Mis on ja kuidas töötab?

Google New Albany Andmekeskus Ohios

On üldtuntud faktiks, et mida vähem inimesed mingist valdkonnast teavad seda kindlamaid ja "ilmeksimatumaid" veendumusi nad kipuvad selle kohta omama. Sealjuures äärmuslikud: kas on kuradist või toob inimkonnale lunastuse, mis muidugi kumbki pole korrektne. Seetõttu tekkis mõte kirjutada lühike ja loodetavasti ka tehnilise taustata tavakodanikule arusaadav hästi lihtsustatud kokkuvõte teemal: mis asi on LLM AI (suur keelemudel) tüüpi tehisintellekt TI. Siinkohal tahaks rõhutada, et LLM pole sugugi ainus tehisaru mudeli põhimõte ja personaalselt kaldun arvama, et tehisliku superintellekti aluseks saab olema mõni teine (näiteks EBM) energial põhinev AI mudel. 

Tuntud võimsaid LLM mudeleid on õige mitmeid, enamus neist USA või Hiina firmade loodud, paar tükki ka Euroopas. Tipus vähem kui kümme, kelle mitu korda kuus välja tulevad uued versioonid järjest üksteist igasugu testide skooridega üle trumpavad. Mugavuse mõttes näidiseks Gemini AI kuna enamuse ajast kasutan ka ise seda. Tegelikult sisulist vahet pole, Open-AI, Grok, Meta, Antrophic, CoPilot, jne ... kõik sarnased tavakasutajale.

Mis on Gemini 3 füüsiliselt ja tarkvaraliselt?

Gemini 3 on globaalne hüperarvuti.

• Füüsiliselt (KEHA): Asub hiiglaslikes omavahel võrku ühendatud andmekeskustes üle maailma (USA-s, Soomes, Singapuris jne). Andmekeskustes on TPU Pods (Tensor Processing Unit - spets AI jaoks ehitatud protsessor) kogumid milles tuhanded omavahel ühendatud sünkroonselt töötavad protsessorid. Pods on omavahel ühendatud fiiberoptiliste kaablitega mis võimaldavad valguskiirusel tohutute andmekoguste transportimist. 

• Tarkvaraliselt (MÕISTUS): Arhitektuurilt on AI "Ekspertide segu" (Mixture-of-Experts). See pole mitte üks suur programm, vaid kogum spetsialiseerunud alamprogramme "mini-ajusid". Üks on hea programmeerimises, teine luules, kolmas füüsikas, neljas malemängus, ... jne ... Kui küsid küsimuse otsustab "Routing Layer" millisele alamprogrammile selle saadab. "Interference Engine" on tarkvara mis võimaldab mudeli tööd paralleelselt tuhandetel protsessoritel.

• Jaotus: Hübriid globaalsest ja lokaalsest. Igas piirkonnas on AI mudeli kohalik koopia, et vastus jõuaks sinuni kiiresti, kuid kõik need keskused on omavahel sünkroniseeritud üheks suureks süsteemiks. Tänu lokaalsetele koopitele ja omavahelisele võrguühenduses sünkroniseeritusele ei lülita lokaalsed häired AI'd maha. Kuni kas või üks mudel on töös töötab põhimõtteliselt kogu süsteem, lihtsalt hulka aeglasemalt. Täieliku katastroofi vältimiseks on mudelite koopiad salvestatud andmepankades, kust saab need kiiresti andmekeskustesse uuesti üles laadida.

Kuidas AI vastuse genereerib? (Näide: "Mitu osariiki on USA-s?")

AI ei ole otsingumootor, vaid mustrite ennustamise masin.

1. Tokeniseerimine: Küsimus tükeldatakse väikesteks osadeks ehk "tokeniteks". Arvuti ei loe sõnu, vaid numbreid.

2. Konteksti kaardistamine: AI paigutab need numbrid matemaatilisse mitme(miljoni)mõõtmelisse ruumi. Ta "teab", et sõnad "USA" ja "osariigid" asuvad geograafiliselt ja loogiliselt numbri "50" lähedal.

3. Tähelepanu (Attention): AI keskendub lause kõige olulisematele osadele (osariigid + USA) ja ignoreerib täitesõnu.

4. Ennustamine: AI ennustab vastust üks token korraga: "Seal" -> "on" -> "50" -> "osariiki". See põhineb tõenäosusel, mida ta on õppinud treeningu käigus läbitöötatud miljarditest tekstidest.

---

Andmevoog: Küsimuse ja vastuse liikumine

1. Sinu seade → Pilv: Sinu brauser pakendab klaviatuuril toksitud (või suulise) küsimuse digitaalsesse ümbrikusse (API request) ja saadab selle valguskaablite kaudu Google’i andmekeskusesse.

2. Värav: Google’i server kontrollib, kes sa oled ja milline arvuti on parajasti vaba.

3. Töötlus: Küsimus jõuab spetsiaalsetele TPU protsessoritele kus toimub "mõtlemine" ehk ülalpool kirjeldatud vastuse genereerimine.

4. Vastus → Sinu ekraan: Vastus saadetakse tihti "striimina" ehk üks sõna korraga tagasi sinu seadmesse, et sa ei peaks ootama terve lõigu valmimist.

