Lumetorm

Sellise näoga vaadati mind kui küsisin kas läheks õue😜

Täna tõepoolest möllab akna taga paras tuisk, Torontos on enamus koole suletud. Maanteed põhja poole kinni pandud, hea et eile õigel ajal suusamäelt tulema saime. Laps sõitis hommikul tööle, vist jõudis kohale, sest mingit hädakõnet ei tulnud. Ise pean tunni pärast sõitma hakkama, loodetavasti liiklus tänu hullule ilmale nii hõre, et liiga palju lisaaega 22 kilomeetrile sõidule ei kulu. Momendil päris normaalne olukord, tavalise 22 minuti asemel pakub Google 27 minutit.

Vaade Blue Mountainilt Huroni järvele

Nädalavahetus oli jällekord sportlik. Suusatamine pühapäeva lõunast esmaspäeva õhtuni koos lühikese unepausiga, kojujõudes vahetasin suusakostüümi karate gi vastu ja põrutasin trenni. Toitusin aja kokkuhoiu mõttes autos. Tütre sõber imestas, kuidas mul nii palju energiat, pehmod see tänapäeva noorus, mis muud😝 Suusatamast tulles autost välja ronides pidin küll veidi aega lonkama, sest puus ja tagumik kukkumisest valus ja kange, mõnusa puuka sain tuharalihasele. Karates vabavõitlustreening, täna hommikul voodist välja pöörates, tunne nagu oleks eile veoauto alla jäänud. Kui olin end vetsu vedanud ja sealt kööki läks olemine paremaks, üks jalg juba paindus ja peale kohvi manustamist tuli elu tagasi. Jaksasin isegi koerad lumetormis aeda pissile viia.

Sihuke asi tuli pildi asemel 😛

Suusatamas tegin ka esimesed pildid oma uue moblaga, ehkki pole isegi tolle setup'i veel lõpuni teinud. Kaamera on tõepoolest hea, ei saa salata. Muidugi polnud aega kõiki funktsioone tundma õppida, vahel juhtus asju, mida ei planeerinud. Näiteks sain pildistades hoopis lühikese videolõigu. Eks täna tööl hakkan lähemalt uurima mobla erinevaid funktsioone, loodetavasti võtab nende selgeks saamine vähem aega kui piloodi paberite tegemine😋 Aga nüüd hakkan valmistuma läbi lumetormi kangelaslikult tööle siirdumiseks, et ikka Kanada kodanikud saaks oma kirjad kenasti õigel ajal kätte.

Kriminaalid parteides - tegelik või pseudoprobleem

Partei on meie ajastu au uhkus ja südametunnistus 😂
Sarnase plakati pihta viskasin koolipoisina tindipoti.

Seadusekuuleka kodanikuna eriti ei ehmunud kui nägin siseministeeriumilt e-maili postkasti kukkunud kirja. Valijakaardi olid teised välja saatnud. Tahes või tahtmata ajab see valimiseelne komejant uksest ja aknast sisse. Kohati ilmub isegi huvitavaid artikleid massimeedias. Paraku kui tähelepanelikult silmitseda kumab nii mõnedegi taga kellegi suunda osutav karvane käsi. Paratamatult jäi silma artikliseeria kohtulikult karistatud parteiliikmete nimekirjaga. Sealhulgas oli osavalt kõigi parteide kurjategijatest juttu, et ei tekkiks kahtlust mingis kallutatuses. Selliseid lugusid lugedes jääb tavakodanikul mulje, et kõik parteid on kurjategijatest pungil, pole vahet millist valid, seega milleks üldse valima minna. Demokraatliku valimisprotsessi usalduse õõnestamisega on idanaaber enam või vähem edukalt juba pikemat aega tegelenud. Millega ma ei taha väita, et ajakirjanikud oleks agendid, lihtsalt neid on mugav õigel momendil ära kasutada nii et nood isegi aru ei saa. Samas võib pikemas plaanis kogu loost positiivne tulem välja kooruda kui edaspidi parteid kriminaalidesse põhimõttekindlalt suhtuma hakkaksid.

Järgnevalt siis kriminaalide (inimesed kellele kohus on määranud kriminaalkaristuse) hulk ja protsent liikmeskonnas parteide kaupa:

Vabaerakond 30 – 5%

Keskerakond 600 – 4%

Reformierakond 500 – 4%

EKRE 350 – 4%

Isamaa 290 – 3,5%

Sotsiaaldemokraadid 190 – 3%

Eesti 200 alla kümne – 1,5%

Ainuüksi pättide arv erakondade kaupa on aukartustäratav. Ehkki paljud nimekirjas suhteliselt madala astme kuritegudega leidub ka tõelisi pärle alates mõrvas osalenutega ja lõpetades pedofiilidega, vahepeale jääb hulgaliselt tavalisi röövleid, vargad, huligaane ja muidu kelme. Kas ma olen tõepoolest kole sinisilmne kui leian, et iga endast lugupidav erakond peaks välistama liikmeks astumisel Eesti Vabariigi ajal toimunud kriminaalkaristuse saanu. Paraku nagu selgub, selliseid erakondi Eestis ei leidu. Ometigi on soovi korral karistusregistri väljavõtte küsimine kandidaadilt lihtsamast lihtsam toiming - välisriiki pikemaajalise viisa saamiseks tuleb seda kodanikul tihtipeale teha. Leian, et mul on õigus nõuda kurjategijatesse suhtumise osas täielikku läbipaistvust ja kiiret tegutsemist erakonnalt kellele hääle annan.

