Aktiivsuskokkuvõte 2025

Jaanuaris vaid jalutanud ... tänaseks 37km

Võttis veidi rohkem aega seekord aga siin see eelmise aasta füüsilise aktiivsuse kokkuvõte on. Olen laisk ja kasutan üleeelmise aasta formaati, kui oleksin superlaisk söödaks infi AI'le ja laseks temal jutu kirjutada. Alustan detsembri statistikast.

Detsember

Kuna Eesti reis ees ja kartsin (takkajärgi põhjendatud kartus nii ilma kui eluolude tõttu), et seal ei tule jooksmisest suurt miskit välja, punnisin ennejõule "normatiivsed" 100km napilt täis. Jooksmas 14 korda, distantsi kogunes 105 kilti, keskmise tempoga 4:38 min/km. Kiireim kilomeeter 5+ distantsil 4:15, 5 kildi parim aeg 22:34, ja 10 kildi aeg 46:25, parim 5K+ keskmine tempo 4:34 min/km mu 10K jooksul. Käisin 71 km, sammude hulk 449890, mäesuusatasin 67K.

1. Põhiala jooksu kilometraazh 1331.45km jäi kahele viimasele aastale alla, (2024 rekord 1405.36).

Seitsme aastaga olen jooksnud keskmiselt üle 100 km kuus, kõik kokku 9070.04km. Sel aastal iga kuu üle saja välja arvatud veebruar kui kerge tõbi ja võimas lumi kimbutasid. Samas kogunes maikuus rekordilähedane 185.57km (2024 mai 191.99km).

2. Keskmine tempo 4:41 min/km kordas eelmise aasta ja kõigi aegade rekordit. Jällegi polnud ühtegi pikka distantsi, mis keskmist kiirust alla tõmbaks.

3. Jooksmas käisin ainult 177 korda, keskmine distants - 7.52km. 2024 jooksin 186 korda, 2022 ja 2023 202, 2021 228, 2020 234 ja 2019 255 korda. Distantsid enamasti 7K, sekka mõned lühemad. 10K - 12K otsasid tuli vaid 11. 1011558 jooksusammuga kulutatud 100091 kcal.

4. Parim keskmine kiirus 5K+ distantsil 4:29 min/km (2023 rekord 4:20 min/km), parim kilomeeter 5K distantsil 3:59 (2024 rekord 3:52 min/km) ja parim 5K aeg 22:34  (2021 rekord 21:55), (3-7 km 5K tippmark 21:20). 10K parim aeg 46:25 (2024 tippmark 45:32). Kokkuvõttes ei jooksnud sel aastal ühtegi isiklikku tippmarki kuid samas ei jäänud ka ükski liiga kaugele. Ei väsi kordamast ja end lohutamast, et minu vanuses on väga hea tulemus taseme aeglane sujuv langus mitte rekordite saavutamine. Viimase nimel punnides võib end hoopis kergesti vigastada või mis veel hullem mingi püsiva tervisehäda hankida, see annaks soovitule otsevastupidise tulemuse. Aasta keskmine tempo siiski rekordi kordamine! Poolmaratoni või maratoni kohta ei kommenteeri😜

Süda paistab endiselt igati heas seisus olema, pulsisageduse miinimumi ja maksimumi vahe viiekordne (40-202), rahuoleku pulss 57. VO2 sama mis eelmine aasta, huvitava kokkulangevusega samuti 57. Registreeritud sammusid 5 miljonit 641 tuhat, keskmiselt 15454 päevas. 5622 kilti see aasta läbitud: sealjuures joostes 1331km, käies 646km, rattaga 672km, suuskadel rekordilised 1372km ja süstaga 78km.

Keskmine kaal ka see aasta püsinud stabiilselt 78 kilo vahetus läheduses ilma igasuguse toitumise jälgimiseta. Kui olen füüsiliselt aktiivne võin rahumeeli pugida seda ja nii palju kui isu on ilma, et kaalus märgata oleks. Une üle kurta oleks patt 7:45 kestvuse ja 76 punkti puhul. Samas on enesetunne palju tähtsam kui numbrid. Ainus jama, et viimasel kahel korral on 7 tunnisest ajavahest plesaamine võtnud hariliku paari päeva asemel üle nädala. Järgmisel aastal plaanis jätkata samas vaimus, mis normaalsete olude puhul ei peaks võimatu olema.

Kuidas teil eelmisel aastal kehalise aktiivsusega lood olid?

Septembrikuumus

Päevapilt: Vesijahutus

Kui Eestis loodetakse teiseks juuniks pruuniks saada siis Torontos võib septembris lausa ära põleda ja kuumarabanduse saada. See nädal pole just tavaline, normaalselt meil septembri päevatemperatuurid pigem 20 plusskraadi ringis. Uskudes, et ilmastik ja eriti kliima on keskmiste trend pole ka põhjust imestada suht jaheda augusti peale kompensatsiooniks tulnud lämmatavat palavust. Erakordselt otsustas linn väliujulad veel kaheks nädalaks lahti jätta. Absoluutsel enamusel töökohtadest ja elamutest on konditsioneerid, kuidas vanasti ilma läbi aeti ei kujuta ette. Tegelt mäletan kui värske kanadalasena istusin arvuti taga märg rätik peas, sest meie väike akna peale paigutatud õhujahutaja ei jaksanud kogu elamist normaalse temperatuuri peale viia.

