Suusakuu

Märts kujunes see aasta täiega suusakuuks, hooaja 769'st liulaskmise kilomeetrist 448 sai just see kuu tehtud. Reedene harjumatult varane ärkamine, kahetunnine mäele ja tagasi sõit ja üheksa tundi suusatamist vaid ühe pausiga väsitasid parasjagu ära. Mõtlesin, et see hooaeg rohkem ei viitsi, hooajapilet täiega asjaette läinud. 

Aga eile koeri jalutades jäid silma prügipäeva ootuses tänava äärde tõstetud suusad: Atomicu 165cm SL slallikad. Lähemal uurimisel selgus: vaid paar aastat vanad korralikult vahatatud ja tipp-topp rantidega - just sobivad minu pikkuse ja kaaluga mehele. Olin sihukeste järgi suusashowl suud vesistanud, aga ei raatsinud osta, raske põhjendada kui endal kaks paari kiire sõidu suuski kodus. Jäise ja künkliku mäega on aga just lühemad slallikad sobivaimad. 

Mis ühele prügi see teisele varandus😜

Loomulikult viskasin suusad õlale. Täieliku boonusena sobisid saapad nagu valatult ilma sidemeid reguleerimata. Nüüd muidugi kange tahtmine "uusi" suuski ära proovida, näis aga ilmajaam igatahes lubab neljapäevaks suusailma! Töökoha koroonapäevadest mul ikka üks veel alles, ülejäänud kõik mäe peal sihtotstarbeliselt kasutatud. Mis teha kui haigus külge ei hakka, ei saa ju puhkepäevi raisku lasta. Ülemustele seletasin, et mäel käimine on ennetav ravimeetod, nood muigasid ja kiitsid heaks.

Märtsi algul käisin tütre ja eestlasest U of T professoriga suusatamas. Sõidu ajal arutasime Ukraina sõja teemadel ja sellest kuidas ChatGPT üliõpilaste ning professorite elu muudab. Ilm oli kena, filmisime tütrega teineteise sõitu. 

Järgmine ilus ilm oli juba koolivaheajal. Muidu poleks viitsinud minna aga peale vaheaega õhtust suusatamist enam pole. Sabad polnudki väga hullud, põhjapoolsetel raskematel nõlvadel sai normaalselt sõita. Kaaslaseks seekord tütre sõber, kellele olin andnud ühed ülejäänud võistlussuusad.

Pilvefront tuleb pärastlõunal peale

Lumelaudurina kimasima samas tempos aga suuskade peal oli ta varem vaid kaks korda olnud. Sai ülikiire õppetunni, esimesel laskumisel musta rada pidi tõstuki juurde pani end paar korda maoli, aitasin varustust tagasi külge kruvida. Paraja üllatusena õppis päeva lõpuks suusatamise piisavalt selgeks, et minuga enamvähem samas tempos püsida.

Hull tõstukijärjekord

Eelmine esmaspäev lubas ilusat ilma, suusad autosse ja mäele. Loogiliselt võttes oleks mägi esimesel koolivaheaja järgsel päeval pidanud tühi olema. Tutkit, uued omanikud olid otsustanud kokkuhoiu mõttes vaid kaks tõstukit käima panna ehkki kõik mäed super heas korras. Tulemuseks ühed hullemad järjekorrad üle pika aja. Rahvas oli väga pahane, liftioperaatorid vabandasid, otsus võetud vastu firma juhtkonna poolt USA's, nemad ei saa miskit teha. Mäesuusatajate hulgas palju prominentseid kodanikke, kes võtsid asja käsile. Järgmisel päeval ilmus mäe veebilehele teade, et seoses heade ilmastikuoludega ja suusatajatele vastu tulles otsustati avada rohkem tõstukeid ning ka pikemalt.

Reedel mägi tühi, vahepeal puhta minu päralt! 

Huvitav kas mujal maailmas ka
rinnahoidjaid puudele riputatakse😏

Vahepeal saime vihma aga reedel jälle kena ilm, tõstukid lahti üheksast hommikul seitsmeni õhtul. Ei saanud sellist võimalust mööda lasta. Sõitsin üksi, keegi teine ei saanud aega kaasa tulla. Äratus 6:35, kohv peale, riided selga, asjad autosse ja 7:10 minema. Hommikusöögi: kohvi ja võileivad, pirukad või pizzalõigud söön autos mäele sõites ja samas podcasti kuulates - kaks tundi läheb kui lennates. Tõstuk just käima pandud kui keeran parklasse. Kõige keerulisem operatsioon suusasaabaste jalgasikutamise näol tuleb kiiresti läbi viia enne kui plastik külma käes jäigastub. Saapaid hoian spetsiaalselt kõrvalistuja jalgade juures kus soe õhk neile peale puhub. Saapad jalas ajan jope selga, kiiver pähe, seljakott õlale ja suusad-kepid välja. Auto lukku, võti lukuga püksitaskusse ja koperdan paar kuni paarkümmend meetrit, sõltuvalt parkimiskohaga vedamisega, lumeni. Suusad maha, astun klambritesse ja lükkan hoogu, esimene laskumine võib alata kuna pargin mäe tipus. Seljakoti viskan resto ette õue toolile, paari miinuskraadiga püsivad õlled mõnusalt külmad. Pole muret, et keegi koti pihta paneks, küll soovitatakse suuski puhkepausi ajal lukustada.

