Monday, December 23, 2013

Toronto Toomaöö Jäätorm

Võimas leinapaju sai rängalt rappida
Eesti keeles ei oska mõistlikku vastet sõnale Icestorm leida, seega kasutan otsetõlget. Tegu on sihukese loodusnähtusega, kus soojem (plusskraadises) õhumass on kiilunud end külma pilve ja maapinna lähedal oleva külma õhumassi vahele. Pilvest sadav lumi sulab allapoole langedes soojas õhus kuid jõudes alumisse külma õhumassi jahtub maha sellise temperatuurini, et pisemgi häiritus jäätab tilga pea momentaalselt. Tegu alajahtunud (supercooled) vedelikuga. Seega jäätub veepiisk esimesel kokkupuutel, milleks võib olla nii puuoks, elektriliin kui ka maapind.

Tavaliselt ei kesta sellised harukordsed klimaatilised olud eriti kaua ja tihtipeale tekkib vaid õhuke "musta jää" kiht teedele või kerge jäide okstele ning muudele pindadele kuhu alajahtunud vihm langeb. Vahel aga liiguvad vastavad õhumassid eriti aeglaselt lastes "jäävihmal" suht pikka aega sadada, mistõttu tekkiv jääkiht võib õige paksuks ja seega raskeks kujuneda.

Toronto piirkonnas algas jäävihm 21 detsembri, ehk Toomapäeva õhtul ja kestis üle 12 tunni, jääkihi paksus ulatus sõltuvalt asukohast poolest sentimeetrist kolme sendini. (Võrdluseks "sajandi" jäätorm Quebeckis kestis 1998 aastal 5'st 10'da jaanuarini, kusjuures jäävihma sadas kokku 80 tunni jooksul, jääkihi paksus ulatus 6 kuni 12 sentimeetrini!!!) Ühesõnaga käesolevaga polnud tegu mitte niivõrd eriliselt võimsa kuivõrd siinsele piirkonnale ebatavalise juhtumiga.

Jää glasuuritud auto
Loomad uudistamas, suuremad oksad
pole veel murdunud ja alla kukkunud
Pühapäeva hommikul kui tahtsin tööle sõita avastasin, et auto on kaetud sendi paksuse jääkihiga. Kuna teed olid jääs, oleksin niikuinii hiljaks jäänud ja lisaks ka elekter öösel läinud, otsustasin koju jääda. Kahju oli küll lasta vett vedama võimalust veel kahte lisapuhkusepäeva juurde teenida aga samas polnud selle nimel mõtet taoliste teeoludega riskida. Kobisin kiirelt tagasi teki alla kaasa kaissu, maja oli juba jõudnud mitu kraadi külmemaks minna. Gaasikütet juhib ju elektroonika, mis teatavasti elektri puudumisel ei tööta.

Kõrvaltänaval
Ületee naabri majaesine
Kümne paiku hakkas väljast aegajalt imelikke mürtsatusi kostma. Läksin vaatama, oksad murdusid suurte puude küljest ja prantsatasid maha. Ületee naaber kraapis parasjagu oma Mersa akent jääst puhtaks kui talle ports pisemaid jäätükke pähe sadas. Vana ei mõelnud kaua, kargas autosse ja tagurdas jääs aknaga poolpimedalt garaazhi. Just õigel ajal sest kostis ragin ja pirakas oks sadas maha sinna kus enne auto oli, pool kõrval oleva mikrobussi katusele lüües pleki lömmi.

Jääga kaetud hekk

Sihukeste põnevate sündmuste peale oli uni läinud, võtsin fotoka ja panin koerale rihma ning papud, et minna kaema, kas saab uudiskõlbulikke fotosid. Vahepeal prantsatas veel paar oksa siin ja seal alla. Maja ees tegin meie kuusekestest ja koerast ning kassist pilte. Proovisin just saada head fotot kuusest tänava poolt kui kuulsin raginat, polnud aega ringi vaadata, pistsin punuma meie maja poole. Selja taga raksatas pirakas ront vastu maad, kurat peab ettevaatlik olema, nii entusiast ma ka pole, et valmis kunsti nimel ohvreid tooma.

