Monday, March 30, 2009

Ohtilik Lend

Hommikul jupsis Kuku raadio otseülekanne, ei saanud oma lemmiksaadet – Välismääraja kuulata. Veidi hiljem uitasin netis kuni klõpsasin ETV kodulehele. Klikkides “Vaata Otse” nupule sattusin teleseriaali “Ohtlik lend” peale. Harilikult ei viitsi telekat vaadata kuid seekord jätsin pildi ette. Ei tea kas olen vahel harva ameerika krimi seriaale vaadates oma lati nii madalale lasknud või mis. Igatahes sain eriliselt mõnusa elamuse. Kutsusin kiirelt kaasa ka kohale ja jälgisime filmi põnevil lõpuni.


Nii head pole ammu näinud – näitlejate loomulikkus ja filmitehniline tase olid minu arust super. Suureks plussiks muidugi tuttavate kohtade esinemine kaadrites. Ainsaks “puuduseks” vaid see, et pole harjumuspäraseid reklaamipause, mille ajal kööki kohvi järgi tormata. Meeldiva üllatusena avastasin, et arhiivist saab veel päris mitut osa vaadata. Eestist väljaspool asujatele annavad sellised saadete arhiivid mugava võimaluse kodumaiseid filme vaadata.

Monday, March 23, 2009

Rulluisutamas

Pisema lapse pealekäimisel panime rulluisud alla ja tegime mõned tiirud ümbruskonnas.






















Täisvarustuses laps õige selgelt kuid mina veidi udune

Kohtumise Aastapäev

Täna 23 aastat tagasi sain kalli kaasaga esimest korda teadlikult kokku. Päris esimene kord oli küll minu arust veel mõned aastad varem aga tollel peol võtsin liiga kaua hoogu tema tantsima kutsumiseks. Kui julgus lõpuks koos polnud blondi nääpsakat tüdrukut enam kusagil. Järgmisel korral seda viga enam ei teinud ja haakisin end kindlalt ning lõplikult tema käevangu ning pole seda kunagi kahetsenud.

Siin pildil oleme 20 aasta eest Taanimaal

Saturday, March 21, 2009

Kevadine Koolivaheaeg

Rattasõit jõe äärde ja puukoorest paatide ehitamine ning ujutamine.

Paadid on valmis voolitud ja stardiks valmis.

Ankur hiivatud - allavoolu minema

Kevadine Koolivaheaeg (jälle suusatamine)

Ilmad on sellised, et kuidagi ei saa jätta mäele minemata. Neljapäeval võtsin vaid Kiki kaasa, sest Maril polnud hea olla. Ilmaennustus on täitsa ämbris, päikesepaiste asemel saime algul lumesaju, +4ºC asemel -10ºC. Ma polnud isegi fleeceveste kaasa võtnud, aga õnneks hoiavad korralikud joped piisavalt soojust. Kiki müts jäi ka maha, sest arvasin, et lapsel hakkab sellega palav. Probleemi lahenduseks panin prillikoti plikale soojenduseks kiivri alla ja käis küll.

Kikiga kohviku ees

Kiki kihutab

Reedel suusahooaja lõpetamine Blue Mountainil. Ilm suurepärane, lõpuks sain ka ise hea tunde sisse ja lõikasin isegi jäisel pinnal kenasti. Kahju, et alles hooaja viimasel päeval, loodetavasti ei unusta õigeid võtteid järgmiseks talveks ära. Võtsime viimast ja uhasime kella kümneni kuni tõstuk suleti. Koju jõudsime alles ühe ajal öösel, sest laste soovil astusime ka Tim Hortoni kohvikust läbi kust tuli lausa 40 erineva maitsega timbitsi osta (selgituseks, et timbits on sõõrikute “augud”)
Mari laskumas

Suusamäe silumine

Ootusärevus - kes saab esimesed jäljed teha ...

... ja kes saab esimesena alla

Tuesday, March 17, 2009

Kevadine Koolivaheaeg

Täna oli kavas suusatama minna aga laste äratamine kell seitse osutus raskeks, ehkki mitte võimatuks. Plikad olid väsinud ja ausalt öeldes ise ka polnud just kõige värskem. Ilmaennustus suusamäel lubas +18ºC ja päikesepaistet – ideaalne suusailm:) Omaette huvitav kogemus oleks olnud taolise soojaga suusatada, seekord siiski jäi see lõbu ära. Magasime veel tunnikese ja tegime hoopistükkis rattasõidu jõe äärde.