Seekord oli vaatamata päikesepaistele rahvast vähe, sabasid praktiliselt polnud. Algul sõitsin lihtsamatel radadel soojaks, siis põhjanõlva mustadele ja duubelmustadele. Külmarohuks ja mõnusaks enesetundeks sai põuetaskust konjakit rüübatud. Tühja mäega proovisin kiiret sõitu, pea otse alla uhades mõõtis mobla tippkiiruseks 86.4 km/h. Korra kaotasin tasakaalu ja lendasin hooga ohulindi alt läbi, ei miskit hullu, isgi suusad jäid jalga, ainult küünarnukk sai natu põrutada. Lõunat sõin õues päikese käes, kaasa musta leiva käärud juustu ja pepperoni vorstikestega loputasin kahe õllega alla. Need jäid ka viimasteks, mitte murest sõiduoskuse vähenemise pärast vaid asjaolust, et õhtupoole vaja roolis olla, promill peab selleks ajaks seaduse piiridesse langema, mis meil lõdva 0.8. Päeva lõpuks kogunes rekordiline kilometraazh 163km. Tegelikku suusatamist sellest kaks kolmandikku, kolmandik tõstukil istumine. Viimane tund tülikas kuna sulalume kuhjad läksid jäässe ja jalad väsisid ära. Alumisel videol harjutab tütar ühejalasõitu.

Podcastid

Kitsas AI: ChatGPT, Male, Go programmid

Kummaline mõelda, et varem ei osanud sihukest maailma tähele panna. Milline võiks olla eestikeelne termin??? Ma ei hakka googeldama, proovin ise lihtsasse eesti keelde panna. Pikk audiointervjuu ehk võtab suht hästi ja lühidalt podcasti olemuse kokku. Samas ei pruugi alati pikk ega audio olla, videovorm ka olemas. Äkki on mingi spets termin, kui keegi teab mainige kommentaaris. Igatahes kuulan neid nii tööl pikemate pauside ajal kui ka autos. Varem kuulasin pikematel sõitudel audioraamatuid, podcastid palju mugavamad, tõmba netist ja muudkui kuula. Ja ma tean, et raamatukogust saab kah üle neti laadida aga vahel pead mitu nädalat järjekorras ootama pealegi podcasti intervjuu vorm on vestlusena kuidagi värskem. Tänama pean kaasblogijat (Maarja😉), kelle soovitust kuulda võtsin, oma naist ju ei oska kuulata, kes kah kunagi mainis😜

Seni olen vaid paari tüüpi kuulanud, kelle saatekülalised kõige rohkem huvi äratanud. Lex Fridmanil tänase seisuga 367 podcasti netis tasuta kättesaadavad. Viimane tal Sam Altmani, ChatGPT bossiga, pole veel jõudnud kuulata. Lexi saatekülaliste nimekiri on aukartustäratav ja teemad seinast seina, suur osa eri sorti teaduslikud teemad, mis mulle eriti mokkamööda. Nautimiseks ja mõistmiseks eeldavad teataval määral taustteadmisi, Lex ise on end alati teemaga eelnevalt kurssi viinud. Selgus, et kuulab tihtipeale joostes (paaritunnised distantsid) läbi kõrvaklappide intervjueeritavate raamatuid ja artikleid. Lisaks teadusele ja tehnoloogiale kuulanud ka paari podcasti, mille peale muidu ei viitsiks tähelepanu pöörata nagu Aella seksiteemaline jutuajamine.

Näitlikustamiseks järgneb nimekiri kuulatud podcastidest: #325 Michael Levin (bioloogia, evolutsioon, xenobots), #350 Betül Kacar (elu, panspermia, DNA, ufolased), #353 Dennis Whyte (tuumasüntees), #355 David Kipping (maavälised tsivilisatsioonid), #356 Tim Todd (rakettmootorid, kosmosereiside tulevik), #358 Aella (seks, inimsuhted), #359 Andrew Strominger (mustad augud, kvantgravitatsioon), #364 Chris Voss (FBI pantvangide läbirääkija), #365 Sam Harris (AI, UFO'd, pandeemia, Trump, sotsmeedia), #348 Nathalie Cabrol (maavälise elu otsingud), #326 Annaka Harris (teadvus, reaalsus), ... mõni vist vahele jäänud. Arvestades et enamus on 2-4 tundi pikad ja vahepeal pean mõne koha tagasi kerima, et uuesti kuulata olen kulutanud (veetnud) hulga aega.

