Hommikul ärgates kui teadvus alles selgineb olen vahel segaduses, toimuvad kõik viimase aja sündmused tegelikkuses või on see unenäo jätk. Seda nii maailmapoliitilise olukorra kui tehnoloogia arengu koha pealt. Peale Ukraina sõja algust kadus huvi sõjalispoliitiliste põnevike vastu, sest pärismaailmas toimuv oli palju raskekaalulisem kui ükski vähegi realistlik raamat oskas välja mõelda. Netist ja telekast võisid soovi korral lausa reaalajas jälgida sündmusi nii sõjalisel kui diplomaatilisel rindel. Nüüd oleme jõudnud teadustehnoloogilise arenguga samale tasemele, minu senised lemmikud hard-scifi ehk "realistlikud" ulmekad ei paku enam huvi. Praegune tehisaruga seonduv tegelikkus on põnevam kui ükski ulmekas. Teadus ja tehnoloogiauudiseid ning neist rääkivaid saateid vaatan kui seriaale omal ajal.
Õnneks suudan nii sõjalispoliitilist kui teadustehnoloogilist sündmuste jada jälgida kõrvaltvaataja pilguga, muidu võiks veel muretsema hakata - kuhu see kõik välja viib. Lülitan teadlikult välja asjaolu, et tegu pole mitte filmi vaid reaalsusega, kus ka ise osaline olen ja mille potensiaalselt negatiivsete globaalsete mõjude eest oleks väga keeruline kui mitte võimatu end kaitsta. Teadvustage endale inimesed:
Elame hullult põneval ajal, minu arust põnevaimal võimalikul. Oleks patt selle nautimist tagajärgede pärast muretsemisega solkida!!!
Kui juba jutt seriaalide peale läks siis üks põnevamaid on Peter Diamandise "Moonshots" mis räägib teaduse ja tehnoloogia arengu viimastest sammudest vaid päeva-paarise hilinemisega. Tegu pole tavapärase youtube sensatsioonilise klikimagnetiga, osalisteks teadus, tehnoloogia ja majandusmaailmas tunnustatud spetsialistid, kes ainuüksi oma reputatsiooni nimel ei saa jampsi suust välja ajada. See muidugi ei tähenda, et nad ei võiks eksida või, et neil poleks omi ärilisi huvisid väljaütlemiste taga. Tasakaalustatuse mõttes tasub jälgida ka eriarvamustel olevate asjatundjate nagu Gary Marcuse kriitikat ja vaateid. Tavakodanikul on raske otsustada, kellel õigus, aeg on ainsaks kohtumõistjaks - vaadake, mida keegi alles aasta eest rääkis ja ette ennustas ning võrrelge - kes osutus täpsemaks. Samas ei maksa unustada investeerimisfondide infovoldikute tagakaanel peenkirjas olevat hoiatust: eelnev tootlus (ennustuste täpsus) ei taga järgnevat😉 Parandamatu skeptik nagu ma olen😜
Ja muidugi oleme me kõik subjektiivsed ning meile meeldib jälgida neid asjatundjaid, saateid, ennustusi, mis meile meeldivad vaatamata sellele kui tõepärased need objektiivselt (kuidas üldse objektiivset defineerida) võiks olla.
Allpool nädala eest eetrisse lastud "Moonshots" 227's osa (juba on kaks uut ülipõnevat välja tulnud!), mis räägib erakordselt võimekast OpenClaw agendist, AI'de sotsmeedia platvormist, inimtöö tulevikust, suurte AI platvormide uudistest, SpaceX ja xAI ühinemisest, tehisaru isiksustamisest ja neile õiguste andmisest, ... jne ... Kes vähegi viitsib, huvi tunneb, aega on ja inglise keelt piisavalt valdab - soovitan vaadata. Teine võimalus on ise lasta AI-l kokkuvõte teha, laisemad peavad rahulduma minu kallutatud vaatenurgaga😉
Et allolevast podcastist või selle kokkuvõttest paremini aru saada lisan ka info, mis asi üldse on debati algatanud OpenClaw:
OpenClaw on avatud lähtekoodiga isiklik tehisintellekti assistent ja autonoomne agentide raamistik, mis töötab sinu enda seadmes, mitte pilves. Viimasel ajal kiiresti populaarsust kogunud, mistõttu mainitakse sageli uudistes ja tehnoloogiaringkondades.
OpenClaw
• Kohalik, kohandatav AI-agent, mis suudab automatiseerida ülesandeid nagu e-kirjade sorteerimine, sõnumite saatmine, kalendri haldamine, lennule registreerimine ja erinevate rakenduste töövoogude juhtimine.
• Töötab Macis, Windowsis ja Linuxis, kasutades mudeleid nagu Anthropic, OpenAI või kohalikke LLM-e.
• Ühilduv platvormidega nagu WhatsApp, Telegram, Discord, Slack, Signal, iMessage ja paljud teised.
• Privaatsus on vaikimisi tagatud: andmed jäävad sinu seadmesse.
• Arendajasõbralik, võimaldades luua pluginaid (“oskusi”) ja kohandatud automaatikat.
Turvaprobleemid
• Üle 135 000 OpenClaw juhtumi kus personaalne info internetis avalikult kättesaadav valede seadistuste tõttu, mis tekitab ülevõtmise ohu.
• Ründajad on juba laadinud üles üle 300 pahatahtliku agendi, muutes platvormi pahavara levitamise kanaliks.
• Projekt teeb koostööd VirusTotaliga, et oskusi üle vaadata, kuid mõned haavatavused – näiteks prompt injection – on endiselt lahendamata.
Ökosüsteem ja konkurendid
• Arendajad loovad alternatiive, näiteks IronClaw, mis on Rustis kirjutatud turvalisem ümberteostus, püüdes vältida võtmete lekkimist ja piirata tööriistade õigusi.
• Riistvaratootjad nagu SwitchBot integreerivad OpenClaw’d koduautomaatika seadmetesse, nimetades seda esimeseks “kohalikuks koduseks AI‑agendiks”.
OpenClaw on võimas avatud lähtekoodiga AI-agent, mis “päriselt teeb asju”, kuid kiire levik on toonud kaasa ka märkimisväärseid turvariske. Tegu ühtaegu läbimurdega isikliku AI autonoomia vallas ja näitega sellest, kuidas avatud ökosüsteemid võivad kiiresti haavatavaks muutuda.
Gemini3Pro:
Moonshotsi podcasti kokkuvõte: OpenClaw debatt
Moonshotsi podcasti 227. osas juhib saatejuht Peter Diamandis süvitsi minevat arutelu pealkirjaga: "OpenClaw, Tehisintellekti isikulisus, AGI tõestus ja 'õiguste' raamistik". Episoodis uuritakse tehisintellekti (AGI) eetilisi, juriidilisi ja tehnilisi verstaposte, arutledes konkreetselt selle üle, kas autonoomsetele süsteemidele tuleks lõpuks anda "isiku staatus" ja millised õigusraamistikud on vajalikud selle ülemineku haldamiseks.