Kõige põhimõttelisemalt ja sealhulgas tasakaalukamalt tegutses EKRE, kellesse muidu suhtun tõsise skepsisega. Samas ainuüksi fakt, et pead 201 liiget välja viskama tekitab küsimuse, mis inimesed seal koos on. Kesikute hulgast on välja visatud või lahkunud 50 ringis, seega natu üle 10% kriminaalidest - mitte eriti usaldusttekitav käitumine.  Eriti kui võtta arvesse, et põhikirja alusel tuleks kehtiva kriminaalkaristusega tüübid liikmeskonnast välja arvata. Mida neilt oodata kui isegi oma põhikirja ei järgita. Reform pole veel midagi ette võtnud, neil puudub põhikirjas punkt, mis annaks kriminaalide asjus juhiseid - tõsiselt pettumust valmistav. Väidetavalt siiski on hakatud tegutsema, et edaspidi oleks selge liikmete ja kandidaatide õiguslik taust - valimistele mõeldes nagu hiljavõitu. Sotsid ja Isamaa arutavad probleemi järgmine nädal - kahetsusväärne viivitamine. Suurima kriminaalide protsentuaalse esindatusega Vabaerakonna esimehe vabandus kõlab ükskõikselt: mõned on eksinud aga eksimuse heastanud. Samas pani ta hea killu, mida võiks lausa valimisloosungina kasutada: "Kui erakonna nimekiri kattub suures osas Murru vilistlaskoguga peaks valijal tekkima küsimusi" 😁

Minu arvamus on siinkohal kompromissitu. Erakonda, mida toetan ei tohiks kuuluda kindlasti keegi, kes kannab kehtivat kriminaalkaristust. Uurimise all olijate erakonna liikmelisus tuleks peatada kohtulahendi selgumiseni. Juba kantud karistuse koha pealt välistaks kõik raskete kuritegude eest karistatud. Kergemate seaduserikkumiste puhul eeldaks personaalset lähenemist. Näiteks kiiruseületamised, parkimistrahvid või teismeliseea lollused oleks andestatavad. Samas on mul õige raske kui mitte võimatu usaldada inimest, kes mõistetud süüdi varguse, röövimise, vägivaldse kuriteo, kelmuse ja terve hulga muude mulle personaalselt vastuvõetamatute ja isiksust iseloomustavate tegevuste eest. Seaduse silmis võivad nad peale karistuse kandmist puhtad olla aga samas majas või trepikojas ei tahaks nendega elada rääkimata koos "luurele minekust" või nende valimisest mingilegi vastutavale ametikohale.

Ülemagamine, suusaohud ja toitumine

Suht tühine laviin: sadakond meetrit pikk, 20 lai aga surma sai kaks USA suusateami liiget

Mille muuga oskan ma seletada oma hommikust uimasust kui laps üheksa ajal mind äratas küsimusega, mis kell ma magama läksin. Normaalsel ajal nii poole kaheteist paiku oli vastus kui end vaevaliselt voodist välja ajasin, et autod vahetada. Sissesõidutee on meil küll pikk, oma 5 autot paneb lahedalt ära, samas liiga kitsas, et kusagil mööda saaks. Äkki peaks suvel tegema kaks kividega rada teise massina jaoks. Uneteema juurde tagasi pöördudes on ikka kummaline küll et esmaspäeval sai pikalt sisse magatud, lisaks veel lõunauinak tehtud ja õhtul vara magama keeratud. Kahe ööpäeva peale kogunes oma 20 unetundi, sellest peaks jaguma ka kõige paadunumale unimütsile. Eileõhtune trenn oli küll päris intensiivne, aga ega seegi hullult väsitanud, täna hommikul kätekõverdusi ja kõhulihaseid tehes lihased küll tunda ei andnud. Loodetavasti vähemalt tööl ei aja täna haigutama.

Hommikupoole veetsin netis surfates ja Kulta Katariina kohvi lürpides. Neid on mul kolm pakki järgi, lisaks kaks Presidentti Gold - peaks puhkuseni välja vedama, kui saab Eesti või Soome uue noosi järgi minna. Netis jäi silma ühe Eesti suusainstruktorist neiu blogi, mis puudutas nii mäesuusatamisega seotud ohtusid kui ka USA arstiabi. Eeloleva Lake Placidi suusapuhkuse mõttes vägagi temaatiline. Meie ei trügi kohtadesse, kus laviinioht, aga nagu ülemiselt pildilt näha, võib isegi suht ohutuna paistvas kohas pisike laviin saatuslikuks osutuda. Neiu poiss murdis detsembri keskel sääreluu, mis on seni juba üle $60000 läinud maksma, lõpuks võib arve lausa saja tonnini ulatuda. Õnneks on neil kindlustus kuna õnnetus juhtus tööajal. Tean juhtumeid, kus Kanadalased murtud luuga üle piiri koju kiirustasid, kartes USA hullumeelseid meditsiiniarveid. Taolisi numbreid nähes, on hea tunne tasuta arstiabi üle. Ei pea muretsema, et mingi suvaline õnnetusjuhtum su pankrotti viib. Samas leian, et see ei peaks katma tüüpe, kas ise enda tervist rikuvad suitsetamise, ülemäärase joomise või õgimise kaudu. Miks peaks kohusetundlikud kodanikud kandma ka nende kulusid, kes hoolimatusest või lausa meelega oma tervist rikuvad.

Toitumisrezhiim on nüüd kardinaalselt muutunud, hommikul söön tükk maad hiljem. Tavapärane müslikausitäis piima ja küpse banaani lõikudega on asendunud kaasa valmistatud kaerahelbepudruga. Spets "steel rolled" terad-helbed on selles suhtes erilised, et jäävad ka keetes krõmpsuks, mitte ei muutu lögaks massiks nagu tavalised. Mulle meeldib kui hamba all krõmpsub, on mida närida, no seni kui hambaid veel jagub😁 Enne tööle minekut suurt isu pole, teen praemuna või võileiva kohvi kõrvale. Tööl esimese pausi ajal mugin järgmise võileiva, kuue ajal annan panuse maailma lihatarbimise kasvu võttes mingi kaasasoleva liharoa ja jogurti, kaheksase pausi ajal näksin puuvilju. Õhtul koju tulles üritan hoiduda näksimisest, mis esialgu suht keeruline. Eile kaasa kiskus protestivate kiunatuste saatel krõpsukoti ja salsakausi mu küünte vahelt. Kaalu koha pealt andis rezhiimi muutus algul selgelt märku, pühapäeval siiski olin langenud tagasi 84.1 kg peale, mis vaid saja grammiga soovitavat kaaluvahemikku ületab.