Lähim ilmajaam 42C niiskusindeksiga

Samas kui oled "outdoors person" (mis võiks küll eestikeelne tõlge olla) ei kannata ka kuumaga toas istuda. Õues aitab välja viinamarjade ja kiwide varjus jäätükkidega "spiketud" (vürtsitatud???) õlle tarbimine, jäätise limpsimine ja aeg-ajalt aiavoolikust iseenda kastmine. Tomateid ja sõstrapõõsaid on tulnud juba mitu päeva ohtralt veega ujutada. Ärge laske end petta pildil paistvatest ribidest, jaheda vee peale tõmbasin lihtsalt õllekõhu sisse, olen endiselt normaalkaalus. Hmm... äkki oleks enne järgmise küpsetise nurumist kaval nii kaasale esineda🤔

Tomatist, kaalust ja statistikast

Päevapilt: Värvid hakkavad muutuma

Eilsel vabal päeval askeldasin tomatite kallal - rohisin ja sidusin, kasvusid näppida ei jõudnud. Kuna ise läksin poolest juunist minema, jäi nende eest hoolitsemine tütre kaela. Eks esimest korda harjutas kätt ja ei osanud oodata kui suureks taimed kasvavad. Kepid kipuvad lühikeseks jääma ja polnud ka piisavalt sügavalt maha surutud, ei jaksa taimi püsti hoida. Välja vahetada enam ei saa, panin lihtsalt mõned toed ja mõned kepid lisaks. Tavaliselt on praeguseks tomatid punased, see aasta alles esimene värvi muutmas kuna kaasa kasvatas katse korras seemnest taimed ja jäi sellega veits hiljaks.

Statistika teema on viimasel ajal laineid löönud ja mõned kole isiklikult võtnud. Paraku matemaatikaga on selline asi, et numbrid on objektiivsed ja nende tõeväärtus ei sõltu sellest kas meeldivad või mitte. Statistika puhul on äärmiselt tähtis mõista numbrite taga peituvat sisu: kuidas mingi näitaja saadud, millise valimi arvesse võtmisel, millise nurga alt esitatud, ... jne ... 

Parimaks näiteks on teada-tuntud pooltäis või pooltühi klaas. Tegu lihtsaima statistilise hinnanguga: 50% klaasist on veega täidetud. Seda fakti saab esitada nii "positiivsest" vaatevinklist: klaas on pooltäis kui ka "negatiivsest": klaas on pooltühi. Mõlemad väited on sealjuures samaväärsed ja õiged, lihtsalt inimene lisab positiivse või negatiivse tooni.

Kui statistika hindab mingi näitaja keskmist väärtust tähendab see ainult seda: keskmine inimene on nii pikk, kaalub nii palju, keskmine palk on selline, ... jne ... Keskmine on väga lai mõiste, mis ei välista keskmisest erinevaid numbreid ega ka üldisest keskmisest kardinaalselt erinevaid lokaalseid keskmisi. Merevee pinna temperatuur on keskmiselt +20C, samas troopikas keskmine enamasti 30 ligi ja Põhja Jäämeres 0 juures. Troopikas või Arktikas olles jääb meile seoses lokaalsete oludega mulje, et keskmine kindlasti ei saa olla 20 kraadi. Sama mingi riigi keskmiste näitajatega, seda nii sissetuleku, kehakaalu, rassilise koosseisu, ... jne ... puhul. 

Minu KMI, mis keskmine 20% normaalkaaluliste hulgas,
kuid märgatavalt alla keskmise 100% hõlmavas üldpildis

Nii nagu Meriväljal elav inimene omab keskmisest ja eriti Lasnamäest erinevat elatustaset ja vaateid nii erinevad ka Palm Beachil elavad ameeriklased keskmisest ja eriti Detroidi ameeriklastest. Kõigi nende lokaalsed keskmised on korrektsed kuid erinevad oluliselt Eesti või USA keskmisest, mis aga ei muuda Eesti või USA keskmist valeks või mõttetuks numbriks!!!

Statistika on määratult laiem ala kui tühipaljas "keskmise" arvutamine. Tihtipeale on oluliseks ja isegi objektiivsemaks näitajaks "mean", mis vaid erijuhul langeb keskmisega kokku. Aga ma ei hakka siin statistika põhitõdede kursust korraldama. Kogu eelneva jutuga tahan väita, et esiteks statistiliste numbrite puhul on absoluutselt oluline nende taga peituva sisu mõistmine ja teiseks on rohkem kui kummaline solvuda numbrite peale. Statistiliste numbrite meeldimine või mittemeeldimine ei muuda nende tõeväärtust!

Mõtteülesanne: Mis arvate kas võib olla korrektne ja kui siis millel põhineb pildil olev "spidomeetri" osuti näit ;)

Jooks ja tervis 2021

Nagu lubatud postitan aasta jooksukokkuvõtte. Kuna mu mobla jooksis detsembri algul lõplikult kokku ja ma ei suutnud eelmise aasta Huawei datat uue mobla peale üle kanda siis lõpevad kõik aastased graafikud 7 detsembri seisuga, manuaalselt lisan puuduvad numbrid juurde. 

1. Kilometraazh oli aastal 2021 siis 1219.22-35.07+135.66 = 1319.81km

2019 jooksin 1006.73km (alustasin märtsi keskel) ja 2020 aastal 1275.31km. Viimasel kolmel aastal olen jooksnud aasta lõikes õige stabiilselt üle 1000 km aastas ja keskmiselt üle 100 km kuus. Suvepuhkuse ajal saanud lõdvemalt võtta.

2. Keskmine tempo on ühtlaselt tõusnud kuid esimesel kahel aastal läksid arvesse mitmed koos tütrega joostud aeglasemad otsad, see aasta mitte. 2021 4:43 min/km, 2020 5:00 min/km ja 2019 5:24 min/km.

3. Jooksmas käisin 212+16 = 228 korda võrreldes eelmise aasta 234'ga (2019 255). Distantsid enamasti 5K, sekka mõni 10K ja viimasel paaril kuul ka tihemini 6K. Umbes 1030000 sammuga kulutatud 67000 kcal.

4. Parim keskmine kiirus 5K distantsil 4:22 min/km ja parim 5K aeg seni 21:55 31 augustil. Parim 10K aeg tuli 15 Mail 46:19, pikemaid distantse ei jooksnud. Parim kilomeeter 5K distantsil 4 Aprillil joostud viimane kilt täpselt 4:00. Seega sai eelmine aasta seatud eesmärk enam vähem samas vormis püsida kenasti täidetud, pigem isegi ületatud kui võtta arvesse kõigil distantsidel joostud isiklikud tippmargid. Plaani võetud maratoni ei teinud, isegi poolmaratoni see aasta ei jooksnud. Pole hullu, miskit peab ka järgmiseks aastaks jääma.