Võimas vaher

Kas see aegvõte ikka funksis?

Jõe ääres jäätükkidel ronimas.

Sellise "rondi" oli suurvesi jõekaldale toonud.

Kevadine Koolivaheaeg

Esmaspäeval suusatamas Blue Mountainil. Ilm oli soe (isegi liiga) ja päike paistis labi pilvevine. +12ºC - ga muutus lumi vedelaks plödiks, mis kiirema sõiduga suuskade alt lausa pritsis. Jope all polnud peale t-särgi midagi muud vaja, muidu läks liiga palavaks. Õhtul pidime siiski fleeced jälle selga ajama, lumepind jäätus ja suusatamine läks mõnusalt kiiremaks kuid kukkumine samas valusamaks. Tahtsime ööseks hotelli võtta aga seoses koolivaheajaga vabu kohti praktiliselt polnud, odavaim pakkumine mäel olevasse hotelli $175 ühe voodiga toa eest tundus mõttetu. Parem koju sõita, mugavalt oma voodis magada ning hommikul tagasi kihutada.

Peale tilga konjaki nuusutamist tuli julgus lausa "kiirlaskumist" proovida

Mari

Kiki ja Kata

Mina lastega

Saturday, March 14, 2009

Jalutuskäik

Väiksem plika läks sõbrannaga suusatama, suurema viisin jalutuskäigule, et ilusat kevadist ilma mitte kaotsi lasta.

Naabri kassiga mängimas

Mari kividel turnimas


Kevad jõe ääres

Friday, March 13, 2009

Suitsupeekoni Broccoli Salat

Tellimust blogist ei leidnud ja seega päris praega ei hakanud jändama. Aga miskit pidin ju tegema – mõtlesin, et salatist ehk käib jõud üle. Olin eelmisel nädalal kusagil netis näinud suitsupeekoni – broccoli salati pilti. Tõin poest mõlemad nimetatud produktid ja otsisin siis retsepti üles. Veidi ootamatult selgus, et lisaks eelpoolmainitutele olid seal ka india pähklid ja üht-teist muud, mida polnud tulnud pähe osta.


Mis ikka, teen siis oma retsepti järgi, soovitatud maitsestamata jogurt niikuinii mulle ei meeldi (ehkki seda oli külmkapis). Igatahes broccoli tükid läksid toorelt sisse (mitte aurutatult nagu retseptis), lisaks praadisin suitsupeekoni t
ükikesi kuni enamus rasva väljas, aga mitte liiga krõmpsuks. Segasin need omavahel kokku lisades hapukoort ja veidi majoneesi ning oligi valmis. Maitse tundus igati söödav, proovisin ka lastele pakkuda aga nood keeldusid kategooriliselt. Nüüd jäi üle vaid salat ilusasse klaaskaussi panna ja naist ootama jääda. Vist teenisin mõned punktid, sest kallis kaasa tõstis isegi juurde (tuleb tunnistada, et ei tea kas näljast või minu rõõmustamiseks).

Thursday, March 12, 2009

Mudakoll ja Telekas

Vanem laps tuli koju, pisemat ei kusagil. Olin päris pahane, sest olime just sel teemal rääkinud mõlemaga, peavad ikka koos jalutama. Kümne minuti pärast helistas Kiki oma sõbranna juurest. Ta oli mudasse kukkunud ja märg ning õnnetu. Lapse hädaldamise peale leebusin veidi aga kamandasin, et olgu veerand tunni pärast valmis, tulen talle puhaste pükstega järgi. Kui plikat nägin sain aru, et oleks pidanud ka puhta jope võtma. Tüdruku riided jätsid mulje, et laps on kas elevantide kombel poris püherdanud kaitsmaks end verdimevate putukate eest või siis mudamaadluse matši kaotanud.

Kodu poole jalutades korraldatud teise astme ülekuulamise käigus pakkus laps välja järgmise variandi: Ta olla tahtnud kummikutega proovida mis tunne on mudasse kinni jääda. See oli õnnestunud üle ootuste hästi, lahtisaamine seevastu ei kulgenud üldse mitte nii sujuvalt. Üht jalga välja sikutades olla tasakaal kadunud ja laps istuli porisse kukkunud. Püstisaamine oli muidugi keeruline ja lõpuks sikutasid teised lapsed ta mudast välja. Plika oli oma kummikud kätega välja kaevanud. Ühest küljest oli lapsest kahju teisest küljest olin pahane, et ta polnud sõna kuulanud ja koos vanemaga koju tulnud. Riided nüüd nagu mudakänkrad aga see pole probleem, need saab peale paksema pori maha raputamist pesumasinasse visata.