Külm, Sula ja Mobla

Eile lõpetasin maja ümbert lume ajamise

Selle aasta ägedamale külmalainele järgnes ahvikiirusel suur sula. Plaanis peale lõunat suusatama sõita, paraku oli ilmaennustus muutunud õige vastikuks, lubades kolme soojakraadi ja uduvihma. Veebikaamera pilti vaadates võis veenduda, et seekord nad nalja ei teinud. Pergel küll, alles üleeile ennustati lumesadu ja külmakraade tänaõhtuks. Igatahes tõusis temperatuur vähem kui ööpäevaga üle 20 kraadi. Hea, et maja ümbert sai külmaga suurem lumi ära visatud, sulaga kipub muidu vahel allakorrusele veidi vett tulema. Eks sooja-külma paisumistega loksutab alusmüüritise pragusid, ümberringi ujutades nõrgub nats sisse. Õnneks põrand selline, et neist kahest kohast läheb märg jälg mööda plaate otse äravoolu. Alles eile maja kõrval olnud liuväli sulas täielikult. Homme oodata seitset soojakraadi, kogu lund ei jõua sulatada aga tiigi kindlasti tekitab tahaaeda. Teisipäeva öösel juba külmetab.

Mina pärastlõunases vahetuses 😁
ehk kutsa lebo kui tütart kodus pole

Nädalake olen nüüd pealelõunases vahetuses käinud ja ausalt öeldes ei kurda eriti. Kõige tüütum, et tööd vähem kui hommikuses, kus ju kah mingit kondimurdmist ei toimunud - igav hakkab. Olen nii väljapuhanud, et õhtul ei tulnud und😕. Naljaga pooleks võiks öelda, et pealelõunane vahetus läks kalliks maksma, sest nutika patarei ei jaksa sellisele koormusele vastu panna ja tuleb uus muretseda. Eks ta tüütu ole patareid tööl laadida, samal ajal ju ebamugav juhe taga netis surfata. Tegelt on moblal tekkinud külmakartus, mis väljendub asjaolus, et külmaga paneb fotorakendust kasutades pildi taskusse isegi kui patareil veel 50% nominaalset mahtu alles. Tegu olevat tuntud probleemiga kui patarei väsima hakkab. Soojas pole muret, aga ilmselt kukub kõvade miinustega pinge alla ja mobla lülitab automaatselt välja.

Natuke totter on ainult selle pärast uut nutikat muretseda, et mobla külmaga pilditegemisest keeldub. Samas on mul suht palju fotografeerimist ja filmimist suusamäel, kus pidevalt aku taskuskandmine õige tüütu. Akuga nimelt teeks aparaat ka Antarktikas edukalt pilte. Viimased talvepildid ja filmid koertest ongi tehtud nii, et aku juhtmega moblal taga. Probleemi odavam lahendus oleks aku asendamine, millist võimalust küll ametlikult ette ei nähta. Amazonist saab 20 taala eest uue aku ja pisikese tööriistade komplekti vahetamiseks. Põhimõtteliselt suht lihtne operatsioon tundus, paraku ei taha riskida mobiilsest netiühendusest ilma jäämise võimalusega. Kasutajate kommentaaride põhjal otsustades võib ka juhtuda, et uus aku peab suht lühikest aega vastu. Kaalukausi uue mobla kasuks kallutas Google uue lipulaeva sooduskampaania, Jaanuari lõpus anti $200 odavamalt.

OnePlusSixT, Pixel 3 ja Pixel3 XL võrdlevad tehnilised andmed ja tavahinnad.
OnePlus McLarenil on 10 GB muutmälu ja kiirem laadimine.

Enne muidugi sai teha kõvasti uurimistööd. Mulle on tähtsaimaks kriteeriumiks esiteks võimalikult hea pildi ja video kvaliteet ja teiseks ekraani suurus. Google Pixel 3 XL on enamuse arvustajate hinnangul momendil parima kaameraga mobla andes silmad ette ka I-Phonele. 6.3 tolline ekraan täiesti piisava suurusega uudiste ja blogide lugemiseks. Teine mobla, mida vaatasin oli One Plus SixT McLaren. Tollel hulka rohkem nii muut (10 GB) kui püsimälu 256GB, sutsu suurem ekraan, suurem aku, kaks sim kaardi pesa, sõrmejälje andur ekraanil ja järgmise põlvkonna esiklaas. Ainult kaamera tegi viletsamaid pilte vaatamata suuremale lahutusvõimele, ekraani pikslitihedus samas nigelam. Pildistamise juures tekitavat olulise kvaliteedivahe Google pilditöötlus, mille juures tehisintellekti algoritme rakendatakse. Hinna poolest One Plus ja Pixel 3 momendil täpselt samad 929 CAD, tavaliselt Google umbes 20% kallim. Minu jaoks Google ainus eelis lisaks pildikvaliteedile piiramatu pilvekasutusruum fotode ja videote jäädvustamiseks - seda siiski peenkirjas klausliga (3 aastaks). Seega, igal muul juhul oleks mõistlik valik OnePlus, mille pildid samuti väga head, lihtsalt mitte kõige paremad. Muideks mõlemal tütrel OnePlus telefonid ja mõlemad paksult rahul.