Lehtpuu "tõrud" jääs,
Lumehelbed kaunistuseks
Jäidisega kaetud kuuseoksad
Koeraga jalutama minnes kukkus siin ja seal oksi maha, jäätükke rabises pidevalt. Lõpuks ei saanudki eriti kaugele minna, sest meie tänaval palju suuri puid, mille oksad väga kahtlaselt tee kohal jää raskuse all kaardus. Tagasi maja juurde jõudes sain just sisse kui käis eriti vägev pauk, minu reie jämedune haru võttis ületee tüübi elektrijuhtme puhtalt maha tõmmates ka seina juppe ja vihmaveetoru kaasa. Kurat asi on tõsine, infi sai mõnda aega moblaga, aga siis said meil akud tühjemaks ja levi kadus, ilmselt langesid moblamastid rivist välja. Igatahes tundus, et suur osa Torontost on ilma elektrita. Nüüd oli päris hea meel, et kevadel meie majaesine suur poolkõdunenud vahtrapuu maha võeti.

Lehed jääs
Mustad marjad glasuurikihi all
Süüa ei saanud teha, elamine läks jahedaks, pakkusin välja kohvikusse hommikusöögile sõitu. Lapsed olid nõus aga kaasa muretses teeolude pärast tuues ka välja probleemi, et kus me teame, kas kohvikutes on elektrit. Ega ei tea, aga proovida ju võiks, teeolude pärast ma ei muretsenud, ainult oli vaja kuidagi mahasadanud puuokstest ja elektriliinidest mööda manööverdada. Ikeas oli elekter ilusti sees, saime kuuma joogi ja lihapallide ning röstsaia eine.

Kodus tagasi hakkasime arutama, mis edasi saab. Kui elekter ei peaks tagasi tulema, siis peab maja soojana hoidmiseks miskit ette võtma. Esimene võimalus, mis pähe torkas, oli grilli tuppa lohistamine. Paraku selle gaasiballoon tühi, pole hullu, uue saab alati osta. Süüa saab nii grilli kui ka matkapliidiga teha. Enda pärast suurt muret polnud, sest meil kõigil magamiskotid mis taluvad miinuskraade, lisaks hunnik suusariideid. Pikema külma korral pean veetorud tühjaks laskma, et need lõhki ei külmuks.

Tänavad meie rajoonis

Otsustasime tuttavate juurde minna, et vähemalt moblad laadida, kui neil peaks elektrit olema. Nüüd aga oli levi lõplikult lännu. Ei miskit, sõitsime nende maja ette lootuses, et vana malevasõbranna mind selle ilmaga ukse taha ikka ei jäta. Vanem plika mainis: "Liivi on cool, tema ei ehmata kui ootamatult sisse sajame". Kohalikus Canada kultuuris pole küll taoline teguviis kohe üldse mitte viisakas. No muidugi kutsuti meid sisse, ehkki pererahvas parasjagu remonti tegi. Meil oli enne olnud kavas kesklinna õhtusöögile minna, aga olime sunnitud sellest ära ütlema, ei tahtnud pikka maad sõita ja samas metroo puhul polnud kindel kaua seegi liigub.

Räsitud hiiglane
Puud jääs või praod "taevaklaasis"
Esialgu oli kavas tõepoolest pool tunnikest veeta, et moblad laadida, aga jutt hakkas jooksma ja kui peremees käis välja idee, et võiksin sõita poodi õlle järgi sel ajal kui ta värvimist lõpetab oli asi otsustatud. Tänutäheks ei osanud muud paremat teha kui tema auto jääst puhastada, asi seegi. Õhtul saime isegi sauna ja vahtisime ameerika jalgpalli. Mul läks peaaegu meelest, et kodus temperatuur järjest langeb. Õige isekas oli elektrikerisele vett uhada ja ülemäärase kuumuse välja laskmiseks saunaakent lahti teha sel ajal kui pool Torontot külmetas. Õnneks õlled aitasid südametunnistuse häält summutada ;) Kokkuvõttes suured tänud eesti sõpradele.

Haru ei pidanud vastu
Sendipaksuse jääkihi jõud
Kodus polnudki asi väga hull, temperatuur +15C, küünlad aitasid veidi. Kui tahtsin grilli tuppa vedada ajas kaasa sõrad vastu. Raadios olevat hirmutatud, inimesi karjakaupa haiglates põletushaavade ja vingumürgitusega just seetõttu, et grillid tuppa toonud. Proovisin seletada, et iga asja tuleb mõistusega teha, loll saab kirikus ka peksa, aga ei aidanud. Noh temperatuur polnud veel kriitiline, andsin kodurahu huvides alla ja kobisime varakult tekikuhja alla tudile.