Sam Harrise osa kuulates jäi kõrvu või õieti meenus uuesti, et temalgi oma podcastide platvorm "Making Sense". Harriselt olen varem paar põnevat raamatut lugenud. Tema podcast #312 Trouble with AI kahe arvutiteaduse spetsiga tehisintellekti teemal eriliselt põnev. Tasuta saab paraku kuulata vaid esimest tundi (narrow AI) kolmetunnisest saatest, edaspidiseks peaks tellijaks hakkama. Pole kunagi maksulist teenust kasutanud, kuid pani täitsa mõtlema - kolm õlut kuus on kindlasti väärt investeering. Samas tekib küsimus kas jõuan kõiki neid tasuta podcastegi ära kuulata. Tänapäeva maailmas on inglise kui maailmakeele sorav valdamine kuldaväärt, valikud meeletult suuremad. Samas tehisintellekti kiire arenguga on nii teksti kui audiopõhine kvaliteetne sünkroontõlge lähema aja küsimus. Nii nagu hävituslendurid ei soovita poistel lenduriametit, sest kümmekonna aasta pärast hävitajad autonoomsed, pole noortel mõtet ka tõlkija ameti peale palju lootusi panna.

Esimesed apsud

Nojah, ei saanud kaua valimistulemuste eufoorias supelda, enne kui esimesed möödalaskmised silma hakkasid. Ma siin muidugi avaldan personaalset arvamust, täiesti võimalik, et asjaosalised sinisilmselt veendunud, et täiesti õigesti käituvad.

Esiteks muidugi oleks mulle meeldinud Ref-E200-Isamaa, seda eelkõige poliitilise tasakaalu mõttes. Praeguses olukorras, kus koalitsioon kõnelustes Ref-E200-Sotsid kisub natuke liiga vasakule. Turri ajas põhjus, miks Reform valis Sotsid Isamaa asemel. E200 ja Sotsid nõuavad täisvõrdõiguslikku abieluseadust, millele Isamaa vastu. Reformil ilmselt sisuliselt savi, kuid kuna soovitakse E200 kaasata, otsustati järgi anda. Minu arust tegu mingi viiendajärgulise küsimusega, nagu Taagepera ütles: "Mina olen vana aja inimene ja mul on harjumuslikult väga imelik geiabielusid vaadata". Taageperaga oli üldse väga hea intervjuu Delfis, ta hoiatas ka ühiskonna lõhenemise eest kui abieluseadus jõuga kurgust alla surutakse. Praegusel momendil absoluutselt kõige tähtsamad julgeolek ja majandus, mille puhul Isamaa oluliselt tugevam partner.

Väidetavalt tegu kõige liberaalsema koalitsiooniga. Samas ei saa ma absoluutselt aru kuidas sobib sõnavabaduse piiramine "vihakõne seaduse" näol kokku liberaalsete väärtustega. Põhiseaduses on kirjas sõnavabadus paragrahv 45 koos vajalike piiretega. Ma kardan, et "vihakõne seadusega" üritatakse Eestis sisse viia selliseid totraid muudatusi, et avalikult ei tohi enam kasutada teatavaid sõnu, mis võiks kedagi solvata (paks, pede, kiilakas, pilu, rätipea, ... jne ...). Tsensuur, ehkki konstitutsiooniga otseses vastuolus, piilub juba ukse vahelt. Tekib hirm, et tahetakse ka Eestisse tuua raamatute redigeerimist, mille markantsemaid näiteid Lindgreni lasteraamatud ja Roald Dahli äsjane lugu. Pole vaja palju fantaasiat kujutamaks ette kuidas peagi aktivistid kutsuvad üles järgmise sammuna eelnimetatud trükiseid põletama.

Loodetavasti vähemalt hoiab Reform eelarvepoliitikas kindlat joont ja ei lähe E200 ega eelkõige sotside lubadustega kaasa. Egas ilmaasjata otsustanud esimese käiguna Reform partneritele tutvustada riigi rahanduslikku olukorda - 750 miljonilisele augule vaja leida kate. Reform loodab seda katta majanduse ergutamisega, sotsid maamaksu tõstmise, kodualuse maa maksustamise ja automaksuga. Maksupoliitikas loodan Reformi "punase" joone peale, paraku maksaks niinimetatud "küüru" kaotamine praeguse plaani korral riigile veel paarsada miljonit. Kui Reform oma põhimõtteid järgib, ei jää sotsidele suurt miskit järgi. Eesti 200 on paraku nii kirju seltskond, et neil endilgi mitmed seisukohad seinast seina. Saame näha hulka üllatusi nii läbirääkimiste käigus kui hiljem parlamendis hääletamistel.

Tõele au andes tundub paljuräägitud eelarve tasakaal nelja aastaga suht utoopiline ja ilma Sotside kärbete või Reformi maksutõusu vältimiseta absoluutselt võimatu. Lisa veel juurde kaitseelarve suurendamine 3%'ni mitte kõige positiivsema maailmamajanduse seisu juures. Üks veidi telgitaguseid teadev tüüp pakkus, et koalitsiooniläbirääkimiste näol tegu tegu puht taktikalise mänguga. Sotsid võeti esialgsesse koalitsiooni näitlikustamaks rahvale nende finantspoliitika võimatust. Nad seatakse dilemma ette: abieluseadus vs maksutõusud. Kui täiega alla annavad ja ikkagi valitsusse tulevad tehakse abieluseadus ära ning siis vahetatakse Isamaa vastu välja, kelle põhiline vastuargument kadunud. Tundub kole küüniline aga poliitika ongi selline, või mis teie arvate.