Viimasel jaanuarikuu päeval tellisin südamevärinaga Pixeli ära. Täna sai Amazonist otsitud nii kaitseklaas, veekindel ümbris kui tavakate. Järgmine nädal ilmselt kulub uue moblaga mängimise peale😏

Pärastlõunane vahetus ja Polar Vortex

Nonii, esimene päev pealelõunases vahetuses tehtud. Kaasa hommikul voodist üles ajades mainis, et nii mõnus oleks isegi mu kõrvale sooja teki alla lebotama jääda. Ei saa salata, hommikusel sissemagamisel on omad eelised. Eriti meeldib mulle unenägude rohkus ja täiesti väljapuhanud tunne. Täna näiteks nägin, et kihutan lumistel tänavatel punase Ferrariga. Tegin paar napikat, lõpuks kriipisin esiotsa hobusemärgi kannakat tehes. Pole hullu kunstiliste kalduvustega laps värvib markeriga üle nii et ei saa arugi. Maja juurde parkima asudes hakkas reaalsus häirekella lööma. Kuidas ma koerad Ferrarisse mahutan ja üldse miks ma kolmanda auto ostsin. Kust kurat ma selle raha võtsin? Täiesti mõttetu auto, lumega igavene jama sihukeste laiade rehvidega sõita. Ehk on uni, katsusin rooli nahkkatet: liiga reaalne, vist ikka ei ole. Tasapisi virgudes valgus kergendustunne üle keha - siiski uni.

Eile igatahes valmistusin varakult kodust lahkuma, et esimesel päeval ikka kenasti õigeks ajaks tööle kohale jõuda. Tavalise hommikuse 20 mindi asemel pidasin mõistlikuks vähemalt 45 varuda. Üllatus oli suur kui Google pakkus kohalejõudmise ajaks 21 min. Pole võimalik, sest teed ju lund täis nagu võisin tunni aja eest pargist koertega naastes veenduda. Igaks juhuks ei uskunud internetti ja jätsin endale 40 minti sõiduaega. Maanteele jõudes oli üllatus suur, tee mitte ainult puhas vaid lausa kuiv ja liiklus hõredam kui varahommikul. Ainus seletus, et suur osa inimestest lihtsalt ei läinud hommikul tööle. Kokkuvõttes saingi kohale 21 minutiga - tunnustus Google apile.

Parkimisplats oli lumest puhastamata, oma kohale saamiseks pidin kaks korda hoogu võtma ja lihtsalt hange põrutama. Klaasipuhastajad tõstsin üles, et katuselt alla vajuv sulalumi ei jäätaks need õhtul klaasi külge kinni. Töö iseloom vahetusest suurt ei sõltu nagu oli arvata, lihtsalt enamus kaastöölisi teised. Pauside ja lõunasöögi või pigem õhtusöögi ajaga pean veel harjuma. Ilmselt kõige mõistlikum kella kuue ajal õhtust süüa ja kaheksa ajal lihtsalt puuvilja naksata ning hiljem kodus toitumisest hoiduda. Esimesed neli tundi tegin masinate elektroonikale rahulikult venitades tehnohooldust, viimased neli lahendasin sudokusid ja surfasin netis. Kümne ajal kojusõit kujunes mõnusalt kiireks.

Homseks ennustatakse kohati lausa -60C kraadini langevat külma tuulekoefitsendiga

Netistuudistest ei saa jagamata jätta mõningaid pärle:

     Briti parlament on täiesti sassis omadega. Hääletab paranduse poolt, mis saadab peaministri EU'ga uut lepet sõlmima (ehkki EL on selgelt kõige kõrgemal tasemel kinnitanud, et lepe on sõlmitud ja mingit ümbertegemist ei toimu). Teine vastuvõetud parandus nõuab, et SuurBritannia ei tohi lahkuda EL'st ilma leppeta. Paraku tegu kahe t]en'oliselt üksteist välistava otsusega. Parlamendis on vist massiline isiksuste kahestumise epideemia aset leidnud.

     USA'd ja Canadat tabanud aastakümnete võimsaim külmalaine, ehk "Polar Vortex" nagu seda siin kutsutakse. Politsei teatel on Chicagos hakatud sulejopesid röövima tavapäraste moblade või rahakottide asemel :D

     Uudiseks on raske pidada Trumpi suhtumist omaenda luureagentuuridesse. Tüüp soovitab luurejuhtidel tagasi kooli minna, sest nende info ei lange kokku presidendi ettekujutusega. Teadagi, et ilus vale on palju mugavam kui karm tõde, mida praegune Valge Maja boss ei suuda aksepteerida.
     Eraldusmärkideta Venemaa lennuk olevat maandunud Venetsueela pealinna lähedal. Väidetavalt eesmärgiga 20 tonni keskpanga kulda Moskvasse kindlasse kohta paigutada. Paistab, et venelased teevad ettevalmistusi väljatõmbumiseks ja finantsiliste kahjude minimiseerimiseks pangaröövi läbi.

Kui Murphy seadus töötab tagurpidi ja Koertega pargis paksus lumes.

Lumi lõpuks aetud, kuhi autost ja minust kõrgem

Kuigi väga harva aga vahel tõepoolest juhtub selline ime, et loodusseadused ei toimi ;) Kujutage ette, rohkem kui 20 aasta jooksul Torontos tööl käies on täna esimene päev kui lähen pealelõunaks (kui välja arvata aeg mil töötu abiraha toel sai kesklõunani lebotatud). Ja just viimase 24 tunni jooksul tabas Lõuna Ontariot üle aegade üks tugevamaid lumetorme. Tulemuseks muidugi see, et varahommikul töölesõit sisuliselt võimatu. Teed umbes, liiklus kulges teosammul kui sedagi, hulk maanteid oli lihtsalt suletud. Kui Google Mapsi uskuda oleks ka hilisem töölesõit võtnud vähemalt tund kauem kui muidu. Sedagi eeldusel, et kaevad auto hangest välja, kühveldad sissesõidutee pea poolemeetrisest lumekorrast vabaks ja murrad läbi meetrisest lumesaha tekitatud barrikaadist. Kuna uni läks vanast harjumusest varem ära, otsustasin tütart veidi aidata ja asusin lumetöödega tegelema. Tund aega hiljem oligi lumme piisavalt lai rada kaevatud, et autoga sai hooga välja. Õnneks külmailma lumi suht kerge visata.