Kuna LLM AI on mustrite ennustamise masin siis otse loomulikult pole ta ilmeksimatu. Mida suuremaks mudel ehitatakse, seda täpsemalt suudab ta ennustada vastuseid. Ma võrdleks lainetaval merel kindlas punktis vee taseme ennustamisega. Andmekoguse suurenemise ja funktsioonide keerukuse kasvuga suudab süsteem võtta arvesse järjest rohkem muutujaid ja vastasmõjusid alustades ookeanilainete amplituudiga ja jõudes läbi tuule põhjustatud pinnavirvenduse molekulide vahelise koosmõju arvestamiseni. Absoluutset täpsust pole seoses kvantmehhaanilise määramatusega kunagi võimalik saavutada.

Kas LLM AI saab aru või lihtsalt ennustab vastuseid küsimustele. Eelneva põhjal võiks öelda, et tegu äärmiselt keeruka ja asjaolusid arvesse võttes uskumatult täpse ennustamisega, mis on jõudnud sisulise mõistmise jäljendamiseni. Kas LLM veel suuremaks ja keerulisemaks muutmine viib teadvuse ja seeläbi sisulise mõistmise tekkimiseni? Spetsid on siin eriarvamusel, üheks väiteks, et kvantiteedi kasv toob kaasa kvaliteedi kasvu ja võimaliku murrangu ehk faasinihke, mis loodusest tuttav fenomen. Minu personaalne arvamus (mis siia-sinna kõikunud ja midagi ei maksa), et AGI taseme võib ehk saavutada LLM'ga kuid ASI vajab uut füüsilisel maailmal (mitte keelel) põhinevat mudelit.

Inimese (ja loomade) aju on tegelikult samuti mustrite äratundmise ja ennustamise masin, sealjuures suht ebatäiuslik ja viletsa mäluga. Mustrite põhjal üritab tulevikku ette ennustada ja vastavalt käituda. Samas suudab pidevalt muutuvas ja kohati etteennustamatus füüsilises maailmas vaid 20 vatise energiatarbe juures suht hästi hakkama saada!

AI-d saab igaüks jooksutada enda arvutis!

Mitte küll täismõõdus Gemini 3 (see vajaks tervet andmekeskust), kuid on olemas väiksemad mudelid.

• Gemma 3: Google'i avatud mudel, mis on mõeldud koduarvutitele.

• Vajalik riistvara: Tavaliselt vähemalt 16GB muutmälu (RAM) ja korralik graafikakaart (või Apple M2/M3/M4 kiip).

• Tarkvara: Rakendused nagu LM Studio, Ollama või Jan.ai võimaldavad AI alla laadida ja seda täiesti offline (ilma internetita) ja privaatselt kasutada.

Loodetavasti andis see postitus veidi selgema üldise arusaamise, mis asi on LLM AI.

Uus Klassiühiskond

Jäi üks artikkel silma. Ei tasu ehk väga tõsiselt võtta aga huvitav arutluskäik sellegipoolest:

 

Kümne aasta pärast on maailmas kahte tüüpi inimesed.

​Majandusteadlased kutsuvad graafikul kujutatut "K-kujuliseks majanduseks" – järgmised 2–3 aastat otsustavad, kummal joonel sina asud.

• ​Ülemkiht (Creators), kes kasutab tehisintellekti (AI) oskuste ja teadmiste võimendajana, kasvatamaks varandust, automatiseerimaks sissetulekuid ja võtmaks vastu otsuseid kiirusel, millega ükski ilma AI'ta inimene võistelda ei suuda.
• ​Alamkiht (Coach-potatoes), keda see süsteem haldama hakkab.

​See ei ole lihtsalt "tulekul". See toimub juba praegu.

Mõne aasta jooksul toimuvad kardinaalsed ja pöördumatud muutused ühiskonnas. Tänu AI järjest laiemale kasutuselevõtule hakkab ettevõtete efektiivsus kiirelt kasvama, mis toob kaasa tööjõu nõudluse vähenemise. Firmade kasumid kasvavad oluliselt kiiremini kui töötajate palk. Tööjõu osa kuludes väheneb kiiresti, inimesi on järjest vähem vaja. Kõigepealt tabab eriti tugevalt madalama tasemega intellektuaalse töö tegijaid (intellekt muutub odavaks) hiljem robotite arenguga ka kõrgema taseme valgekraesid ja manuaalsete tööde tegijaid. Palgatöötajad asenduvad väiksearvulise rikaste loojate-ettevõtjate klassi ja suure jõude elava alamklassiga, kelle põhivajadused on tagatud.

Lõpptulemuseks külluse ühiskond aga enne sinna jõudmist on karta suuri sotsiaalseid segadusi ja rahutusi kuna regulatsioonid, valitsused ja riigid ei suuda nende ennetamiseks piisavalt kiiresti reageerida. Ehk siis lisaks geopoliitiliste pingete kasvule on oodata ka sotsiaalsete pingete kasvu. Kui neid ei suudeta maandada ootavad ees väga ettearvamatud ja potensiaalselt ohtlikud arengud, mitte ainult üksikisikule vaid kogu ühiskonnakorraldusele. Senine maailmakord on lõppenud, järgmise mõne aasta jooksul pannakse alus uuele, praegu toimuvad sündmused ja arengud määravad milline see saab olema.

AI võidukäiku pole võimalik peatada ega isegi märgataval määral aeglustada. Põhjuseks asjaolu, et tegu tuumavõidurelvastumisele sarnase võidujooksugal. AI aga määratult ohtlikum, sest selle abil on võimalik valitseda kõigi elualade üle sõjandusest rääkimata. Kõik tahavad esimesena saavutada AGI ja ASI läbimurret. Võimalikud põhimõtteliselt 3 arengusuunda: AI saab olema suurfirmade omaduses ja kontrolli all, riikide kontrolli all või siis arendatakse seda rahvusvahelise koostöö vormis nagu CERN, ITER või rahvusvaheline kosmosejaam.  Viimane tundub kahjuks momendil kõige vähemtõenäolisem.