Suure toa telekal oli juba mõnda aega üleval ääres pilt veidi triibuline. Olen teda paar korda enne putitanud aga mõne aja pärast kipub uus viga välja lööma. Pole ka ime, vanust teisel oma 17 aastat, ammu oleks olnud aeg välja vahetada. Nalja pärast astusin nurgapealsest kolupoest läbi. Ennäe, oligi neli telekat müügis. Leidsin samast toa-antenni, millega sai kontrollida, kas need ikka mõne jaama püüavad kinni. Kõik töötasid võttes korraliku pildi ette.

Valisin 2000'l aastal Jaapanis toodetud JVC 27 tollise (70 cm) diagonaaliga ja hyper surround soundiga pildikasti - hinnaks $12.50 (ehk umbes 140EEK). Koju viies keerasin ühes kurvis liiga ägedalt ja telekas lendas pauguga kummuli. Vandusin parasjagu, loll küll kui see nüüd nässu läks. Kodus kaabliga ühendades paistis, et Jaapanis tehakse korralikku tööd, kõigele vaatamata tuli terav ja selgete värvidega pilt ette. Teleka kappi mahutamiseks tuleb aga üks riiul välja võtta.

Koju jõudes avastasime, et naine oli ise teleka paigale sikutanud ja vana maha tõstnud. Olin küll hoiatanud, et ei punnitaks üksi aga nagu näha polnud ta kuulda võtnud. Isegi juhtmed olid kohal ja kaugjuhtimispult välja häälestatud. Lülitasin sisse - nii pilt kui heli olid tasemel, hi-def ta muidugi pole aga seda oleks ka palju taolise hinna eest tahta.

Monday, March 9, 2009

Koondamise Järellainetused - 1

Kohe hommikul võtsin tööasjad käsile. Veetsin oma aja koondamislepet põhjalikult uurides ja arvuti taga istudes ning kohalikke sedustega tutvudes. Kui advokaati ei raatsi palgata siis peab ise vaeva nägema, et oma õigustest teadlikuks saada. Kurat kűll aga seadusi ja legaalset teksti lugedes jääb mulje, et need on meelega nii segase keelega kirjutatud, et advokaatidele tööd tekitada. Kui vähegi võimalik siis öeldakse lihtsaid asju mitmekűmne sõnaga ja űmber nurga. Kasutatavad terminid on sellised, mille tähendust tuleb sõnaraamatust otsida. Paraku tavaline ei aita sest legaalne tähendus on kindlasti puudu või siis teistsugune - õnneks on olemas internet, kust lõpuks ikka vajaliku info leiad.

Viimaks suutsin 38 lehekűljelisest Financial Services Commission of Ontario (FSCO) pensionifonde puudutavast seadusandlusest űht-teist mõista. Kui see ka tegelikult nii on nagu mulle tundus, siis peaks olema (eesti mõistes) juba praeguseks täitsa asjalik pension välja teenitud. Kõige toredam punkt, mille avastasin seadusandluses, väidab et väljateenitud pension on riigi poolt kindlustatud ka firma pankroti puhul. Lisaks võin seda saama hakata juba 55 aastaselt - juhhei. Ausalt öelda tundus asi liiga ilus, et tõsi olla aga peale mõningaid kõnesid paistis, et olin siiski õieti aru saanud. No nűűd pole muud kui kuidagi veel nii kűmmekond aastat välja vedada ja siis jalad seinale panna:)

Naised ja Vormis mehed

Nagin Ene naiste teemalisi pilte ja tuli kange tahtmine veel paar lisada, mis mulle meie kollektsioonist kõige rohkem meeldisid:

MINU UNELMATE NEIU
(Kallis abikaasa 18 aastat tagasi)


Lapsed "arreteeritud" Toronto lennujaamas:)

Sunday, March 8, 2009

Kaks Kulda!

Jälle põhjust eestlastel vastu rindu taguda! Palju õnne nii Mikule kui Ksenjale.



Mulle meeldis väga "ehee" kommentaar Delfis medalitabeli seisu kohta, meenutab hirmutavalt 1939-40't aastat.

ehee, 08.03.2009 17:15 Jälle kahe suure vahel...