Eestlased üllatasid positiivselt!

Enamus Eestist reformivärvi, ka Tallinn
Ida-Virumaa Kesk ja Kagu-Eesti EKRE

Tänast valimiste päeva ootasin nagu olümpia finaali, kus võidulootust omav eestlane osaleb. Päris valimisstuudio alguseks ei jõudnud, õues vajas viimane lumi lükkamist ja koerad jalutamist. Tulin tuppa, kaasa istus juba teleka ees. Korkisin kiirelt õlle ja istusin diivanile ... pidin õlle kurku tõmbama ja südari saama kui pilk ekraani alaosale fokuseerus. EKRE juhtis pikalt mingi 28 potensiaalse mandaadiga, reform ja kesk maadlesid teise koha pärast 22 ja 21'ga. Loetud küll alla veerandi häältest aga siiski, mis toimub, ons inimesed hulluks läinud???

Kaasa muigas ja lasi mul veidi marineerida enne kui mainis elektrooniliste häälte puudumist, tegu vaid loetud kirjalike häältega. Seekord pidavat elektroonilised laekuma kiljem kuna enne avaldamist kontrollitakse, palju on kirjaliku hääletusega muudetud. Iseenesest ok, aga nüüd tekib olukord, kus kõigi elektrooniliste häälte korraga laekumisel muutub valimistulemus momentaalselt kardinaalselt ja kindlasti EKRE kahjuks. Viimastel muidugi hea väita, et lisati manipuleeritud hääled.

Päris pikalt ei muutunud olukord eriti ehkki loetud ringkondi tuli järjest juurde. Kui siis lõpuks elektroonilised hääled lisati, olid isegi saatejuhid korraks üllatusest tummad. Reformi 38 ületas kõigi igasugused ootused või kartused, kaasa arvatud minu oma. Mõningad ringkonnad polnud veel lisatud, paari koha liikumist võis oodata kuid mitte üldpildi muutust. Reform on kindlalt ja pika puuga võitnud. Kui kõik loetud võis näha ülevalolevat tulemust, üks koht läks Reformilt Keskile.

Huvitavamad silma hakkavad nüansid:

Hääletusprotsent 63.5% absoluutne rekord - väga hea, mida rohkem käiakse valimas seda tugevam mandaat. E-hääli 313514 natu ohkem kui pooled kõigist häältest.

Põhjust pühitsemiseks!!!

Reform sai mandaate rohkem kui kaks järgmist (Kesk ja EKRE) kokku.
Reform võitis ka Tallinnas!

Suurimad võitjad:

Reform ja Kaja Kallas rekordilise häältesaagiga.

Eesti 200, kes võttis kohti kõigilt peale Reformi.

Üksikkandidaat, putinoidide hääled, mis muidu oleks enamasti Keskile läinud.

Vasakpartei, putinoidid mitte kusagilt protestiga Parempoolsetest napilt ettepoole.

Suurimad kaotajad:

Kesk, 10 kohta vähem kui eelmistel valimistel ei saa kuidagi teisiti nimetada. Ratas, Kõlvart ja Toom, kõik kaotasid hääli.

EKRE, võidulootuse asemel napp teine koht mandaatide kaotusega. Helmed kaotasid hääli, isegi endine kants Pärnu langes Reformi kätte.

Isamaa, kolmandiku jagu vähem mandaate kui eelmine kord.

Rohelised, 1% hääli on Euroopas ebatavaline.

Enam-vähem:

Sotsid, üks koht vähem kuid lootus koalitsiooni saada.

Parempoolsed, sama tase mis küsitlused ennustasid, nende võimalus järgmised valimised.

Koalitsioonidest pakuks suurema tõenäosuse Reform-Eesti200-Sotsid, 60 mandaati.

Reform-Eesti200-Isamaa (59) veidi parempoolsem ja kõige rohkem minu maitse järgi.

Praegune koalitsioon Reform-Isamaa-Sotsid (54), pigem ei juhtu.

Reform-Kesk (53), oleks pettunud kui Kaja isegi kaaluks sellist võimalust.

Valimised andsid aimu palju Eestis võib olla putinoididest kodanikke, arvatavasti ei tulnud neist enamus valimagi, mittekodanikest ma ei räägigi. Rahvusvahelise olukorra teravnedes peab tõsiselt arvestama viienda kolonni olemasoluga.

EKRE nutulaulu valimiste varastamise teemal oli oodata (nagu eelmises postituses ennustasin), kuid Martini esinemine oli haledam soigumine kui Trumpil omal ajal. Nemad ei tunnista valimisi, kaebavad emmele, ... , me veel näitame, ...  Kuule mees, saa täiskasvanuks, ära nuta! Ise keerasite endale selle käki Ukraina teemal Hungari leeri astumisega, vana Helme lennukatest unenägudest rääkimata. Valijatel tekkis põhjendatud kahtlus teie terves mõistuses.

