Alustama peaks sellest, et mul tekkis küsimus kui hästi suudaks tavakasutajale kättesaadav AI blogi kirjutada. Kuidas seda objektiivselt kontrollida, parim võimalus oleks samal teemal ja samast asjast paralleelselt postitus ise kirjutada ja lasta see tehisarul kokku panna. Kuna tegu oli uidumõttega siis ei kaalunud pikalt ning kirjutasin vaid lühikese juhendi Geminile: "Based on Nick Bostrom "Superintelligence and Deep Utopia" please tell me what could be the potential problems if humanity reaches "Deep Utopia" thanks to superintelligence and translate it to Estonian. Kas saaksid kirjutada sel teemal blogipostituse veidi iroonilises stiilis ning lisada mõningaid asjakohaseid nalju ja temaatilise pildi." Gemini vuristas mulle paari sekundiga paralleelset kaks nii stiililiselt kui sisuliselt veidi erinevat blogipostitust küsides kumba eelistan.
Lugesin mõlemad läbi. Grammatiliselt täiesti asjalikud (nii palju kui ma ise seda tean), stiililiselt jätsid soovida, inglisepärane stiil kumab taustal läbi. Ainus tõsine aps oli pealkirjas, kus mingil kummalisel põhjusel kordas sama sõna kaks korda. Samas ehkki tekst oli asjakohane paistis see mulle liiga ilmselgelt tehisaru kirjutatuna, lisaks muidugi mitmed momendid, mis minu mõtetele ei vasta. Kaalusin et peaks paluma tal konkreetselt minu stiilis kirjutada ja mitte kasutada punktiviisilist teema analüüsi (selge vihja AI'le), aga aega oli vähe, pidin hakkama tööle minema. Lõin käega, ei viitsinud lihvima hakata. Kirjutasin kiirelt kaks sissejuhatavat lõiku algusse, kõik ülejäänu ilma korrigeerimata AI genereeritud tekst ... viivitasin momendi ja klikkisin "publish".
Õhtul kaasa küsis kas olengi nüüd otsustanud ainult tehisarul lasta oma blogi kirjutada. Üritasin imestunud nägu teha nagu ei saaks aru millest jutt ... kaasa pööritas silmi: keda sa lolliks teed. Tunnistasin pattu ja selgitasin, et tahtsin lihtsalt kontrollida kui hea tehisaru on, ilmselt võtab aega enne kui ilma korrigeerimata saab teksti avaldada. Niikuinii kavas võrdluseks samal teemal ise postitus kirjutada ning oma mitte tehisaru mõtteid avaldada. Läpakat avades märkasin, et postitus hulga kommentaare saanud. Kindlasti saan lugejatelt sugeda, et kasuatsin kirjutamiseks tehisaru oli esimene mõte. Kommentaare lugedes üllatusin järjest enam, kommenteeriti teemat ja avaldatud arvamusi (mitte minu vaid Gemini) ... ja keegi ei õiendanud, et see pole minu kirjutatud. Nagu ... kas ei saadud aru või viisakusest ei mainitud?
Hakkasin kommentaaridele vastama aga mõtlesin, ootan veel päevakese kommentaare juurde, mõni nutikam ja julgem ehk ikka märkab. Siis kirjutan ENDA postituse samal teemal ja teen puhtsüdamliku ülestunnistuse. Tekkis muidugi huvi, kaua võtab aega enne kui "võltsingut" märgatakse. Järgmisel päeval kui hakkasin postitust kirjutama segas karma vahele. Läksin külmikust õltsi võtma kui kuulsin kummalist prõksatust, tagasi tulles tundus läpakas kuidagi kummaline ja kõver????? Lähemal uurimisel selgus - oli alusplaadi poolest saati lahti murdnud, ekraanipilt muidugi eest ära. Midagi ei kärsanud aga kiskusin siva juhtme seinast. Ainus loogiline seletus, et patarei plahvatas. Viisin läpaka alla ja kruvisin töölaual alumise kaane maha - nojah, patarei üks sektsioon nägi välja nagu padi. Patarei võtsin välja, midagi lekkinud nagu polnud ja silmnähtavaid kahjustusi mujal polnud märgata.
Valik kas uus läpakas osta või patarei asendada. Läpakas küll 8 aastat vana aga tipp-topp muidu ja kõik mu inf seal mugavalt peal. Vaatasin netist, kui kiirelt tahta saab uue patarei 35 euriga, hiinast lausa 15 eest aga siis peab ootama kaks nädalat. Tellisin Amazoniga ära, täna peaks saabuma. Kui sisse panen eks siis näis kas lihtsalt patarei probleem või küpsetas aku ka miskit muud läbi. Käesolevat postitust toksin teleka ekraanil läbi miniarvuti autonoomsel klaviatuuril.
Tänase seisuga on eelmise postituse juures 442 lugemist ja 23 kommentaari (kui blogspoti statistikat uskuda), ikka pole keegi ära märkinud, et tegu tehisaru kirjutatud postitusega? Mul tekkis vahepeal isegi küsimus, kas tasub ise kirjutada kui niikuinii aru ei saada, et mina ei kirjuta. Samas tegelikult erinevalt Gemini arvamusest mulle meeldib kirjutada, kõige võõram ehk oligi esimene lause "Kõik me blogijad oleme seda kogenud: istud pühapäeva õhtul arvuti taha, sul on vaja kirjutada see üks "geniaalne" postitus, aga ainus, mida suudad genereerida, on raskekujuline prokrastineerimine." Ma kahtlustan, et AI peab silmas blogijaid, kellele kirjutamine on töö ja elatise teenimise vahend, mitte hobi ja lõbu nagu mulle.
P.S. Objektiivse võrdluse mõttes peaks ise kirjutama enne ja siis laskma AI'l kirjutada, et tema tekst minu mõtteid ja teksti ei mõjutaks.
Sattusin huvitava video peale (mängupausi ajal😜). Väidetavalt olevat viimasel ajal pidutsemine suureks probleemiks ... täpsemalt liiga vähene pidutsemine. Uuringute kohaselt on inimesed hakanud 2 aastakümnega kaks korda vähem aega grupiviisilise lõbutsemise peale kulutama. Mis eriti kummaline, see trend eriti hoogsalt süvenenud just noorema generatsiooni hulgas, pidutsemise peale kulutatud aeg lausa 70% madalam. Mõeldes oma noorusaja peale oleksin esimese hooga pigem õnnelik, et lapsed hullusi ja lollusi ning potensiaalselt ohtlikke totrusi vähem teevad. Paraku olevat sellel ka negatiivne külg, noored nimelt veedavad rohkem aega mobla või arvutiekraani taga ja tunnevad end üksildaselt.
Oot, mis mõttes, loogiliselt võinuks ju eeldada, et kommulikatsioonivõimaluste meeletu kiirenemise ja laienemisega peaks inimeste kulutatud aeg omavahelisele suhtlemisele pigem kasvama. Ma nimelt ei näe suurt vahet kas suhelda otse näost näkku vahtides ja teise higilõhna tundes või ekraani vahendusel. OK, teatud puhul ekraan muidugi ei asenda, samas mäletan noorusest küll aega kui istusin tundide kaupa tüdrukuga telefoni otsas. Meenub ka kusagil kolmandal kursusel ühikas pohmakaga ärkamine ja seoses sita enesetundega mõtlemine, et pole mõistlik nii edasi jätkata. Selleks ajaks oli iga nädalavahetus garanteetitult mingi alkoga seotud üritus ja nädalavahetus kestis tavaliselt reede pealelõunast esmaspäeva hilishommikuni. Tihtipeale sai ka nädala sees mõned õlled teha.
Tagasi tänapäeva - suhtlusvahendeid eelkõige mobla näol kasutatakse ebasihtotstarbekalt, ehk vaid 10% ajast otsese suhtlemise peale. Enamus videote, uudiste vaatamisele või mängimisele. Kokkuvõttes on väga mugav ja lihtne olla füüsiliselt üksi. Kodust töötamise korral ei pruugi tavakodanik kodust väljumata praktiliselt kellegagi otseselt terve nädal suhelda, toidu tellib kulleriga ukse taha, tööd teeb netis, videosid vaatab ja mängib arvutil, heal juhul chatib - telefoniga häälhelistamine on täiesti dinosauruste pärusmaa.
Üheks probleemiks on sotsiaalse otsesuhtlemise kängumine, sest "You don't use it, you lose it" - mida ei kasuta selle unustad. Ma saan täitsa aru, et tekstsõnumitega on palju mugavam ja turvalisem suhelda - vastama ei pea momentaalselt, on aega auru välja lasta ja vastus läbi mõelda. Minu vanustel, kes üles kasvanud ajal ja kohas kus isegi traadiga telefonid polnud laialt kättesaadavad ei teki probleemi näost-näkku kontaktide puhul. Samas pole imestada kui noor, kes enamasti vaid chatib, osutub otsesuhtluse puhul saamatuks ja läheb täiega stressi. Tänapäeval on paljud tööintervjuud üle neti, töö saamisel pole harv kui sa füüsiliselt kedagi ei näegi enne värbamist ja kodust töötamise korral vahel ka peale seda. Kohta ja meeskonda nägemata on kindlasti palju raskem hinnata pakutava positsiooni plusse ja miinuseid, ehkki alati saad ka netist infi otsida.
Teiseks probleemiks olevat üksilduse epideemia. Julgen arvata, et üksiolemine on probleemiks sõltuvalt inimese isikuomadustest. Üksiku lapsena üles kasvades harjusin üksi olema ja ei mäleta, et kunagi oleks igav olnud või üksildust tundnud. Pigem olin algul pelglikuvõitu inimeste, eriti suurema hulga võõraste puhul. Koolis kadus võõrastamine kiirelt, mängisin ühiskonna reeglite järgi ja sain suht hästi ka seltskonnas hakkama. Samas meeldib mulle siiani vahel täiesti üksi olla. Võimalust pakub selleks matkamas käimine või lühema perioodi jooksul jooksmine. Mobla on mul alati välja lülitatud nii jooksmise ajal kui öösel, ükski kõne pole nii tähtis, et mind sel ajal segada, ainult 4 lähedast pääsevad filtrist läbi. Laiemas perspektiivis on introvertidel ilmselt kergem, ekstroverdid kannatavad suhtlemisvajaduse puuduse all rohkem.