Kutsade päevane lemmiktegevus

Tulin tuppa, viskasin märjad riided kuivama ja asusin kaasa jäetud hommikusöögi kallale. Kulta Katariina kohvi lonksasin netis surfates, polegi nii paha see pärastlõunane vahetus. Majas täielik rahu, ainult koerad nohisevad diivanil tukkudes. Paraku tuli uuesti õue minna lund viskama, sest ka oma autoni vaja käik kaevata. Tegelikult mulle täitsa meeldib lumeajamine, lihtsalt natuke palju sai teist korraga. Veel tunnike rabelemist ja oligi võimalik kaassõitja poolsest uksest massinasse sisse saada. Auto pealt ei ajanud lund maha, küll see ise kukub, tegin vaid laskeava silmade kõrgusele. Tõin võtmed, nihverdasin end kõrvalistmelt juhitooli, palvetasin ja keerasin süütevõtit. Kuus aastat vana aku tõmbas vurtsti mootori käima nagu polekski 20 külmakraadi õues.

Sihukese vaateväljaga pole kerge teel püsida 😜

Tuleb välja, et tanki on õige keeruline juhtida, sellest neetud laskeavast nägin vaid otse ette. Sõitsin hea õnne peale sissesõidutee algusse, ronisin välja ja lükkasin lume akendelt maha. Kuna aega oli lahedalt, tekkis mõte koertega parki jalutama minna. Sihukese lumega saab neil seal kindlasti väga lõbus olema. Kui küsisin toas kutsadelt, kas tahate parki minna, algas hoobilt erutatud niuksumine, vaibal püherdamine ja ringitormamine. Vahel tekib tõesti kahtlus, et loomad mõistavad inimkõnet, ilmselt vist siiski tegu lihtsalt mu hääletooniga. Igatahes nii kui uksest välja said kimasid mõlemad padavai auto juurde. Keskpäevaks oli päike ilma soojemaks kütnud, salong lausa plusskraadides.

Teed olid ikka heleda lumega kaetud, sihukese külmaga polnud ka ohtralt kasutatud sool suutnud seda veel lögaks muuta. Hiljem uudistes kuulsin, et ainuüksi eilse päevaga oli rohkem kui kümmetuhat tonni soola Toronto teedele puistatud.

Teelt kõrvale muidugi

Siin on vist koiott jälje jätnud

Pargis üks kitsas rada sisse tallatud, koerte jaoks liiga igav, pidime minema omapäid enda rada rajama. Mingi jälje nad üles võtsid, selle järgi sai mitusada meetrit jõekallast pidi lumes sumbatud. Koertel lumi kohati üle pea, raja sissemurdmiseks vahetasid pidevalt juhtlooma. Huvitav, et neil varbad külmetama ei hakanud, ju oli liiga põnev ja energiakulukas tegevus. Kui pisem loom üritas paksus lumes hüpetega liikuda siis suurem surus end rinnaga stoiliselt läbi lume nagu tank. Igavesti lahe pargiskäik, ideaalne päikseline talveilm.

Lumi ja flirt tõstukitoolil.

Olukord maja ees ... 

... ja maja taga enne kui välja läksin.

Eelmine nädal tuli kõvasti lund, nädalavahetusel sadas juurde ja nüüd esmaspäeval muudkui puistab valget kraami taevast alla. Ootan veel veidi enne kui hakkan lükkama, külma ilma kohevat lund kannatab ka 20 sendise paksuse juures labidaga edukalt ilma pingutuseta kühveldada. Mõistlik on sissesõidutee puhtaks lükata just enne kui laps töölt saabub. Öösel pidi veel oma 10 senti tulema, seega jagub tööd homsekski. Saan hea hommikuvõimlemise kuna lähen alles kaheks tööle. Teedel on täna kaos, nii mõnus kodus istuda, kuuma kohvi juua ja vahepeal kutsikaga koos väike uinak sooja teki all teha.

Kes vanema ja väärikamana sumpab, kes noore uljaspeana niisama kargleb.

Pühapäeval seisin dilemma ees, kas põrutada pealelõunaks mäele või minna esmaspäeva hommikul kogu päevaks. Ilmaennustust vaadates leidsin, et mõistlik on pühapäeval käia. Lubatud mitmekümne sendi lumesaju puhul kipuvad nad teid sulgema ja isegi kui oleks lahti kulgeb liiklus teosammul. Muidu kahetunnine sõit võib venida mitu tundi pikemaks. Ei maksa ka unustada libedusest tulenevat ohtu, seda eelkõige juhtide tõttu, kes siin immigrantide maal esimest korda elus lund näevad.

Hommikul oli tee vaid veits lumine, enamus ajast sai viisakuse piires nii 10-15 km/h piirkiirust ületades läbitud. Lumeolud mäel aasta parimad nagu mitmed minuga tõstukitooli jagavad suusatajad kinnitasid. Tõepoolest külma ilma lumi masinate poolt kinni pakitud, randid haakusid nagu küüntega lumepinda. Esimene tund oli mägi sutsu künklik aga peale viit tegid masinad pinna siledaks, nüüd läks täiega andmiseks. Sai harjutada täiskiirusel eriti madalaid pöördeid. Oludest vaimustusse sattununa läksin veidi lohakaks, mis kohe ka kätte maksis.