Nüüd pole muud kui koalitsioon kokku panna ja järgmised neli rahvusvaheliselt rasket ja keerulist aastat riigimehelikult(naiselikult) valitseda!!!

IGA hääl loeb!!!

lund tahan mäele mitte teele

Hommikul lükkasin üleeile sadanud hullult rasket sulalund sissesõidu tee pealt ära. Reede õhtu tuli paari tunniga üle paarikümne sendi maha, sahad muidugi ei jaksanud lükata, mitmed olla ise lumehange kinni jäänud. Koju sõites oli kiirtee järjekordselt paksu lumekorra all ja suht libe. Autosid liiga tihedalt polnud aga närvi ajasid ohutulede vilkudes kõige vasakpoolsel rajal 20'ga sõitvad tüübid. Ma saan aru, et esimest korda lund näha ehmatab ära kuid liiklusreegleid peaks nii palju tundma, et aeglaselt sõidetakse paremal mitte vasakul.

Tütre lumekummidega Mazdaga tegin kaassõitjate vahel slalomit, kuram Kanadas peaks enne lubade andmist läbima talveoludes sõidueksami. Suure ohu allikad on idikatest kaassõitjad mitte ilma või teeolud. Veidi enne koju jõudmist kohalikul suurel ristmikul hulk masinaid hunnikus koos. Ei olnud avarii, lihtsalt juhid ei suutnud foori ees seisma jäänuna libeda teega enam kohalt minema võtta. Noorem tütar vaatas oma kõrghoone aknast ja tegi pilti, rääkis hiljem et üks uljas tüüp olla oma punase autoga teiste vahelt läbi uhanud :D

Lumi oli nii raske, et murdis hulgaliselt oksi ja isegi mõned suuremad puud ümbruskonnas. Ületee naabril kukkus öösel pirakas oks elektriliinidele napilt autost mööda. Mürtsu peale läksin vaatama ja otsustasin tütre auto puude alt kaugemale sõita, katuse/kapoti mõlgiks või esiklaasi purukslöömiseks piisab suht väikesest oksast. Tütar ajas järgmine päev lund aga jagus piisavalt minulegi nii laupäevaks kui pühapäeva hommikuks. Pidin pisikest labidat kasutama, isegi selle vars hakkas märja lume koorma all ragisema.

Kelle nägu saab Eesti olema?

Kaja juhib populaarsuses 41%'ga pikalt teiste eest

Loodetavasti ikka kena ja targa  naise nägu😉 Eile koukisin oma ID kaardi välja, lõin läpaka lahti ja googeldasin "riigikogu valimised 2023". Koos rakenduse allalaadimisega võttis kogu protseduur vähem kui minut. Pole midagi öelda, mulle meeldib meie eriik! Kaasa valis ka, täna peame tütardele tegema agitatsiooni loosungiga "Iga hääl loeb"!

Meediast erinevaid arvamusküsitlusi vaadates kõiguvad parteide populaarsused nii laias diapasoonis, et ei tea keda uskuda. Vahepeal tekib lausa kahtlus, et tegu mingi infooperatsiooniga. Näiteks 2 märtsi Postimehe väitel olevat Norstati viimase küsitluse põhjal EKRE Reformist möödunud. Kas tõepoolest võimalik või soovivad Reformi valimisstrateegid hirmutamistaktikaga rohkem rahvast valima meelitada. Teine äärmus eile ehk siis samal päeval avaldatud Kantar-Emori uuring, mille alusel Reform juhib mäekõrguselt ning EKRE lausa neljandaks kukkunud.

Tänane 03/03 saadikumandaatide ennustus 

Nagu millist uskuda, ilmselt ei peegelda kumbki täit tõde, mis asub kusagil kahe vahel. Kus täpselt, raske ennustada, kuid mulle tundub kõige tõenäolisem ülaltoodud tänane Norstati ennustus saadikumandaatide jaotuse kohta (mis pole parteide populaarsus). Kui nii peaks minema saab otsustavaks vaid mõne koha võit või kaotus. Reformil oleks ikkagi eelis, sest napp võimalus valitsust moodustada kolmeparteilises koalitsioonis jättes välja nii EKRE kui Keskerakonna. Kindlam kuid suurematele kompromissidele minek oleks nii Isamaa, sotside kui Eesti 200 koalitsiooni võtmine. EKRE'l ja Keskil probleemiks, et Isamaa kampa võtmisest ei piisa, raske ette kujutada sotse või Eesti 200 nende juhitud valitsuses. Samas nagu eelmiste valimiste järgne koalitsioon näitas ei saa miskit välistada.

Eelneva ennustuse põhjal kerkib suurimaks küsimuseks kas Kaja jätkab sama koalitsiooniga mis praegu või kaldub veidi vasakule haarates Isamaa asemel Eesti 200 ja/või sotsid kaasa. Personaalselt arvan, et nii EKRE kui Kesk pigem saavad mõne mandaadi vähem kui ennustatud 23 ja 19. Reform välistab EKRE ja kui Kaja vähegi eelmisest korrast õppinud peaks ta ka Kesikud välistama kui nood just ootamatult supertulemust ei tee.