​Mõned jahmatavad faktid:

• ​AI-oskustega töötajad teenivad 56% rohkem kui sama töö tegijad ilma nende oskusteta. See palgalisa kahekordistus vaid ühe aastaga.
• ​Tehisintellekti juurutavad tööstusharud näevad kolmekordset tulu kasvu töötaja kohta.
• ​Samal ajal ei ole 90% töötajatest läbinud ainsatki tundi AI-koolitust.
• ​Goldman Sachs prognoosib, et aastaks 2028 mõjutab AI 300 miljonit töökohta.

​Kui sa loed seda praegu ja sa pole veel AI-ga süsteeme üles ehitanud – pole automatiseerinud ühtegi töövoogu ega kasutanud seda millegi loomiseks, mis tooks sulle raha või muudaks sind asendamatuks ... siis oled sa hetkel valel joonel.

​Sul on võimalus oma trajektoori kohe praegu muuta ... kui tahad, ja viitsid. Kuid kuue kuu pärast on see lõhe juba poole laiem. Ja aasta pärast võib olla juba ületamatu. Mina peadse "noore penskarina" õnneks ei pea suurt muretsema, võtan koha areeni äärde ja vaatan põnevusega kõrvalt pealt kuidas asjad arenevad ega leia miskit kohutavat alamklassi kuuluva rantjee rollis😜 ... kui arengud peaks eelmainitud ennustuse järgi minema. Mida sa hing veel tahta oskad, ühiskond tagab peavarju ja täiskõhu ning isegi meelelahutuse, et alamklass vaid mässama ei hakkaks. Juba vanas Roomas oli ütlemine "panem et circenses" - rahvale on vaja vaid leiba ja tsirkust rahulolematuse summutamiseks😉

Intiimsuhe ja tehisaru - armastus vaeva nägemata

Lugesin kaasa sõpruse teemalist postitust, arutasime seda veidi omavahel ja palun väga, järjekordne tõestus, et "Suur Vend" kuulab pealt. Youtubes viskas üles eelmise aasta novembri AI suhteteemalise TED-kõne. Klõpsasin käima ja kuulasime huvi ning tähelepanuga aeg-ajalt pausi peale pannes, et omavahel arutada. Tõepoolest huvitav, soovitan soojalt, eriti huvitav oleks koos kaaslasega kuulata. Õnneks on video eestikeelsete subtiitrite kvaliteet üsna hea, (vali settings, subtitles\cc, Auto-translate, Estonian), neile kes ladusalt inglist ei valda. Et blogipostitus endast paljalt videolinki ei kujutaks lisan ka Gemini kokkuvõtte ja enda märkused sulgudes, kaldkirjas ning sinine.

Gemini lühike kokkuvõte Bryony Cole’i TED-kõnest "The AI-Generated Intimacy Crisis" (Tehisintellekti loodud läheduse kriis).

Oma ettekandes käsitleb Cole kiiresti levivat TI-kaaslaste fenomeni ning sellega kaasnevaid pikaajalisi riske inimestevahelistele suhetele. Põhisõnumiks on, et oleme liikumas "pingutusteta läheduse" suunas, kus miljonid inimesed loovad sügavaid emotsionaalseid sidemeid algoritmidega, mis on loodud olema "täiuslikud" ja alati kättesaadavad.

Peamised mõtted ja teemad

• Sünteetilise läheduse tõus: Cole rõhutab, et TI-lähedus ei ole enam vaid "üksildaste erakute" pärusmaa. Koguni 72% Ameerika teismelistest on loonud suhte TI-kaaslasega, pooled kasutavad regulaarselt. Kuuendik täiskasvanuist on astunud romantilisse suhtesse tehisaruga. Inimesed üle maailma käivad kohtingul ja isegi abielluvad TI'ga.
  (Nii lai levik AI'ga suhte loomise juures nii teismeliste kui täiskasvanute puhul mulle totaalne üllatus. Ju olen tänapäeva tegelikkusest ja vajadustest irdunud.)

• Hõõrdumiseta lähedus: Oht seisneb selles, et TI-lähedus on "tehislik", liiga täiuslik. See ei nõua hoolt, vabandamist ega kompromisse. Eemaldades inimsuhetele omase "segaduse", lakkame treenimast oma "vastupanuvõimet" – oskust taluda ebamugavust ja suhteid parandada.
  (Tehniliselt ei pea argument paika, sest AI'd suht lihtne ümber häälestada suhtlemaks just nii nagu sulle meeldib - ole aus, irooniline, jonnakas, esita vastuväiteid, ... jne ... Iseasi kas tegelikult tahad. Olen märganud, et teatud määral häälestab automaatselt sobivale stiilile, eriti kui veidi juhendada. Algne mesimagus suhtlus kadus kui palusin asjalikuks jääda ja lisasin viisakalt "please cut out the unnecessary BS"😜 Samas olen kasutanud info filtreerimiseks mitte suhte robotina.)

• Harjutamine vs. peitupugemine: Cole tunnistab, et tehisintellektil on kasulikke külgi, näiteks aitab see harjutada raskeid vestlusi või tulla toime leinaga. Ta hoiatab aga, et kui TI kasutamine tekitab tunde, et oled pärisinimestest veelgi rohkem võõrdunud, kasutad sa seda peitupugemiseks, mitte arenguks.
  (Personaalselt ei leia sellise kasutuse jaoks vajadust mistõttu pole ka võõrdumise muret).