Tõstukisaba tekkis vaid mingi pisiavarii kõrvaldamiseks

Sattusin ootamatult võistlustest jäänud jäisele laigule, jalad läksid alt. Libisesin sujuvalt külili ja just siis haakusid randid järsult uuesti visates mu õhku. Lendasin sõnaotseses mõttes selg ees mäe kohal. Mõistsin, et suht jama seis kui pead kuklasse ajades nägin maakera peegelpildis tagurpidi: kaugemal oleva hotelli hoonete panoraam millegi pärast vaatepiirkonna ülaosas sel ajal kui taevas suuskade taustal all. Tõmbusin kergelt kägarasse jäädes maandumist ootama. Lend tundus hullult pikk enne kui gravitatsioon võitu sai ja mu turja ning peaga vastu mäge virutas. Kiivris käis raks, parem suusk lendas jalast tõustes omakorda vibreerides mäe kohale õhku.

Peast käis läbi mõte, et sellest kukkumisest oleks ägeda video saanud. Libisesin seljal mäest alla, kui lõpuks seisma jäin tõmbasin hinge ja liigutasin ükshaaval jäsemeid. Kõik liikusid, isegi valus polnud kusagilt. Püsti ajades avastasin et lisaks suusale on ka üks kepp lännu. Õhulennu pikkusest andis tunnistust 30m kõrgemal lumel vedelev kepp. Kõige tülikam ja väsitavam osa oligi mäest üles ronimine, et varustus kokku korjata. Kiiver ja prillid olid igal juhul terved. Pehmema pinnasega kukkumine on hulga valutum, jää peale nii lennates oled pärast sinikaid täis rääkimata liigeste luude vigastamise võimalusest.

Ei saa ka mainimata jätta tõstukitoolil ette tulnud vestlust. Sattusin suht kena naisolevusega kahekesi kuuesele toolile. Kui rahvast palju, ei tunne keegi lobisemise kohustust aga kahekesi olles tavaliselt vahetad mõned repliigid. Minu kaaslanna hakkas kohe õhinal jutustama kõikvõimalikel teemadel. Olime alles poolele teele jõudnud kui tundis huvi kui kaugelt ma tulin. Vastuse peale, et Torontost kaks tundi sõitsin teatas ta: Ma peatun siinsamas kümne mindi kaugusel suvilas, mõnus mäele nii lähedal olla, üksi ainult igav õhtul kamina ees veini juua. Mul võttis moment seedida, et mis see siis nüüd oli. Ei osanudki pomiseda muud kui: Jajah, ega siin suusatades saa veini võtta kui hiljem peab rooli minema. Igaks juhuks valetasin kiirelt, et homme hommikul vaja varakult tööl olla. Kas tänapäeval käibki nii lihtsalt, või on see ainult minu haige fantaasia, et vihjati võimalusele kamina ees koos veini võtta. Tütre arvamuse järgi pidanuks oma abielulist staatust mainima. Paraku kahtlen, et see hirmutanud oleks kui tõsi taga, pigem rohkem põnevust tekitanud 😈

Vahukoore kohv pisitütrelt

Tütre toa aken helendab õdusalt hämaruses

Karatesse ei jõudnudki, teed olid nii täis tuisanud, et vaevalt suurt kedagi läks, katasid saab ise kodus ka teha. Tütrel võttis kojusõit 2 tundi, pidi tegema pika tiiru, sest teed olid kinni. Lükkasin lund üle tunni, selle ajaga kui olin sissesõidutee puhtaks saanud ja lasin koerad aeda, tuiskas maja äärde lükatud raja uuesti täis.

Selleks ajaks kui kohv joodud oli tee uuesti täis tuisanud 😛

Venetsueela - Kuuba farss

Venetsueela majanduse käekäik Maduro ajal

Venetsueelas on päris pikka aega vasakpoolsed võimul olnud ja selle ajaga suutnud riigi majanduse nii p...se keerata, et vaata ja imesta. Õppetund kogu maailmale sotsialismi võludest, sest paistab et Nõukogude Liidu eksperiment on juba unustusse vajunud. Õpetlik näide kuidas vasakpoolse poliitika tõttu maailma suurimate naftavarudega riigi kodanikud vaevlevad alatoitluse käes. Kui olukord poleks nii traagiline ajaks kogu see trall oma uskumatute minevikuseostega lihtsalt naerma. Mingil määral meenutab omaaegset Kuubat, sest mitmed põhilised osalised samad. Paraku on ajad kardinaalselt muutunud, ehkki esimesel pilgul ei pruugi nii tunduda kuna Venemaa ja Hiina toetavad ühte ning ülejäänud vaba maailm eesotsas USA'ga teist osapoolt. Vaatamata eelnimetatud sarnasusele on erinevusi siiski oluliselt rohkem, eriti kui vaadata motiive.

Venemaa nii valulik reaktsioon on tingitud mitmest asjaolust. Esikohal muidugi majanduslikud kaalutlused, sest riiki paigutatud korruptiivsed miljarditesse ulatuvad investeeringud lendavad uue valitsuse võimuletulekul tuulde. Küllap on seal nii Venemaa presidendi kui tema kaaskondlaste raha mängus. Teiseks tuletaks Venetsueela kaotamine liiga elavalt meelde Ukrainat, Putin isiklikult näeks seda kui tema prestiizhi vastu suunatud lööki. Venemaa ei mõista, et ta pole Nõukogude Liit, kel siiski omal ajal rohkem nii võimsust kui sõpru. Praegu saab ta toetust vaid osta, aga energiakandjate hind ja majanduslik olukord ei võimalda seda piisavalt suures ulatuses.