Peamised järeldused
OpenClaw raamistik: Debatt keskendub "OpenClaw'le", kontseptuaalsele või kavandatavale raamistikule tehisintellekti õiguste ja kohustuste reguleerimiseks, kui süsteemid lähenevad inimtasandi intellektile.
Tehisintellekti isikulisus (AI Personhood): Osalejad arutavad "juriidilise isiku" (nagu korporatsioonid) pretsedenti kui võimalikku mudelit tehisintellekti jaoks, kaaludes vastutuse eeliseid versus mittebioloogilistele üksustele õiguste andmise riske.
AGI "tõestuse" defineerimine: Episoodis rõhutatakse, et Turingi testist enam ei piisa; spetsiifiliste juriidiliste või õigustel põhinevate verstapostide käivitamiseks on vaja uusi, rangemaid "AGI tõestusi".
Eksperdi vaatenurk: Teadlane ja ettevõtja Alex Wissner-Gross annab kriitilise ülevaate nende raamistike ohtudest ja tehisintellekti autonoomia filosoofilistest alustest.
Ajaskaala kiirenemine: Arutelu raamistikuks on mudelite (nagu Claude 4.5) ja "Genesis Missioni" kiire areng, mis viitab sellele, et aken nende õiguste kehtestamiseks sulgub oodatust kiiremini.
Üksikasjad
Taust ja kontekst
Kuna tehisintellekti võimekus liigub spetsialiseeritud ülesannetelt üldise arutluskäigu suunas, muutub "teovõime" (agency) küsimus juriidiliseks vajaduseks. Peter Diamandis uurib ideed, et kui tehisintellekt suudab kannatada, luua või vastutada oma tegude eest, ei pruugi tarkvara praegune "omandi" staatus olla enam jätkusuutlik. See viib "OpenClaw" debatini – nimi viitab tõenäoliselt vajadusele avatud lähtekoodiga, kuid "kinnitatud" või struktureeritud juriidilise haarde järele tehisintellekti evolutsiooni üle.
Õiguste raamistik
Podcast vastandab kahte peamist teed tehisintellekti õiguste osas:
Instrumentaalsed õigused: Õigused, mis antakse ainult selleks, et tagada tehisintellekti ohutu ja etteaimatav toimimine inimühiskonnas.
Sisemised õigused: Õigused, mis antakse seetõttu, et tehisintellekti tunnustatakse tundliku või mõistusliku "isikuna".
AGI tõestus (Proof of AGI)
Debati osa "AGI tõestus" keskendub kontrollitavatele kriteeriumidele. Subjektiivse vestluse asemel arutavad külalised "arvutuslikke tõestusi" – matemaatilisi või käitumuslikke künniseid, mille ületamine muudaks juriidiliselt kohustuslikuks tehisintellekti staatuse muutmise OpenClaw raamistiku all.
Praktiline kokkuvõte
Valmistuge juriidilisteks muutusteks: Ettevõtted ja arendajad peaksid end kursis hoidma tekkivate "tehisintellekti isikulisuse" debattidega, kuna need võivad lõpuks mõjutada intellektuaalomandi ja vastutuse seadusi.
Vaadake Turingi testist kaugemale: Hinnates "AGI-d" (üldtehisintellekti), otsige süsteeme, mis demonstreerivad valdkondadeülest arutluskäiku ja autonoomset eesmärkide seadmist, mitte ainult vestluse sujuvust.
Jälgige "OpenClaw" arenguid: Kuigi praegu on see debatiteema, mõjutavad OpenClaw põhimõtted (läbipaistvus ja struktureeritud õigused) tõenäoliselt tulevasi globaalseid tehisintellekti regulatsioone.
Pühapäeval oli kole külm, jälle 20 kraadi ringis. Jooksma ei tahtnud minna aga niisama toas ei kannatanud ka istuda, mõtlesin veidi läheduses asuvas pargis ringi hulkuda. Kui muidu Toronto on suurlinn mis suurlinn siis õnneks siin päris palju ja kohati suht metsikuid parke. Põhjuseks asjaolu, et asub jääajajärgse moreeni ja savikihi peal, mille sisse liustikuääre esised sulaveejõed sügavad orud uuristasid. Praegu muidugi on ürgorgude põhjas vaid pisikesed ojad ja mõni väike jõgi. Kõrgete kallaste vahelised orgude põhjad aga lamedad, mis kevadise suurvee, suviste paduvihmade ja sügiseste orkaanijäänuste ajal üleujutusi tekitavad. Peale Torontos 81 inimest tapnud 1954 aasta oktoobriorkaani Hazel keelati orgude põhjas ehitustegevus, nüüdseks ongi need muutunud loodusparkideks, kus igatsorti linnastunud metsloomi võib kohata.
Keegi lausa hüpetega kiirustanud
"Lumeinimese" jäljed😁
Mul vaid kilomeeter mööda tänavaid kõmpida, et ühe oruni jõuda. Panin matkasaapad jalga plaanides seekord rohkem jalgradadel käia mitte lumes sumbata. Võimaluse korral hoopis jõejääl, mis peale kolme külmanädalat peaks kenasti kandma. Teatava üllatusena polnud pargis eriti teisi minusuguseid entusiaste käinud. Rajad küll olid aga osaliselt tuisklume alla mattunud ja kohati pidin vaid metsloomarada kasutama. Kõrvaleastumine garanteeris sahmaka lund üle saapaääre, õnneks oli nii külm, et lumi eriti ei sulanud ja jäätas soki saapa külge kinni laskmata rohkem lund saapasse.
Alguses käisingi viis kilti vinkavonkalisi radasid mööda metsavahel, enne oru lõpuni jõudmist (lennuväli nimelt tuleb ette) läksin jõe peale ja keerasin tagasi. Jää polnudki nii tugev ja paks kui olin lootnud. Siin seal võis kiirema vooluga kohtades näha isegi lahtist vett sulisemas. Kohati oli paljas jää, millel julgem käia, kohati lumekate peal, seal ei näinud kas ja kui tugev jää all on. Tegelikult muud ohtu polnud kui jala märjaks saamine, sest jõe sügavus pole kusagil üle meetri. Jõge olid lihtsamaks kulgemiseks kasutanud nii koiotid kui teised loomad. Lumistes kohtades lootsin nende peale ja jälgisin loomarada.