Pulsisagedus 40-195, puhkerezhiimis 58

VO2-Max super tasemel

Pulsisageduse ja südametöö juures mingeid üllatusi pole, pea identsed võrreldes  eelmise aastaga. VO2-Max stabiilne ja samuti praktiliselt sama ning endiselt minu vanuse kohta üllatavalt kõrgel tasemel. Kui ma peaksingi järgmine aasta maratoni proovima pole kavaski ennustatavat aega 3:38 üritada, eesmärgiks distantsi läbimine, tore kui suudaks 4 tunni ringis lõpetada. Aastal 2021 käisin pulsikell käe peal 5950000 sammu läbides 5370km. Aktiivset füüsilist tegevust kogunes keskmiselt 38 minutit päevas (kui ülipikad suusapäevad maha arvata siis pigem 30).

Kalorikulu kuude lõikes

2021 kehakaalu graafik

Aktiivse füüsilise tegevusega seotud päevane kalorikulu 633 on see aasta madalam kui 705 eelmisel aastal. Kaal sellele vaatamata püsinud kadestamisväärselt stabiilsena normaalse 78 kg lähedal terve aasta jooksul. Detsembri madal number on petlik, aastavahetuseks olin tänu jõuluroogadele kenasti 78kg peal.

5's kuni 9's kilomeeter läbisin
1:07:58-46:40=21:18!!!

Järgmise aasta eesmärgiks on jällegi püsida enam-vähem samas rütmis ja vormis nii läbitavate kilomeetrite kui ka kiiremate aegade poolest. Keskmisele tempole pole plaanis rõhku panna, mõtlesin veidi intervalli proovida, mis paratamatult keskmist alla võtab. Rekordeid pole kavas üritada aga kui samm kerge ja ise tulevad ei hoia ka tagasi. Aasta esimesel päeval käidud/joostud ring vihjas, et varusid peaks jaguma kui jooksin kohe esialgu mõttes olnud 5K eesmärgi täis. Moblaga veidi erinevas vahemikus viiendast üheksanda kildini mõõdetud 5km andis lausa kõigi aegade mitteametliku rekordi 21:18. Seega leidsin, et numbreid ei hakka eesmärkidesse kirjutama - kunagi ei tea kas liiga lihtsad või nii rasked, et tekitavad ilmaaegu stressi. 

Jooksen enesetunde järgi ja kõik. Sel aastal tegemata jäänud maratoni üritaks siiski. Nagu ka eelmisel aastal loodan, et saab rohkem suusatada, rattaga sõita ja ujumas ning karates käia kui epideemia lõpuks suve poole taandub. Eelmine aasta sel ajal ei kujutanud küll ette koroona nii pikka jätkumist, eriti veel olukorda kus aastavahetusel lüüakse Canadas pika puuga nakatumiste rekordeid. 

Lisaks enda tagantutsitamisele loodan, et mu jooksupostitused annavad indu ka lugejatele: Kui varem kestvusalasid vihanud ja mitte kunagi jooksmisega tegelenud penskarieelik suudab 5 kilti joosta, peaks iga enam-vähem normaalses vormis kodanik olema selleks võimeline peale mõningast sissejuhatavat trenni kui vaid püsivust ja viitsimist on. Tähtis mitte seada liiga raskeid eesmärke liiga kiiresti - võtab tuju ja motivatsiooni. Alustada tuleb tasapisi ja targu, kas või käimisega. Kaasa on viimasel ajal käimisega maru tubli olnud, kilometraazhilt pikemad otsad kui minu jooksudistantsid. Eriti tore, et puusaprobleem tänu aktiivsele liikumisele tasapisi taanduma hakanud.

Mõni päev tagasi jooksuringilt tulles sõitis rattal aeglaselt vastu endast maailmaga sügavat rahulolu peegeldav halli habemega Jamaika vanahärra. Vaatas mulle otsa ning tervitas nagu neil Kariibi saartel kombeks: "Good day young fella"! Vastasin: "It's good indeed. Makes my day when I'm called young fella". Mees mugistas naeru, pilgutas silma ja kulges tasapisi sõtkudes edasi.

Halb Uudis :P

Kaalulangetajad ja muidu kaaluga kimpus olevad, mul on teile halb uudis kui äsja BBC's postitatud videot uskuda. Kaal sõltub eelkõige sellest mida ja kui palju suust sisse ajada. Trenn ja füüsiline aktiivsus omavad kaalule suht tühist mõju, kuid loomulikult aitavad kaasa enesetundele ja on üldise tervise seisukohast kasulikud. Ehk siis matke maha lootus, et kaks koogikest rohkem süües võite selle paari jooksukildi või jõusaali tunniga tasakaalustada. Samas muidugi tuleb kaalu ja füüsilise aktiivsuse teemalisi uuringuid ja artikleid aknast ja uksest, millised ja kui palju tõele vastavad on õige raske hinnata, huvitav sellegipoolest.

Ringi vaadates on ilmselge, et õgimise piiramine on inimkonnale ilmselt suuremaks väljakutseks kui kliimamuutuse ärahoidmine. Söömine lihtsalt on nii mõnus ja naudingut pakkuv tegevus, et pea võimatu seda enne pooleli jätta kui oled end kurguni täis tuupinud. Endalegi tuttav tunne kui enne magamaminekut käin külmikut inspekteerimas, midagi maitsvat tahaks ju enne põhku pugemist hamba alla saada. Enamus meid lohutab ennast kiusatusele järgi andes sellega, et elame vaid üks kord. Kas tahame "õnnelikult" ja lühemalt ülekaalus elada või pikalt nälgides piinelda😜 Suudaks vaid söömisenaudingu millegi muuga asendada - täiesti võimalik kui uskuda katseid, kus rotid surid pedaali sõtkudes nälga kui neil võimaldati selle tegevusega aju mõnukeskust ergutada.

Sõltumata eelnevast kavatsen edasi joosta, polnud ju eesmärgiks keelukaotus. Kaalu poolest olen stabiilselt suht tervisliku 78kg ringis.  Ehkki suvel kippus kiloke lisanduma siis kahenädalane matk lõikas selle ja veel nats nigu niuhti maha, no polnud võimalust mõnusalt läpaka taga surfates pugida ja õltsi libistada.