Ainus kindel sündmus peale valimistulemuste selgumist on EKRE hädakisa, et valimisi võltsiti kuna nemad ei võitnud nagu Postimehe arvutused näitasid😁 Peaasi, et oma suures pettumuses ei hakkaks mingeid tänavademonstratsioone korraldama, mis idanaabrile eriliselt meeltmööda oleks. On Ratas mis ta on aga vähemalt julges kinnitada, et valimised ausad ja võltsimise võimalusi ei näe.

EelPenskari kaalutlused

Tegelikult võiksin ametlikult jalad seinale (pigem suusad autosse) visata ja penskariks hakata, nii vanust kui staazhi selleks jagub. Tõsi on, et sissetulek väheneks suht drastiliselt, kuid nälga ei jääks ja tegelt võiks endale üht-teist lubada. Siinsetest neljast penskari sissetuleku allikast: Vanaduspension, Riigi tööpension, Firma pension ja omad sissetuleku allikad jääks ära vaid vanaduspension, sest nii vana ma ka veel pole. Samas on vanaduspension suht tühine summa, mille pärast küll tööl edasi ei käiks.

Pühapäeval vahepeal jalutuskäik järve ääres

Häda, et töö kuradima lihtne ja tasu sealjuures liiga helde - pühapäeval ületunde tehes teenisin veits alla tonni, nagu madalama astme narkodiiler, ainult et seaduslikult ja ilma närvikuluta. Ausalt tuleb tunnistada, tegu sulaselge ahnusega, lihtsalt ei raatsi nii mugava koha pealt ära tulla. Pakuti jällekord ülemuse positsiooni, vastasin tänan ei. Ülemusena oleks tasu ainult 10-20% kõrgem aga kolmekuulisest puhkusest võiksid vaid unistada, pealegi pead hakkama tegelema inimestega ja teiste jamade eest vastutama. Mulle sobib stressivaba töö ideaalselt.

Kui töö juures kolleegidega penskariks hakkamise teemal lobisesime oli paljude esimeseks küsimuseks kas sul igav ei hakka, mida sa tegema hakkad? Nagu mis mõttes, ma ei saanud kohe üldse aru ja ladusin kui küllusesarvest igasugu põnevaid tegevusi: Reisimine, matkamine, suusatamine, rattasõit, sukeldumine, arvutimängud, igasugu populaarteaduslikud podcastid ja videod, maja juures umbes saja asja kallal nokitsemine ja mõne uue projekti ette võtmine, ... põnevat tegemist jaguks mul mitme elu jaoks. Samas saan töökaaslastest aru, paljud neist pole piisavas vormis, et kehalisi põnevaid tegevusi harrastada, pole kunagi Kanadast väljas käinud, ei tunne erilist huvi teaduse ega tehnika vastu (Kanada haridussüsteem). Ainus asi mis silmad särama paneb on telekast spordivõistluste või seriaalide ja filmide vaatamine.  Kokkuvõttes käivad paljud tööl edasi nii palga pärast kui igavuse peletamiseks.

Kõige tähtsam on tabada ära moment kui ikka veel jaksad toredaid asju teha, mitte surmani tööl käia. Muidu kaotaks väljateenitud pensioniraha ja puhkuse nautimise aeg igasuguse mõtte. Põhimõtteliselt tegu lahendamist vajava optimeerimisülesandega - olulisemateks sisenditeks eeldatav järgijäänud aktiivne aeg, eluiga, finantside hulk, mida plaanis kulutada hobide harrastamiseks ja elamiskuludeks, kindlate sissetulekute suurus, varude suurus - vaja maksimeerida järgijäänud aktiivne eluaeg. Kindlasti on veel terve hulk pisikesi muutujaid, mida tuleks arvestada rääkimata kõigi väärtuse tõenäosususest.

Järgmiseks projektiks peakski võtma eelkirjeldatud valemi väljatöötamise ja selle lahendamise personaalsete näitajate alusel. Eks siis näeb kas tasub veel viis aastat töötada või oleks pidanud juba paari aasta eest pensile minema. Üheks äärmuseks on tööpostlil lusika nurka viskamine, teine noore penskarina finantsilises kitsikuses vindumine - leida tuleb kuldne kesktee nagu surmapäeval personaalne pankrott, taevasse ega põrgu raha ega võlgu kaasa ei saa😜 Kokkuvõttes annab alati parema tulemuse olukorra ratsionaalne matemaatiline analüüs võrreldes emotsioonide pealt tehtud otsustega. Õnneks teeb ühiskonnas absoluutne enamus otsuseid emotsioonilt, nende arvel võivad vähesed pragmaatikud liugu lasta. 