Jäälilled jõel
Lumekiht varjab nõrgemat jääd
Kaks korda vajus jalg jääst läbi kivide lähedal, kus lumi varjas kiiret voolukohta katvat õhukest jääd. Mõlemal korral sai saabas veidi märjaks, vett ei tulnud isegi üle ääre, jõudsin jala enne välja tõmmata. Sile jää oli kohati õige libe aga matkasaabaste muster hoidis hästi. Maanteesillani jõudes otsustasin eravalduse silti ignoreerides selle alt läbi minna, teadsin küll, et teisel pool golfiväljak. Ilmselgelt praegu golfi keegi ei mängi, keda ma ikka segan jõel jalutades. Loomulikult oli ala inimtühi, jõgi vonkles laugete küngaste vahel möödudes klubi peamaja eest. Paar kilti ja jõudsin jälle tuttavatesse kohtadesse, kus ennegi koeraga kaldapealsel hulkunud. Siin suubus teine pisike jõgi ja allavoolu oli jääkattes hulga rohkem auke. Ronisin järsust kaldast üles ning kõmpisin tänavat pidi koju. Linnamatka pikkuseks kujunes 11 kilti, aega kulus pea kolm tundi.
Natukene üllatunud, et Elon Muski hiljutine intervjuu Dwarkesh Pateliga ja Stripe'i kaasasutaja John Collisoniga (avaldatud 5. veebruaril 2026) rohkem vastukaja pole saanud. Ilmselt üheks põhjuseks, et neid futuristide ennustusi tuleb pidevalt mitu korda päevas nagu saelaudu Vändrast. Muski siiski üritan aeg-ajalt kuulata kuna ta üks vähestest, kes ka tegelikult osad täiesti ulmelistena tundunud projektid ellu viinud. Ei maksa muidugi unustada, et veel rohkem neid, mis küll välja kuulutatud kuid peagi unustusse vajunud.
Eloni puhul peab jutu tõsiseltvõetavusele hinnangu andmiseks võtma arvesse, et see pole suunatud niipalju tavakodanikule kuivõrd investoritele, et need oleks nõus pappi välja käima. Ei saa ju üle ega ümber faktist, et isegi Muski sugune rikkur vajab tohutuid summasid väljastpoolt oma projektide elluviimiseks. Kogu selle tehnoloogilise jutu taustal jäi mulle hoopiski silma vihje vajadusest kogu maakera poliitiline süsteem ümber teha.
Podcasti kuulates tekkis tunne nagu elaks mingis Asimovi ulmekas, noh kui kõike seda juttu tõsiselt võtta. Aga mis ma siin pikalt jahun, avaldan parem Gemini lühikokkuvõtte, sest vaevalt viitsib keegi kogu pea kolmetunnist inglisekeelset jutuajamist kuulata. Podcast keskendus Muski "suurele plaanile", mis ühendab tehisintellekti, energeetika ja kosmosetööstuse.
1. AI kosmoses: "36 kuu tees"
Muski kõige kõmulisem väide oli, et 30–36 kuu jooksul muutub kosmos kõige kuluefektiivsemaks kohaks AI-töökoormuste käitamiseks.
Riistvaraline piirang: Ta väitis, et Maal on tekkinud pudelikael elektrienergia tootmises ja andmekeskuste jahutamises.
Orbitaalsed andmekeskused: GPU-de (graafikaprotsessorite) orbiidile viimine tagab ööpäevaringse päikeseenergia (puudub atmosfäär, pilved ja öö) ning vaakum lihtsustab teatud jahutusprotsesse.
Starshipi roll: Ta rõhutas, et SpaceX-i Starship muudab massi orbiidile toimetamise nii odavaks, et see muutub majanduslikult tasuvamaks kui maapealne ehitus.
2. Robootika ja "lõpmatu raha trikk"
Vestluses arutati Tesla Optimuse arengut. Musk kirjeldas humanoidroboteid kui globaalse majanduse "lõpmatu raha trikki" (infinite money glitch).
Riigivõlg: Ta hoiatas teravalt, et USA läheb "1000% pankrotti", kui AI ja robootika ei loo massiivset produktiivsuse kasvu, mis aitaks lahendada enam kui 38 triljoni dollari suurust riigivõlga.
Digitaalne emuleerimine: Musk prognoosis, et digitaalsed inimemulatsioonid (ülirealistlikud AI-agendid) võivad muutuda reaalsuseks juba 2026. aasta lõpuks.
3. Äri- ja juhtimisfilosoofia
SpaceX ja xAI liitumine: Puudutati SpaceX-i ja xAI ametlikku liitumist, mille eesmärk on vertikaalselt integreerida kanderakettide võimekus ja tehisintellekti arendus.
"TeraFab": Musk rääkis "TeraFab-idest" – massiivsetest tootmiskompleksidest, mille eesmärk on toota riistvara (nagu päikesepaneelid ja robotid) seninägematus mahus.
Juhtimisstiil: Ta kordas oma "esmaste põhimõtete" (first principles) lähenemisviisi, märkides, et ainult tarkvaraga tegelevaid inimesi ootab ees "valus õppetund riistvara vallas", kuna füüsilised piirangud muutuvad peamiseks takistuseks kasvule.
4. Poliitika ja väärtused
DOGE: Musk rääkis oma tööst valitsuse tõhususe osakonnas (DOGE), keskendudes regulatiivse "prahi" eemaldamisele, mis takistab Ameerika innovatsiooni.
Groki suunamine: Ta selgitas xAI lähenemist "tõde otsivale" AI-le, väites, et praegused mudelid on liialt piiratud poliitkorrektsusega, mis muudab need keeruliste inseneriprobleemide lahendamisel vähem kasulikuks.
Mina muidugi ei jäänud paljate deklaratsioonidega rahule ja hakkasin küsimusi esitama: (minu kommentaarid T: - ga tähistatud sulguds ja kaldkirjas)
T: Kuidas on andmekeskused orbiidil odavamad? Kuidas kiirguskaitse ja hoolduseprobleemid kavas lahendada?
Gemini: Muski nägemus kosmoses asuvatest andmekeskustest põhineb ideel, et Maa peal on AI skaleerimine jõudnud "riistvaralise seinani" – meil on puudu elektrist, maapinnast ja jahutusvõimekusest. (T: Sellega olen suures plaanis nõus, lisaks regulatiivsed ja poliitilised takistused.)
Järgneb üksikasjalik selgitus kuidas kõik majanduslikult ja tehniliselt toimima peaks:
1. Miks on kosmos odavam?
Kuigi orbiidile saatmine on kallis, väidab Musk, et tegevuskulud (OPEX) on seal murdosa maapealsetest:
Päikeseenergia efektiivsus: Kosmoses puudub atmosfäär, mis neelab energiat, ning seal pole pilvi ega ööd (kui valida õige orbiit). See tähendab, et üks päikesepaneel toodab kosmoses u 5 korda rohkem energiat kui Maal. (T: Efektiivsem kindlasti aga kas just 5X)
Akude puudumine: Kuna päike paistab 24/7, ei ole vaja hiiglaslikke akuparke energia salvestamiseks ööseks, mis säästab miljardeid dollareid infrastruktuurilt.