Jääsabadega marikomeedid
Lehed ei jõudnud veel langedagi
Vaatamata jahedale õhule oli uni hea ja külm küll ei hakanud. Kella nelja paiku kuulsin, et ventilaator läks peale - kas tõepoolest elekter tagasi. Kuulatasime mõlemad kangestunult põnevil, kaasa ajas käe teki alt välja, öölamp läks põlema, hurraa!!! Aga muidugi polnud sugugi selge kaua elekter püsib. Kruvisime kütet juurde, et maja võimalikult soojaks ajada juhuks kui vool peaks vahepeal kaduma. Pidas siiski hommikuni vastu, kui tööle läksin oil temperatuur mõnusad +24C.

Teel oli näha, et suur osa linnast endiselt kottpime, tööl siiski vool olemas aga mitmed ei ilmunud välja. Paljud töötajad troopikast pärit, kes ei oska taoliste loodusõnnetustega toime tulla. Filipiinlane mainis, et ta eelistaks iga kell kas taifuuni, maavärinat või vulkaanipurset, siis vähemalt teab mis teha, aga jäätormi polnud enne elus näinud.

Jõuluehted, lehed, jää
Naturaalsed jõulutuled,
Päike sätendab jääklompidel
Hiljem selgus, et meil läks isegi hästi. Kõige hullemal ajal olid ligi pooled Toronto majapidamised vooluta. Praeguseks ehk esmaspäeva õhtuks, ikka 200 000 külmas ja pimedas, lisaks veel langeb temperatuur öösel -15C ligi, mis asja ainult hullemaks teeb. Teatati, et mitmetes piirkondades pole loota voolu tagasi enne jõulupäeva ja kohati on karta, et katkestus kestab nädalavahetuseni.
Meie majaesine elus jõulupuu

Keegi naljahammas teatas raadios, et positiivsest küljest vaadates, ei lähe vähemalt jõulukalkunid halvaks, sest ehkki külmkapid ei tööta pliitidest rääkimata, siis ilmaennustust uskudes peaks kalkunid kenasti õues aastavahetuseni välja vedama kui pesukarud neid enne nahka ei pane :D  Hea võllanalja kuulata kui endal soe majas, aga jälle kord saime tunda kui hellaks on ühiskond muutunud igasugu loodusvingerpusside suhtes. Tsivilisatsioon püsib elektril, ei taha mõeldagi, mis juhtub kui elekter peaks pikemaks ajaks kaduma, ja see täiesti võimalik võimsa päikesetormi puhul. Väidetavalt küpsetaks 1859 aastal toimunud päikesetormiga võrreldav enamuse maakera energia ülekandesüsteemidest ja satelliitidest.

Häid jõule, nautige sooja tuba, sooja toitu ja jooki !!!   ..... seniks kui seda on :P

Tuesday, December 10, 2013

Garantii ja Tõbi

Panasonic NN-S255WF
1100W,  2.0 kuupjalga maht
Läinud laupäev kujunes igati soodsaks päevaks. Alustama peaks sellest, et meie mikrokas oli mõne aja eest tuksi läinud ja piinlik tunnistada, aga igasugustel väljamõeldud ja tegelikel põhjustel sai uue muretsemist ligi kuu aega edasi lükata. Muidugi ei mäletanud, millal see ostetud oli, aga läbi udu meenus, et esimene ja ainus kord sai poe lisakindlustus juurde ostetud. Kaasa mõtles ja arvas, et oli vist tõesti, aga see vist juba läbi. Asusin tuhnima igasugu tähtsates paberites, ostutshekki muidugist üles ei leidnud, ehkki aparaadi kasutajajuhend oli olemas.

Kaasa tegi netis krediitkaardi arvete ülevaatuse ja tundus, et 2010 olime tõepoolest elektroonika ja kodutervete poes taolise kulutuse teinud, mis õiges hinnavahemikus. Samas on neil vaid inf kulutatud summa aga mitte ostu enda kohta. Mis ikka, erilist lootust ju pole, et sellise paberi peale mu garantii kehtivaks loetakse, aga proovida võib. Niikuinii oli vaja uus mikrokas muretseda, mille ostan ka juhul kui vana garantii ei funksi.