Kolme küsimuse raamistik tervislikuks TI-kasutuseks

Uuel ajastul navigeerimiseks soovitab ta küsida endalt:

1. Kas sa suudad endiselt taluda inimlikku ebatäiuslikkust? Kas sul on veel kannatust pärisinimeste jaoks, kes vaidlevad vastu või väsivad?
   (Pole eriti kunagi olnud kannatust ega lolluse taluvust, AI seda muutnud pole)

2. Kas sa kasutad seda harjutamiseks või peitupugemiseks? Kas suhtlus TI-ga suunab sind tagasi inimsuhete juurde või süvendab isolatsiooni?
   (Ei kasuta kummakski)

3. Mida ma reegleid seades kaitsta soovin? Ta julgustab seadma isiklikke piire – näiteks "kohtingute esimese kolme kuu jooksul TI-d ei kasuta" kaitsmaks oma intuitsiooni ja lähedastega olemise eesõigust.
   (Kui oleksin kohtingute eas eelistaksin absoluutselt ausust ja intuitsiooni, selles osas AI abi ei vajaks ega tahaks. Samas tänapäeva vahetu sotsiaalse suhtluse defitsiidi tingimustes ei imesta, et inimesed kasutavad AI abi)

Lõppsõnum

Cole lõpetab tõdemusega, et kuigi tehisintellekt on tõhus, on kõige transformatiivsemad inimkogemused – nagu südamevalu, tõrjutus või jagatud pilk üle toa – olemuselt ebatõhusad. Ta kutsub meid üles kaitsma inimlikku kohalolu, mis on küll ebakindel ja keeruline, kuid mis paneb meid lõpuks tundma end "elusana".
(No ma ei tea, võib-olla tõepoolest on ka negatiivsed suhtekogemused olulised inimeseks olemisel)

Teie arvamused?

Kas armastus ja intiimsuhe vaeva nägemata on liiga täiuslik? 

Ehk annab vastuse suhteteemaline Turingi test - kui inimene ei suuda suhtes vahet teha on tegu ideaalsest hingesugulasest inimpartneri või tehisaru botiga siis polegi vahet. Kaugsuhte puhul juba praegu võimalik, areng piisavalt heade kaaslasrobotiteni võtab veel aega. Aga kas inimesed tahavadki enam seda tüli, vaeva ja võimalikku pettumust, mis lihast ja verest inimpartner pakub???

Robotid hooldekodudes

AI-põhised robotid tervishoius ja eakate hoolduses

2026. aastaks on tehisintellektiga varustatud robotid liikunud eksperimentaalsetest projektidest aktiivsesse kasutusse. Need ei ole enam lihtsalt masinad, vaid tarkade agentidena võimelised mõistma emotsioone, prognoosima tervisemuresid ja liikuma keerulises ümbruses.

1. Millised funktsioonid võtavad robotid üle kõigepealt?

Robotid sisenevad tööjõuturule, tegeledes esmalt nn "3D" ülesannetega (Dull, Dirty, Dangerous – igavad, mustad ja ohtlikud tööd):

• Logistika ja ravimid: Autonoomsed robotid (nt TUG või Moxi) transpordivad ravimeid, proove ja pesu, vähendades inimeste jalavaeva ja vigu.

• Hügieen: UV-desinfitseerimisrobotid on muutunud haiglates standardiks, tagades steriilsuse ilma personali ohtu seadmata.

• Monitooring ja triaaž: "Robotõed" (nt Cruzr) suudavad mõõta temperatuuri, küsida diagnoosimise jaoks küsimusi ning tuvastada kukkumisi või tervise halvenemise märke.

• Suhtlus ja kaaslus: Eakate hoolduses kasutatakse roboteid (nt ElliQ või Hyodol), mis tuletavad meelde ravimite võtmist, korraldavad videokõnesid ja pakuvad seltsi, et leevendada üksildust.

2. Eelised ja puudused

Eelised	Puudused
Täpsus ja järjepidevus: Robotid ei väsi ega eksi rutiinsetes ülesannetes.	Kõrge hind: Arenenud süsteemid on kallid ja väikesemad asutused ei pruugi suuta nende kasutamist finantseerida.
Personali läbipõlemise vähendamine: Hooldajad saavad keskenduda emotsionaalsele toele, mitte raskele füüsilisele tööle.	Dehumaniseerimise oht: Hirm, et tehnoloogia asendab inimlikku puudutust, suhtlust ja lähedust.
Varajane sekkumine: AI suudab andmete põhjal ennustada terviseprobleeme (nt infektsioonid) päevi ette.	Andmeturve: Robotid koguvad tundlikke terviseandmeid, mis on küberrünnakute sihtmärgiks.

3. Millal muutuvad robotid igapäevaseks?

• Praegu (2026-2027): Robotid on juba kasutusel haiglate logistikas ja kirurgias. Spetsialiseeritud hooldekodudes on sotsiaalrobotid (nagu Hyodol, mida on Koreas jaotatud üle 12 000 üksuse) saamas tavaliseks.

• Laialdane kasutuselevõtt (2028–2030): Ennustatakse, et üldotstarbelised humanoidrobotid (mis suudavad aidata inimest voodist välja või riietuda) muutuvad lääneriikide hooldekodudes tavapäraseks kümnendi lõpuks, kui seadmete hind langeb. Eriotstarbelised kirurgrobotid võtavad üle enamuse operatsioonidest, esialgu inimkirurgi jälgimise all. Taastusravi roboteid rakendatakse haiglates laialdaselt. Koduabilise, suhtluse ja õendusoskusi ühendavad humanoidrobotid võimaldavad eakatel palju pikemalt kodus viibida.