Tasuta jahutus: Maal kulub u 40% andmekeskuse energiast jahutamisele. Kosmoses saab soojust hajutada vaakumisse passiivsete radiaatorite kaudu, kasutades universumi loomulikku külmust. (T: Kasutada saab vaid kiirgusel põhinevat jahutust, mille efektiivsus suhteliselt madal. Maa orbiidil on temperatuur suhteline, külm vaid päikese eest varjus)
Kergem ehitus: Kuna kosmoses pole tuult, vihma ega struktuure mõjutavat gravitatsiooni, saavad päikesepaneelid ja raamid olla ülikerged ja ilma kaitseklaasideta, mis vähendab seadmete massi. (T: kosmoses jah aga kanderaketiga üles viies peavad taluma võimast vibratsiooni ja õige mitu G'd ülekoormust, mis eeldab suht keerulist ja kallist kaitset)
2. Kuidas lahendatakse kiirguskaitse?
Kiirgus on elektroonika suurim vaenlane kosmoses. Musk plaanib seda lahendada kahel viisil:
Redundancy ehk küllastatus: Selle asemel, et ehitada üks kallis ja "pommikindel" superarvuti, saadetakse üles tuhandeid väiksemaid sõlmi. Kui kiirgus mõne kiibi rikub, võtab järgmine selle töö üle. See on sarnane Starlinki võrgule.
Tarkvaraline veaparandus: xAI arendab tarkvara, mis suudab tuvastada kiirgusest tingitud bitivigu reaalajas ja need parandada ilma riistvara vahetamata.
(T: Teoreetiliselt võimalik, näis kas praktikas töötab)
3. Hooldus ja remont
Erinevalt maapealsest andmekeskusest, kuhu saab saata tehniku emaplaati vahetama, on kosmoses hooldus teistsugune:
Robotiseeritud hooldus: Plaanis on kasutada spetsiaalseid hooldussatelliite (tuginedes SpaceX-i kogemusele kosmoselaevade põkkumisel), mis suudavad kütust lisada või mooduleid vahetada.
Kiire asendustsükkel: Tänu Starshipile muutub orbiidile saatmine nii odavaks, et rikkis satelliiti ei pruugitagi parandada. See lastakse atmosfääris ära põleda ja asendatakse uue, moodsama versiooniga. Musk usub, et AI riistvara vananeb niikuinii 2–3 aastaga, seega on orbiidi "asendustsükkel" sünkroonis tehnoloogia arenguga.
Huvitav fakt: Musk on märkinud, et Starshipi täisvõimsusel töötades suudaks SpaceX viia orbiidile sadu gigavatte energiatootmist aastas, mis ületab kaugelt selle, mida on võimalik Maal lubade ja võrguühenduste tõttu samas tempos ehitada. (T: See tuleb kõigepealt maal toota)
T: Millisele orbiidile, kui kaugele maast plaanitakse andmekeskused paigutada?
Elon Muski ja SpaceX-i hiljutise plaani kohaselt (tuginedes 2026. aasta veebruari FCC taotlustele ja Dwarkeshi intervjuule) ei piirduta vaid ühe kindla kõrgusega, vaid kavandatakse massiivset võrgustikku erinevatel orbiitidel.
Peamine fookus on siiski madalal Maa orbiidil (LEO - Low Earth Orbit):
1. Planeeritud orbiidid ja kõrgused
SpaceX esitas taotluse kuni miljoni satelliidi lennutamiseks, mis paikneksid järgmistel orbiitidel:
Kõrgus: Peamiselt 500 km kuni 2000 km maapinnast.
Tüüp: Kasutatakse nii ekvatoriaalseid kui ka päikesesünkroonseid (SSO) orbiite.
Päikesesünkroonne orbiit (SSO): See on kriitilise tähtsusega, kuna see võimaldab satelliidil püsida "koidiku-eha" joonel, kus päike paistab satelliidile peaaegu 24/7. See elimineerib vajaduse suurte akude järele, mida oleks vaja Maa varjus olles.
2. Miks just see kaugus?
Musk selgitas valikut mitme teguriga:
Latentsus (viivitus): 500–2000 km on piisavalt lähedal, et andmeside kiirus Maa ja orbiidi vahel oleks võrreldav või isegi kiirem kui maapealne valguskaabel (valgus liigub vaakumis u 30% kiiremini kui klaaskiudkaablis).
Andmete edastus: Need andmekeskused hakkavad suhtlema omavahel laserlinkide kaudu, luues kosmosesse tohutu võrgu, mis sarnaneb Starlinkile, kuid on optimeeritud andmetöötluseks, mitte ainult edastuseks.
Turvalisus: Madal orbiit võimaldab rikkis satelliitidel atmosfääri siseneda ja ära põleda, vältides kosmoseprügi teket pikas perspektiivis.
3. Tulevikuvaade: Kuu ja süvakosmos
Intervjuus mainis Musk ka, et LEO on vaid esimene samm. Pikemas plaanis (pärast SpaceX-i ja xAI liitumist) on kavas viia andmekeskusi ka:
Kuu orbiidile ja pinnale: Kus saab kasutada kohalikke materjale (regoliiti) kaitsekilpide ehitamiseks.
L-punktid (Lagrange'i punktid): Kohad kosmoses, kus Maa ja Päikese gravitatsioon on tasakaalus, võimaldades hiiglaslikel andmekeskuste "parvedel" püsida stabiilselt ühes kohas ilma kütust kulutamata.
Muski peamine argument ongi: "Space is called space for a reason" (kosmos (ruum tõlkes) on nime saanud põhjusega) – seal on piiramatult ruumi laienemiseks, ilma et peaksime muretsema maakasutuse või kohalike elanike pahameele pärast elektrivõrgu koormamise tõttu.
T: Kui suurt energiatootmise mahtu läheb vaja ja millise pindalaga peaks olema päikesepatareid selle rahuldamiseks?
1. Energiatootmise maht
Musk on pakkunud välja, et järgmise 3–5 aasta jooksul on plaanis orbiidile saata võimekust, mis ulatub sadadesse gigavattidesse (GW).
Võrdlus: Kogu USA keskmine elektritarbimine on umbes 500 GW (0,5 teravatti).
Eesmärk: Pikemas perspektiivis (10+ aastat) näeb ta ette süsteemi, mis suudab genereerida 1 teravati (1000 GW) või rohkem. See tähendaks sisuliselt kahe "USA" elektritootmise lisamist orbiidile puhtalt tehisintellekti jaoks.
Efektiivsus: Kuna kosmoses on päikesepaneelid umbes 5 korda efektiivsemad (puudub atmosfäär, öö ja pilved), siis sama energiakoguse saamiseks on vaja oluliselt vähem paneele kui Maal.