Mikroka seinalt maha võtmine kulges pisukese vandumise saatel. Nimelt püüdsin aparaati jõuga seinale kinnitatud tugirelssidelt maha sikutada, aga ei tahtnud teine kuidagi tulla, hoopiski köögikapp ähvardas kaela kukkuda. Oh kurat, olin unustanud et kaks kruvi teda ka kapi küljes hoiavad. Hea et täie jõuga ei tõmmanud, muidu oleks paariks nädalaks lisaremnditööd kindlustatud olnud rääkimata võimalusest, et pliidile kukkunud kapp oleks selle puruks löönud ja ise võinud justkui multikas kõige kolu alla jääda.

Mikrokas autosse ja poodi. Jalutasin sisse ning mainisin klienditeeninduses piinlikult naeratades, et neilt ostetud mikrokas andis otsad, aga mul on garantii. Teenindaja naeratas lahkelt vastu ja küsis, millal ma selle ostsin. Eee..., täpselt ei mäleta, sest ostutshekki ei suutnud üles leida. Valmistusin hinges, et mind saadetakse sellise jutu peale pikalt aga kae imet. Neiuke teatas, pole hullu, meil on teisigi kliente, kellel tshekk kaduma läinud aga ostufakti leiame andmebaasist üles. Mis teie telefoninumber ja mikroka mark on. Vägev rõõmustasin ja näitasin kasutajajuhendi ette.

Veidi klaviatuuril klõbistamist ning preili andis teada, kahjuks pole te seda mikrokat meilt ostnud. Mis mõttes jäin otsa vaatama. Te ostsite selle kaks aastat tagasi meie konkurendilt, aga ma võin teile ostukviitungi välja trükkida, siis saate sellega nende juurde minna ja uue vastu välja vahetada. Ma ei jõudnud veel sellise info kogumise ja juurdepääsu peale imestama hakata kui juba trükitud leheke kätte ulatati. Seda lugedes selgus, mis kell, millise müügimehe ja millisel aadressil olin oma ostu teinud, lisaks, et mu garantii oli tõepoolest 5 aastane ja koos remondimehe kohalesõiduga. Natu kõhe, et peale NSA ka suvaline pood tänapäeval teab kus ja millal ma oma krediitkaardiga ostusid teen ja mida ostan.

Kuna asi töötas minu kasuks, siis ei hakanud pikemalt juurdlema ning põrutasin edasi. Tee peal sai ehituspoest läbi astuda, et lapse toale lükanduksi vaadata, aga ehkki kenasid uksi oli, siis relsse nende jaoks polnud. Elektroonika poodi jõudes lõin oma ostutsheki letti ja niipea kui tehing oli kinnituse leidnud, saadeti müügimees lattu uue järgi. Lisaks sai uus masin kaasa endise lisakindlustuse. Vahel ikka jopastab, see oli ainus kord kui ma olen poest lisakindlustuse ostnud ja see oli ka ainus kord kui seda vaja läks, Murphy seadus tagurpidi.

Meenus ka miks sai kindlustus võetud, nimelt selgus eelmine kord ostes, et $300'st soodushinda oli langetatud lausa $200 peale. Kuna sama mudeli paigutamine on pikalt mugavam otsustasin $89 eest 5 aastase lisagarantii võtta, 10 aasta jooksul tegu kolmanda täpselt sama mudeli mikrokaga, mis sobib meie kööki, täidab kõik funktsioonid ja lisaks soodsa hinnaga. Kokkuvõttes siiski leian, et 10 aasta jooksul sama mudeli kaks korda üles ütlemine ei jäta just head muljet Panasonicust, miks nad seda mudelit nii kaua toodavad jääb mõistatuseks. 

Tuju hea põrutasin IKEA'sse, et vaadata, kas neil pole lükandukse relsse pakkuda. Seal selgus, et lausa kenad lükanduksed on olemas ja neli korda soodsama hinnaga, kui seni olin näinud. Ei hakanud neid ära ostma, las laps ise vaatab enne üle. Etterutates võin mainida, et plikale meeldisid. Kui tal eksamid läbi, seisab ees sõit IKEA'sse. Koduteel jäi autukummi pood ette, kurat täna on nii palju pappi kokku hoitud, las parandavad kummi ära, ei viitsi ise jamada. Olin juba mitu kuud iga nädal teist pumbanud ja hakkas ära tüütama. Kui ise auku või naela otsisin, ei suutnud seda kuidagi leida.