Ülalkirjeldatuga veidi seotud teema on ekraani vahendusel meelelahutus. Nimelt otsustas kaasa protesti mõttes lõpetada Netflixi tellimise, sest nad sitikad katkestasid paroolijagamise alusel teenuse pakkumise võimaluse (seni sai meie parooliga terve pere eraldi vaadata, pluss sugulased). Eile siis mõtlesime viimast võtta. Tõmbasin kava ette ja klikkisin veerand tundi vasakule-paremale, ülalt-alla, leidmata midagi huvipakkuvat. Lootus scifi peal, kuid kirjeldused ajasid isu ära. Märulid ei paku enam üldse pinget. Dokumentaale ja loodusfilme võin netist niisama lõpmatuseni tõmmata. Seriaale pole ise viitsinud vaadata, vahel harva kaasa kõrvalt. Lõpuks lõin käega, otsustasime koos sommide "Deadwind" lõpuni vaadata. Kiiruse panime 1.25 peale, kummalisel kombel ei seganud see kõne kuulamist. Mis ikka, kui vahel isu põhjamaade krimkasid vaadata siis lihtsalt kas striimime või vpn'ga logime vastavasse riiki.

Pildikesi EV105 koduselt tähistamiselt.

Kuna oleme siin 7 tundi ajast taga siis sõjaväeparaad oli ammu läbi kui ükskord end voodist välja ajasime. Eelmise ja üleeelmise õhtu lume ja jäätorm teeolud selliseks muutnud, et teist päeva järjest jätsin jooksuringi vahele, ei hakanud jalaluudega riskima. 

Vahepala:

Autoga eile kojusõites äärmiselt põnev, justkui Rootsi ralli oleks Toronto kiirteedele jõudnud. Kaheksarealisel (neli ühes, neli teises suunas) kiirteel oli linn saatnud lund lükkama kolm sahka, mis tähendas, et kolme vasaku puhtamaks lükatud rea lumi oli vallina esimese ja teise rea vahel. Kiirteelt mahapööramiseks paraku vaja paremasse ritta kuidagi saada. Hakkasin varakult võimalust otsima, niisama poolemeetrisest vallist minu masinaga juba läbi ei sõida. Õnneks märkasin rattaroopaid läbi valli, mingi veomasin oli end läbi surunud. Võtsin südame rindu ja keerasin rattajälgedesse - lund lendas üle katuse aga läbi ma sain. Parempoolne rada oli muidugi mõnusa 15 sendise "originaalse" lumekatte all, andsin gaasi, päris mõnus oli kuuekümnega maantee kolmel vasakul rajal kahekümnega kulgevast ummikust mööda uisutada. Tundsin end nagu eelmise aasta Tänak Hyndai roolis vasakule paremale liueldes, veojõukontroll armatuurlaual vilkumas sest rattad käisid pidevalt all ringi.

Tagasi 24 veebruari. Ilm ilus päikseline ja külm nagu tavaliselt peale lumetormi. Koerad õue, kohv peale ja telekas (internet tegelt muidugi) ETV lainele Vabariigi Aastapäeva otseülekande jälgimiseks. Kaasa tegi Poola poest ostetud Läti kiludest kiluvõileibu oma küpsetatud leivale. Selgus, et lätlased oskavad ka kilusid teha. Presidendi kõnet kuulates üritas kuts meie momentaalset tähelepanu hajumist ära kasutades mu kiluvõileiba nahka panna.

Kuulasin ja lugesin nii eilset peaministri kui tänast kaitseväe ülema ja presidendi kõnet. Kõik olid tõsiselt head ja asjalikud. Viimasel ajal imestan, et kuidas nad küll iga kord suudavad hea jutu kokku panna ilma eelmisi kõnesid liialt kordamata. Seekord oli rõhuasetus loomulikult sõjal ja lisaks ka viisakalt eelseisvatel valimistel. Minge valima ja pidage valiku tegemisel silmas Eesti huvisid!

Aastapäev, 105's ja esimene

Eelmisel aastal kindlustas Kreml päeva valikuga, et eestlastel ei läheks kunagi meelest, millal algas sõda. Ainult aeg näitab kas nimeks kujuneb Ukraina Vabadussõda või Kolmas Maailmasõda. Ega ju maailm 1 septembril 1939 ka teadnud, et tulevikus seda kuupäeva Teise Maailmasõja algusena tähistatakse. Samas on alati tähtsamaks peetud sõja lõpu ehk võidu kuupäeva, mida kogu edumeelne maailm ja ennekõike Ukraina loodetavasti peagi tähistama saab hakata.

Eestlase vaatevinklist on minu põlvkond momendi seisuga läbi ajaloo üks õnnelikumatest. Nii pikka rahuaega ja iseseisvust ning vabadust pole siinkandis kunagi saanud nautida. Kui muistse vabadusvõitluse eelne aeg välja arvata (millest me pea miskit ei tea) kvalifitseeruvad vaid "vana hea Rootsi aeg" ja kahe maailmasõja vahele jäänud lühike "Esimene Vabariik" eestlastele heaks ajajärguks.

Heaolu jätkumise tingimuseks on mitte ainult Ukraina võit vaid ka selline keretäis vene karule, et tal tükk aega poleks isu kakelda nagu ajaloolane Mati Laur oma artiklis tabavalt ütleb. Lisaks tähtis, et karu ka ise sellest aru saaks, muidu võib peagi järgmine suurusehullustuses ja alaväärsuskompleksi käes vaevlev kaak uuesti proovida.