2. Päikesepatareide pindala
Kuigi täpset kogupindala ruutkilomeetrites pole Musk välja toonud, saab seda arvutada standardse päikesekiirguse järgi:
Kosmosepäike: Orbiidil on päikesekiirguse intensiivsus umbes 1360W/m2.
Paneelide suurus: Arvestades tänapäevast paneelide efektiivsust (u 20–25%), toodab paneeli ruutmeeter kosmoses umbes 300W.
1 Gigavati (1 GW) jaoks: On vaja umbes 3 miljonit ruutmeetrit paneele.
100 Gigavati jaoks: See tähendaks umbes 300 miljonit ruutmeetrit päikesepaneele laiali puistatuna miljoni satelliidi peale. See on võrreldav umbes poole Hiiumaa pindalaga, kuid jaotatud tohutu orbiidi peale.
Kokkuvõte tehnilisest lahendusest:
Musk plaanib kasutada Starshipi, et viia orbiidile umbes 1 miljon tonni riistvara aastas. Iga tonn riistvara peaks genereerima umbes 100 kW arvutusvõimsust. See vertikaalne integratsioon – kus SpaceX toodab raketid, Tesla toodab päikesepaneelid ja xAI toodab kiibid/tarkvara – ongi see "master plan", mis peaks muutma kosmose-AI odavamaks kui maapealse.
T: Miljon tonni kõrgtehnoloogilist riistvara tuleb maa peal toota enne orbiidile lennutamist. Selleks on vaja tootmisvõimsusi, suures koguses defitsiitseid tooraineid ja eelkõige finantseerimist. Kuidas on plaanis neid probleeme lahendada?
See ongi Muski "Master Plan 4" kõige ambitsioonikam osa. Miljoni tonni kõrgtehnoloogilise riistvara tootmine ja lennutamine eeldab tööstuslikku hüpet, mida maailm pole varem näinud. Intervjuus kirjeldasid Musk ja Collison selle lahendamiseks kolme sammast:
1. "TeraFab" ja tootmise automatiseerimine
Musk väidab, et praegused tehased on liiga aeglased. Lahendus on TeraFab – tehas, mis on ise nagu toode või masin.
Optimus (Tesla Bot): Musk usub, et 2026. aastaks on Tesla Optimus piisavalt võimekas, et asendada inimesi tehase koosteliinidel. See võimaldab tehastel töötada 24/7 ilma pausideta, drastiliselt vähendades tööjõukulu ja tõstes tootmiskiirust.
Disain orbiidi jaoks: Riistvara ei ehitata nagu tavalisi servereid. Need on minimalistlikud "plaadid", kus puuduvad korpused, ventilaatorid ja üleliigsed komponendid, mis muudab nende masintootmise kordades kiiremaks.
2. Toorained ja vertikaalne integratsioon
Defitsiitsete materjalide (nt vask, neodüüm, liitium ja pooljuhid) probleemi lahendatakse "allikani minemisega":
Oma kaevandused ja rafineerimine: Tesla on juba liikunud liitiumi rafineerimisse. Musk vihjas, et xAI ja SpaceX-i ühisüksus võib hakata otse investeerima haruldaste muldmetallide kaevandamisse, et vältida vahendajaid ja tarneahela tõrkeid.
Materjalide asendamine: SpaceX-i metallurgiameeskond töötab uute sulamite kallal, mis kasutaksid vähem defitsiitseid materjale, asendades need levinumate elementidega (nt teras on kosmoselaevade puhul asendanud süsinikkiudu).
3. Finantseerimine: "Infinite Money Glitch"
Kust võetakse triljonid dollarid? See on koht, kus Musk muutub eriti optimistlikuks:
Starlinki rahavood: Starlink on muutunud SpaceX-i jaoks tohutuks sularahamasinaks, mis rahastab Starshipi arendust.
xAI väärtus: Musk usub, et tehisintellekt ise hakkab raha genereerima. Kui xAI mudelid (Grok) suudavad lahendada inseneriprobleeme või pakkuda tasulisi teenuseid, suunatakse see tulu otse riistvara tootmisse.
Valitsuse efektiivsus (DOGE): Musk loodab, et USA valitsuse kulutuste kärpimine (DOGE kaudu) vabastab kapitali ja vähendab regulatiivset koormust, mis omakorda stimuleerib erasektori investeeringuid sellistesse megaprojektidesse.
4. Starship kui "majanduslik mängumuutja"
Kõige kriitilisem finantsargument on orbiidile toimetamise hind:
Kui Falcon 9 puhul maksab 1 kg orbiidile saatmine u 2500–3000 dollarit, siis täielikult korduvkasutatava Starshipiga on Muski siht alla 10 dollari kilogrammi kohta.
Selle hinnalanguse korral muutub orbiidil asuv riistvara odavamaks kui Maal asuv kinnisvara koos kõige juurdekuuluvaga (maksud, load, jahutus, elekter).
Kriitiline väljakutse: Aeg
Suurim takistus ei ole Muski sõnul mitte raha või tooraine, vaid aeg. Ta rõhutas, et "bioloogiline aeglane otsustusprotsess" on peamine pidur. Seetõttu survestab ta oma meeskondi liikuma tempos, mis tundub väljastpoolt vaadates võimatu – eesmärgiga saavutada see "miljon tonni" võimekus veel selle kümnendi lõpuks.
T: Milliseid vastuargumente (miks plaan pole realistlik) esitatakse Muski plaanile?
Kuigi Muski visioon on tehnoloogiliselt kütkestav, on mitmeid skeptikuid ja eksperte (nii astrofüüsikuid, majandusteadlasi kui ka kogenud insenere), kes toovad välja tõsiseid takistusi.
Siin on peamised kriitilised argumendid, miks see plaan võib ebaõnnestuda:
1. Kessleri sündroom ja orbiidi prügi
Miljoni satelliidi orbiidile saatmine suurendab eksponentsiaalselt kokkupõrgete ohtu.
Ahelreaktsioon: Kui kaks satelliiti kokku põrkavad, tekib tuhandeid kilde, mis liiguvad kiirusel 7-8(km/s). Need killud võivad hävitada järgmised satelliidid, tekitades ahelreaktsiooni (Kessleri sündroom), mis võib muuta madala Maa orbiidi aastakümneteks kasutuskõlbmatuks.
Kriitika: Skeptikud usuvad, et isegi parima tehisintellektiga juhitud manööverdamise juures on nii tihe liiklus statistiliselt liiga ohtlik.
2. Soojuse hajutamise probleem vaakumis
Ehkki kosmos on "külm", on soojuse äraandmine vaakumis füüsikaliselt väga keeruline.
Konvektsiooni puudumine: Maal jahutavad servereid ventilaatorid (õhk juhib soojust). Vaakumis õhku pole, seega saab soojusest vabaneda ainult kiirguse kaudu.