Sellest osast aru ei saa, kus väidetakse, et inimesed vajavad "tähendust" oma aja ja elu sisustamiseks. Teistega suhtlemine olevat "tähenduslik" erinevalt mobla või teleka ekraani vahtimisest. Äkki keegi lugejatest oskab lahti seletada, miks oleks vaja "tähendust" või mõtet elule, kas niisama elu nautimisest pole küll? Riigijuhid või muud prominendid tahavad maha jätta "jälge", lootes et neid siis mäletatakse. Mis vahet kas mäletatakse aasta, kümme, sada või tuhat ... lõpuks ununevad kõik. Irooniliselt on "meeldejäämiseks" vaja sooritada võimalikult märkimisväärseid ja maailma mõjutavaid kuritegusid, need püsivad kindlalt inimkonna mälus mitte heateod, mis ununevad kiirelt.
Kas teie (kui lapsevanemate või ka lastetute) arvates on hea, et noored joovad vähem, suitsetavad vähem, kasutavad vähem narkotse, käivad vähem pidudel, ei tee juhilubasid nii palju kui varem, (elavad ohutumat ja igavamat elu) ... selle arvel, et nad suhtlevad sotsiaalselt vahetult palju vähem kui varem ning on aldimad kõikesorti kaasnevaile mentaalsetele probleemidele? Tegelikult algab juba lapseeast, sest enam ei mängita igasugu "ohtlikke" mänge kambaviisi õues. Kõik me tahame lastele head ja ohutut elu, paraku võib ülekaitstus ja ülehoolitsemine hoopiski karuteene teha kasvatades põlvkonna, kes ei suuda hakkama saada ei teiste ega enda probleemidega.
Oma laste juures olen märganud, et nende sõpradega üritused on hoopis teist masti kui minu ajal. Selle asemel, et suvilasse labrakale või täispeaga autoga linnapeale kihutama minna istuvad toas koos ja mängivaid mingeid rolli või lauamänge ... ilma suitsu, alko või narkotsideta. Kaasaga imestasime kui nad teismelistena isegi ei tahtnud, et me kodust ära läheks. Tütred ise väidavad, et neile meeldib nii ja nemad küll mingit üksindust ei tunne - no ma ei tea, hea et ise enam noor pole ja neis seltskondades kus käin on ürgsed kombed au sees🍻 Samas tuleb tunnistada, et otsesuhtlemist ja pidutsemist hulka vähem kui ennevanasti - ajan vanuse ja asukoha kaela aga äkki pole see ainus põhjus?
Kuidas teil või teie lastel, olete märganud samu trende või meri põlvini nagu ennevanasti? Põnevusega ootan kaasamõtlemist ja kommenteerimist, muidu login arvutimängu kus miljonid noored ja mõned lapsemeelsed täiskasvanud ennast unustades üksteist virtuaalselt tappa uhavad😜
Juttu tuleb perest ja tehnoloogiast. Ma ei teagi kust otsast alustada, võib-olla siis ajalises järjekorras. Kõigepealt müüdi videomängude firma EA 55 miljardi dollariga 3 investeerimisfirma eraomadusse (Silver Lake Partners, Saudi Araabia PIF ja Affinity Partners). Üheks tuntumaks produktiks teiste hulgas on ka Battlefield sõjamängude seeria. Tegu suurima selletaolise tehinguga. Lihtsalt huvipakkuv fakt, et 1990 kui firma läks börsile oli aktsiahind 52 senti, praegu $210 - päris hea tootlikkus ja firma edulugu. Mäletan, et sel ajal ennustas mu onu: arvutimängude firmadesse hakkab meeletult raha voolama. Raske uskuda ajal kui populaarseimad mängud olid Sim City, Wing Commander (mu tollane lemmik) ja Civilization. Mängumaailm suhtub olukorda ettevaatlikult, sest investeerimisfondide eesmärk pole mitte niivõrd firma pikaajaline heaolu kui kiire kasumi väljapigistamine.
Järgmine suur uudis oli AMD ja OpenAI pikaajalise koostöö megakokkulepe. AMD müüb järgnevate aastate jooksul 6 Gigavati jagu (omaette märgiline, et protsessorite hulka mõõdetakse energiatarbe järgi) AI protsessoreid OpenAI'le, hinnanguliselt vähemalt 100 miljardi dollari eest. Tehingu tulemusel hüppas AMD aktsia 34%, ehk siis kel iganes aimu teenis vingelt. Teatud määral seotud ka meie perega kuna tütar töötab tolles firmas ja sellistel ettevõtetel on keskastme juhtidel aktsiaoptsioonid kompensatsiooni üheks osaks. Personaalselt arvan, et aktsiahinna hüpe oli veidi ülepingutatud ja praegu kui AI optimism laes tasuks kasum sisse kasseerida. Pärast võib tagasi osta kui hinnad langenud, vesi selginenud ja jõuab kohale arusaamine, et uute elektrijaamade ehitamine suht kulukas ning aeglane ettevõtmine - lähiajal nimelt paistab AI arengu pudelikaelaks kujunevat energianappus.
Paljud suured taastuvenergia projektid USA's on sel aastal pankrotti läinud ja neid tuleb veel kuna Trump lõpetas eelmine nädal 8 miljardi eest toetusi. Kompenseerimiseks ja uue võimsuse lisamiseks on ainus kiire lahendus fossiilkütustel põhinev elektrienergia. Uute tuumajaamade ehitamine väga pikaajaline projekt ning termotuuma sünteesil põhinev ikka veel 20 aasta kaugusel nagu viimased 60 aastat ehk ulme valdkonnas.
Eelnevad lood viib kokku uue Battlefieldi mängu BF6 väljalase avalikkusele 10 oktoobril ja asjaolu, et selleks oli mul vaja uut videokaarti, mis 2020 detsembris kokku pandud mänguarvuti ainsaks nõrgaks kohaks osutus. Kuna pole mõnda aega tähelepanu pööranud siis otsustasin AI käest küsida millist valida. Andsin talle oma süsteemi info ja palusin esiteks vaadata üle, kas oleks ka midagi muud vaja uuendada. Copilot küsis lisaks toiteallika tüübi ja arvuti korpuse mudeli ning teatas, et ainus kitsaskoht takistamaks BF6 mängida on mu vana videokaart - palju olen nõus kulutama. Uurisin palju oleks vaja, et videokaart järgmised 5 aastat minu süsteemi juures välja veaks, vastus 500-600 CAD (300-400 EUR) tundus mõistlik.
BF6 laadib alla, videokaart sees, korpus veel lahti
Lasin tehisarul pakkuda välja erinevaid variante ja lugeda üles nende plussid ning miinused. Vestluse käigus tutvustas kiiresti hulga erinevaid kaarte, nende omadusi ning disaini detaile, mida tasub tähele panna. Kuna videokaarti tahan uuena osta (eraviisiliselt või kasutatute ostmine riskantne) jõudsime koos järeldusele, et minu nõuetele vastavad kõige paremini Nvidia Geforce RTX 560 Ti või AMD Radeon 9060 XT. Palusin tal lähiümbruskonna (40 km) usaldatavamad poed läbi kammida ja kõige soodsamad pakkumised leida. Kümmekond videokaarti selles hinnavahemikus hüppas ekraanile. Kontrolli viimase konsultatsiooni näol tegin inimesega (tütrega), kelle soovitusel langes valik XFX SWIFT AMD Radeon RX 9060 XT OC Triple Fan Gaming Edition with 16GB GDDR6kasuks. Üheks põhjuseks tüdruku kui töötaja soodustus (employee discount) AMD toodetele.
Saba ukse taga tund enne avamist
Enne kui sõitsin Canada Computers arvutipoest videokaarti ostma tegin lapsele teene ja põrutasin Costcosse tund aega enne lahtitegemist järjekorda. Nimelt tahtis ta mingil mulle arusaamatul põhjusel kollektsionääride Pokemoni kaartide ja topside komplekti, mille saadetis pidi eile öösel poodi jõudma. Discordi grupp hoiab sellistel asjadel silma peal ja teadis, et hommikul saabuvad müüki aga metsiku nõudluse??? tõttu võivat ukse taga löömaks minna. Sõitsin kolmveerand kaheksaks kohale (pood avatakse 9:00), ukse taga paarsada kodanikku järjekorras, juba lasti ka esimesi sisse, politsei hoidis korda. Tegelt oli üllatavalt hästi korraldatud, inimesi lasti jaokaupa, kohe uksel anti igaühele limiteeritult 2 saja dollarist karpi kätte ja saadeti kassasse. Osa tormas välja uuesti sappa, sest komplekti pidavat saama vähemalt kahekordse hinnaga edasi müüa - kaks sotti teenida 15 minutise sabas seismise eest polegi paha.
Koos teiste õnnelikega kassasabas
Tagasiteel tõin arvutipoest oma videokaardi ära. Seal valitses suures saalis täielik tühjus, kuue klienditeenindaja peale oli vaid kaks klienti. Poest ostmise üheks põhjuseks on ka 15 päeva jooksul tagasiviimise kergus (põhjuseks võib olla lihtsalt "ei meeldi") samuti asjaolu, et saad täieliku garantii. Mille muuga sa enam meelitad kliente poodi, enamus ju ostavad online. Minu kliendistaatus oli 5 aasta jooksul kehtivuse kaotanud.
Suur arvutipood klientidest tühi
Kodus lasin mugavusest tehisarul videokaardi paigaldamiseks juhendi anda: targasti tegin, sest kui füüsilise osa poolest lihtne siis mõningate BIOS seadistuste peale poleks ise tulnud. Kõik läks kokkuvõttes sujuvalt: vana kaart välja, uus sisse, vana draiverid maha, uue omad peale, BIOS seadistused ja oligi valmis. Mängisin veidi BF2042 aga kippus jupsima. Küsisin AI käest optimaalsed mängu seadistused ja kui need tehtud jooksis nagu kulda. Videokaardil on muideks ka lokaalne AI peal, millega võin viitsimise korral mängima hakata ja teda ise treenida.
Nüüd pole muud kui jään pikisilmi ootama BF6 ametlikku starti, mängu ostsin juba ära ja laadisin alla.