Kehakaalust, jooksmisest ja poliitilisest korrektsusest.

Vetsus istudes moblas surfates (jah sellise nilbe saladuse avaldan teile (P.S. käsi pesen hoolikalt😜) - ärge enne tulge kividega pilduma kui mõtlete järgi, millise mittesihipärase tegevusega ise selles asutuses olete tegelenud) jäi mingis suvalises uudistevoos silma Kalmuse arvamusartikkel. Pikemalt mõtlemata jagasin ühes FB grupis, vastukaja oli laialdane ja suures osas teemast mööda. Pigem kritiseeriti sõnumitoojat kui arutati sõnumi sisu üle. 

Ma saan aru, et artikkel oli provokatiivselt poliitiliselt ebakorrektne ja ebameeldiva teema korral on mugavam autorit kritiseerida kui sisu teemal rääkida. Kas herr Kalmuse väljanägemine kõigi maitsele vastab ja kuidas see saavutatud polnud teema. Ta ju ei eeldanud, et kõik kodanikud kulturistideks peaks hakkama, lihtsalt kobises noorte inimeste lödipüksluse ja ebatervisliku rasvumise kallal. Viimasel ajal on laialt levinud jutt teemal: kui ise tunnen end oma paksus kehas hästi siis on kõik korras. Keda te tulete petma, olgem ausad - keegi ei tunne end ülekaalus hästi, see on lihtsalt pea liiva alla peitmine ja eneseõigustuse otsimine. Kui oleks ilma pingutuseta valida saleda ja trimmis või lodeva ja priske vahel näeksime kõik välja kui modellid, või ma eksin😏 

Endalgi suvel poolteist kilo juurde tekkinud (kõigun praegu 79 piiril), valetaksin kui väidaksin, et nahaalune pekk niisama õhust ja armastusest tekkib. Normaalsed kodanikud lähevad või vähemalt püüavad suveks rannavormi minna, mina võtsin Eesti puhkust õige lebolt käies pooleteise kuu jooksul vähem kui kümme korda jooksmas. Kodumaist toiduvalikut ei saanud nautimata jätta ja õllekannu sülitamise pattu enda hingele ei julgenud võtta. Tagasi Torontosse jõudes pandi kaheks nädalaks karantiini, ametlikult pidin lausa eraldi korrusel elama ja välja tohtisin vaid oma aeda minna, sedagi tingimusel et kedagi teist seal pole. Jooksmas käisin salaja öösel ilma igasuguse elektroonikata lootuses, et sel ajal politsei ei kontrolli kodus olemist.

Nüüd pea neli nädalat möödas ja kenasti tagasi vanas rütmis jooksurajal. Kas ja mis on vahepeal muutunud. Meeldiva üllatusena pole võhm pooleteisekuuse pausiga märgatavalt vähemaks jäänud, aegade põhjal muutust ei märkaks. Sama viiekildist ringi jooksen sama kiirusega. Üllatusena tuleb asjaolu, et südmetöö on aeglustunud ja sellega koos ka pulsikella poolt mõõdetav "pingutuse" tase langenud. Justkui oleks puhkus pigem hästi mõjunud. Enesetunde põhjal otsustades vähem küll ei pinguta. Esimesed neli-viis päeva olid lihased veidi kanged aga nädalaga harjus keha ära. Seoses palavate ilmadega sai ka jooksutossud vahetatud Nike Pegasus Zoomide vastu, mis täies ulatuses pealt võrkriidega kaetud ja äärmiselt hea jahutamisega. Pehme tallaga harjusin kiirelt, praegu tunduvad vähemalt sama head kui mu vanad ja räbalateks joostud Mizuno Wave Riderid, mida ikka veel väga vihmaste ilmade puhul jalga ajan.

Täna jooksin poolkogemata selle aasta kiireima 5km aja kuna Strava GPS läks lolliks ja kukkus nurkasid lõikama. Moblalt öeldavad vaheajad kostsid nii nigelad, et panin sutsu hoogu juurde. Alles kella kinni pannes selgus tegelik kiirus. Jooksuäpi numbreid vaadates tuleb välja, et viimasel ajal on mu VO2Max jälle kõvasti ülesmäge kerinud, Huawei lausa pakub eeldatavat maratoni läbimise aega alla 4 tunni. Sihukest raamatupidajalikku arvutamist ei maksa muidugi tõsiselt võtta, 5km aja alusel pole tegelt võimalik isegi kindlaks teha kas kodanik 42 kilti läbigi jaksaks joosta. Aga noh, ilus ja enesetunnet tõstev vaadata ikka😉

Aastapäev ja covid-19 vastikud nüansid

Jooks 15 Märts 2019

Kõnd 15 Märts 2020

Täna nillin profülaktika mõttes Pirita ürdilikööri ja tähistan oma jooksma hakkamise esimest aastapäeva. 2019 15 märtsil võtsin end lõpuks kokku, panin tossud jalga, spordiriided selga ja tegin esimese argliku katse kontrollimaks kui pikalt jaksan sörkida. Hullu punnimisega pidasin pea kaks pool kilti vastu. Õnneks jagus jonni edasi rühmamiseks. Jooksnud olen vahelduva eduga, mõni kuu vaid paar päeva vahele jäänud, mõni kuu pooled päevad. Poolelijätmist pole küll kunagi mõttesse tulnud, liiga mõnusa enesetunde tekitab. Täna oli plaanis üks viisaka kiirusega 5 kildine ots sörkida, paraku segas nohune nina vahele. Tegelt esimest korda haiglane tunne viimase aasta jooksul. Otsustasin mitte hakkata punnitama, kellele ma ikka tõestan, et tubli jooksja olen, ise tean seda niigi😜 Päris väljas käimata ei raatsinud päikselise kevadilmaga jätta, jalutasin kiirema sammuga 5km pargis ja jõe kaldal. Kodus valmistasin kruusi kuuma kakaod, mida praegu naudin.