1 RUS 1 1 1 3 5 2 2 9 6 3 3 12
2 EST 1 0 0 1 1 0 0 1 2 0 0 2
3 GER 0 0 0 0 1 2 1 4 1 2 1 4

Friday, March 6, 2009

Blue Mountainil

Käisime täna Mariga suusatamas, et ilusat ilma ära kasutada, nädalavahetus on oodata vihma ja läheb soojaks. Laps tegi eelmisel õhtul oma suure projekti peaaegu valmis et saaks koolist puududa. Ilm oli ilus ja päikseline, kűlma mõni kraad – ideaalne suusailm. Rahvast oli mäel meeldivalt vähe, saime pidevalt sõita. Vaid űhe paiku tekkis pikem saba, valisime selle aja lõunasöögiks.


Istusime õue laua taha, sest päike oli väljas. Võtsin endale õlle (P.S. tűhjad kestad letil pole minu omad) ja lapsele kakao, kõrvale sõime sarvesaiu. Palju aega ei raisanud, poole tunni pärast kiirustasime tagasi mäele. Saba tõstuki juurest kadunud, ilmselt ajas saabunud pilvitus inimesi mäelt minema. Temperatuur oli tõusnud űle nulli ja lumepind pehmemaks läinud. Suusatada aga paremgi, sest ka jäised kohad pehmemad ja kandid võtsid teravamalt.

Wednesday, March 4, 2009

Koondamine suurfirma stiilis

Esmaspäeval ootas tööl teade järjekordsest vallandamiste lainest. Olime aga seekordki puudutamata jäänud. Järgmisel päeval muidugi selgus, et mitte kauaks, kord oli minu kätte jõudnud.

Kirjutasin just aruannet kui töödejuhataja tuli ja űtles, et personali juht tahab minuga vestelda. Oli selge millest jutt tuleb, sest muidu pole ta kunagi meiega suurt suhelnud. Kabinetti astudes leidsin eest tehase direktori ja personalijuhi. Esimene surus kätt ja lisas siis, et kahjuks on sunnitud mulle teatama koondamisest.

Personalijuht vahtis niisama huviga pealt kuidas reageerin. Pikali ei suvatsenud ma kukkuda nagu ehk oleks oodatud. Polnud ju eriline uudis, olime koondamist kartnud (oodanud) juba eelmisest aastast saadik. Mulle ulatati õhuke paberipatakas, kus kõik legaalselt fikseeritud. Info töölepingu lõpetamise, kompensatsiooni, kindlustuste ja muu kohta – alla kirjutatud minu praeguse űlemuse poolt. Too polnud suvatsenud ennast näole anda ehkki see on harilikult kombeks. Samas polnud see eriti űllatav, kui tihti sa ikka kuuvarjutust näed.

Viskasin paberitele pilgu peale ja suutsin vaevaga oma űllatust varjata, sest koondamistasu űletas mu ootused mitmekordselt. Peale jaanuarikuist ametlikku pankrotti oli koondamine igapäevaseks teemaks töökaaslastega vestlustes. Põhiliseks mureks see, kui palju ja kas űldse hűvitist makstakse, tegu ju pankrotis firmaga.

Võib-olla aitas kaasa minu elektrooniliselt saadetud vastus űlemuselt paari nädala eest tulnud suhteliselt madalale ametlikule hindamisele. Vaidlustasin kategooriliselt tema hinnangut väites, et olen nii kaastöötajate kui klientide poolt heas kirjas. Kinnituseks lisasin portsu juhtivatel kohtadel töötavate kolleegide ja klientide nimesid, kes mind kindlasti positiivselt kirjeldaks. Kuidas oskaks mu boss mind hinnata, kui ise vaid neli korda näinud. Samas pole kunagi labori töö kohta pretensioone esitatud. Arvatavasti oli koondamine varem otsustatud ja madala hinnanguga oleks lihtsam ning odavam seda teha. Minu e-mail lõi ilmselt plaanid segi ja nad pidid uue kirja kirjutama tõstes koondamistasu.

Vaatasin tehase esindajaile ootavalt otsa, mis edasi. Personalijuht paistis olevat veidi pettunud, et mu reaktsioon nii leige oli ja lisas, et nűűd pean tehase territooriumilt lahkuma. No mis ikka, aga kui tõusin et jope järgi minna siis astus ta vahele, ma ei tohtivat enam laborisse minna, see on kompanii eeskiri. Vaatasin veidi arusaamatu ilmega talle otsa, et mis mõttes, kas nad arvavad, et jope jalutab ise siia.