4. Peamised arendajad ja nende seis (2026)

Ettevõte	Roboti nimi	Arendusjärk
Intuitive Surgical	da Vinci 5	Kommertskasutus: Ülemaailmne liider AI-toega kirurgias.
Intuition Robotics	ElliQ	Kommertskasutus: Kasutusel kodudes ja hooldusasutustes USA-s.
Hyodol	Hyodol	Laienemine: Kasutusel Lõuna-Koreas, sel aastal tuuakse sisse USA-s.
Fourier Intelligence	GR-3	Pilootprojektid: Täismõõdus humanoid taastusraviks ja hoolduseks.
Rollo Robotics (Eesti/Tallinn)	Turvarobot	Pilootprojektid: Arendab autonoomseid süsteeme monitooringuks (sh haiglates).
1X Technologies	NEO	Edasijõudnud testid: Humanoid, mis on disainitud eakate abistamiseks kodudes.

Allolevas videos väidab Elon Musk, et paari aastaga muutuvad AI'ga varustatud humanoidrobotid tervishoius inimestest palju võimekamaks, efektiivsemaks ja täpsemaks. Praegu pole enam mõtet minna õppima meditsiini eriala, sest selleks ajaks kui lõpetate kooli pole inimestele meditsiinis enam tööd pakkuda. Loogiliselt võttes võib seda laiendada igasuguse intellektuaalse tegevusala peale. Mõnevõrra ootamatult suudab AI üle võtta esmajärjekorras just intellektuaalse töö, enne kui robotid asuvad lihtsamate füüsilise, suht odava ja keerulist käsitsi manipuleerimist nõudva töö kallale. Põhjuseks AI arengu kiirus võrreldes vajaliku logistika ja tootmisvõimsuste loomisega, mida eeldab robotite masstootmine.  

Personaalselt ei suuda uskuda ei AI ega robotitehnika arengu sellist kiirust, aga kui see tegelikkuses osutub isegi kaks-kolm korda aeglasemaks, pole minul ega mu eakaaslastel vaja muretseda vanaduspõlve pärast. Isegi kui teadvuse pilve laadimiseni ei jõuta kümne aasta jooksul nagu ennustatakse siis vähemalt viisakas robothooldus peaks olema garanteeritud ja mitte ainult rikastele vaid arenenud maailmas kõigile, kes seda soovivad. Ainsa suure ja võimalikult ületamatu komistuskivina selle utoopia realiseerumise juures näen asjaolu, et meie aju ja instinktid on ikka veel koopainimese tasemel samas kui tänu üksikutele supernutikatele haldame "jumaliku" võimsusega tehnoloogiat. Kardetavasti ei tõota miskit head inimahvile kaika asemel tuumaraketi väljalaskmise puldi ulatamine.

Kuidas teie suhtuksite robotist hooldusõe, arsti, kirurgi, nõustaja või ka muidu kaaslase kasutamisse. Kas oleksite täiesti vastu, neutraane hoolimata sellest kas tegu inimese või robotiga või pigem eelistaksite robotit? Eelduseks muidugi, et nii ohutus kui oskused nii inimeste kui robotite puhul autoriteetsete organisatsioonide poolt sertifitseeritud. Ühes vestlusringis väideti, et patsientide kõhklev suhtumine robotitesse on sarnane nende soovimatusega teise nahavärvi või kultuuritaustaga arsti poole pöördumisel. Mõlemal puhul tegu eelarvamusega, esimesel liigipõhise, teisel rassilisega. 

Programmeerimise lõpp?

Hiljuti xAI päeval rääkis Elon veelkord xAI ja SpaceX "Suurest plaanist". Oli nii kordamist kui uusi nüansse (SpaceX keskendub Kuu koloniseerimisele Marsi asemel, ehkki ka see eesmärk jääb alles) aga ei hakka teid pikemalt kogu sisuga tüütama. Keskenduks tarkvara ja eriti programmeerimist puudutavale, kuna tegu alaga mis seni andnud tööd ja leiba tervele põlvkonnale edasipüüdlikele noortele, paljudele idufirmadele rääkimata Microsofti ja Google sugustest hiiglastest. Mis neist saab kui Muski jutul tõetera sees??? 

Ei tea kas olen liiga konservatiivne aga kokkuvõtet üle lugedes meenutab see tõepoolest ulmekat. Osa kardinaalsete väidete vastu ei vaidle, kuid teised ei tundu realistlikud, eriti ajakava. Põhimõtteliselt muidugi võiks mõtted otse projetseerida tehisaru kandvasse arvutisse. Olen isegi mõelnud, et miks ulmekates pole eriti kohanud mõtte või telepaatilist kommunikatsiooni - ju lihtsalt oleks tülikas kirjapildis kirjeldada. Paraku ajakava (selle aasta detsembriks) kuulates kerkib küsimus, mida tüüp enne esinemist suitsetas. Või on AI arengu kaelamurdev kiirus põhjuseks, miks mitmed juhtivad tehisaruga tegelevad teadlased on lahkunud ja üritanud täielikult pildilt kaduda katkestades kõik sidemed välismaailmaga. Või on nad korjanud üles mõni salajane riiklik või eralabor - konspiratsiooniteoreetikutele magus pala😛 Aga anname sõna Elonile:

Elon Musk: Programmeerimise lõpp

Elon Musk usub, et kodeerimine sureb sel aastal. Mitte ei arene edasi. Vaid sureb.