Distantsi mõttes tuleb puhast jooksu selle aja jooksul kusagil 1300 km ringis, parim kuu oktoober 154km. Üldiselt on plaanis olnud nädalas joosta 5 korda 5km, kord 10km ja päev puhata. Talveperioodil pole 10km otsasid teinud. Detsember ja nüüd ka märts on märgatavalt väiksema kilometraazhiga. Lisaks koguneb kõndimist, rattasõitu, ujumist, matkamist, suusatamist. Kehakaal langes esimese 3 kuuga 84kg pealt 78kg peale ja on püsinud 77-78 vahemikus kogu järgneva aja. Võhma on loomulikult juurde tulnud, kevade(suve) poole kavas proovida mis tunne mõni pikem distants joosta. Külm mind jooksmisel ei sega kui just alla -15C pole, pigem mõnus. Tuul või tugev vihm on ebamugavad. Õnneks 5 km piisavalt lühike maa, et fleece ei jõua läbi liguneda, päris padukaga ma ei jookse ju ka.

Suusatamisega on selleks hooajaks kööga - suur tänu sulle va covid-19. Veel eile oli plaanis esmaspäeval mäele minna, nõlvadel mõnus lumi ja rahvast tänu paanikale vähe, hotellitubasid pakuti poolmuidu. Hommikul tuli moblale teade, et Blue Mountain pannakse kinni, vabandavad tekitatud ebamugavuse eest - my ass. Viskasin kiirelt pilgu teistele mägedele, igal pool sama jama. Isegi Whiteface mäe tippu viiv gondel Lake Placidis lõpetas töö seoses viiruse paanikaga, madalamal veel mägi lahti. Kuram mu kaks pealt sajataalast Whiteface piletit lähevad vett vedama. Ehkki Blue hooaja pääse sai kuhjaga tasa teenitud, on jalgades kange tahtmine mäge kratsima minna. Esimese maailma "probleemid" nagu ma töökaaslasele ütlesin kui see kurtis "steptantsu kogukonna" kokkutuleku ärajäämise pärast.

Turismimajandus kannab hullu kahju üle maailma. Kuurortid suletakse, rahvusvahelist lennuliiklust ja lõbusõidu laevandust kärbitakse jõhkralt. Isegi puhkusi ei saa planeerida kui ei tea millal see pandeemia järgi võiks andma hakata. Juttu on igatahes kuudest. Huvitav millised piletihinnad kui lennukid lõpuks lendama hakkavad, kardetavasti üritatakse kaotusi klientide arvel korvata. Kokkuvõttes pole mõtet mingit ajakava teha, sest see ei sõltu enam minust või minu tahtmistest. Eks siis lükkan puhkust edasi kui juunikuuks lennukid ikka veel ei lenda. Eri riikide epideemia kulu jälgimine vihjab, et mida järsem haigestumiste graafiku kõver, seda kiiremini üle läheb. Hiina hakkab tasapisi normaalsuse juurde tagasi pöörduma - aega kulus 4 kuud.

Samas võib juhtuda, et suvel elame hoopistükkis teistsuguses reaalsuses kui seni eriti kui majanduses peaks suuremad mullistused aset leidma. Hea on tulevale kriisile suht kindlas seisus vastu minna.

2019 Aasta kokkuvõte.

Isiklik elu - Ei mingeid märkimisväärseid muutusi, sama naine, sama palju lapsi, kõik aasta jagu vanemaks, mõni ka targemaks saanud. Perre lisandus kaks kodulooma lisaks kahele koerale. Vanem tütar võttis endale kuningpüütoni ja noorem valge kassi.

Tervis - Peale märtsi keskel jooksmisega alustamist pole kordagi haige olnud, mis iseenesest haruldane. Tavaliselt ikka paar korda aastas mingi vastik köha või nohu kallal käinud. Märkimisväärseid vigastusi pole juhtunud, ei olmelisi ega spordiga seotuid.

Töö - Varakevadel puksiti mind lõunasesse vahetusse. Esialgu olin pettunud, aga peagi selgus, et tegu oli "taeva kingitusega". Sain magada kaua und oli, tulemuseks harukordselt väljapuhanud olemine. Lisaks tekkis mugav aeg millal jooksmas käia. Pahupooleks võimalus ainult kord nädalas karates käia ja harvem kodustega kokkupuutumine. Samas mida vähem koos oled seda rohkem oskad seda aega hinnata.

Sport - Osaliselt juba puudutatud, karatega saan tegelda vaid korra nädalas. Kompensatsiooniks hakkasin jooksmas käima. Esialgu raske kuid peagi harjusin, tasapisi tõstsin distantsi kahe-kolme kildi pealt viiele. Paar korda kuus jooksen 10K. Tempo on aegamööda tõusnud, praegu 5min/km mugav kiirus. Keskeltläbi jooksen 150km kuus, kõnnin teist samapalju otsa. Lisaks enne jooksu soojenduseks kätekõverdused ja kõhulihaste trenn. Pulsikella näitajate põhjal on füüsiline vorm õige hea minu vanuse kohta. Bioloogiline vanus lausa 35 mingi veebitesti põhjal, tegelt võtan sihukesi teste muidugi muigega, samas hea vastavalt olukorrale vahel nina või saba kergitada😉

Kaal - Viskasin just pilgu peale, et eelmine aastavahetus oli kaal paarsada grammi alla 85kg. Muidu sai aeg-ajalt mõõta. Ehkki otseselt segama veel ei hakanud, otsustasin üritada veits alla võtta. Märtsi keskpaigani erilisi muutusi ei toimunud, kuigi proovisin õhtust õgimist vähendada. Jooksmas käimine mõjus, üllatus-üllatus tulemused kiired ning silmnähtavad. Toitumist eriti kontrollida ei üritanud aga koos jooksmisega muutus ka isu. Põhiline kaalu kukkumine toimus esimese kolme kuuga, peale seda stabiliseerus ootamatult madalal kuid ilmselt minu organismile normaalsel tasemel.

Puhkused - Talvepuhkus Lake Placidis mäesuusatades. 

Suvepuhkus Eestis. Terve hulga põnevate seikluste, matkade, rattasõitude, paadisõitude, suvilas lebotamise ja sõpradega kohtumistega. Lisaks muidugi argipäevaseid toimetusi, aga ainuüksi Eestis olek teeb positiivse tunde, ükskõik millega siis tegeleda.