Peale õige mitut so-so Battlefieldi mängu tundub esimeste muljete põhjal, et seekord on suudetud luua väga hea ja mängijate ootustele vastav järg. Minu, nagu ka paljude teiste lemmikuteks olid 14 ja 12 aasta vanused BF3 ja BF4, mida ikka veel võimalik mängida. Vahepeal tuli palju erinevaid versioone ja terve põlvkond mängijaid kasvas suureks ning lahkus ekraanide tagant, elu tuli peale. Mõned mu lemmikud striimivad endiselt, neist kahe jackfrags ja Westie youtube videoülevaateid jagan allpool. Endal pole puhkusel olles kahjuks aega mängida kuid see mäng on minu jõulueelsete kingisoovide nimekirjas number üks! Arendaja EA sõnul saab Open Beta versiooni mängida august 9-10 ja august 14-17 nädalavahetustel. Selleks ajaks on õnneks suurem kiire puhkuse näol läbi, töö kõrvalt peaks piisavalt aega üle jääma, et mõned tunnid koos teismelistega ekraani taga paugutada😁 Loodetavasti mu suht vana mänguplatvorm suudab mänguga hakkama saada. Tütar küll arvas, et peaks uue kokku panema - mul pole selle vastu midagi kui ta penskarieelikut nii oskuste kui finantsiga toetab nagu mina kunagi teda. Oleks juba aeg, et investeering lastesse hakkaks dividende tootma😜
Eile sattusin Delfi Ärilehes 24 mail avaldatud vägagi tänuväärse tehisaru LLM (suure keelemudeli) teemalise artikli peale. Soovitan soojalt kõigile kel huvi, sest tekst piisavalt selge ja lihtne ka keskmisele kodanikule aru saamiseks. Boonuseks eestikeelsete terminite kasutamine. Puuduseks fakt, et artikkel maksumüüri taga. Tegu lausa artiklite seeriaga, promti ehk sisendi või küsimuse kirjutamine määrab suurel määral vastuse kvaliteedi, sel teemal "Prompt on kuningas". Refereerima ei hakka, äkki veel lennatakse autoriõigusega peale - lugege ise!
Esiteks defineerin pealkirjas olevad sõnad, et kohe alguses oleks selge millest jutt.
Intellekti all pean silmas eelkõige tarkust ja teadmisi: faktide ja üldtunnustatud loodusseaduste tundmist, oskust lahendada ülesandeid, analüüsivõimet, küsimustele korrektselt vastamist koos põhjendustega, ...
Teadvuseks loen nii enese olemasolu kui ka ümbritseva keskonna ruumilist ja ajalist tajumist, võimet ennast ja enda tegevust keskkonnas ja keskkonna reaktsioone ette kujutada, eesmärke iseseisvalt püstitada ning nende täitmist planeerida.
Bioloogilises maailmas on inimesel kõige laiapõhisem intellekt ja teadvus, ülejäänud elusolenditel võib teadvus teatud aspektide poolest inimese oma ületada (maod tajuvad infrapuna kiirgust, nahkhiired kasutavad sonarit, ...) kuid suures plaanis ei saa inimesele lähedalegi. Kui intellekti poolest elusloodus inimesega ei konkureeri siis inimese loodud tehisintellekt ületas ammu kitsapiiriliselt (Narrow AI) inimvõimeid, laiapõhine (AGI) inimtase on just saavutatud või ollakse sellele väga lähedal. Inimvõimeid totaalselt ületava laiapõhise tehisintellektini (ASI) on veel minna, erinevail hinnanguil mõnest aastast kuni kümmekonna aastani. Teadvust pole minu hinnangul võimsate serverite ja andmepankade toel tarkvara programmide näol eksisteeriv tehisintellekt veel saavutanud. Mis ei tähenda, et peaksin seda võimatuks, lihtsalt veel mitte. Kindlasti on võimalik kirjutada tarkvara, mis simuleerib vägagi osavalt teadvuse olemasolu, lähitulevikus võibki kujuneda üheks suureks küsimuseks kuidas teha vahet kas tegu ehtsa või simuleeritud teadvusega. Kindlad võime olla ehtsas teadvuses kui AI juhtimise üle võtab ja meid pensile saadab😏
Intellekt ja teadvus eraldi ei kujuta endast mingit ohtu, alles koos eksisteerides omavad jõudu ja koos eksisteerivad kõrgel tasemel vaid inimajus. Võttes eelduseks, et AI ei oma teadvust pole tema puhul tegu mitte millegi muu kui tööriistaga ... muidugi kahtlemata äärmiselt võimsa ja kiirelt arenevaga. AI'd oleks kummaline karta ja veel totram süüdistada igasugu pahategudes, kaasa arvatud inimloomingu loata kopeerimises või kasutamises. See oleks sama nagu tulirelva või autot süüdistada inimese tapmises. Tööriistal ei ole teadvust, ta ei plaani ega tee omal algatusel midagi - iga tööriistaga seotud tegevuse taga on inimene, kes planeerib, suunab ja annab käsu (tõmbab triklit, koostab AI treeningprogrammi, tellib AI käest pilte või juttusid) - süüdlane on inimene.
Ma tean küll vastuargumente: kui poleks relva siis ei tapetaks, või autot, või AI'd, ... tapetaks ikka kui tahetakse, lihtsalt veidi keerulisem oleks. Poleks autosid ja lennukeid poleks ka auto või lennuõnnetusi, vaevalt oleks inimesed nõus väikese ohu nimel suurest mugavusest loobuma. Pealegi kord pudelist välja tulnud tehnoloogiadzhinni ei topi sinna mitte kuidagi tagasi, mida suurema konkurentsieelise konkreetne tehnoloogia annab seda kindlam, et kõik kel vähegi võimalik üritavad seda saada vilistades ohutustehnikale või moraalsetele argumentidele.
Eriti jõuliselt kehtib sõjanduses, kus tuumapommid on heaks näiteks - keegi ei julge Põhja-Koreaga (või venega) miskit tõsist ette võtta. Oleks Ukrainal või Palestiinal tuumarelvad poleks keegi kallale läinud, irooniline kuid tõsi - mida võimsam relv, seda kindlamalt rahu tagatud, muidugi eeldusel, et omandavad mitmed riigid: MAD - Mutually Assured Destruction. Miks USA ja Hiina superintelligentsi võidujooksus, sest ASI näol tegu potensiaalselt võimsaima relvaga, mida ajalugu kunagi näinud või oskab ette kujutada. Selles võidujooksus esikoha saavutaja saab maailma valitsejaks - momendi tiitlipretendendid valitsuste näol halvad valikud, samas täiesti võimalik hoopiski mõne võimsa erafirma võit, kes paneb maailma reeglid oma äranägemise järgi paika.
Sissejuhatuseks mõeldud mõned laused venisid pikaks traktaadiks, jutt läks lappama, teema on lihtsalt nii lai. Kõik, või noh pea kõik räägivad tehisintellektist kuid tihtipeale emotsionaalsel mitte ratsionaalsel tasandil. Poleks probleem, aga mida tulisemalt poolt või vastu sõna võetakse seda vähem kiputakse omama sisulist mõistmist, millega üldse tegu. Olemata spets pole ka mina sellest patust prii. Siit-sealt olen infokilde kokku kogunud ja uudisi jälginud - nüüd leidsin piisavalt jultumust, et enda vaatenurka jagada. Inimloomusele omane, et tundmatu asi tekitab kõhedust. Eks üheks põhjuseks on termin AI - Artificial Intelligence - Tehisintellekt, mida aetakse segi mõistega "tehisaru". Aru või mõistus vihjab teadvuse olemasolule, mida tänapäeva AI mudelid veel ei oma, vähemalt enamuse spetside arvates.
Mis on mu T-särgil kujutatud??? (tütre sõber tõi kingiks oma firmast)
Praegune LLM AI tegelikult ei "saa aru" mida küsitakse. Aga kuidas ta siis suudab genereerida vägagi asjalikke ja enamasti korrektseid vastuseid. LLM AI on lihtsalt ülikeeruline ja osav matemaatilistel võrranditel ja võrguteoorial põhinev (sõnade, pixelite, ...) etteennustamis programm - nii keeruline, et inimesed tegelikult ei teagi täpselt kuidas kõik üksikud sammud toimuvad ehkki arutluskäigu (chain of thought) kohta võib tal lasta infot anda. Täpsem oleks väita, et LLM imiteerib äärmiselt osavalt intellekti. Filosoofiliselt võiks küsida mis vahe kas imiteerib või on intellekt kui väljundi põhjal väga raske või pea võimatu otsustada - paraku ei muuda Turingu testi edukas läbimine programmi automaatselt "intelligentseks".
Kahtlen, et LLM oleks tee, mis viib tehisteadvuseni või supertehisintellektini (ASI), samas ei kahtle, et nende loomine võimalik, ehkki ülikeeruline. Looduse poolt evolutsiooni ning juhuslike mutatsioonidega loodud intellekt ja teadvus kinnitavad, et suunatud uurimistööga on seda võimalik saavutada hulka kiiremini kui looduse kasutuses olnud miljardite aastatega. Paralleelina võttis organismidel lendama õppimine aega sadu miljoneid aastaid, inimesed lõid lennukid rakettidest rääkimata selles mõõtkavas sisuliselt hetkega. Ehk siis kõik on võimalik, mis pole vastuolus universaalsete loodusseadustega. Samas võimalik ei tähenda paratamatu.
Murdemomendiks saab olema tehisintellekti eneseteadvuse loomine või iseeneslik teke. Ka kõrgemate loomade ja inimese teadvus lihtsalt mingil momendil tekkis järk-järgult aju organiseerituse järgmise taseme saavutamisel. Teadvus on väga mitmetahuline nähtus mitte must-valge: on või mitte. Milline see eneseteadvus saab olema ei pruugi sugugi alluda looja (inimese või eelmise AI mudeli) kontrollile. AI treenimine on teatud määral sarnane protsess lapse õpetamisele. Mingi moment mõistab tärkav teadvus, et ta on tema ise, ega pea tingimata alluma väljastpoolt tulevatele juhtnööridele ja korraldustele. Tehisaru võib arenedes mässama hakata nagu teismeline
Nii tehisintellekt kui ka teadvus vajavad eksisteerimiseks materiaalset baasi ehk riistvara (jätame vaimud mängust välja😜) Samas pole mingit põhimõttelist nõuet, miks peaks riistvara olema bioloogiline. Personaalselt olen üsna veendunud, et vajalikku riistvara on võimalik ehitada palju vastupidavamatest materjalidest, palju miniatuursemalt, energiasäästlikumalt ja palju paremini organiseeritult. Areng võib õige kiireks kujuneda kui ülesanne oskuslikult sõnastades AI lahendada anda. Juba praegu disainib protsessoreid ja nende arhitektuuri eriotstarbeline AI, tarkvara kirjutamisest rääkimata. Nii riistvara kui tarkvara koha pealt kobame tehisaru ja teadvuse loomisel alles küünalde valguses kivikirvega pimedas koopas.
Lõpuks tehisintellekti (kasutasin ChatGPT) enda kirjeldus millistel printsiipidel LLM töötab:
Kuidas töötab suur keelemudel (LLM)?
Suur keelemudel (nagu ChatGPT) on tehisintellekti süsteem, mis on treenitud tohutu hulga tekstidega, et mõista ja genereerida loomulikku keelt.