Suurus: Et jahutada gigavatte tarbivat andmekeskust, oleks vaja massiivseid, kilomeetrite pikkuseid radiaatorpaneele. See muudab satelliidid palju suuremaks ja raskemaks, kui Musk prognoosib, tühistades osa Starshipi pakutavast kokkuhoiust.
3. Atmosfääri saastamine ja osoonikiht
Starshipi lendude tihedus, mis on vajalik miljoni tonni ülesviimiseks, on enneolematu.
Põlemisjäägid: Iga kord, kui rakett väljub või satelliit atmosfääris ära põleb (Muski pakutud "asendustsükkel"), paiskub ülemistesse atmosfäärikihtidesse tahma ja metallioksiide.
Mõju kliimale: Teadlased hoiatavad, et selline tegevus võib kahjustada osoonikihti või muuta Maa albeedot (peegeldusvõimet), millel on ettenägematud tagajärjed globaalsele soojenemisele.
4. Majanduslik "pudelikael" ja toorme defitsiit
Isegi kui Starship on odav, on riistvara ise kallis.
Tootmisvõimekus: Maailma kiibitootmine (TSMC jt) on juba praegu viimse piirini koormatud. Miljoni tonni kõrgtehnoloogiliste kiipide ja trükkplaatide tootmine nõuaks tervete uute tööstusharude loomist, mis võtab aega aastakümneid, mitte 36 kuud.
Kapitalimahukus: Muski "lõpmatu raha trikk" eeldab, et AI hakkab kohe tohutut kasumit tootma. Kui AI buum peaks jahtuma või mull lõhkema, kaob ka finantseerimine nendeks kosmosereisideks.
5. Poliitiline ja geopoliitiline vastuseis
Suveräänsus: Teised riigid (Hiina, Venemaa, EL) ei pruugi pealt vaadata, kuidas üks USA eraettevõte "okupeerib" madala Maa orbiidi miljoni satelliidiga.
Regulatsioonid: Isegi kui DOGE kärbib USA siseriiklikke reegleid, allub kosmos rahvusvahelistele lepingutele. Võitlus orbiidi sageduste ja "parkimiskohtade" pärast võib viia juriidiliste sõdadeni, mis kestavad kauem kui Muski prognoositud 36 kuud.
Personaalselt soovin Muskile tema plaanide realiseerimisel kõigest hingest edu, sest jube põnev oleks oma silmaga jälgida sellist tehnoloogiahüpet. Paraku kipun kartma, et Muski plaani edu võimalus on alla ühe protsendi. Samas kui üldse keegi võiks õnnestuda on see Elon Musk.
P.S. Muskil on kindlasti vaja võimsamat ihukaitse meeskonda ja süsteemi kui ühelgi teisel inimesel maakeral, sest tema lahkumine võiks väga kergelt kujutada endast "musta luige" tüüpi sündmust, mis algatab ülemaailmse kriisi lüües läbi tehnoloogiamulli lõhkemise maailma börsid, rahanduse ja kogu majanduse uppi. Trumpi, kremli kaagi või hiina parteibossi likvideerimise peale võib pigem oodata börside positiivset reaktsiooni.
Esiteks pean rõhutama, et olen selles valdkonnas rohkem kui võhik, hea kui teen klaveril ja pasunal vahet. Minu arusaamisi ei maksa tõsiselt võtta küll võib nende üle häälekalt naerda ja pilgata. Aga nagu praegusel ajal kombeks ei takista asjatundmatus kuidagimoodi arvamust avaldamast😜 Sattusin Youtubes (minu sõltuvus) videolõigu peale, kus ilmselgelt musikaalselt arenenum kodanik avaldas äärmiselt lihtsa testi määramaks kas oled kõrvupidi täiega elevandi alla jäänud või lausa musikaalne geenius. Ehkki video on kogunud üle 12 miljoni vaatamise oleks raske selle tulemust väga tõsiselt võtta kuid niisama nalja pärast otsustasin teha leidmaks põhjendust ja kinnitust minu musikaalsele puudele. Istusime kaasaga (kes flöödimängu oskusega minust kahtlemata andekam) kõrvuti ja tegime testi koos.
Vastata tuli 15 küsimusele, või noh õieti kuulata helisid ja selle alusel vastata. Praegusele lumehelbekeste ja lödipükslaste ajastule omaselt oli punktiarvestus liiga üldistavalt ja taktitundeliselt kirjeldatud, tavakodanikule mõistmiseks lisan sulgudes ja kaldkirjas omapoolse otsekohese "tõlgenduse":
0 õiget vastust - võibolla oled "tone-deaf" (pöördu kõrvaarstile, kuna ei suuda kassi näugumisel ja koera haukumisel vahet teha isegi kui seda kuuled)
1-4 - alla keskmise musikaalne (koera ja kassi eristad hääle põhjal ... enamasti)
5-9 - keskmiselt musikaalne (eristad kardinaalselt erineva sageduse ja tugevusega helisid)
10-14 - üle keskmise musikaalne (kuulmine ja helide hindamine parem kui 50% inimkonnast)
15 - Absoluutne kuulmine (võid kandideerida väga tasuvale tööle pillide häälestamisel)
Enne kui edasi lähen pean mainima, et test on tegelikult täiesti ebaadekvaatne, sest enamasti vaid 2 valikvastuse korral saab ka täiesti juhuslikult vastates tõenäoselt pooled õiged. Veidi asjalikumaks teeks nõue, et kui pole täitsa kindel ära vasta ja saad automaatselt nulli ja muidugi eeldus, et seda ka ausalt järgid. Kuna mina soovisin pigem kinnitust oma musikaalsele puudele siis ka vastasin pikemalt mõtlemata ausalt nii nagu tundsin. Tegelikult ei tekkinud isegi mingit kahtlust, mu arust olid ülesanded nii lihtsad, kordagi polnud vaja üle kuulata, mis küll oli lubatud.
Oskate ette kujutada skoori ... sain 12 punkti!!!, kaasa sai 14. Seega tuleb välja, et olen kõik need aastad elanud pettekujutlusega, et minu olematu musikaalsus ja huvi puudumine igasugu muusika vastu on seotud füüsilise kuulmishäirega. Tuhkagi, toonide eristamine ja ka nende mäletamine või isegi jutt mingist rõõmsast ja kurvast muusikast (esmakordselt kuulsin et õhurõhu võnked (mis heli on) võivad olla tunnetega seotud) või et muusika võib olla küsiva tooniga????? oli lumme kustavalt lihtne ... tänu näite ette mängimisele. Ilma näidiseta poleks mul pähegi tulnud, et muusika võib olla kurb, lõbus või küsiv või vastav. Loomulikult ikka ei mõista, aga näite põhjal sarnasuse ära tabamine oli lihtne.