Sügispuhkus Hawaii'l - elu parim aktiivne puhkus - SUPER!

Õnnetused, ebaõnnestumised, jamad, ... - Konkreetselt endaga seoses on vist märkimisväärseim jooksu ajal papu paelu sidudes mobla maha pudenemine, tagumise poole gorillaglass5 prõksatas praguliseks. Mis ikka, selle pärast uut kah ostma ei hakka, kleeplindi tõmbasin peale ja käib nagu ennegi, kahjuks pole enam veekindel nii, et sukelduma kaasa võtta ei saa😜 Eks kui viitsin vahetan ise tagumise klaasi ära.

Kokkuvõttes on olnud kuratlikult hea aasta, patt oleks tulevast paremat tahta, ei maksa ahneks minna. Mida siis soovida uuelt? Esiteks muidugi, et perel kõik kenasti läheks ja omastel tervis püsiks. Enda koha pealt, et mingi loll vigastus ei segaks jooksmist, suusatamist ja muidu elu täiel rinnal elamast.

Lõpetuseks teile kõigile, kes aeg-ajalt sellele blogile pilku peale viskate:

HEAD UUT AASTAT ja õnnestumisi nii isiklikus kui tööalases elus. Eriti oluline, leidke endale aega ja nautige seda, keegi teine seda teie eest ei tee!!! 🍸🍹🎄🎆🎇🎈🎉🎊🌞🌞🌞

Jooksunumbritest

Jooksmist pole ma vahepeal maha jätnud, kaugel sellest. Küll olen olnud sunnitud korrigeerima mõningaid numbreid, mis sai suure hurraaga välja hõigatud. Alustame eilsest pühapäevast kui tütar kopsis kaheksa ajal magamistoa uksele: kas tulen jooksma. Peale mõningast viivitamist ajasin end tahtejõu pingutusega soojast voodist välja ning läksin allkorruse dojosse soojendust tegema. Käte ja kõhulihaste harjutustega saame naha piisavalt palavaks, et 7 soojakraadi on täiesti mõnus temperatuur lühikeste pükste ja õhukese fleecega jooksmiseks. Vabadel päevadel võtame tavaliselt sutsu pikema otsa, seekord 7.2 km. Sörkisime distantsi rahulikult läbi, oktoobrikuu päikese käes hakkas isegi palav, samas jõe orus puude varjus päris jahe. Koju jõudes jalgades hea tunne, otsustasin joosta tempoga ühe kiire 2.6 kildise ringi lisaks. Sai algusest peale korralikult suruda, tegingi uue rekordi. Google Fit näitas täpselt 11:00, Huawei 10:59 ajaks. Paraku kilomeetri keskmine vaid 4:10 ja 4:18, sest mõõdetud distantsid vastavalt 2.63km ja 2.55km.

Google Fiti 13Oct ja ...

... 04 Oct mõõdetud andmed samal rajal

Neid kilomeetri aegu ei saa päriselt uskuda, GPS mõõtmistäpsus pole just perfektne. Samal distantsil septembris üle-eelmist rekordit 11:19 joostes andis Google mulle kilomeetri ajaks 4:25. Kümne päeva eest tuli kilomeetri aeg 4:00 mille suure rõõmuga välja hõiskasin. Pärast märkasin, et aeg 7 sekundit pikem 11:26 ja distantsi pikkuseks mõõdetud 2.82km, mis ilmselgelt tõele ei vastanud. Eelmise tippaja 11:10 samal distantsil jooksin neljapäeval, jällegi kilomeetri aeg 4:00 aga distants 2.79km. Kaardil mõõdetu, mida usaldan on 2.6 km. Paarikümne meetrine erinevus arusaadav ja seletatav siin seal kergete raja korrektuuridega, paarisaja meetrine vahe 2.6km peal kindlasti seadme viga. Seega peaks tegelik kilomeetri keskmine olema 4:14m/km. Nelja minutise kilomeetri keskmise saavutamiseks oleks vaja 2.6 km joosta 10:24'ga, mida ei usu praegu suutvat. Ongi tore mingi väljakutse kevadeks jätta.

10K kilomeetri ajad Huawei järgi

Seoses eilse kokku pea 10 kildi jooksu ja teist samapika matkaga olid kepsud hommikul natuke kanged. Kaalusin veidi kas üldse jooksma minna, aga ilm nii ilus, et ei raatsinud toas kükitada. Tütar ei viitsinud seekord, teen siis rahuliku viiekildise. Alguse võtsin väga lebolt, teeotsal kus oleks pidanud kodupoole tagasi keerama otsustasin edasi uhada. Kes teab palju selliseid ilusaid ilmu jagub, et kümmet kilti see aasta "ametlikult" alla 50 minuti joosta. Olin küll esimese kahe kildiga kõvasti aega kaotanud aga loodetavasti teen selle tasapisi tagasi. Kolmas kilt läks pealegi kergelt allamäge. Google Fit informeeris mind halastamatult kilomeetri aegadest ja ehkki vahepeal võtsin kenasti defitsiiti tagasi siis neljanda, kuuenda ja kaheksanda kilomeetri tõusudel andsin sekundeid tagasi. Üheksanda kilomeetri vaheaeg andis mõista, et vajutades on lootust vähemalt Google Fiti järgi eesmärk saavutada, Huawei põhine ilmselt püüdmatu. Viimasel kildil olid jalad päris rasked, pressisin sügavat hingamist. Fiti 10km tiksus kinni 49:35 peal (4:58m/km) - jess, üks eesmärk saavutatud. Huawei mõõtmise järgi sain veidi hiljem 10 km ajaks 50:18, kuna viimase jupi sprintisin tuli kella ametlik keskmine 5:01m/km.