Eri presidentide toetajate jagunemine maailmas, mõningad märkimisväärsed erandid.
Euroopa Liit toetab opositsiooni, ametlik avaldus tuleb mõne päeva pärast.

Eks ka USA reaktsioon tekitab küsimärke ja vihjab teataval määral nende osalusele. Uue presidendi kohusetäitja kohene tunnustamine paistab olevat ette valmistatud. Ameeriklaste huvides on Lõuna Ameerika stabiilsus samas kui venelased sooviks mitte ainult seal vaid kogu maailmas näha võimalikult palju segadust - sogases vees hea kalu püüda. Venetsueela presidendi ähvardus USA diplomaatilise esinduse vastu võeti Venemaa survel tagasi vältimaks ameeriklastele otseseks sekkumiseks mugava motivatsiooni pakkumist. Euroopa Liidu pea täielik ja samuti kiire toetus tuli väikese üllatusena, tavaliselt võtab sihuke protseduur EL's palju rohkem aega. Kreeka paljastas oma näo kui Vene mõjuagent asudes Madurot kaitsma. Üllatus-üllatus, Türgi ja Kreeka selles küsimuses samas paadis. Hiina toetab vaikimisi praegust presidenti, rõhutades neile olulisele stabiilsusele ja siseasjadesse mittesekkumispoliitikale. Samas kui ameeriklased pakuks Hiinale uue valitsuse puhul soodsaid võimalusi naftapirukast tüki ampsamiseks, poleks imestada kui nood meelt muudavad.

Kuidas "revolutsioon" edasi kulgeb on keeruline ette ennustada. Riigil kaks presidenti, kisub nagu kodusõja poole. Kindel vaid see, et otsustavaks osutub Venetsueela sõjaväe kõrgema juhtkonna toetus kuna vähemalt momendil pole ei USA'l ega Venemaal julgust otsese sõjalise interventsiooni korraldamiseks. Venelased olla saatnud mõnisada kõrilõikajat Madurot kaitsma, samas suurema konflikti korral ei suuda nii väike sats midagi olulist korda saata. Nad on siiski Venetsueelas "gringod" ehk võõrad, keda ei saa usaldada. Neid võidakse üritada kasutada kas erioperatsioonis opositsiooni tähtsamate liidrite kõrvaldamiseks või meeleavalduste laiali ajamiseks. Ma ei kahtlegi, et kõigil osapooltel on liiga teravalt meeles Maidani sündmused, mis soovitule risti vastupidise tulemuse andsid. Mingi pragmaatiline lahend võib olla Venetsueela loovutamine vastutasuks Ameeriklaste Ukraina suunalise poliitika järeleandmistele. Praeguse USA presidendi käitumist on raske ette ennustada.

Järgmine suurem meeleavaldus on planeeritud laupäevale, mis näitab suur toetus kummalgi presidendil rahva hulgas on ja kui kaugele praegune võim julgeb minna vastaste maha surumisel. Kui muidugi vahepeal mingi grupp sõjaväelasi valitsemist enda kätte ei võta.

Rallilainel

Tänak Monte Carlos kihutamas

Neljapäeval siis hakkas jälle ralli MM sari pihta. Algus oli igati paljutõotav, selle aasta esimese katse Ott võitis ja ka kahe kokkuvõttes osutus esimese päeva parimaks mõnesekundilise edumaaga. Seega on ta vähemalt natuke aega juhtinud Ralli MM sarja🚘 Reedese päeva keeras tuksi esimese katse ärajätmine. Tänaku allapandud naastrehvid jäisel teel kihutamiseks osutusid kasutuks, sest järgmised etapid olid palju soojemates ja puhtamates oludes. Lisaks valedest kummidest tingitud ajakaotusele läks ka üks kumm puruks (kuuldavasti koos veljega), kummivahetusele kulus pea 2 minutit, mis kukutas mehe seitsmendaks. Ka päeva teine pool ei sujunud eriti hästi, kiiruselt jäi meie mees parematele alla. Õhtuks oli selge, et esimesi palja sõiduga kätte ei saa, samas juhtub rallil alati apsakaid, nii tehnilisi kui sõitjapoolseid, eriti veel Monte Carlos. Paar kohta on suure tõenäosusega võimalik tõusta. Uues väga lahedas ralliteemalises jutusaates "Kuues Käik" pakuti koguni hea õnne korral võimalikku poodiumikohta.

Nii nägi välja Evansi väljasõit samas kus Tänak napika tegi

Reede õhtul seda ma kuidagi ei uskunud, aga tänaõhtuse seisuga ei tundu üldse võimatu. Nimelt suutis Tänak kõik neli laupäevast kiiruskatset võita. Lisaks tegid kaks meest sõiduvigade tõttu avarii ja kukkusid konkurentsist välja. Mikkelsen suutis eriti totralt katse lõpus finishijoonel tagumise ratta ära rihtida. Evans põrutas suurel kiirusel suhteliselt lihtsana tunduvas kohas teepervele ja põrkas sealt metsa. Tänakul oli täpselt samas kohas õige ehmatav moment, mida saad twitterist näha. Seekord vedas, sest auto hüppas tagasi teele mitte metsa nagu eelmisel mehel. Laupäeva õhtuks viies koht, kolmandast kohast lahutab vaid 17 sekundit. Paraku on kolmanda koha meheks üheksakordne maailmameister Loeb, kellelt seda vahet puhta sõiduga tasa teha õige keeruline. Esimest kahte lahutab vaid 4 sekundit, seal võib võidu nimel punnitades üks neist vea teha. Lisaks veel ees momendil neljas meeskonnakaaslane Latvala, kes praeguses seisus kindlasti kohta loovutama ei hakka. Kokkuvõttes on Tänaku positsioon ootamatult lootusrikas. Hoiame pöidlaid!!!