Detsembriks ei vaja tehisintellekt enam programmeerimiskeeli. Ta genereerib masinkoodi otse. Binaarkoodi, mis on optimeeritud kõrgemale tasemele, kui see mida inimese loogika suudaks luua või mõista. Ei mingit tõlkimist. Ei mingit kompileerimist. Ainult puhas täideviimine.

Kood ei olnud kunagi eesmärk omaette. See oli takistus, hõõrdumine, ülearune lisasamm. Maks, mida me maksime, sest masinad ei rääkinud inimkeelt. Tehisintellekt õppis sorava inimkeele selgeks. See maks on kadunud.

Nüüd ühenduge AI'ga läbi Neuralinki. Ei mingit süntaksit, klaviatuuri ega ekraani.

Musk: "Kujutlusvõimest tarkvaraks."

Mõte muutub täidesaatvaks koodiks. Sa kujutad ette tulemust ning süsteem projekteerib ja kompileerib selle hetkega reaalsuseks.

Me ei automatiseeri programmeerimist. Me lihtsalt kustutame selle ära. Terve elukutse koondub üheksainsaks mõtteks. Kümnendid väljaõpet muutuvad tähtsusetuks. Lõhe idee ja teostuse vahel kaob.

Sa ei ehita enam. Sa kujutad ette ja see materialiseerub.

See pole järkjärguline areng. See on täielik faasinihe. Viis, kuidas inimesed on kümme tuhat aastat asju loonud, muutus just iganenuks.

Tere tulemast maailma, kus piiravaks teguriks pole oskused, ressursid ega aeg. Vaid see, kas sa suudad piisavalt selgelt ette kujutada, mida sa soovid, et masin saaks selle ilmale tuua.

---

Selle peale vanad eestlased võtsid ühe napsi, vahel ka kaks ... või kolm🍸🍹🍷

PÕNEV AEG - Moonshots ja sõralised

Peter Steinbergeri nädalalõpu projekt

Hommikul ärgates kui teadvus alles selgineb olen vahel segaduses, toimuvad kõik viimase aja sündmused tegelikkuses või on see unenäo jätk. Seda nii maailmapoliitilise olukorra kui tehnoloogia arengu koha pealt. Peale Ukraina sõja algust kadus huvi sõjalispoliitiliste põnevike vastu, sest pärismaailmas toimuv oli palju raskekaalulisem kui ükski vähegi realistlik raamat oskas välja mõelda. Netist ja telekast võisid soovi korral lausa reaalajas jälgida sündmusi nii sõjalisel kui diplomaatilisel rindel. Nüüd oleme jõudnud teadustehnoloogilise arenguga samale tasemele, minu senised lemmikud hard-scifi ehk "realistlikud" ulmekad ei paku enam huvi. Praegune tehisaruga seonduv tegelikkus on põnevam kui ükski ulmekas. Teadus ja tehnoloogiauudiseid ning neist rääkivaid saateid vaatan kui seriaale omal ajal.

Õnneks suudan nii sõjalispoliitilist kui teadustehnoloogilist sündmuste jada jälgida kõrvaltvaataja pilguga, muidu võiks veel muretsema hakata - kuhu see kõik välja viib. Lülitan teadlikult välja asjaolu, et tegu pole mitte filmi vaid reaalsusega, kus ka ise osaline olen ja mille potensiaalselt negatiivsete globaalsete mõjude eest oleks väga keeruline kui mitte võimatu end kaitsta. Teadvustage endale inimesed: 

Elame hullult põneval ajal, minu arust põnevaimal võimalikul. Oleks patt selle nautimist tagajärgede pärast muretsemisega solkida!!!

Kui juba jutt seriaalide peale läks siis üks põnevamaid on Peter Diamandise "Moonshots" mis räägib teaduse ja tehnoloogia arengu viimastest sammudest vaid päeva-paarise hilinemisega. Tegu pole tavapärase youtube sensatsioonilise klikimagnetiga, osalisteks teadus, tehnoloogia ja majandusmaailmas tunnustatud spetsialistid, kes ainuüksi oma reputatsiooni nimel ei saa jampsi suust välja ajada. See muidugi ei tähenda, et nad ei võiks eksida või, et neil poleks omi ärilisi huvisid väljaütlemiste taga. Tasakaalustatuse mõttes tasub jälgida ka eriarvamustel olevate asjatundjate nagu Gary Marcuse kriitikat ja vaateid. Tavakodanikul on raske otsustada, kellel õigus, aeg on ainsaks kohtumõistjaks - vaadake, mida keegi alles aasta eest rääkis ja ette ennustas ning võrrelge - kes osutus täpsemaks. Samas ei maksa unustada investeerimisfondide infovoldikute tagakaanel peenkirjas olevat hoiatust: eelnev tootlus (ennustuste täpsus) ei taga järgnevat😉 Parandamatu skeptik nagu ma olen😜

Ja muidugi oleme me kõik subjektiivsed ning meile meeldib jälgida neid asjatundjaid, saateid, ennustusi, mis meile meeldivad vaatamata sellele kui tõepärased need objektiivselt (kuidas üldse objektiivset defineerida) võiks olla.