Mainisin, et mul on ka mõned isiklikud asjad, mida tahaks kaasa võtta. Nűűd arvas personali űlem, et on mind vahele tõmmanud ja kűsis kavala ilmega, mis isiklikke asju ma silmas pean. Vaatasin talle lihtsameelse Šveiki näoga otsa ja űtlesin, et kuidagi ei tahaks, et mu űlekűpsed banaanid lauasahtlis mädanema lähevad ja teie tehasele suured trahvid kaela tõmbavad kui inspektorid need haisu järgi avastaks. Loomulikult polnud mul mingeid privaatseid asju peale kingade, t-särgi ja mõne suusapiltidega DVD. Aga olin varem kuulnud, et paar műűgimeest jäid vahele oma arvutitel porno vahtimisega, mis ametliku firma poliitikaga keelatud. Sellisel juhul oleks firmal põhjust sind pigistada kui mingil põhjusel koondamise kohtusse annaksid.

Kűsimusele, kas vähemalt oma töökaaslasega võiksin hűvasti jätta vastas personalijuht järsult eitavalt aga ma tohtivat talle hiljem helistada. Naerukoht, no kuidas saaks nad seda keelata. Kas nad tõesti arvasid, et hakkan äkki laboris märatsema või firma saladusi kopeerima. Tehase direktor oli nõus garderoobionu mängima ja mu jope tooma. Lisaks tassis ta kastitäie asju, mis kolleeg oli jõudnud kokku panna.

Lahkudes nägin fuajees suurt gruppi noori, kes olid ekskursioonile saabunud. Tekkis kange tahtmine neile öelda, et praegu näete kuidas see firma käitub oma töötajatega, kes űle 10 aasta teenistuses olnud. Aga lõin käega, olin ju tegelikult väga rahul oma pakendiga ja milleks asjata torkida. Mulle oli isegi pakutud võimalust taksoga koju saada, äkki olen liialt šokis, et autoga sõita. Muigasin ja űtlesin, et ärgu muretsegu, autosõiduga saan ikka hakkama. Hiljem mõtlesin, et oleks võinud lasta end firma kulul taksoga näiteks Floridasse närve puhkama sõidutada.

Olin seega meie osakonnast eelviimane, kõik kõrgemapalgalised ja suuremate kogemustega on viimaste paari aastaga lastud lahti. Viimane töötaja peab nűűd űksi viie eest rabama, loodetavasti ei pane nad laborit lõplikult kinni, aga kunagi ei tea. Ega ma teda suurt kadesta, pigem vastupidi. Just on tulemas väga tihe ja suhteliselt tűűtute ning ebameeldivate kohustuste aeg.

Mõtlesin, et kui tema oleks koondatud ja mina jäänud oleks mul űsna ebamugav olukord, kõik see jama langenuks minu kaela, űlemusest pole ju űldse asja. Űksi töötades oleks ka nädalast pikema puhkuse võtmine lausa võimatu. Meie firmas töötamine on űldse viimase paari aastaga oluliselt muutunud. Paljud ise lahkunud, paljud koondatud. Kui inimesi koondatakse siis eeldatakse, et alles jäänud teevad lisaks ka eelmiste töö samas palka muidugi ei tõsteta. Nii kippus töötamine sarnanema selle “higi väljapressimis masinaga”, millest kunagi kooliajal räägiti kui kapitalismi sűsteemist juttu tehti.

Ise ei tahtnud ka lahkuda, sest siis ei saa űldse kompensatsiooni. Kõige hullem variant oleks olnud aga labori mingisse kaugesse tehasesse űmber paigutamine. Meile oleks antud valik kas ise lahkuda või sinna tööle minna. Praegu käib meie tehases paar inimest aasta eest suletud tehasest. Nende töölesõit võtab 2,5 tundi űks ots – 5 tundi päevas autos veeta oleks minu jaoks täiesti vastuvõetamatu. Koju jõudes andsin uudisest sugulastele-tuttatele teada, tegin endale kohvi ja asusin arvuti taga netis surfates vaba mehe elu nautima.

Mida rohkem ma asja űle mõtlesin seda paremaks tuju läks – kokkuvõttes parim võimalik lahendus. Nűűd on rahulikult aega tarvilike ja meeldivate asjadega tegeleda. Lisaks saab ka suvel puhata ja niipalju kui isu matkamas käia. Eks sűgisel vaata mis edasi ette võtta. Ega töökohad Canadas otsa ole saanud. Kui tulime siis oli majandusolukord pea sama hull aga meil polnud mingit kogemust. Keeleoskus jättis soovida ja ise olime paljad kui pűksinööbid aga ikka saime hakkama.