Eesti on maailmas igatepidi mõnus koht kus elada: parasvöötme ilmastik, minimaalselt mürgiseid või ohtlikke elukaid, mitte liiga tihe rahvastus, suht puhas keskkond, ei mingeid mastaapseid looduskatastroofe nagu vulkaanid, taifuunid, määvärinad või üleujutused. Neljast lähinaabrist kolm igati lahedad, ainult idapoolne ettearvamatu ja kohati püstihull. Kuna tervet riiki mujale ei paiguta tuleb õppida elama kaabaka kõrval üritades võimaluste piires kõige hullemaks valmistuda. Finantsid, mis teised riigid loodusjõududega võitlemisele kulutavad peame meie riigikaitsesse paigutama. Si Vic Pacem Para Bellum.

Ukrainlased on sõja esimeseks aastapäevaks suutnud kõiki üllatada, moodsast ajaloost sellist pretsedenti ei teagi, kus väiksem ja nõrgem suudab nii südilt vastu seista. Teise maailmasõja algul kukkusid nii Poola kui Prantsusmaa kiirelt kokku, Euroopa väikeriikidest rääkimata. Ainult Soome suutis pikemalt vastu panna, kuid oli lõpuks ikkagi sunnitud rahulepinguga hulga territooriumi ära andma. Ukraina ei taha Soome teed minna ja põhjendatult, sest annaks nii vaid aega venkudel end koguda.

Täna võeti ÜRO's vastu järjekordne hambutu Venet hukkamõistev otsus ja kutsuti vägesid koheselt Ukraina territooriumilt lahkuma. 141-32-7 näitab veenvalt kuspool õiglus asub, eriti kui vaadata, kes vastu hääletas. Homme pidavat Hiina mingi rahuplaani välja pakkuma, praeguses seisus ei saa see kumbagi poolt rahuldada, sest põhiküsimust territooriumi omamise näol pole võimalik lahendada ilma ühe või teise poole ilmselge lüüasaamiseta. 

                        Mõningaid viimaste päevade lahingupilte ja videosid

Edasiste sõdade vältimise või käesoleva eskaleerumise ärahoidmise ainus võimalus rahvusvaheliselt tunnustatud piiride austamine, sõjakurjategijate karistamine, reparatsioonide maksmine ja mõlemale poolele julgeolekugarantiide pakkumine. Kuna Kreml sellega enne praeguse türanni kadumist või hävitavat sõjalist lüüasaamist nõus pole, ei ole mingit murrangut oodata.

Vene poolt nuumatud "rahutuvikesed" väidavad, et kõik sõjad lõppevad läbirääkimistega. See on tõde vaid juhul kui nimetada kapitulatsioonile allakirjutamise protseduuri läbirääkimisteks. Ukraina-Vene sõda otsustatakse lahingutandril ja lõpetatakse formaalselt ühe või teise poole sisulise kapituleerumisega ehkki viisakusest seda nii ei pruugita nimetada.

     Ameerika sõjanduseksperdi hea kokkuvõte paari viimase päeva sündmustest

Kokkuvõttes olen veendunud, et sõda lõppeb kas Ukraina vägede edukate vastupealetungidega kogu territooriumi vabastamisega või revolutsiooni või riigipöördega Venemaal. Ukraina sõjaline lüüasaamine ebatõenäoline kuna eeldaks lääneriikide ja NATO kollektiivset allaandmist ja sisulist enesetappu.

Julgen arvata, et tänaseks päevaks on kummalgi poolel mingid üllatused plaanis. Mastaapset maismaa rünnakut ei oota, pigem raketilöögid tähtsamate objektide pihta, võibolla isegi poliitiline ja sõjaline juhtkond kirbul.

P.S. Huvitav oli lugeda mu eelmise aasta 12 veebruari (12 päeva enne sõja puhkemist) ja 23 veebruari (sõja eelõhtu) postitust!

P.P.S. Kaja pidas hea kõne ERM'is, muudkui noogutasime kaasa. 

Vastlad!

Vastlakuklid vahukoorega, suitsutatud seakoot ja rammus hernesupp.

Eile üllatas kaasa mind igasugu hurmavate vastlahõrgutistega. Kardemonikuklid vahukoorega, suitsuseakoot, hernesupp, ... nämm!!! Ooo ja muidugi ka rullbiskviit kohupiima ja moosiga. Liu laskmisega oli kehvasti kuna lumekübetki polnud maas. Täna hommikul hakkas kergeid valgeid helbeid taevast langema, jooksmist veel ei seganud. Lõuna ajal pidi tõsisemalt sadama hakkama, hilisõhtul ja öösel ähvardab jäävihmaga. Seega õigest ajast päev paar hiljem ei saa kurta vähese libisemise üle, peab nii autoga kui jala ettevaatlik olema! Suusamäel lubatakse täna 20 senti värsket lund, nädalavahetusel veel 10 juurde, esmaspäeval loodetavasti perfektne suusailm, eks teen oma libisemisenormi siis täis.