Huawei 10K jooksu statistika

Google Fit 10K jooksu statistika

Mis seal salata, et sutsu pettunud kuna tühised 18 sekundit jäi puudu. Kainelt mõeldes ei võistle ma ju kellegi muu kui ajaga teadmata sealjuures kui täpselt kumbki GPS mõõdab. Samas on tekkinud põnevusmoment kella vastu võisteldes. Vahepeal tundub et jooksustatistika arengut isegi ägedam vaadata kui arvutimängu KD suhet kus teismelised põhivastasteks😁 Huawei äpp ähvardas, et enne järgmist jooksu pean 72 tundi, ehk siis kolm ööpäeva taastuma. Arvatavasti oleks täna alla 50 mindi jooksnud kui jalgades polnuks eilse päeva kilomeetrite väsimust. Nii 2.5 kildi jooksu rekord kui eriti matka raske kõrgustevahega rada olid lihastes selgelt tunda. Kui see aasta 10 km ka Huaweiga alla 50 mindi teen olen rahul.

Hiljutise 5K - 23:11 jooksu statistika

Tavapäevadel jooksen 5 kilti kas siis terve distantsi ise 5m/km tempos või 2.5km tütrega rahulikult ja 2.6km kiirelt otsa. Üks päev jääb tavaliselt erinevatel põhjustel vahele ja ühe päeva üritan pikema distantsi joosta. Nädalas seega kogun 120-150 km. Sammutihedus paistab mul olevat 168-170 minutis, surudes paar numbrit kõrgem. Tipptegijatel olevat see näitaja 180+, olgem ausad, sinna kategooriasse pole mul asja ega ka isu. Sammu pikkus 120-130cm kusjuures 10 kildi peal 118-119, viiel kildil 125 ringis ja kahepoole kildi kiirel jooksul 130+.

Pulsisagedusega on tekkinud kummaline olukord, tütrega rahulikult joostes on pulss sama mis hiljem kiirelt uhades, vahel isegi kiirem. Tütrega rahulikul 7.2km jooksul 163, lebolt 2.5km peal 155 ja täna 164, täiega 2.6km uhades 160, 10km surudes 162, 5km rekordit joostes 161. Sealjuures enesetunde (ja aegade) järgi esimese kahe juures pingutuse mõttes tegu pigem soendusega, viimase kolme juures üle 90%'se pingutusega. Seega Huawei äpi pulsisagedusel põhinev "pingutuse" mõõtmine on tegelikkusest kaugel. Inseneriloogikat kasutades jääb ainsaks seletuseks hingamise muutus, sest suurema pingutusega (kiiremini joostes) vajab organism rohkem hapnikku. Kui pulss sama siis on ainsaks võimaluseks vere hapnikuga varustatuse oluline tõus, mida jõulisema, sügavama ja veidi tihedama hingamisega ka täheldan. Huvitav mida mu teooriast asjatundjad arvaks.

10K pulsisagedus, Max=184 Keskm=162 

2.5K pulsisagedus, Max=190 Keskm=164

Ülalolevad pulsi diagrammid peaks minu arust panema iga kardioloogi kukalt kratsima. Vasakpoolsel eilse 10 kildi graafik, mille puhul ikka pingutasin (5:01m/km). Parempoolsel tänahommikune tütrega koos kulgemine 2.5km distantsil (6:45m/km). Numbrid 184 ja 190 graafikutel näitavad maksimumpulssi, keskmine oli 10K puhul 161 ja 2.5K puhul 164 - ??? Lisamärkusena, et 190 peaks olema 30 aastase absoluutne maksimum😵 2.5K peal hüppas sagedus korraks kõrgele kuna jooksin kiirelt paarkümmend meetrit tagasi, et maas nähtud välgumihklit üles korjata, hea matkale kaasa võtta - muidugi osutus mittetöötavaks😝

Kokkuvõttes on põhiliseks näitajaks siiski enesetunne. Esiteks ei saa mainimata jätta, et kevadest alates kui hakkasin jooksmisega tegelema pole kordagi haige olnud. Vahepeal paar korda pisikud käisid maad uurimas ja üritasid kurku karedaks või nina märjaks teha aga põgenesid kiiruga. Külmetamist kui sellist ei tunnista, jooksmas käin iga ilmaga ja iga temperatuuriga, joostes ei hakka jahe ka märjana vihma käes. Talveperioodil ehk tuleb veidi modifikatsioone ette võtta, eks näe. Lisaks muidugi kogu päevaks tagatud ergas olemine. Kaalu koha pealt olen saavutanud suht stabiilse 77-78kg. Täna hommikul peale 10km jooksu lausa 75.2 seoses vedeliku kaotusega. Õhtul peale tänupüha prae, paari õlle ja klaasikese veini manustamist kenasti tagasi normis - 77.6kg. Polster kõhul õhemaks kulunud. Lihased ja liigesed normis, täna õhtul küll veidi kanged, homme piirdun ehk tütre 2.5 kildiga.

Tagasi jooksulainel.

Vanad mugavad tossud veavad sügiseni välja
ehkki varbad kipuvad maailma uudistama.

Nagu ikka nende asjadega on, sunniviisiliselt aetakse vastu aga kui rahule jätta ja idee idanema panna võib isegi tulu tulla. Vanema lapsega sai kevadepoole mõned korrad jooksmas käia, kuid siis vajus ta vaikselt ära ja utsitamisest mingit kasu polnud. Nüüd kui olin loobunud tuli neljapäeva õhtul lambist ennast reedeseks hommikujooksuks kaasa pakkuma. Eks olen ise peale puhkust kuidagi toss olnud, vaid mõned ringid kahe nädala jooksul tehtud saanud. Seega hea võimalusest kinni haarata, et end uuesti jooksulainele suruda. Viskasin pilgu eelmiste kuude statistikale, kui aprillist juunini sai 100 km kuus joostud siis juulis Eestis puhkusel kukkus see 30 peale (no rattasõidud sutsu tasandasid tegelikku olukorda). Augustis oli plaanis uue hooga alustada, paraku plaaniks kippus jäämagi. Igasugu häid põhjusi tuli vahele nagu väsimus ja metsaülikool ja ... jne ... Lõpuks ei viitsinud enam põhjendadagi.

