiselt paber kuningaks. Viimases, kirurgia registratuuris hoiatati, et neil oli mingi hädaolukord mistõttu kõigi ajad edasi lükatud, trükiti veel pakk pabereid, anti minu kätte ning öeldi: järgi "I" tähte. Minu mõistmatu näoilme peale küsis registratuuritöötaja tõrksalt: kas oled esimest korda siin??? As a matter of fact, yes - vastasin. Preili pööritas silmi, tõusis püsti ja näitas põrandale, kus hulk tähestiku tähti maalitud. "Näed see on "I..iiii" osutas suure "I" suunas, mine edasi kuni I'd otsa lõppevad ja pane oma paberipatakas seal ukse juures olevale kandikule ning istu maha ja hakka ootama. Ise ära midagi küsi, kui sinu järjekord kätte jõuab kutsutakse sisse - CAPICHE? Hakkasin astuma pilk kramplikult põrandale naelutatud, et jumala pärast siin labürindis ära ei eksiks.

Ühe ukse ees lõppeski I'de rida, panin paberid kandikule ja istusin vabale kohale koridoris olevas toolidereas. Kiitsin end mõttes täpse ajastuse eest, paar minti enne vastuvõtu aega jõudsin kohale. Paberid korjati kandikult peagi, inimesi läks sisse, tuli välja ja uusi saabus. Möödus tund moblat sirvides ja aeg-ajalt tukastades aga minu nime ei hõigatud ega hõigatud. Tekkis õigustatud mure: äkki nad unustasid mu pataka kuhugi aknalauale või pillasid prügikasti. Kaalusin kas peaks minema küsima, otsustasin end enne kaasale üle FB kurtes maha laadida ja veel veerand tunnikest oodata. No nii, kui järgmisel korral mind ei kutsuta lähen küsin mis pull. 

Väike operatsioonituba

Õde astus välja ja hüüdis mingi teise nime, hakkasin end püsti ajama, kuid üks mees jõudis ette ning õiendas õige nõudlikult: ta juba pool tundi oodanud ja peab tööle minema, arstidel polevat tema aja suhtes mingit austust ja nii edasi ... Õde mainis kuivalt: arstidel on väga kiire, viivitus võib kujuneda kuni kahe tunni pikkuseks ning osutas seinale, kus oligi selline hoiatus. Kui talle ei sobi võib registratuuris uue aja kinni panna, teised saavadki kiiremini ette. Mees pomises midagi pahuralt enda ette ja istus uuesti maha. Pekki, olen niikuinii kohal, eks ootan siis veel tunnikese. Sain just silmad kinni lasta kui kuulsin oma nime õige moonutatult hõigatavat, no ei ole nad eesti keelt ikka veel ära õppinud😏

Kabinetis tuli kõigepealt arstitudeng küsitlema üleüldise tervise ja konkreetse probleemi kohta. Üllatuseks selgus, et neil pole ühtset süsteemi nagu Eestis, pole võimalik mingeid andmeid minu kohta välja võtta. No aga mis kasu siis ultrahelist või koeproovist kui te seda infot ei näe imestasin. Ega ei ole küll miskit, aga ära muretse, teeme siin kohapeal uued testid. Mõni ime, et meditsiinisüsteem nii kallis ja ebaefektiivne kui igasugune koordinatsioon puudub. Ootasin veel veidi kuni arst sisse tuli. Küsis paar täpsustavat küsimust, vaatas ja katsus muhku kaelal, ning küsis kas tahan sellest lahti saada. No jaa, selleks siia tulin. Arst vaatas kella: mul enne lõunat veidi aega, kui panen kohe tuimestuse süsti opereerin poole tunni pärast ... sobib? Tudeng segas vahele: ultraheli ja koeproovide tulemust pole. Arst vastas, et kui lahti lõikan küll siis näen millega tegu ning vaatas mulle küsivalt otsa. Täna??? ... küsisin igaks juhuks üle, silmad imestusest suured. Jah täna, sa selline leplik ja vaikne patsient, muigas ja pilgutas silma. Taara tänatud, et ei jõudnud enne uksele mölisema minna. Muidugi olen nõus, ma niikuinii juba siin, äitähh!!! pomisesin.

Arst lasi õel tuimestiga süstlad tuua, suskas mitu korda kaela ja saatis ukse taha sõnadega, et oodaku kuni opi saal valmis pannakse. Paarikümne mindi pärast kutsuti mind tagasi, viidi opisaali, lasti riided vahetada ja haiglahõlst selga panna. Õde läks arsti kutsuma, ma sain momenti kasutada ning moblaga paar pilti plõksata. Arsti saabudes käsutati kõhuli lauale ja hakati tegutsema. Esialgu desinfitseerimine ja raseerimine ja siis läks lõikamiseks. Ega ma miskit suurt tundnud, paar korda nagu oleks nõelatorge olnud. Korra nirises veidi verd lõua kõrvalt põrandale, loodetavasti kägiveen jäi ikka terveks. Arst uuris ega ma mingeid verevedeldajaid kasuta, vastasin et ei aga mul pärilikult keskmisest vedelam veri. Kaelanahka sakutati jõuliselt siia-sinna kuid kuidas või mida lõigati polnud võimalik aru saada.