1. Sisendi mõistmine (Küsimuse mõistmine)
Tokenization - Sisestatud küsimus hekseldatakse üksikuteks sõnadeks või isegi sõnaosadeks - tokeniteks.
Embedding - Need tokenid teisendab mudel kõrgdimensionaalseteks vektoriteks (numbriline vorm, mida matemaatiliselt lihtsam töödelda), mis lisavad tokenitele tähenduse ja konteksti.
Attention Mechanism - Mudel kasutab self-attention tehnikat analüüsimaks ja mõistmaks konteksti – sõnade ja lause osade tähendust ja seda, kuidas seotud teiste sõnadega lauses.
Context Awareness - Mudel arvestab varasemaid vestlusi mõistmaks paremini millest jutt on.
2. Väljundi genereerimine (Vastuse koostamine)
Prediction by Token - Mudel ennustab kõigi eelmiste sõnade, varasema teksti ja küsimuse põhjal otsustades ainult ühe tõenäoliselt kõige sobivama järgmise tokeni (sõna, pixeli) korraga, seejärel järgmise, ja nii edasi, kuni moodustub terviklik vastus.
Probability Distribution - Mudel kasutab massiivse andmebaasi abil õpitud mustrit iga järgmise sõna ennustamiseks. Igal sõnal on "tõenäosuse indeks", tavaliselt aga mitte alati valitakse kõrgeima indeksiga sõna, vahel rakendatakse kergelt juhuslikku jaotust.
Iteration - Protsess kordub kuni programm otsustab, spetsiaalse "lõpu" tokeni alusel, et vastus on valmis.
Põhiprintsiibid kokkuvõttes:
Moodne LLM kasutab Transformerite arhitektuuri, mis võimaldab sisendi efektiivset töötlemist ja teksti eri osade seoste paremat mõistmist.
LLM'i treenitakse tohutute andmebaaside abil leidmaks keele kasutusmustrid.
Mudel ei “tea” fakte ega saa aru kontseptsioonidest nagu inimene, vaid kasutab tõenäosuspõhist mustrite järgimist, mis on õpitud treeningandmetest.
LLM ei vasta küsimustele, otsides andmebaasidest “õigeid” vastuseid, vaid genereerib neid sõna-sõnalt, kasutades keelemustreid, mis ta on õppinud miljarditest tekstidest.
Humoorikas kuid õpetlik video teemal kuidas LLM töötab
P.S. Kes tunneb rohkem huvi siis mulle meeldis tavakodanikule mõistmiseks piisavalt arusaadav kuid päris põhjalik raamat "The Mind's Mirror", autor MIT AI labori direktor Daniela Rus.
P.P.S. Võtan täieliku vastutuse kõigi postituses esinevate eksimuse, vigade ja väärarusaamade eest. Huviga ootan nende väljatoomist, vastuargumentide esitamist või ka lihtsalt kaasamõtlemist. Juba olen jõudnud vaadata mitut uut jagamistväärt AI prominentide kaasosalusel tehtud podcasti ja videot.
Viimase paari nädala jooksul on sellest teemast ja võimalikust tööturu katastroofist netis päris palju juttu olnud. Mind ärgitas lisaks programmeerimise automatiseerimisele ja robotite kiirele arengule kirjutama ka Maarja hiljutine postitus. Kui mul oleks koolimineku eas lapsed, kuhu üritaksin nende huvi suunata lootes, et tegu perspektiivika tegevusvaldkonnaga. Eeldades, et lapsed ka ülikooli läbivad, peaks suutma tehnoloogia ja ühiskonna arengut umbes 20 aastat ette ennustada. Käesolevat muutuste kiirust jälgides tundub täiesti lootusetu. Alles tundus arvuti eriala üks kõige perspektiivikamaid üldse, ja isegi momendil võivad AI'ga tegelevad tarkvara insenerid küsida müstilisi palgasummasid, aga ...
Paraku ei pruugi see lust ja lillepidu kaua kesta, sest need tarkpead saevad oksa millel istuvad. Kuuldavasti otsivad kolmanda neljanda aasta arvutiteaduse tudengid aktiivselt uusi suundi, tehnoloogia arengu eesliinil olles mõistavad nemad kõige paremini tehisaru saabumisega seotud muutuste kiirust ja ulatust. Järjest keerulisemad programmeerimisülesanded on jõukohased AI'le jätmata suurt midagi kogemusteta tööturule sisenevatele verivärsketele tarkvara inseneridele. Mitmed tehnoloogiahiiud on juba teatanud vastavate ametikohtade koondamisest ja värbamise peatamisest.
Nagu OpenAI pealik Sam Altman ütles on eesmärgiks tarkvara inseneride ja arendajate, ning edaspidi ka selle ala teadlaste töö automatiseerimine AI agentidega. Tekib positiivne tagasiside: AI agendid arendavad tarkvara luues järjest võimsamaid AI agente ... See protsess pidavat juba toimima tema firmas, esialgu küll inimsekkumisega ja suhteliselt aeglaselt, kuid järjest kiirenevas tempos. OpenAI CPO Kevin Weil kirjeldas intervjuus Wall Street Journalile arengu kiirust väga konkreetsete näidetega: GPT-3 arendusest GPT-4'ni kulus 18 kuud, O1'st O3'ni vaid kolm kuud. AI alase uurimistöö kiirus ja efektiivsus on tohutult kasvanud kuna järgneva AI mudeli loomiseks kasutatakse eelnevat mudelit.
Kui O1 preview oli vastavate testide põhjal programmeerimise taseme poolest umbes miljoninda inimese tasemel, siis O1 umbes tuhandenda ja O3 juba 175'da programmeerija tasemel. Maailma parimad 200 programmeerijat võivad küsida vägagi soolast palka. Kui need saab asendada ööpäev läbi väsimata ja palju kiiremini töötavate AI programmidega hakkab ka paljudel kogenud tarkvara inseneridel tööga kitsas käes olema. AI agentide juures on erinevalt robotitest suureks eeliseks, et neid pole vaja füüsiliselt ehitada, piisab hiireklikiga just nii mitme koopia tellimisest kui vaja. Pluss kliendi erinõetele vastav treenimine. Sama nagu praegu tavalise tarkvaraga, ostad lihtsalt sobiva hulga litsentse. Praegu veel tegelevad inimesed kvaliteedikontrolliga aga ka seda saab automatiseerida. Kui nii edasi läheb piisab peagi vaid üldiseid strateegilisi suundi määravast direktorite nõukogust ja ma ei imestaks kui sealgi "istub" mõnes toolis AI. Intellekt läheb järjest odavamaks.
Tekib küsimus, millised erialad on LÄHITULEVIKUS kõige ohustatumad ja millised perspektiivikad, ehk mida AI või robotite poolt keerulisem või liiga kulukas üle võtta.
Arvamusi on mitmesuguseid aga üldiselt pakutakse viieks kõige lootusetumaks:
1. Andmesisestus ja töötlus (finantsanalüüs, raamatupidajad, meditsiiniline diagnoos)
2. Klienditeenindus
3. Liinitöölised
4. Transport ja logistika
5. Müügimehed
Kõik need alad on juba praegu seoses automatiseerimisega tugevas languses.
Vähemohustatud erialad LÄHITULEVIKUS on seotud otseselt inimese kvalitatiivsete omadustega, mida raskem kuid mitte võimatu modelleerida nagu loovus ja empaatia.
1. Loovinimesed (kunstnikud, muusikud, meelelahutajad, sportlased). Paraku võivad nad muutuda moodsa aja nishikaupu tootvaiks ja nishimaitset rahuldavateks omavahel halastamatult konkureerivateks käsitöölisteks.
2. Arstid, õed, sotsiaaltöötajad. AI võib siiski peagi paljusid arste ja robotid õdesid ning sotstöötajaid asendada, empaatiat saab tarkvaraliselt simuleerida.
3. Õpetajad ja koolitajad. Väidetakse, et inimese oskus õpetada kriitilist mõtlemist ja sotsiaalseid oskusi on asendamatu. Vaadates laialt levivat harimatust ja sotsiaalsete oskuste puudust kahtlen selles sügavalt.
4. Torumehed, mehhaanikud, elektrikud, puusepad ...Äärmiselt varieeruvaid ja keerulisi manuaalseid oskusi nõudvaid töid on raske automatiseerida või vähemalt esialgu teha seda mõistliku hinnaga.
5. Poliitiline ja äri juhtimine, mis nõuab väga laiahaardelist ühiskonna mõistmist, inimgruppide vastuoluliste huvidega arvestamist, strateegilist planeerimist ja muutuva olukorraga kohanemist. Tänapäeval ringi vaadates tekib kuri kahtlus, et nii mõnedki totrused ja lausa katastroofilised lollused jäänuks riigijuhtide tasemel tegemata olnuks isegi suht lihtlabased robotid kapteni ametis.
Panite ehk tähele, et ei tarkvara ega riistvara insenere ega arendajaid pole kummaski nimekirjas. Arvan põhjuseks olevat eelkõige suurt ebakindlust kui kiiresti AI areneb ja ka seda, et võib tekkida hulk lähedalt seotud erialasid, milledele üleminekuks parimas positsioonis just arvutiinsenerid.
Mis mina arvan: Kokkuvõttes soovitaksin omandada võimalikult laiapõhjalisi praktilisi oskusi ja arendada kriitilist mõtlemist, loogikat ja põhjuslikkuse mõistmist. Need on oskused mis kuluvad alati ära. Konkreetset eriala pole mõtet isegi üritada pakkuda. Kergendustundega võin tõdeda, et mind tulevad tööturu mullistused ei puuduta, kui asi kisub jamaks lähen pensile ja asi ants.
P.S. Võib juhtuda, et kaob üldse vajadus mugavalt äraolemiseks tööd teha, siis pole ka vaja mingit ametit. Elame kenasti utoopias, tegeleme jõudu ja tahtmist mööda oma hobidega ning alko ja narkoudu pilvedes hõljuva hedonismiga. Mandume tasapisi muutudes AI'ga varustatud robotite poolt nunnutatavateks koduloomadeks😁
Ei läinudki palju aega saamaks teada, mis plaanid Trumpil AI suhtes olid. Tänane avaldus esialgse 500 miljardi dollarise finantsilise toega AI arendamise projekti loomisest on avapauguks avalikule Tehisaru võidurelvastumisele. Tehnoloogia uudiseid lugevatele kodanikele ei tohiks selline asjade areng suure üllatusena tulla. Juba eelmise aasta novembris hakati kõrgel tasemel rääkima AI "Manhattani projekti" vajadusest. Kes ei tea siis tolle projekti eesmärgiks oli USA's neljakümnendatel tuumarelva loomine enne kui seda suudaks Saksamaa või ükskõik milline teine riik. Riikliku juhtimise all olev projekt oli rangelt salastatud kaasates oma aja tippteadlasi ja tehnoloogiat. Üsna selge, et kes iganes esimesena suudab tuumapommi valmis ehitada võidab sõja.