Samas kahe küsimuse juures meloodiast, ei saanud absoluutselt aru kas sobivad kokku või mitte ja ka viimase vastuse panin valesti. Mis järelduse saaks teha: viga pole mul mitte füüsiline, kuuldeaparatuuriga kõrvade ja kuulmekäigu ning igasugu muu anatoomilise pudi-padi näol on kõik korras. Probleem on vaimne, ma ei suuda seostada heli tunnetega, ehkki paistab, et paljud kodanikud suudavad. No ok, sõjaväe marsist saan aru, et see jõuline ja ründav või mingist ooperiloost, et määratud neiu ära moosimisele aga see on ka piir millest üle ei küüni. Võite mulle kaasa tunda ehkki eriti ei vaja, sest olen seni edukalt ja õnnelikult ilma muusikat mõistmata hakkama saanud ja saan edaspidigi. Oleks ju õudne teada saada, et olen millestki heast ilma jäänud😁
Tehke test ... ausalt (endal huvitavam), ja vaadake mis tulemuse saate, kommentaarides ei pea ausalt vastama😉
Seda videot vaadates võib tõepoolest öelda, et vanus on vaid number.
Sattusin huvitava artikli peale, mis räägib füüsiliste võimete muutumisest sõltuvalt vanusest. Vaadati nii vastupidavust kui jõudu.
Vastupidavus ja aeroobiline võimekus saavutavad mõlema soo puhul maksimaalse taseme 26 ja 36 eluaasta vahel ning hakkavad peale seda sujuvalt langema. Esialgu 0.3% kuni 0.6% aastas, vanuse kasvades kuni 2.5% aastas. Füüsiline musklite jõud saavutab maksimaalse taseme naistel juba 19'l eluaastal, meestel 27'l eluaastal. 63 aasta vanuses langeb üldine füüsiline võimekus 30-48% võrreldes tippvormiga.
Konkreetselt polnud mainitud kuid arvan, et eelnev kehtib juhul kui tegu pidevalt rakendatud suht ühtlase koormusega. Ehk siis see ei tähenda, et tavakodanik ei võiks aktiivselt ja järjepidevalt trenni tehes ka hilisemas heas füüsiliselt paremasse vormi saada kui ta nooremana oli.
Paraku rõhutab uurimus noorest peast aktiivne olemise olulisust, mis märkimisväärselt tõstab vanemas eas füüsilist võimekust. Kui lugeda artikleid Eesti ajakirjandusest, kipub just see olema praegusel ajal suur probleem, paljud noored on äärmiselt viletsas normis, mida näha kaitseväe teenistusse minejate juures.
Täiskasvanuna alustades on ikkagi võimalik oma vormi tõsta, mida võin isegi kinnitada. Eriti muidugi vastupidavuse puhul, mis vanuse tõustes aeglasemalt taandareneb. Alati, ka eakana on kasulik tegeleda kehalise aktiivsusega, sest see vähemalt aeglustab võimete langust lisaks olulisele positiivsele mõjule vaimsele tervisele.
Nagu ikka selliste uurimuste puhul on tulemused statistilised kehtides enamuse keskmiste inimeste kohta. Otse loomulikult on mõlemale poole kalduvaid erandeid. Vastupidavuse puhul kujutan mina ilmselt silmapaistvat erandit, sest nii 5 kui 10 kildi personaalse rekordi (suht viisaka minu vanuseklassis) olen jooksnud peale 60't eluaastat. Samas pole vastupidavusalade kui eriliselt "igavatega" varem üldse tegelenud. Elav näide ja lohutus keskealistele ja ka vanematele, et tõepoolest pole kunagi hilja alustada.
Füüsilise jõu koha pealt ei oska kommenteerida, pole vastavat trenni kunagi teinud ega jõusaali külastanud. Päris nõrguke ka pole, aga musklimägedega muidugi võrrelda ei maksa. Kui karatesse läksin mainis juhendaja, et olen "lean and mean" - good fit for karate. Spordialadest on mind alati paelunud rohkem mängulised, sellised kus võistled otse vastase või vastastega mitte ainult jõu ja vastupidavuse vaid eelkõige osavuse ja mõttekiirusega.
Suusamäel istusin esmaspäeval tõstukitoolil kõrvuti vanahärraga, kel mõne kuu pärast 90's sünnipäev ees ootamas. Imestasime kõik, et mees ikka suuskadel. Too vastas: tänu moodsale arstiabile. Kümmekonna aasta eest oli raskusi keppidega käimisel aga siis pandi mõlematesse põlvedesse titaanliigendid ja nüüd uhab penskar suusamäel nagu noor jumal. Lohutus nii kodanikele, kes arvavad, et peale 40'dat on sportimisega jokk kui ka minule - hea õnne korral ootab ees veel 30 aastat mäesuusatamist ... kui vaid globaalne soojenemine enne lumiseid talvi ajaloo hämarustesse ei kupata.
Kokkuvõttes arvan, et igas vanuses saab sporti teha, lihtsalt teatud alad on rohkem vanurisõbralikud kui teised. Vajadusel tuleb ala vahetada ja valida oma võimetele vastav.
P.S. Karatesõbrad postitasid Canada kätekõverduste väljakutse: 5 kuni 27 veebruar - tee 2000. Võtsin vastu ja olen kahe päevaga pumbanud 100 kummalgi päeval, omalt poolt lisasin 30 lõuatõmmet. Lihased kurim valusad, pole teisi aktiivselt päris pikalt kasutanud.
Kõigepealt motivatsioonist, ehk miks inimesed (või ka loomad) teevad mingeid asju või käituvad nii või teisiti. Täna tööl oli igav ja hakkasin filosoofilisi mõtteid mõlgutama. Pakuks välja, et enamuse käitumise juurpõhjuseks on soov saada head tunnet või vältida paha tunnet, seda nii füüsiliselt kui vaimselt. Terve hulk käitumisi muidugi instinktiivsed eesmärgil elus püsida. Kõigi nende ühine omadus: kui ei tee hakkab peagi väga paha, võib lausa ära surra ja seda üritab iga elusolend nii teadlikult kui alateadlikult vältida. Ega me ju mõtle teadlikult, et peaks hingama aga seda tegemata tekib kiirelt ebamugav tunne.
Kui suudame vältida paha tunnet pole inimeseloom päris rahul vaid tahab ka head tunnet nautida. Meetodeid selleks on palju, osa pakuvad lühiajalist ja võimsat naudingulaksu (seks, söömine, narkotsid ...), teised kaugemas ajaperspektiivis ja nõrgemat kuid kestvamat ning võivad isegi eeldada selle nimel pingutamist või kannatamist (tööl käimine, et teenitud raha eest puhkust nautida - milles peitub omaette vastuolu). Loodusliku valiku käigus kujunesid vastavad mehhanismid ja ka kontroll välja nii, et põhimõtteliselt oli pea võimatu mõnutundest üledoosi saada. Organism lülitas sisse automaatsed pidurdusmehhanismid, et end surnuks ei sööks või kepiks.