☣👽☣👽☣👽☣

Arst kaks õde ja tudeng samal ajal rääkisid omavahel puhkusereisidest, restodest ja poiss-sõpradest. Mul oli tahtmine meelde tuletada, et hei ega te unustanud, et ma pole üldnarkoosis. Kogu atmosfäär meenutas meditsiiniteemalist teleshowd. Siis sikutati jõulisemalt ja miskit tuli lahti. Veits veel sonkimist ning peagi tundus nagu õmmeldaks haava kokku. Arst ütles: muretsemiseks pole põhjust, tegu mingit sorti tsüstiga mis polevat ohtlik. Pani suure plaastri peale ja küsis kuidas end tunnen - väga hästi, vastasin. Õhtu poole võib kael veidi valulikuks minna, kahe päeva pärast vaheta plaastrit, ära märjaks tee. Kui küsisin sporditegemise kohta soovitas algul mitte väga aktiivselt rabeleda aga kerge sörk pole vastunäidustatud. Tänasin veel kord ja läinud ta oligi. Kogu protseduur võttis hinnanguliselt 15-20 minutit. Õde lasi riidesse panna ning küsis kas tahan näha kaelast välja sikutatud elukat - aga muidugi. ☣Biohazard☣ märgistusega topsis meditsiinilises lahuses oli valkjas veidi verine tomp - meenutas mulle 👽"Alien"👽 filmi. Küsisin kas võin endale saada, õde naeris: seda pole varem talt küsitud, paraku saadetakse "elukas" laborisse täiendavale uurimisele. Igaks juhuks loobusin naljatamast: "Pange ikka korralikud trellid ümber" Kahju ainult, et unustasin opist endast pilti paluda😜

Noaga säuh ja valmis, tänud kirurgile!!!

Kui on mingeid probleeme või küsimusi võite helistada. Siin on kaks plaastrit, esimene vahetage 48 tunni pärast. See on kõik, võite minna. OK, suured tänud, jalutasin opi saalist välja. Kael oli vaid veidi kange, ei miskit muud erilist. Ju siis võin autoga rahumeeli sõita, selle kohta nad midagi ei öelnud. Parkimispileti eest makstes turgatas äkki, raha nad ju ei küsinudki opi eest. Kummaline, sest tavakodanikul ei pruugi sellist summat hoobilt laest võtta olla või kukub lihtsalt hinna üle vaidlema. Tavaliselt ikka enne maksad ja siis saad teenuse. Natu raske uskuda, et mulle lihtsalt ilusa näo ja meeldiva käitumise eest tasuta tehti. Eks me näe kas arve tuleb postiga, postiamet paraku streigib teist nädalat😜

Teatava üllatusena ei valutanud kaelahaav hiljem üldse erinevalt pöidlast kui kunagi sellest suur pind välja lõigati. Täna juba sõitsin rattaga 40 kildise ringi, seda küll suht rahulikult, et liiga higiseks ei läheks. Homme kavas hommikul jooksma minna, siis ehk tuleb plaaster kergemini lahti kui uue vastu vahetada.  Kui seni olen kurtnud kohaliku arstiabi üle siis seekord pole muud kui kiidusõnu. Siinse meeletute operatsiooni ootejärjekordade meediahädakisa taustal kipun arvama, et mul lihtsalt hullult jopastas ajastuse ja arstiga ja üldse. Ei tea millise heateoga eelmises elus sellise vedamise ära teeninud?

Pikaealisus, kohv ja VO2Max

Heaune kohvi tilk põhjas järgi

Sissejuhatuseks rõhutan, et ükski artikkel pole 100% tõde ja kui hoolikalt otsida on alati võimalik leida erinevatele järeldustele jõudnud uurimusi.

Sattusin täna kahe huvitava artikli peale, mis mõlemad puudutasid nii tervislikke eluviise, geneetikat kui ka pikaealisust. Esimene neist rääkis mõõduka (2-5 tassi päevas) kohvi joomise kasulikkusest. Mitte ainult hommikuse käima tõmbamise vaid õige mitme muu külje pealt, mida polnud kuulnudki. Lisaks kofeiinile on kohvis hulk organismile kasulikke kemikaale nagu antioksidandid ja põletikuvastased ained. Uuesti ma seda artiklit üles ei leidnud. Otsustasin AI käest küsimise asemel vahelduseks vanamoodi googeldada. Lugematu arvu vastuste hulgast kasutan kahte (Harvard, Johns Hopkins) esimese kümne hulgast, mille sisu praktiliselt sama kui loetud artiklis ja algallikad ise autoriteetsed.