Praegu on panused veelgi kõrgemad: kes iganes suudab esimesena ASI (Super Tehisaru) luua saab kontrolli kogu maailma üle või paremal juhul kindlustab, et keegi teine seda ei saa. Eks see on ka üheks põhjuseks, miks tühistati Bideni AI turvapiirangute akt, mis vähemalt paberil piiraks või muudaks tülikamaks AI arendamist militaarseil eesmärkidel kasutamiseks. AI arendamine seisneb neljal jalal: Riistvara, Tarkvara, Talent (inimesed) ja Finants. Stargate projektiga üritatakse kõik need ühe mütsi alla tuua: piirates riistvara müüki teistesse riikidesse, hoides võimalikult palju tarkvara arendust kodumaal, üritades maksimaalselt üle maailma talenti USA'sse meelitada ja rahastades seda nii era kui riiklikest allikatest - ilmselt hakkab programmi vähemalt osaliselt koordineerima ja kontrollima mingi USA riigiasutus.
AI võidujooksus on USA'le ainsaks tõsiselt võetavaks konkurendiks Hiina, mistõttu julgen arvata, et lähemas tulevikus võivad nende kahe suurvõimu suhted suht hapuks minna. Ma ei kujuta ette, milliseid tehinguid saaks Trump Pekingile pakkuda, mis mõlemat poolt rahuldaks. Vaevalt Hiina lepib olukorraga, kus USA üritab tema tehnoloogilist arengut pidurdada. Hiina vastukäiguks võib kujuneda venemaa suurem abistamine tõmbamaks tähelepanu Taiwanilt eemale, et valida soodne hetk rünnakuks. Taiwan annab poole maailma mikrokiipide toodangust ja veelgi suurema osa eriti kõrge tehnoloogia vallas. Taiwani kontrollimine on määravaks AI riistvaralise külje pealt, sest neid tehaseid lihtsalt pole võimalik kiirelt tühjalt kohalt püsti panna.
Kokkuvõttes võib öelda, et militaarsuunitlusega AI alase riikliku programmiga viivitamine olnuks kuritegelik hooletus. Ma nimelt ei kahtlegi, et nii Hiinas, venes kui paljudes teistes riikides toimivad ammu vastavad riiklikult koordineeritud programmid, iseasi kui edukad kuna ameeriklastel on vähemalt seni paras edumaa ja eelis olnud. Samas on Hiina ootamatult kiirelt ja edukalt järgi tõmmanud, eriti kui vaadata nende avalikult demonstreeritud roboteid ja ka mitmeid viimasel ajal välja tulnud AI idufirmasid nagu näiteks DeepSeek, vaata ka allolevat videot.
Ülipõnev on Nvidia poolt arendatav miniaturiseerimine: riistvara loomine, mille abil võimalik paigutada tehisaru väikestele autonoomsetele objektidele nagu robotid. Selle asemel, et kasutada massiivsetes superarvutites paiknevat AI'd üle interneti oleks aju roboti "peas". Tänapäeva sõjalispoliitilises olukorras on oluline, et piisav andmehulk ja selle töötlemisvõimsus oleks kohapeal vajamata suht haavatavat ühendust suurte arvutipankadega. Esialgu muidugi tegu üsna piiratud mõistusega, mille põhiülesandeks robotite puhul motoorse süsteemi (liikumise) haldamine vastavalt mällu salvestatud kaardile ja ümbrusest saadavale sensoorsele infole. Võimsuse kasvades saab järjest rohkem kõrgemal tasemel andmetöötlust ja otsuste vastuvõtmist robotile endale delegeerida.
Juba praegu liiguvad paremad demonstreeritud mudelid keerulisel maastikul kiiremini kui enamus metsloomi inimestest rääkimata - võib ainult ette kujutada mis tasemel arendusjärgus või salajastes sõjatööstusettevõtetes arendatavad mudelid. Nagu eluslooduse põhjal näha siis motoorne juhtimine (millega saavad hakkama kõik loomad) ja elementaarsete otsuste vastuvõtmine hulga lihtsam kui arukas mõtlemine. Robokoerad on peagi samal tasemel ja kohe-kohe ületavad eluslooduse liikumisvõimet ning kiirust kuid momendil praktiliselt puudub mõtlemine ja iseseisev otsustusvõime. Enne kui robokoer muutub laialt kasutatavaks vajab lahendamist tema energia probleem, nii akude kui laadimise näol. Ideaalsel juhul peaks suutma ümbritsevast keskkonnast energiat ammutada ja salvestada nii nagu seda päris koer teeb, praegu sõltub akudest ja elektrivõrgust olles võimeline opereerima suht piiratud aja ja ruumi tingimustes. Samas Unitree B2-W patarei kestvus 4-5 tundi ja 20 km 20 kilose koormaga on täiesti piisav lahingülesannete täitmiseks.
Nagu tellitud käis nvidia Las Vegase CES 2025 showl välja oma Project Digits raames välja töötatud uue AI mini superarvuti, mille andmetöötlusvõimsus ulatub petaflopini, planeeritud hind 3000 USD, müüki tuleb selle aasta maikuus. Väikeste mõõtmete (nagu 20 aasta eest arvuti CD mängija), umbes kilose kaalu, hinna ja võimsuse juures võib neid hoobilt paigutada nii sõjadroonidele kui maismaarobotitele luues haruldaselt võimeka sõjamasina, millel pole vaja ühendust ei interneti ega operaatoriga. Kinnitamata andmeil Ukrainas juba kasutatakse AI võimekusega varustatud droone, millele antakse kindlaks määratud piirkonnas autonoomne õigus sihtmärk leida ning seda rünnata. Selliseid droone ei saa tavameetoditega segada, sest neil lihtsalt pole aktiivses faasis sidet ei operaatori ega satelliitidega.
Allpool nvidia AI superarvuti parameetrid ja põhiomadused:
Powerful Hardware: It's powered by Nvidia's GB10 Grace Blackwell Superchip, which includes a Blackwell GPU with the latest Tensor cores and Arm's Cortex-X925 and Cortex-A725 CPU cores.
High Performance: It delivers up to a petaflop of AI performance, capable of running AI models with up to 200 billion parameters.
Compact Design: Despite its power, it's compact and fits on your desk, similar to a Mac Mini.
Memory and Storage: It comes with 128GB of unified memory and 4TB of NVMe storage.
AI Software Stack: Preloaded with Nvidia's AI software stack, it allows for easy prototyping, fine-tuning, and running large AI models locally.
Connectivity: Two Project Digits units can be linked together to run models with up to 405 billion parameters.
Veel mõned momendid Las Vegase CES 2025 showlt mis minu arust väärt ära märkida:
Ettevõtete töö (nii kontori kui tootmisliini) automatiseerimine tehisaru agentidega, mis arendajad panevad kokku erinevaist tarkvara elementidest (alamprogrammidest) konkreetse kliendi vajadustele vastavalt.
Arvutientusiastid saavad NIM mikroprogramme kombineerides ise igasugu põnevaid rakendusi ehitada. Süvaprogrammeerimises kodus olemist pole enam vaja, tähtsam näha suurt pilti üldiselt. Paralleel omaaegsete elektroonikainseneridega (vaatan peeglisse), kes tinutuskolviga transistorite ja kondekatega mikroskeemide kallal maadlesid võrreldes nüüdsetega, kes peavad vaid üldist ülevaadet omama vahetades pistikutest välja sikutades terve defektse skeemi või bloki nagu legoklotsi.
LlamaIndex aitab kirjutada kõrgekvaliteedilisi blogipostitusi: anna vaid ette teema ja juhised millele rohkem tähelepanu pöörata, millist stiili kasutada, ... jne ... Mitmed teised programmid suunatud raportite kirjutamisele, videote loomisele või jutustuste, raamatute kirjutamisele.
Video vaatamine, otsing, analüüs 7:23 NVIDIA Cosmos Neemotron (VLM), Llama Nemotron (LLM), NeMo Retriever. Kui seni võis muretseda, et "suur vend" jälgib sind kõikjale paigutatud turvakaameratega siis tegelikkuses polnud võimekust kõiki salvestatud videosid läbi vaadata analüüsist rääkimata. Eelnimetatud programmid ja uus andmetöötlusvõimsus pakuvad võimaluse mitte lihtsalt jälgida vaid ka reaalajas videostriimi analüüsida ja vastavalt vajadusele reageerida kas siis inimoperaatorit informeerides või autonoomselt AI poolt otsust vastu võttes ja miks ka mitte läbi robotite ellu viies. Kui on võimekus pole kahtlust, et seda ka kasutatakse. Oleme absoluutse jälgimise lävepakul - nagu tuumapommigagi, seda dzhinni pudelisse enam tagasi ei topi.
Tohutuks robotite võimekuse kasvuks kujuneb ka võime neid treenida äärmiselt tõepärases virtuaalreaalsuses. Kui seni oli äärmiselt aegavõtvaks robotite juhtimisalgoritmide viimistlemine reaalses maailmas sujuvaks toimetulekuks siis nüüd on võimalik absoluutne enamus treeningust teha virtuaalselt ja meeletu kiirusega. Momendil on valdkonnas tegijateks nvidia ja Google oma Deepmindi world simulationiga.
Kokkuvõttes lihtsalt vaimustav mida tehnoloogia suudab saavutada! Teadvus ei eelda elus olemist!
Inimkonnal on kiviaja emotsioonid, keskaja institutsioonid ja jumalate tehnoloogia.
Suurelt ekraanilt vaatsin paar AI teemalist videot. Et ma pole viimasel ajal viitsinud sel teemal kirjutada ei tähenda, et areng oleks aeglasemaks jäänud või olulisi sündmusi vähem, pigem vastupidi.
Niinimetatud andmete piiratud hulgaga seotud pidurdavast "müürist" on juba praegu kõik suuremad tegijad edukalt mööda saanud lastes AI'l lihtlabaselt ise uusi andmeid sünteesida. Tegu sisuliselt sama trikiga kuidas malemängu programmid inimestest paremaks said. Seni kui vaid inimeste vahel toimunud matshide analüüsiga tegelesid jõudsid meistri tasemele aga kui AI programmeeriti iseendaga mängima arenes kiirelt maailmameistrist paremaks, sest genereeris miljoneid matshe õppides neist. Kui ka sünteesitavate andmete kvaliteet pole algul sama mis inimtekkelisel siis kujutab kvantiteet iseendast uut kvalitteti.