Allpool nädala eest eetrisse lastud "Moonshots" 227's osa (juba on kaks uut ülipõnevat välja tulnud!), mis räägib erakordselt võimekast OpenClaw agendist, AI'de sotsmeedia platvormist, inimtöö tulevikust, suurte AI platvormide uudistest, SpaceX ja xAI ühinemisest, tehisaru isiksustamisest ja neile õiguste andmisest, ... jne ... Kes vähegi viitsib, huvi tunneb, aega on ja inglise keelt piisavalt valdab - soovitan vaadata. Teine võimalus on ise lasta AI-l kokkuvõte teha, laisemad peavad rahulduma minu kallutatud vaatenurgaga😉

Et allolevast podcastist või selle kokkuvõttest paremini aru saada lisan ka info, mis asi üldse on debati algatanud OpenClaw:

OpenClaw on avatud lähtekoodiga isiklik tehisintellekti assistent ja autonoomne agentide raamistik, mis töötab sinu enda seadmes, mitte pilves. Viimasel ajal kiiresti populaarsust kogunud, mistõttu mainitakse sageli uudistes ja tehnoloogiaringkondades.

OpenClaw

• Kohalik, kohandatav AI-agent, mis suudab automatiseerida ülesandeid nagu e-kirjade sorteerimine, sõnumite saatmine, kalendri haldamine, lennule registreerimine ja erinevate rakenduste töövoogude juhtimine.

• Töötab Macis, Windowsis ja Linuxis, kasutades mudeleid nagu Anthropic, OpenAI või kohalikke LLM-e.

• Ühilduv platvormidega nagu WhatsApp, Telegram, Discord, Slack, Signal, iMessage ja paljud teised.

• Privaatsus on vaikimisi tagatud: andmed jäävad sinu seadmesse.

• Arendajasõbralik, võimaldades luua pluginaid (“oskusi”) ja kohandatud automaatikat.

Turvaprobleemid

• Üle 135 000 OpenClaw juhtumi kus personaalne info internetis avalikult kättesaadav valede seadistuste tõttu, mis tekitab ülevõtmise ohu.

• Ründajad on juba laadinud üles üle 300 pahatahtliku agendi, muutes platvormi pahavara levitamise kanaliks.

• Projekt teeb koostööd VirusTotaliga, et oskusi üle vaadata, kuid mõned haavatavused – näiteks prompt injection – on endiselt lahendamata.

Ökosüsteem ja konkurendid

• Arendajad loovad alternatiive, näiteks IronClaw, mis on Rustis kirjutatud turvalisem ümberteostus, püüdes vältida võtmete lekkimist ja piirata tööriistade õigusi.

• Riistvaratootjad nagu SwitchBot integreerivad OpenClaw’d koduautomaatika seadmetesse, nimetades seda esimeseks “kohalikuks koduseks AI‑agendiks”.

OpenClaw on võimas avatud lähtekoodiga AI-agent, mis “päriselt teeb asju”, kuid kiire levik on toonud kaasa ka märkimisväärseid turvariske. Tegu ühtaegu läbimurdega isikliku AI autonoomia vallas ja näitega sellest, kuidas avatud ökosüsteemid võivad kiiresti haavatavaks muutuda.

 

Gemini3Pro:

Moonshotsi podcasti kokkuvõte: OpenClaw debatt

Moonshotsi podcasti 227. osas juhib saatejuht Peter Diamandis süvitsi minevat arutelu pealkirjaga: "OpenClaw, Tehisintellekti isikulisus, AGI tõestus ja 'õiguste' raamistik". Episoodis uuritakse tehisintellekti (AGI) eetilisi, juriidilisi ja tehnilisi verstaposte, arutledes konkreetselt selle üle, kas autonoomsetele süsteemidele tuleks lõpuks anda "isiku staatus" ja millised õigusraamistikud on vajalikud selle ülemineku haldamiseks.

Peamised järeldused

• OpenClaw raamistik: Debatt keskendub "OpenClaw'le", kontseptuaalsele või kavandatavale raamistikule tehisintellekti õiguste ja kohustuste reguleerimiseks, kui süsteemid lähenevad inimtasandi intellektile.
• Tehisintellekti isikulisus (AI Personhood): Osalejad arutavad "juriidilise isiku" (nagu korporatsioonid) pretsedenti kui võimalikku mudelit tehisintellekti jaoks, kaaludes vastutuse eeliseid versus mittebioloogilistele üksustele õiguste andmise riske.
• AGI "tõestuse" defineerimine: Episoodis rõhutatakse, et Turingi testist enam ei piisa; spetsiifiliste juriidiliste või õigustel põhinevate verstapostide käivitamiseks on vaja uusi, rangemaid "AGI tõestusi".
• Eksperdi vaatenurk: Teadlane ja ettevõtja Alex Wissner-Gross annab kriitilise ülevaate nende raamistike ohtudest ja tehisintellekti autonoomia filosoofilistest alustest.
• Ajaskaala kiirenemine: Arutelu raamistikuks on mudelite (nagu Claude 4.5) ja "Genesis Missioni" kiire areng, mis viitab sellele, et aken nende õiguste kehtestamiseks sulgub oodatust kiiremini.

Üksikasjad

Taust ja kontekst

Kuna tehisintellekti võimekus liigub spetsialiseeritud ülesannetelt üldise arutluskäigu suunas, muutub "teovõime" (agency) küsimus juriidiliseks vajaduseks. Peter Diamandis uurib ideed, et kui tehisintellekt suudab kannatada, luua või vastutada oma tegude eest, ei pruugi tarkvara praegune "omandi" staatus olla enam jätkusuutlik. See viib "OpenClaw" debatini – nimi viitab tõenäoliselt vajadusele avatud lähtekoodiga, kuid "kinnitatud" või struktureeritud juriidilise haarde järele tehisintellekti evolutsiooni üle.