Kes algallikaid ei viitsi lugeda siis kokkuvõtvalt elavad kohvijoodikud kauem, sest on väiksem tõenäosus surra hulka üldlevinud haigustesse. Pealegi:

1. Kohvi joomine aitab kehal paremini suhkrute metabolismiga toime tulla, väiksem võimalus haigestuda 2 tüüpi diabeeti.

2. Kohv aitab vältida südamerikkeid.

3. Vähendab insuldi tõenäosust.

4. Lükkab edasi ja leevendab Parkinsoni tõbe.

5. Vähendab Alzheimeri tõenäosust ja kahandab dementsuse arenemise riski. 

6. Kaitseb maksa ja hoiab ensüümide taseme tervislikuna.

7. Vähendab vähi tõenäosust tänu DNA'd kaitsvale efektile.

8. Leevendab depressiooni nähte.

Kostab nagu imerohi, mis ta loomulikult pole, sest imerohtu pole olemas. Nagu ikka sõltub väga palju doosist. Liiga suur kohvikogus tõstab pulsi sagedust, vererõhku, võib muuta ärevaks ning muidugi ajada une ära. Kohv ei pruugi kõigile isegi maitseda. 

Teises artiklis juhiti tähelepanu VO2Max ja üleüldise tervisliku seisu ning pikaealisuse vahelisele sidemele. Üldtuntud tõsiasi, et VO2Max üsna hästi korrelatsioonis inimese üldfüüsilise vormiga ja seega tervisliku seisundiga. Korrelatsioon pikaealisusega vähem teada ehkki järele mõeldes tundub suht loogiline, et heas vormis ja tervise juures kodanik elab kauem.

VO2Max väärtuse määrab keha võime hapnikku lihaste töös kasutada. Kolm olulist komponenti sealjuures: hapniku omastamine (kopsude efektiivsus), palju hapnikku suudab organism lihastesse saata (süda ja veresoonkond), palju suudavad raku tasemel mitokondrid hapnikku kasutada energia tootmisel.

Kopsud pole tavaliselt piiravaks teguriks, enamasti ikka transport ja hapniku töötlemine. Viimased sõltuvad nii vereliblede arvust kui veresoonkonnast. Ehkki mõlemaid annab treeninguga arendada on nad tugevalt sõltuvad geneetilistest eeldustest. Kestvusalades, nagu minu arust ka paljudes teistes, pole võimalik ilma geneetilise eelsoodumuseta tippu jõuda, ükskõik palju treenida.

Lohutuseks tuleb rõhutada, et ehkki kõik tippu ei jõua siis kõigil on võime MÕISTLIKU treenimisega oma füüsilist vormi ja sellega kaasnevat üldist tervislikku seisu parandada ning TERVISLIKKU eluiga tõsta. Väidetavalt on VO2Max parim eeldatava eluea indikaator. Ja see kehtib mitte ainult normaalse tervise juures vaid ka krooniliselt haigete inimeste kohta.

Kõrge VO2Max tasemega elatakse 5 aastat kauem keskmisest, kuid isegi normaalse VO2Max tasemel inimesed elavad 2 aastat kauem kui alla keskmise VO2Max'ga kodanikud. Põhjust pole raske ära arvata: VO2Max tase ja füüsiline vorm määravad üldtervisliku seisundi - hea füüsiline vorm tähendab head südameveresoonkonna seisundit ja korralikult funktsioneerivat metabolismi.

Heaks uudiseks asjaolu, et praktiliselt iga inimene saab suht lihtsalt oma VO2Max taset tõsta ja sellega kaasnevat tervislikku seisundit parandada. Efektiivseimaks intervalltreening kuid ka lihtsalt pidev füüsiline aktiivsus ja vastupidavustreening jooksu või jalutuskäikude näol annab tulemust. Baastasemelt võimalik tõsta VO2Max 10-20%, rohkemaks peab väga tõsiselt vaeva nägema. Põhilise kasu annab juba  "heale" tasemele jõudmine 35'st 50'le samas kui 50'st 65'le punnimine raske kuid efekt suht väike. Vanusega VO2Max langeb paratamatult, organism vananeb, mis teha.

Vanuse ja soopõhine teoreetiline VO2Max tabel, annab umbes vormist aimu.

Kokkuvõttes võib praktiliselt iga inimene igal ajal alustades mõistliku füüsilise aktiivsusega oma füüsilist vormi, tervist ja mis peamine kvaliteetset eluiga tublisti pikendada - tuleb jalad kõhu alt välja võtta ja vähehaaval liigutama hakata, ja juba täna, mitte homme, järgmine nädal või uuel aastal. Enda näitel võiks motivatsiooni pakkuda - sellest ajast kui koroonakevadel jooksmas hakkasin käima pole haige olnud ja VO2Max on alguse 43 pealt 58'le tõusnud ja seda minu eas. Muideks enamus tänapäeva pulsikelladest omab VO2Max määramise funktsiooni ja harrastajale piisab sellest täpsusest küllaga.

Kui tahad mõnusalt elada vanaks tee trenni ja joo kohvi - nii lihtne see ongi! No ok, päris nii lihtne vist pole aga proovida ju võib😉