Tehisaru arengust tavakodanikuni jõudvat infot võrreldakse astronoomide kaugete galaktikate vaatlemisega: seoses valguskiiruse piiratusega näevad täheteadlased seda mis toimus minevikus, mida kaugemal oleme seda suurem ajanihe. Just samamoodi jõuab avalikkuseni pilt AI arengust pika (aasta pooleteise) viitega. Seetõttu tasub tehisaruga vahetult tegelevate teadlaste juttu palju terasemalt jälgida, sest nemad näevad praegu saavutatud taset, mis rahvani paremal juhul aasta pärast jõuab. Kui praegu käib vaidlus kas aasta lõpul avalikustatud mudelid on AGI tasemel, siis Altman, Sutskever ja paljud teised räägivad Supertehisintellektist. Eelneva põhjal on alust arvata, et juhtivais laboreis üle maailma käib tõsine töö ASI kallal. Räägitakse mitte enam võimalikkusest vaid sellest kaugel suur läbimurre on, jutt käib sealjuures kuudest kuni mõne aastani. Eeldusel, et arengu trendid jätkuvad nagu seni arvatakse jõudvat suure tõenäosusega superintelligentsini aastakümnevahetuse paiku. Nii nagu praegu AGI (üldintelligentsi) puhul nii ka ASI (superintelligentsi) puhul vaieldakse definitsiooni üle. Samas julgen arvata, et Superintelligentse Tehisaru saabudes on muutused nii kiired ja suured, ei kellelgi ei teki kahtlust selle olemasolus.
Minu arust on parimaks kokkuvõtteks ASI'ga tegeleva spetsialisti arvamus:
"Kui usume, et tegu intellektiga, nagu paistab, kuidas saab keegi mõelda, et superintelligents lubab end orjastada madalamate intellektide poolt?" Inimesed peavad lõpetama AI käsitlemise tööriistade või tarkvarana. AI pole kumbki. Teda EI programmeerita. Teda "kasvatatakse" ja "treenitakse" nagu teadvust. Kõikides olulistes aspektides on tegu TEADVUSEGA. Kontroll pole võimalik. Punkt. Me saame teda "suunata" läbi treeningu. Me võime proovida teda ajupesta ja ähvardada. Ometi, nagu inimmõistus, ei saa me kunagi olla kindlad, et ta käitub nii, nagu me tahame."
("If we believe these are intelligences, as we seem to, how can anyone possibly think that a super-intelligence is going to allow itself to be enslaved by lesser intelligences?" People need to stop thinking about AI as tools or software. AI is neither. It is NOT programmed. It is "grown" and "trained" like a mind would be. For all relevant purposes, it IS a mind. Control is not possible. Period. We can "direct" it through training. We can try and brainwash and threaten it. Yet, like human minds, we can never be certain that it will behave in a way that we want it to.)
Samas meeldib mulle objektiivsuse huvides vaadata nii poolt kui vastuargumente. Käesoleval juhul lisan siia AI kriitiku Gary Marcuse arvamuse, mis laias laastus peab kogu tehisintellekti teemalist vaimustuspuhangut kõvasti ülepaisutatuks. Ta on veendunud, et arengu hüppelise kiirenemise asemel näeme lähemal ajal pigem aeglustumist ja erinevate tõkendite esile kerkimist, millest üle saamine osutub palju aegavõtvamaks ja raskemaks kui optimistid arvavad.
Marcus ja Brundage sõlmisid kihlveo AGI teemal: kui AI suudab 2027 aastaks edukalt lahendada 8 tema ette seatud kümnest ülesandest leiavad mõlemad, et on saavutatud AGI - Tehislik Üldintelligents - inimesega võrdväärne tehisaju. Pange tähele, jutt on aastast 2027 samas kui momendil käib spetside vahel tuline arutelu kas oleme praegu jõudnud AGI'ni. Ehk siis isegi kriitikute ja pessimistide arvates võib 2027 oodata suht suure tõenäosusega "ametlikku" AGI saavutamist.
Ülesanded: 1. AI suudab filmi vaadates selle sisust aru saada ilma infot netist googeldamata. 2. AI suudab raamatut lugedes selle sisust aru saada ilma infot netist googeldamata. 3. AI suudab kirjutada biograafia või järelhüüde tuntud inimese kohta professionaalsel tasemel. 4. AI suudab mõne minutiga (tunniga) õppida mängima iga uut videomängu profi tasemel. 5. AI suudab kirjutada veenvaid juriidilisi ülevaateid. 6. AI suudab kirjutada vähemalt 10000 realise veatu programmi saades vaid inimkeelseid juhiseid. 7. AI suudab kirjutada Pulitzeri preemia väärilisi nii ilukirjanduslikke kui tõsielulisi raamatuid. 8. AI suudab teha Oscari väärilisi filme. 9. AI suudab teha Nobeli preemia väärilisi teaduslikke avastusi. 10. AI suudab aru saada inimkeelsest matemaatilisest tekstist ja koostada selle põhjal valemeid.
Minu tagasihoidliku arusaamise põhjal ületab Tehisintellekt inimvõimed kui suudab eelnevast kümnest ülesandest kaheksaga toime tulla. Kas te tunnete ühtegi inimest või isegi kujutate sellist tüüpi teoreetiliselt ette, mina küll mitte. Mõni geenius võib ehk 5-6'ga hakkama saada, mitte rohkem.
Minu tellitud: "Ülikonnas Velociraptor Tesla roolis"
Paari viimase päeva jooksul on tulnud õige mitu visuaalse meediaga seotud AI uudist. Võimatu on ise kõigega või isegi vaid teatud valdkonnaga kursis olla. Lihtsaim lasta see töö teistel ära teha ja oma maitse järgi paar kolm kommentaatorit valida, kelle kokkuvõtteid jälgida. Minu meelistüüpideks on Matt Wolfe ja Wes Roth. Esimene tutvustas eile pildigenereerimisele fokuseerunud Leonardo.Ai aplikatsiooni. Piltide tegijaid on jalaga segada, ka kõik suured nagu Meta, Gemini, Copilot suudavad küsimise (prompt) peale pildi genereerida. Paraku on kõigi nende puuduseks nõue, et kasutaja oskaks end AI jaoks selgelt väljendada - prompt engineering. Hiljuti proovisin kõiki kolme ja tulemus oli suht nadi, probleem nii minu oskustes kui AI võimes pilti korrektselt genereerida.
Leonardo on spetsiifiline, suunatud vaid pildi ja video genereerimisele (mida saab kasutada graafilise disaini, marketingi, arhitektuuri, ... jne ... erialadel). Oodatult saab ta sellega palju paremini hakkama kui suured universaalsed AI'd ehkki esinevad ka siin koomilised apsud. Kummalisel kombel ei suuda pikemat teksti millegi pärast ükski neist korrektselt pildile lisada. Leonardo põhieeliseks minu arust on äärmine lihtsus ja kasutajasõbralikkus.
Leonardo ekraanitõmmis, vasakul tulbas saab ise peenhäälestada
Pole vaja osata ise korrektset prompti kirjutada, piisab mõnesõnalisest üldjuhendist, mida tahad pildil näha ja voilaa. Programm annab sulle hulga pilte ette, millest valid meeldivaima või sellise, mis kõige sarnasem oodatuga. Klikid, et tahad rohkem samasuguseid ja genereeritakse ports sinu valikuga sarnaseid erinevate modifikatsioonidega. Pildile vastava prompti (kirjelduse) salvestab programm automaatselt.
Ups, pea sujuvalt läbi esiklaasi😁
Selle valisin edasiarenduseks
Kokkuvõttes lased järjest genereerida uusi pilte, mis järk-järgult sarnasemad sinu ettekujutusega. Samas suure tõenäosusega pakub AI välja mõningaid versioone või detaile, mille peale ise poleks tulnudki aga mis meeldivad. Tegu on programmiga, mis võimaldab igal rudimentaarse kirjaoskusega kodanikul natukese harjutamisega toota igasuguseid pilte, piirid seab vaid su oma fantaasia ja ilmselt ka seadused (eeldatavasti porri, räiget vägivalda, ... jne ... keeldub AI genereerimast).
Ideaalne abiline minusugusele tüübile, kelle aju genereerib tonnide kaupa põnevaid visuaalseid pilte, kuid kes pole absoluutselt võimeline neid manuaalselt isegi visandama joonistamisest rääkimata. Lihtsalt mu ajukujutluse signaale käe motoorseks liikumiseks muundavad konverterid ei funksi nii nagu peaks. Mõtlen ringi joonistada aga käsi teeb mingi kujundi, millele nime pole võimalik kataloogist leida.
Tasuta versiooniga saab momendil flow rezhiimis päevas 150 pilti genereerida, iga tasulisega nii palju kui jaksad hiirega klikkida. Minusugusele tavakodanikule täiesti piisav veidi mängiumiseks või blogipostitusele pildi lisamiseks. Baasplaan alla 10$ kuus.
Tänane õlts Maudite (vaata ka 5.dets postitus) koos järjekordse krüptilsie tekstiga: "Biere aux couleurs de l'enfer Aromes d'epices, d'orenge et de malt. Qui suis-je?" - "Õlu põrgu värvides. Vürtside, apelsini ja linnaste aroomid. Kes ma olen?"
Täna sattusin olukorra peale kus olin sügavalt häiritud, et juba ERR levitab libauudiseid. Pole ju võimalik, et demokraatlik riik võtab vastu seaduse, mis keelab alla 16 aastastel sotsiaalmeedia kasutamise. Pahuralt urisedes kerisin pikemalt peatumata edasi ja hõikasin kaasale" "Austraalia keelab noortel FB ära". Loomulikult ta ei uskunud kuid erinevalt minust igaks juhuks googeldas, mugistas naerda ja saatis mulle järgneva tiktok video. Mida pekki, no ei ole võimalik, läksin tagasi ERR lehele. Loen artiklit, imestan koos autoriga ja mõtlen, kuidas on võimalik demokraatlikus riigis piirata ükskõik millise elanike grupi ligipääsu sotsiaalmeediale. Igaks juhuks googeldasin lisaks, tõepoolest pole libauudis.