Poodi astudes küsisin, kas mind saadakse sellise pisikese asjaga aidata ja palju maksab. Mees mõtles korra, paneme just kinni aga sul vist kiire töö, ok oled viimane klient täna, $25 eest teeme tipptopp korda. Nõus, jäin telekast inglise liiga jalgpalli matshi vaatama ja veerand tunniga saingi terve kummiga auto kätte. Õhtul tuli veel kõne töölt, kutsuti pühapäevaks kohale. Muidugi lähen, jälle kaks lisapuhkuse päeva soolas. Kokkuvõttes eriti õnnestunud päev!!!

Aga juba pühapäeva õhtul läks enesetunne nadiks nii, et ei viitsinud eriti arvuti taga mängidagi. Esmaspäeval olin tõbine, pea paks, nina tatti täis, köha, valus kurk - ühesõnaga totaalne gripp kallal. Vedasin end tööle aga seal veetsin suurema osa ajast puhkeruumis või kohvikus lesides ja ennast raviteega kosutades. Päris jama oli olla, kodus lebotasin niisama voodis ja tukkusin paksu teki all. Pidevalt oli külm, ehkki maja soojaks kütetud. Käisin kuumas vannis, korraks läks olemine paremaks aga kaua see kergendus ei kestnud. Otsustasin kindlasti järgmisel päeval mitte tööle minna ja kerisin kaheksa ajal fleece, pikkade pükste ja sokkidega kahe teki alla magama.

Öösel korra ärkasin, olin läbi higine aga palav polnud. Poole viie ajal ärgates tundsin end üllatavalt hästi, mõtlesin veidi ja kuna uni läinud otsustasin siiski tööle minna. Olemine palju poarem, vahepeal nii kerge tunne nagu lendleks, samas kui eelmine päev ajas trepist üles ronimine hingeldama kui vanainimest. Ainult kurk veel veidi valus, muidu paistab, et see väga jõuliselt virutav aga õnneks lühiajaline tõbi on järgi andnud. Täna õhtupoole olen jälle veidi uimane, aga enamasti kavatsen voodis vedeleda ja ennast homseks täitsa terveks magada. Loodetavasti ei saa keegi teine pereliige seda haigust, vanemal laspel eksamid, kaasal kõhuhädad, jama kui just nüüd haigeks jääksid. Aga loodame parimat!!!

Tuesday, December 3, 2013

Tunnistus, (Poiss)Sõber ja Arvutimäng

Eelmine reede tegi pisem laps meile kena üllatuse ja seda justnimelt oma 11'nda kooliaasta esimese kolmandiku hinnetelehega. Vanemaga pole meil kunagi probleeme olnud aga pisem on kippunud natu laisaliisu olema. Esimestel aastatel lastakse siinmaal koolis rahulikult seanahka vedada ja see harjumus kipub paljudele ka hiljem külge jääma. Ja muidugi kui pole eriti viitsinud õppida, siis on edaspidi seda raskem ja lõpuks löövad nii mõnedki käega.
Kiki hinnetelehe esimene pool, esimene protsent on tema, selle taga
paremal klassi keskmine, paremas ääres õpetaja kommentaarid
Meie õnneks on vanema lapse näol olemas positiivne eeskuju ja lisaks sõbrannad enamasti usinad pilusilmad, kelle rahvuse traditsioonis õppimine oluline. Igatahes pani pisem plika tähele, et isegi suuremal polnud vaatamata väga headele tulemustele sugugi nii lihtne ülikooli soovitud erialale saada. Ülikoolis on temagi hinded langenud seoses päris räige õppemahu ja tambiga, mis neile peale pressitakse. Kokkuvõttes otsustas väiksem laps, et viimaks on aeg end kätte võtta ja on viimasel ajal suht palju tegelenud koolitööga.

Nagu hinnetelehelt näha ei lasknud ka tulemused kaua oodata. Tegelt ei oodanud nii kiiret numbrite tõusu, sest õppetöös kipub ikka aega võtma ja omal ajal tegemata töö kipub valusalt kätte maksma. Esimest korda siis kuulutati Kiki "Honour Studentiks", mis eeldab üle 80%'st keskmist, no napilt ta selle sai.