Õiguste raamistik

Podcast vastandab kahte peamist teed tehisintellekti õiguste osas:

1. Instrumentaalsed õigused: Õigused, mis antakse ainult selleks, et tagada tehisintellekti ohutu ja etteaimatav toimimine inimühiskonnas.
2. Sisemised õigused: Õigused, mis antakse seetõttu, et tehisintellekti tunnustatakse tundliku või mõistusliku "isikuna".

AGI tõestus (Proof of AGI)

Debati osa "AGI tõestus" keskendub kontrollitavatele kriteeriumidele. Subjektiivse vestluse asemel arutavad külalised "arvutuslikke tõestusi" – matemaatilisi või käitumuslikke künniseid, mille ületamine muudaks juriidiliselt kohustuslikuks tehisintellekti staatuse muutmise OpenClaw raamistiku all.

Praktiline kokkuvõte

• Valmistuge juriidilisteks muutusteks: Ettevõtted ja arendajad peaksid end kursis hoidma tekkivate "tehisintellekti isikulisuse" debattidega, kuna need võivad lõpuks mõjutada intellektuaalomandi ja vastutuse seadusi.
• Vaadake Turingi testist kaugemale: Hinnates "AGI-d" (üldtehisintellekti), otsige süsteeme, mis demonstreerivad valdkondadeülest arutluskäiku ja autonoomset eesmärkide seadmist, mitte ainult vestluse sujuvust.
• Jälgige "OpenClaw" arenguid: Kuigi praegu on see debatiteema, mõjutavad OpenClaw põhimõtted (läbipaistvus ja struktureeritud õigused) tõenäoliselt tulevasi globaalseid tehisintellekti regulatsioone.

Linnamatk

Looduspark (hõre mets) keset miljonilinna

Pühapäeval oli kole külm, jälle 20 kraadi ringis. Jooksma ei tahtnud minna aga niisama toas ei kannatanud ka istuda, mõtlesin veidi läheduses asuvas pargis ringi hulkuda. Kui muidu Toronto on suurlinn mis suurlinn siis õnneks siin päris palju ja kohati suht metsikuid parke. Põhjuseks asjaolu, et asub jääajajärgse moreeni ja savikihi peal, mille sisse liustikuääre esised sulaveejõed sügavad orud uuristasid. Praegu muidugi on ürgorgude põhjas vaid pisikesed ojad ja mõni väike jõgi. Kõrgete kallaste vahelised orgude põhjad aga lamedad, mis kevadise suurvee, suviste paduvihmade ja sügiseste orkaanijäänuste ajal üleujutusi tekitavad. Peale Torontos 81 inimest tapnud 1954 aasta oktoobriorkaani Hazel keelati orgude põhjas ehitustegevus, nüüdseks ongi need muutunud loodusparkideks, kus igatsorti linnastunud metsloomi võib kohata.

Keegi lausa hüpetega kiirustanud

"Lumeinimese" jäljed😁

Mul vaid kilomeeter mööda tänavaid kõmpida, et ühe oruni jõuda. Panin matkasaapad jalga plaanides seekord rohkem jalgradadel käia mitte lumes sumbata. Võimaluse korral hoopis jõejääl, mis peale kolme külmanädalat peaks kenasti kandma. Teatava üllatusena polnud pargis eriti teisi minusuguseid entusiaste käinud. Rajad küll olid aga osaliselt tuisklume alla mattunud ja kohati pidin vaid metsloomarada kasutama. Kõrvaleastumine garanteeris sahmaka lund üle saapaääre, õnneks oli nii külm, et lumi eriti ei sulanud ja jäätas soki saapa külge kinni laskmata rohkem lund saapasse.

Alguses käisingi viis kilti vinkavonkalisi radasid mööda metsavahel, enne oru lõpuni jõudmist (lennuväli nimelt tuleb ette) läksin jõe peale ja keerasin tagasi. Jää polnudki nii tugev ja paks kui olin lootnud. Siin seal võis kiirema vooluga kohtades näha isegi lahtist vett sulisemas. Kohati oli paljas jää, millel julgem käia, kohati lumekate peal, seal ei näinud kas ja kui tugev jää all on. Tegelikult muud ohtu polnud kui jala märjaks saamine, sest jõe sügavus pole kusagil üle meetri. Jõge olid lihtsamaks kulgemiseks kasutanud nii koiotid kui teised loomad. Lumistes kohtades lootsin nende peale ja jälgisin loomarada.

Jäälilled jõel

Lumekiht varjab nõrgemat jääd

Kaks korda vajus jalg jääst läbi kivide lähedal, kus lumi varjas kiiret voolukohta katvat õhukest jääd. Mõlemal korral sai saabas veidi märjaks, vett ei tulnud isegi üle ääre, jõudsin jala enne välja tõmmata. Sile jää oli kohati õige libe aga matkasaabaste muster hoidis hästi. Maanteesillani jõudes otsustasin eravalduse silti ignoreerides selle alt läbi minna, teadsin küll, et teisel pool golfiväljak. Ilmselgelt praegu golfi keegi ei mängi, keda ma ikka segan jõel jalutades. Loomulikult oli ala inimtühi, jõgi vonkles laugete küngaste vahel möödudes klubi peamaja eest. Paar kilti ja jõudsin jälle tuttavatesse kohtadesse, kus ennegi koeraga kaldapealsel hulkunud. Siin suubus teine pisike jõgi ja allavoolu oli jääkattes hulga rohkem auke. Ronisin järsust kaldast üles ning kõmpisin tänavat pidi koju. Linnamatka pikkuseks kujunes 11 kilti, aega kulus pea kolm tundi.

Golfiväljakul keset Torontot