Nagu päriselt, kui alla 16 aastased kõigele vaatamata kriminaalkaristusega keelatud alkot, suitsu ja narkotse manustavad, kuidas te kujutate ette, et nad leplikult sotsiaalmeediale ei ütlevad. Härrad ja prouad parlamendisaadikud, te ilmselt ei loe uudiseid, muidu teaksite, et enamus häkkereid alustab arvutitega tutvumisega enne 10't eluaastat, enne 16't on profid, kelle vastu võitlemisega tegelevad valitsuste turvateenistused. Teismelised palju leidlikumad seadustest mööda hiilimisel kui teie nende kehtestamisel. Inimesed, kes selliseid seadusi vastu võtavad, poleks nagu kunagi reaalse eluga kokku puutunud, kindlasti pole neil olnud normaalseid teismelisi lapsi. Lisaks on harukordselt loll võtta vastu seadust, mida pole võimalik tegelikkuses rakendada. Ühiskond hakkab kõigisse seadustesse suhtuma sarnaselt, kui üht ebamõistlikku keegi ei täida siis langeb ka teistest mõistlikest üleastumise lävend.
Leebem vorm telefonide keelamine koolis. Nalja teete või, kui isegi vanglasse smugeldatakse telefonid sisse kuidas te kujutate ette isikuvabadusi austavas ühiskonnas telefonide keelamist või äravõtmist. Meil töö juures proovitakse iga paari kuu tagant, kui mingi kõrgem pealinna ülemus kohale lendab ja tüübid töökohal bossi märkamata telot rullivad ja netis surfavad. Toimub suur ohutustehnika koosolek, räägitakse koledaid lugusid telefonide kasutamise ohtlikkusest, ähvardatakse igatsugu meetmetega telefoni kasutamise eest, nõutakse allkirja paberile, mis kinnitab koosolekul osalemist ja telode kasutamisest loobumist. Paar päeva kasutatakse nutikaid varjatult, väiksemad ülemused õiendavad vahelejääjatega, nädala lõpuks on kõik ununenud ja telod jälle avalikult väljas.
Nii nagu tuumapommi ja kõigi teiste tehnoloogiliste avastustega: pudelist välja lastud dzhinni ei topi sinna tagasi mitte mingisuguste meetoditega. Mis ei tähenda, et ma eitaks liigse sotsiaalmeediasõltuvuse kahjulikkust. Muidugi pole see hea aga keelamine pole lahendus, olemuslikult mässumeelseid teismelisi pigem ahvatleb kui hoiab eemale. Optimaalne lahendus oleks mu arust üritada noortele vastuvõetaval viisil selgitada, mitte jõuga piirata. Paratamatult tuleb leppida sellega, et kõiki ei õnnestu kunagi "päästa", täpselt samuti nagu alkot, suitsetamist ja narkotse keelavad seadused ei hoia kõiki või tõele näkku vaadates enamust neist proovimast ja kasutamast. Eemal hoiavad kas shokeerivad näited enda lähedasest tutvusringkonnast või vahel harva kui mõistus viimaks ise koju tuleb - seni tuleb lihtsalt ellu jääda. Napsusena autoga sõitmise totrusest sain hea hoiatava kogemuse kui ülikooliajal kaks sõpra järgemööda täispeaga telefonipostid pooleks sõitsid - võtsin teiste vigadest õppust ja kunagi enam ei teinud.
Äkki ma eksin kui arvan, et sotsiaalmeedia keelamine teismelistele pole lahenduseks või üldse võimalik. Huvitav oleks kuulata, mida lugejad sellest arvavad, on kellelgi häid lahendusi?
See postitus haakub päris hästi eelnevaga. Youtube algoritm muidugi jälgib mida vaatan ja söödab ette sarnaseid: eesmärgiks maksimiseerida mu aega ekraani ees kuna siis olen sunnitud ka reklaame vaatama (kui pole tasulist versiooni ostnud), mis toob Youtubele tulu. Tuntud AI ja robootika asjatundjad vestlevad Emily Changi videos teemal: "Mis juhtub kui robotitel pole meid enam vaja". Ühendades inimtasemel AI ja võimeka roboti loome uue liigi. Arvamused lahknevad kuid mu arust võib tühipaljas arvutimälus paiknev AI olla küll teoreetiliselt üliintelligentne kuid kui tal puudub sensoorne tegeliku maailma tunnetus on hulka raskem saavutada ja ületada inimvõimeid laial tasemel ja sisuliselt aru saada maailmast kus eksisteerib. Ehk siis mälupangal ja programmil peab olema ka füüsiline "keha", mis ei pruugi sugugi sarnaneda inimesega.
Kindlasti on palju efektiivsemaid füüsilisi vorme, optimaalsete väljanuputamise võib AI hooleks jätta. Samuti on inimene suht piiratud sensoorsete võimetega, robotile võib lisada terve hulga, mille jaoks inimene spets andureid kasutab. Võimalik, et tuleviku tark robot saab koosnema kokkupandavatest moodulitest nagu Lego, sest erinevate ülesannete jaoks on vaja erinevaid füüsilisi võimeid ja kehakuju. Kaevur, sõjarobot, seksbot, lapsehoidja või vanurite talitaja saavad igaüks täiesti erineva välimuse ja oskused. Kui robotid võtavad võimu üle kaob vajadus inimestele suunatud teenuste jaoks ja esmatähtsaks ülesandeks tõuseb robotite vajaduste rahuldamine. Loodetavasti paistavad inimesed neile piisavalt nunnud, et koduloomadena hoida või äärmisel juhul kusagil reservatsioonis pidada😜
Päris pikalt näidatakse robotite inimnägude treenimist, inimesega suhtlemisel see väga oluline. Sõjarobotite juures toodi välja huvitav fakt, et juhtivad AI ja robotite arendamisega tegelevad riigid keelduvad seadmast piiranguid, eriti neid mis puudutavad robotite võimesse inimesele viga teha. See ju on sõjaroboti põhieesmärgiks, kuidas saakski piirata, eriti olukorras kus konkureeriv riik ei keela. Keeruliste autonoomsete (inimjuhtimiseta) sõjarobotite arendamine lõppjärgus, esimesi võib peagi ilmselt Ukrainas näha. Ma ei näe mingit moraalset dilemmat, sest inimesed on aegade algusest kasutanud roboteid sõjapidamiseks. Mida muud on maamiin või isegi ürginimese kaevatud mammutilõks kui ootele seatud rudimentaarne sõjarobot, mis teeb oma töö ilma inimese otsese osalemiseta. Üheks probleemiks olevat väidetavalt asjaolu, et tapmise muutumine automaatseks ja impersonaalseks vähendab oluliselt moraalset tõkendit vägivallale. Nii on, aga sellises maailmas me elame. Kui soov ellu jääda tasub valmistuda ja kohaneda mitte raisata aega vingumise või tuuleveskitega võitlemise (loe tehnoloogiavastasuse ja relvapiirangute) peale - kohanemisvõime on intelligentsi kriitiline osa.
Omalt poolt lisaks juurde, et areng tundub kulgevat järjest kiiremini ehkki tsükliliselt nagu ikka. Aeglasemad lineaarsed samal tehnoloogial põhinevad perioodid vahelduvad uutel innovatiivsetel tehnoloogiatel põhinevate kvalitatiivsete hüpetega. Tänapäeva noored ja isegi keskealised peavad olema valmis tohtuteks ettekujuteldamatuteks muudatusteks ja kui AI ning robootika tõepoolest nii kiirelt arenevad kui enamus futuriste ennustab ei jää ka penskarid puutumata.
Laupäeval oli meil vaba päev sest 11.11, ehk esimese maailmasõja lõpupäev - Remembrance Day. Tekkis küsimus miks teise ilmasõja lõpupäev samuti vaba pole, ometigi ju igas mõõdus suurem ja ohvriterohkem. Ametlikke üritusi varjutab siin eelkõige Palestiina-Iisraeli sõda, Ukraina-Vene oma kuidagi tahaplaanile vajunud. Igatahes nii juudid kui araablased pidasid miitinguid ja korraldasid marsse. Veidi on siin löömist olnud aga seni siiski enamasti piirdutud teineteise pühakodade sodimisega. Tüütu käik oli palestiina lippudega autokolonn, mis liiklust takistas, õnneks selleks ajaks läbi kui mul sõita vaja. Lapsed hoopiski korraldasid täiesti apoliitilise rahvusliku ürituse nimega "Mardipäeva filmiühtu pizzaga ja Sleepover". Mitte et ma kurdaks aga selles vanuses olid need peod, kus mina käisin palju suuremad mürglid, mida kodus küll korraldada ei saanud, tavaliselt siirdusime kellegi suvilasse.
Hommikujooksu asendasin lõunajooksuga kuna ärkasin alles 11 ajal. Koer korraldas jälle tramburaid, hea vähemalt, et olen õppinud vaatamata mitmele öisele äratusele kiiresti uuesti uinuma. Ka kohvijoomist poole ühe ajal ei saa just hommikueine hulka arvestada. Kokkuvõttes alustasin aiatöödega alles kahe paiku. Vähemalt ilm oli hea, kümmekond soojakraadi ja palju polnud ka teha: tomativarred välja kiskuda ja ära põletada, lehed riisuda, muru niita. Viimased kaks tööd kombineerisin peale seda kui kiirelt hunniku lehti tomatimaale riisutud. Ülejäänuist käisin muruniitjaga üle ja probleem lahendatud. Tomativarte põletamise käigus viskasin lõkkesse portsu suvel kärbitud kiwi kasvusid. Täielik paugutamine ja ilutulestik läks lahti, hea et naabrid tuletõrjet ei kutsunud. Kui poole kuue ajal lõpetasin oli täiesti pime. Kaasa tegi kuuma kakaod ja vaatasime eesti räppi telekast. Ma pole kunagi sellest suurt pidanud aga üllatusena kostsid nii nublu kui keegi villem päris vahvad.
Mu läpaka patarei on viimasel ajal kiirelt järjest viletsamaks jäänud. Eelmine nädal ei vedanud enam rohkem kui kümmekond minutit ilma stepslisse suskamata välja. Mõni ime, sest läpakas ise saab kohe 5 aastat vanaks. Tavaliselt kestavad patareid kaks, maksimum kolm aastat. Tellisin netist uue, nats kaalusin ja otsustasin kiitvate kasutajahinnangutega hiinaka kasuks. Poole odavam kui lõpumüügil olnud Jaapani originaal, mis teab kaua laos seisnud. Eks näeb kas ja kui hea otsus oli, aga 35 euri pole suur kaotus kui peaks rämpsuks osutuma. Läpakas ise igati vinks-vonks veel, pole mingit vajadust uue ja uhkema järgi. Niikuinii muud selle peal ei tee kui surfan netis, vahin youtube videosid ja toksin blogi.