Lähemalt hindeid analüüsides tuleb tunnistada, et omaaegsest kõige suuremast probleemist, milleks oli väga vaevaline lugemisoskus, on ta nüüdseks üle saanud. Vahepeal tekkis meil juba mõte, et oleks vaja spetsialisti poole pöörduda, laps lihtsalt ei lugenud ja kõik. Seetõttu ei kannatanud mitte ainult inglise keel vaid ka loodusteadused, sest plika ei saanud aru ülesannetest, mida täpselt küsiti. Minust kipub tal olema lohakus kaasa tulnud, sellest ka viletsamad tulemused matemaatikas ja keemias. Aru ta materjalist saab aga ei loe hoolikalt küsimusi ja kiirustab ülesannete lahendamisega - lolle hooletusvigasid lubamatult palju.
Hinnetelehe teine pool, mate ja loodusteadused
Esimesel lehel on "pehmetest" ainetest kunstiõpetus ja antropoloogia kõrge numbriga, esimene eeldab teatavat annet ja teine natuke õppimist. Inglise keele 81% on ikka tema puhul super tulemus, eriti võrreldes seda klassi keskmisega. Arvutiõpetuse 80% pole ka paha, sest ega ta eriline arvutihuviline pole, aga lihtsamaid programme on sellele vaatamata ilma minu abita kokku kirjutanud. Uhke võin olla selle üle, et absoluutse enamuse oma koolitööst teeb ta iseseisvalt, abi küsinud see aasta vist vaid kaks korda.

Teisel lehel olevad ained on veits olulisemad ja ka madalama protsendiga. Matemaatika 77%, Bioloogia 82% ja Keemia ainult 71%, viimane ka ainus aine mis alla klassi keskmise. Lapse enda sõnul olla põhjuseks olnud üks aasta algul ebaõnnestunud töö. No ega miskit muud kui loodame, et ta suudab sama edukelt edasi pingutada ega jää loorberitele puhkama. Olin nii rahul, et tegin lapsele lõunasöögi välja, tüdruk kaalus Tim Hortoni ja Ikea kohviku vahel ja otsustas viimase kasuks.

Mina tegin pühapäeval jälle topeltvahetuse, mille eest neli lisapuhkuse päeva arvele läksid. Töökaaslane võttis kõik palgana välja, aga täitsa mõttetu tegu nagu peagi selgus. Naine helistas tund enne tööpäeva lõppu ja käskis end üles korjata, et musta reede nädalavahetuse puhul ostlema minna. Järgmine päev kuulsime mornilt kolleegilt, et oli kogu mehe lisapalga ja veel rohkemgi sirgeks löönud:D

Seekord esines meie pere eriliselt tagasihoidlikult ameerika mandri suurima ostupüha puhul, ainsateks ostudeks jäid vanemale lapsele BF4 Deluxe versioon $35 ehk poole hinnaga ja kolmas täisversioon BF3 supersoodsalt $12 eest, et saaks vahel kodus kolmekesi mängida. Nende jaoks polnud poodi vaja minna, nii ost kui allalaadimine üle interneti.
Minu BF4 statistika eileõhtuse seisuga
Pühapäeva lõuna ajal tuli vanemale tüdrukule poiss külla. Meie kaasaga olime vist suuremas pabinas kui poiss ise, igatahes maja tehti korda ja isegi pisem laps kamandati kraamima:D 

Kui mina koju jõudsin oli tüüp juba kohal ja minu kohale parkinud, hüppas siiski käbedalt välja ning ajas auto eest ära. Paistis teine suht vaikne ja mitte eriti muljet avaldav, no eks esimest korda tüdruku vanemate juures on vist natu hirmus olla kah. Tegu itaalia päritolu poisiga, kes Ülikoolis samal erialal, mis meie plika. Samas sarnaneb ta oma blondi peaga rohkem vanadele roomlastele kui tänapäeva tüüpilistele tõmmudele ja tulise verega itaallastele. Niipalju kui mina aru sain, pole asi hirmus tõsine, vähemalt tundub, et meie plika suht külma peaga veel.

Mari poiss jchiarot, sõpradeks all paremas
nurgas oleme, Mari, mina ja koolivend ;)
Noh ja mis me siis tegime, läksime kolmekesi allakorrusele BF3 mängima. Tüüp on suht hea, aga õnneks ei jäänud ka mina häbisse. Igatahes oli meil kolmekesi meeskonnas mängides vägagi lõbus ja paistis, et "peika" oli vanamehe arvutimängu oskusest tõsiselt üllatunud. Noh, ega just palju minuealisi arvuti taga pauguta, pigem soendavad oma vanu konte kamina ees viskit limpsides. See nädalavahetus pidi Mari ise peale eksamit külla minema, ootame põnevusega, mis muljeid tema jagab kui tagasi tuleb.

Ah jaa, tüüpi tunnen tema Battlefieldi "sõdurinime" järgi, milleks on "jchiarot", hüüdnimi Jessie.