Talv, kutsa ja valimisreklaamid.

Pühapäeva hommikune talveidüll

Hakkasin seda postitust juba pühapäeva õhtul kirjutama, kui hullult kena talveilm Torontos. Päeval päiksepaistega tekkis tahtmine koertega parki jalutama minna, saab ehk ägedaid pilte ka. Paraku tekkis pisike probleem juba kiirel eelhädakäigul. Elukad pole harjunud nii kiire temperatuurimuutusega, käpad hakkasid külmetama. Seoses paksu lumikattega polnud meie tänavale veel jõutud soola puistata, jätsin vaevalise papude jalga panemise ära. Kutsad kepsutasid paarkümmend meetrit ja hakkasid siis vaheldumisi üht ja teist käppa üles tõstma. Proovisin neid meelitada kiirelt junni poetama. Suurem sai hakkama aga pisemal külmetasid tagumised käpad nii hullusti, et istus vaeseke tagumiku peale hange ja tõstis tagumised üles. Sihukeses asendis polnud muidugi loota, et kakahäda lahendatud saab. Loom keeldus üldse jalgu alla võtmast, pidin ta süles koduni tassima. -24C temperatuuriga polnud ilmselt mõtet parki minna koeri piinama, ausalt öeldes hakkas endal ka külm.

Päikesepaiste sädeleval valgel pinnal, lumi krudisemas saabaste all ... ma olen talveinimene. Hmm..., tegelikult on suvel ikka ka mõnus: õhtul aias istuda, netis surfata ja külma õlut libistada, grillida, matkamas käia, süstaga sõita, ... Kevad samuti tore tärkava roheluse ja esimeste tõeliselt soojade ilmadega, puhkuseootus. Sügisel jälle marja ja seenemets, igasugu valmivad aiasaadused, viimased rannaskäigud päikesekreemi pärast muretsemata, looduse värvide mäng ... Olen vist ikka iga aastaaja inimene, mitte ainult talve. Kunagi oli unistus kusagil soojamere saarel elada, kahtlustan et väga kiirelt hakkaks aastaaegade puudumist taga igatsema.

Kobrast peletamas

Õhtul kodus vaatasime Eesti telekast filmi aasta loomast. Nagu ikka kobib teleka sisselülitamise puhul meie kõrvale kushetile sõltuvusse langenud Sushi. Kui Koko on pildikasti või pigem plaadi suhtes täiesti ükskõikne, siis Sushi jälgib sügava huviga sattudes ärevusse igasugu loomade nägemise puhul. Eriti erutav muidugi kassiliste "tuppa" ilmumine, kutsik tormab verdtarretama paneva kurgupõhjast tuleva urinaga teleka juurde ja alustab tagajalgadel püsti kõrvulukustava lähimale kiisule suunatud haukumisega. Peremehe staatust demonstreerib ta ka kõigi teiste loomade ja mõnede ekraanile ilmuvate inimeste suhtes. Kobras sai oma jao, pole kahtlustki, et looduses oleks plehku pannud. Tegelikult on metsas meie kutsik palju tagasihoidlikum, eks ta aru saanud, et pildiplaadilt pole keegi veel tuppa hüpanud. Peaks ükskord pulli tegema ja mõne kassi teleka taha peitma 🐈

Just vaatasin erakondade valimisreklaame. Vaatasin ja hakkasin kartma: kui selliste videotega tõepoolest suudetakse valijaid kõnetada on Eesti olukord niru. Tee mis tahad, üks reklaam hullem kui teine: osa koduvideo tasemel tehnilise teostusega, teised jällegi õõvastavat infot jagamas. Kesikud lubavad kõigile rahasadu, lihtsalt unustavad ära, kust see raha peaks tulema, vaevalt isegi Kreml oleks nõus kinni maksma. Ilmselgelt mõtlemisvõimeta kodanikele suunatud, eks valimised näitavad palju neid on. EKRE muidugi teine populistlik ja hullult ülepingutav erakond, üksikud head ideed upuvad hirmutamise kampaaniasse. Sotsid üritavad näidata end kõigi esindajatena, liiga imalalt magus värk, no ei lähe peale. 

Isamaa rõhutab vana rasva peale, jah kunagi olite tegijad aga valimiskünnise ületamiseks parempoolsel tiival peaks midagi põrutavat välja pakkuma. Praeguses valitsuskoalitsoonis esinemisega on nad enda aktsiad ilmselt maha mänginud. Reformi reklaam oli üllatavalt nigel nii professionaalsuse kui sõnumi poolest, nagu Isamaa vanem vend, ei miskit uut. Vabaerakond ajas lihtsalt naerma. Eesti 200 oli minu arust kõige vähem nõrk, nii esitus kui sõnum 3-. Kurat, jäta või valimata. Selge vaid see, kelle poolt kindlasti ei hääleta: Kesikud, EKRE, Vabaerakond, Sotsid - ühtede puhul põhimõtted vastuvõetamatud, teiste puhul oleks tegu hääle maha viskamisega. Jajaa ma tean, et Isamaa puhul ilmselt kah hääl raisus, aga äkki saavad imekombel kriisist üle. Jama on paremtiiva killustatuses, vaatamata tõenäolisele absoluutsele ülekaalule ei pruugi see mandaatides avalduda.

Kui mingit kardinaalset muudatust ei toimu kujuneb selgeks võitjaks Kesk. Selles olukorras oleks parim võimalik valitsus momendil utoopilisena tunduv Reformi, Eesti 200, Isamaa ... jne ... koalitsioon. Keski ja Reformi koalitsioon poleks kah hull, mida küll Reform momendil välistab. Halvim võimalus Keskerakonna ainuvalitsus või nende koalitsioon EKRE'ga. Natuke vara muidugi valimistest rääkida, enne jõuab veel nats vett merre voolata.