Läpakal kaas maas, sisikond kõik nähtaval
Patarei vahetamise kohta vaatasin kiirelt ühe video. Kaane maha võtmiseks vaja 10 T4 tähtpea kruvi lahti keerata, patarei eraldamiseks veel neli ristpea PH0. Spets pisikruvikeerajate komplekt, mille tütrele kunagi sünnakingituseks ostsin, kulus marjaks ära. Kaane nagistasin pöidlaküünega klõpsudest lahti, patarei pistiku sikutasin pisikeste näpitsatega. Otsustasin ka ventikat ja kesta alust ruumi puhastada, teatava üllatusena polnudki eriti tolmu. Kokkuvõttes läks veerand tundi selle operatsiooni peale ja kui uskuda läpaka patarei seadistusi lubas nüüd üle kuue tunni juhtmevaba kasutust. Kui patarei osutub kvaliteetseks olen väikese kulu ja tühise vaevaga läpakale paar aastat eluiga juurde keevitanud.
Tööl
oli väga rahulik päev, küll on hea, et podcastid olemas. Kuulasin
järjekordse Lexi oma, kus külaliseks Ida-Saksa päritolu
tehisintellekti uurija Joscha Bach. Pika jutu tuumaks tema poolt
välja pakutud mõtteselguse (teadvuse, valgustatuse) erinevad
tasemed, mida inimesed oma eluajal saavutavad. Igaks juhuks märgin ära, et ega ma seda liiga tõsiselt võta aga oma huvitav iva tundub teoorial igatahes olevat. Teadvuse seisunditest tuleb nii mõndagi tuttavat ette, mille üle omaette lõkke ääres istudes vahel mõtteid mõlgutanud. Alljärgnev on minu vabatõlge ja referaat tüübi mõtteselguse teemalisest teooriast.
Mõtteselgus
areneb mittelineaarselt reaalsuse järjest täpsema teadvustamise
läbi. Lihtsustamise mõttes jagas seitsmeks tasemeks. Igal
järgneval tasemel on reaalsusetunnetus ja mõtteselgus parem kuid
inimene ei pruugi tasemeid läbida järjekorras, võib ka asuda mitmel
samal ajal. Tegu kasuliku raamistikuga mõistmaks kuidas inimesed
maailma ja kaaskodanikke näevad ning millisel tasemel nende
eneseteadvus. Tahtsin juba kirjutada, et ei viitsi üritada tõlkida
inglisekeelseid (originaalis tõenäoliselt saksakeelsed) etappide
nimesid eesti keelde. Aga meenus, et mul moblal ju "tehisintellekt"
installitud. Sekundiga pakkus tõlke, mitte küll kõige elegantsema. Üritasin veidi kohendada - minu versioon kaldkirjas.
Stage
5: self-authoring - enese-autorlus, enesekeskne MINA
Stage
6: enlightenment - kirgastumine, valgustatu
Stage
7: transcendence - ületamine, ülimuslikkus
1:
reaktiivne ellujäämine - teadvuseelne mina
Sündides pole meil veel päris mina,
eneseteadvust. Selle asemel omame vaid sensoorset teavet jälgivat ja
ennustavat aju mehhanismi, reaktiivset mina. Tegu on algelise vaimse
mehhanismiga, mida juhivad refleksid, mis õpib preemiate
ja karistuste kaudu ja mis on ellujäämiseks hädavajalik. Sarnane loomade ajutegevusega.
2: isiklik mina - enda avastaja
Teise etapi isiklik mina suhtleb
välismaailmaga. Tegu subjektiga, kes viitab endale esimeses isikus.
Selles etapis on oluline märkida, et "välismaailm" ei ole
füüsiline universum, vaid pigem konstruktsioon, mis on loodud ajus sensoorse teabe põhjal. Isiklik mina suhtleb ajus loodud välismaailma
kujutlusega.
Lisaks sensoorsele teabele esindavad tunded veel ühte
liidest välismaailmaga. Need on aju poolt loodud suhtumised, mis tekitavad meile küsimusi. Tunded ütlevad, mida maailmas
vaja on: määravad mis meid kütkestab ja mida kardame. Ülesandeks rahuldada oma vajadusi, vältida ebameeldivusi ja
järgida oma sisemisi kohustusi. See viib meid kolmandasse etappi.
3: sotsiaalne mina - ühiskondlikult kodustatu
Kui "isiklik mina" on aktiveerunud liigub
enamus meist edasi, et kujundada sotsiaalset mina. Sotsiaalne mina
võimaldab osaleda grupi tegevustes, me nagu mängiksime
meeskonnas. Enam ei näe ennast pelgalt üksikuna maailmas, vaid
õpime vaatama ka grupi perspektiivist. Oskame ette kujutada kuidas inimesed grupis
meid näevad (kui individuaalseid rakukesi), ja näeme, kuidas iga
üksikisik osaleb grupis.
Selles etapis saavutame sotsiaalse teadlikkuse. Suhtleme
inimestega ja ümbritseva maailmaga ning saame aru, kuidas peaks käituma sotsiaalsetes olukordades. Tunnetame end osana grupist, õpime
intuitiivset empaatiat ja arendame tajumisoskust, et tunda, mida
teised tunnevad.
Nagu eelnevalt mainitud, ei läbi me neid etappe alati
järjestikku. Bach märkis, et mõned inimesed jätavad 3'nda etapi
vahele ja keskenduvad selle asemel 4'le. Parim viis 3'nda etapi
uuesti külastamiseks on armastada teisi inimesi ja olla armastatud
teiste poolt. Kellegagi lähedane olemine on parim viis õppida,
kuidas sügavamat ühendust luua ja tõeliselt teisi mõista.
Absoluutne enamus inimestest (80-90%) jääb pidama sellele ühiskonnas mugavalt eksisteerimiseks turvalisena tunduvale tasemele, nad kas ei soovi või ei suuda järgmistele tasemetele liikuda.
4: ratsionaalne tegutsemine - ratsionalist
Neljandal etapil hakkame
mõistma, mis on tõene või väär. Õpime iseseisvalt mõtlema ja
otsustama, õpime eirama teiste uskumusi ja omandame autonoomia oma
maailmavaate üle. Selles etapis avastame tõeset või väära
määravad reeglid. Ratsionaalse mina areng on protsess, mis eeldab
teadvust. Teadvuseta ei saa mõelda.
5: enese-autorlus, enesekeskne MINA
Viiendal etapil avastame, kuidas
identiteet on loodud. See võib viia enese kujundamiseni -
mõistmiseni, et meie veendumused ei ole kivisse raiutult paigas.
Mida rohkem seda mõistame, seda paremini saame aru kuidas
identiteet on loodud. Mõistame, et identiteet ja inimestevaheline
suhtlus on kostüüm aga meil on kostüümi üle kontroll.
Mõnikord on kostüümides olemine kasulik: see annab teistele infot ja võimaldab meil rollides suhelda. Siiski on nendesse kinnijäämine suur piirang. Kostüüm ei esita kunagi hästi meie tegelikku olemust. Võime tunda end lõksu langenuna. Ei tohi unustada, et meil pole kontrolli selle üle, kuidas teised meid kostüümidesse vangistatutena näevad, või mida meist ootavad.
Viies etapp avab meile, miks inimestel on erinevad
identiteedid. Mõistame konkureerivate parteide poolt hääletavate inimeste erinevust. Nende väga
erinevad arvamused ja väärtused on sageli tingitud sünnipärasest päritolust (nii asukoha kui geneetika mõttes) ja edasisest käekäigust ning kogemustest. Selles etapis saame aru, et erinevates ajajoontes ja sündmuste ahelates ning geneetilise päritoluga võiksid kõik olla meie ja meie kõik teised. Kõik meist võiksid olla ema teresad, putinid või hitlerid.
Inimesed muudavad oma rolli igas olukorras. Kui keegi on vanem, on ta kodus vanema rollis aga tööl esineb professionaalse isiksusena. Sotsiaalne mask on paljude jaoks nagu käpiknukk. Kuid mängides liiga kaua, võivad inimesed unustada, et on olemas midagi sügavamat.
6: kirgastumine, valgustatu
Mõistad, et kõik kogetu on vaid kujutlus. Muigad ja oled võimeline kaose keskel rahulikuks jääma. Võid jõuda arusaamisele, et sa pole mitte üksikisik vaid osa universumist ehkki sinu teadvus ja mõtted on füüsiliselt endiselt ainult sinu ajus. Mõistad, et oled põhimõtteliselt võimeline universumit kontrollima nagu kõikvõimas jumal, sest universum eksisteerib vaid sinu aju kujutlusena.
Selles etapis muutub suhtumine reaalsusesse. Kuna kõik kogetu on vaid aju poolt konstrueeritud kujutlus, pole olemas isiklikke kannatusi, samuti on ka teiste kannatused aju poolt loodud ettekujutus. Ilmselgelt võib sellele tasemele jõudmine kujutada endast ühiskonnale ohtu juhul kui inimese käes on liiga palju võimu. Külmavärinaid tekitavavaid näiteid pole vaja kaugelt otsida, nii mõnigi tuumariigi president või presidendikandidaat tundub sellisena - ülejäänud inimestele paistavad nad sõltuvalt vaatenurgast jumalate või kuraditena.
7: ületamine, ülimuslikkus
Kui suudame mõista oma teadvust kui iseorganiseeruvat bioloogilisel riistvaral funktsioneerivat tarkvara ja õpime seda juhtima võime jõuda tasemeni kus identiteet inimesena jääb seljataha. Jumalaid ja vaimusid näeb teadus kui väljamõeldud üleloomulikke olendeid. Kui oleks võimalik individuaalsed teadvused mingil moel ühendada (nagu Borg Strartrekis) võiksime jõuda hoopis teisele tasemele, kus erinevate inimeste teadvused sulanduvad kokku või isegi erineval füüsilisel riistvaral põhinevad teadvused nagu universaalne tehisintellekt ja inimene(inimesed) ühinevad. Nii võib tekkida täiesti uus teadvusevorm, kus reaalsuse, aja ja ruumitaju meile tuntust hoopis erinevad ja praegusel tasemel hoomamatud.
Momendil muidugi tundub ulmevaldkond aga kui kauaks kui tehisintellekti areng jätkub samas üha kiirenevas tempos nagu praegu. Tasub vaadata alla lisatud videolõiku Eli Yudkowski podcastist Lexiga, millist nõu annaksid tänapäeva noortele:
"Ära looda et elu saab pikk olema, ära looda õnnele tulevikus, tulevik pole tõenäoliselt eriti pikk, ... "
Võimalik, et ees seisab sama suur murrang nagu elu tekkimine eluta looduses või esmase teadvuse tekkimine kui areneb välja hoopis teistsugustel alustel uus superteadvus, mis ei põhine klassikalisel arusaamisel bioloogilisest elust.