Punase Kuradi spordipood - hilisõhtul
Mõtlev inimene aga tahaks ju rohkem mõnu tunda kui loodus ette näinud. Esimesed võimalused (igat sorti taimed või ka alko) avastati ilmselt juhuslikult, no ja mis avastatud, seda pudelisse tagasi ei topi. Teaduse arenedes ja organismi funktsioneerimist paremini tundma õppides mõisteti, et pole eriti raske luua tehislikke vahendeid, mis võrreldes looduslikuga mõnutunnet kordades võimendavad. Sünteetilised narkotsid on muidugi äärmuslik vorm mille puhul vastavaid kemikaale otse ajju pumbatakse. Aga ei maksa unustada, et ka õnnemängud, arvutimängud, söömine, füüsiline pingutus ja isegi heategevus vallandavad ajus naturaalsete õnnetunde kemikaalide eritumise.
Loodus kasutab naturaalseid kemikaale suht vaoshoitult eluspüsimiseks ja liigi jätkamiseks kasulike tegevuste premeerimiseks. Inimene tahab aga aina rohkem mõnutunnet, mis muutunud vahendist eesmärgiks. Pole miskit imestada kui mõnutunde tagaajamine tekitab sõltuvuse, sest lihtsalt nii hea on olla, kes tahaks igapäevaste murede juurde tagasi pöörduda või isegi mõelda neile kui tingimata ei pea.
Kõik me oleme sõltlased, igaühel oma kokteil meetoditest ja vahenditest, mõnel füüsilisele ja vaimsele tervisele vähem mõnel rohkem kahjulik. Ma leian, et sisulist vahet pole kas saame naudingu kärakast, suitsust, narkotsist, palvetamisest, mediteerimisest, spordist, tööst, logelemisest, hasartmängudest, netis istumisest, maailmaparandamisest ... jne ... ... ... seni kuni suudame seda kontrollida ja ei tekita endale ega teistele probleeme. Aga vat see kontrollimine ja eriti aru saamine, millal süütu meelelahutus probleemiks muutub on väga-väga keeruline. Sõltlane tavaliselt ise ei saa aru, et on piiri ületanud.
Üle 9 tunni suuskadel - 193km
Esmaspäeval suusamäel äkki mõistsin, et mu suuskadel kihutamisest saadav adrekalaks on ilmselgelt sõltuvus. Mõtlesin seitsme ajal koju sõitma hakata aga alles kõrvulukustava pissihäda sunnil vedasin end kolmveerand üheksa poolvägisi autosse. Viimased poolteist tundi muudkui mõtlesin, et üks või kaks sõitu veel aga iga kord nuputas aju välja miks peaks ikka ühe "viimase" veel tegema: seda nõlva pole proovinud, oi nii hästi tulid pöörded välja, peaks veidi madalamas asendis kurvi minema, prooviks ühe kiire sõidu, ... jne ... Tuletas elavalt meelde kuidas arvuti taga mängides kella kahe ajal öösel mõtlen viiendat korda järjest, et üks mäng veel. Nii need üledoosid manustatakse. Võttes arvesse nelja tundi autosõitu, vaid kaht (lühike õlle ja lõunasöögi) pausi, üle üheksat tundi suuskadel olemist on kardetavasti tegu sõltuvusega. Oskasin isegi talla alla külmavilli saada, mitte et poleks tundnud - ei raatsinud kohvikusse minna jalga soendama.
Kui suusatamine annab intensiivse, kiire ja kohese laksu, siis jooksmine pigem sellise aeglase, sujuva ning kaua, vähemalt pool päeva kestva. Jooksmise ajal pingutades esimene kilt on harva nauditav, mõnusaks läheb kusagil kolmanda paiku aga sellest saadav energia ja hea enesetunde laks kestab vahel õhtuni välja. Jaanuaris jäi jooksmine unarusse, esimeses pooles Eestis olles ei käinudki nii ilma kui muude asjaoludega seoses. Torontosse naastes sai neli korda joostud ja siis keeras ilm täiega arktiliseks. Alla -15C polevat soovitav joosta, kui nats soemaks pööras tuli lumetorm, üle poole meetri lund. Vahtisin iga päev närviliselt ilmateadet ja teeolusid, külm kestis ja lund ei korjanud keegi ära.
Lõpuks leidsin, et kui nii edasi, ei saa enne aprilli jooksma. Kole silmakirjalik seletada, et pole halba ilma on vaid valesti valitud riided. 29 jaanuaril panin -18C'ga soojalt riidesse, matkasaapad jalga ja otsustasin proovida kas saab ümbruskonna tänavail sörkida. Liikuda jala võimalik vaid kvartalisisestel lume ja jääga kaetud sõiduteedel või kõnniteel poolest säärest lumes, lisaks lumevallidest ülehüppamine nagu takistusjooksus. Viis kilti jooksin, keskmiselt kulus tavapärase 5 asemel 6 minti kildile. Võttis võhmale, ehkki meelega hoidsin tagasi, et mitte liiga ahnelt jäist õhku kopsudesse ahmida. Järgmised kaks päeva jooksin paar kraadi soojema ilmaga saabastega, 31'sel isegi 10 kildise otsa saades jaanuari kilometraazhiks 51km. Täna 5 veebruaril oli 15 külmakraadi, jooksin tossudega, enamusel tänavail lumi lükatud aga kõnniteed ikka takistusrajad - 10 päeva peale lumetormi ja öösel lubas juba uue sahmaka.
Teisi mu pahesid päris sõltuvuseks vist ei saa klassifitseerida, rohkem sellised hooajalised (õlu) või õhinapõhised (arvutimängud). Netis (nii läpaka kui nutikaga) asjaajamine ja surfamine on kujunenud rohkem nagu möödapääsmatuks osaks tänapäevasest elust. Kuidas muidu pangandust, ostlemist, uudiseid, meelelahutust üldse enam kätte saada. Samas ei saa aru inimestest, kes sattuvad paanikasse kui puudub netile ligipääsemise võimalus. Matkadel olen tihtipeale päevi levist väljas, nutikas täidab vaid fotoka, kaardi ja GPS funktsiooni. Youtubest populaarteaduslike videote vahtimine kipub tegelt piiri peale tüürima.
Kokkuvõttes on mul vist sõltuvustega suht vedanud - füüsiline liigutamine (spordiks oleks seda palju nimetada) on tervisele pigem kasulik kui mitte arvestada täiesti realistlikku vigastuste võimalust. Ühiskonda ega kaasteelisi ei peaks eriti segama.
Kuidas teiega, milliseid mõnutunnet tekitavaid sõltuvusi (kui kasutada mu väga laia määratluse diapasooni) julgete avalikkusele tunnistada ja kas teete midagi nende vastu võitlemiseks või vilistate ja naudite täiega. Või mis üldse neist uidumõtetest arvate.