Humalane ja kreftine õlu!
Ostsin eelkõige disaini pärast😏

Igatahes reede hommikul virgalt üles ja enne lapse töölesõitu jooksma. Et tal kohe isu ära ei läheks lasin plikal tempot teha ning distantsi valida, ise sörkisin kõrval. Kiirus polnud oluline, ainus tingimus, et kõndima ei hakkaks. 1.8 km ring sai kahekesi vaikse 6:30 tempoga joostud. Tüdruk tuppa dushi alla, mina lasin kiirema tempoga 2.65km otsa, et oleks põhjust pesema minna. Tempoks tuli 4:43 km peale, pole paha, paistab et jooksmise tunne nii kergelt ära ei kao. Tänaseks oleme neli päeva lippamas käinud, sain ka muuseas teada ühe põhjuse, miks ta ilmselt otsustas uuesti alustada. Nimelt väitis, et ma olevat suht heas vormis kui talvega võrrelda (tunnen end kõrvust tõstetuna, sest vanemalt lapselt kiitvat hinnangut saades võib üsna kindel olla, et nii ta seda ka mõtleb). Paistab, et näitlikust eeskujust on kasu😜 Hommikune kerge sadu ehmatas esimesel pilgul last aga joostes tunnistas, et mul õigus - vihmaga on palju mõnusam joosta. Jõutrenni alustasin rahulikult, et lihaseid mitte ära ehmatada, paari nädalaga loodetavasti jõuan kevadisele tasemele ja siis lisan ka lõuatõmbamise ja rippumise harjutusi ronimisele mõeldes. Kehakaalu koha pealt olen vaatamata puhkuse kergele tõusule ikka veel alla 79kg.

Pühapäeval käisime mõlemile uusi jooksutossusid vaatamas. Minu omad suht lagunenud, ehkki joosta veel kannatab, tütrel samas spets jooksujalatseid polegi. Kahe spordipoe peale sai proovitud õige mitut paari, laps selliseid ei leidnud, mis väga meeldiks. Mina samas sain sooduka pealt alla 30 euri väga mugavad. Möödaminnes ostsin ka süsta Eestisse saatmiseks. 12 jalane Pelican oli supersoodukal, merele sellega lainega minna ei soovitata aga siseveekogudel (Läänemeri ju seda on :P) ja jõgedel mõnus kasutada rahulikuks kulgemiseks. Alla 300 eurise hinna juures oleks kahju mitte võtta, eriti kui sõpradega saab poolmuidu Eestise saata. Kodumaal on sihukesed alused hullult kallimad (paremad ka muidugi), minul kui amatööril pole erilist vahet, peaasi, et vee peal seisab.

P.S. Vanemal lapsel oli sünna, sain igavest head torti, mida ta sõbraga koos tegi. Takkajärgi sünnakingiks plaanis talle mingi aktiivsusmonitor osta. Nooremal homme tähtis päev. Pisike kingitus talle Eestist olemas, asjalikuma sai eile töö poolt 33%'se palgatõusu näol! 

Ilus oli aga otsa sai :P

Männiku karjäärid, taamal Naissaar

Hommikul pakkisin lõplikult kohvrid, võtsin (mõneks ajaks) viimase söömaaja kodumaa pinnal ja korraldasin veel asjaajamist ning pangandust üle telefoni ning neti. Check-in olin juba eelmisel päeval internetis teinud, meeldiva üllatusena sain tasuta mugavad istmed valida. Kiirelt pilk tubadele, et miskit olulist poleks ununenud. Kolmveerand kolm lahkuvale lennukile jõudmiseks tellisin Bolti takso poole kahe ajal. Viimased pildid maja eest ja vurasingi Ülemiste poole. Venelasest taksojuht rääkis, et kaks asja, mis talle Eestis hullult meeldivad on korruptsiooni vähesus ja e-riik. Mees olevat elanud paljudes Euroopa riikides, siin ikka kõige kindlam ja mugavam - kohe hea oli kuulda.

Saku Hele ja Simple Life,
Kõik mis hing ihaldab😋

Äikesetormis, kahjuks välku pildile ei saanud

Lennujaamas andsin tühja check-in leti ees kohvrid ära. Parasjagu jäi veerand tundi, et seljakotiga kaasas olev Saku Hele ära rüübata sel ajal kui sõpradele hüvastijätu messe moblasse toksisin. Turvad kõnetasid mind inglise keeles, olen ma tõesti nii ameeriklase nägu läinud???😲 Kui Rentsiga kohtudes seda probleemi kurtsin lohutas ta, et äkki jäätisemüüja ei osanud lihtsalt Eesti keelt. Mulle kostis kahtlaselt nagu: "Ei ole su pea kandiline"😦 Igatahes oli isegi aega tollivabast üks hapu lurr kahesajagrammine reispass vein võtta enne kui lennukisse lasti. Varssavi ots kulges rahulikult kuni maandumiseni kui pidime äikesepilvest läbi lendama. Raputas vägevalt ja lõi välku⛈, isegi vikerkaart sai näha. Äge kogemus, mis mind akna külge naelutas😎 kuid sundis osasid kaasreisijaid palvetama🙏

Gröönimaa kohal oli kahjuks pilves

Varssavis võtsin ühe külma Heinekeni ja sõin ema armastusega küpsetatud ja tema poolt kotti surutud kooki peale. Väljalend venis, olin sunnitud kuivavat kurku pudelikese Proseccoga ravima, kaasas olevad Mari kommid sobisid oivaliselt suupisteks. Kaheksatunnise Varssavi-Toronto lennu jooksul vaatasin kaks filmi, sealhulgas täitsa hea jaapanlaste krimka "Huntide veri". Toit paraku viletsaim, mida üle pika aja lennukis saanud, näljaga läks siiski loosi. Canada piirivalve ainus küsimus: "Kust tuled"?, ühesõnaline vastus "Eestist" osutus õigeks, rohkem mingit kontrolli polnud.

Kodus võtsid mind vastu pööraselt rõõmsad koerad🐕🐕. Koko käis kogu õhtu järgi ega julgenud mind silmist lasta, et uuesti ära ei kaoks. Uus veidi häbelik aga uudishimulik pereliige Mango😸 tuli peagi nuusutama, vahepeal suuremaks kasvanud madu pidin hoidma ning silitama. Kaasa ja lapsed olid oma tunnete näitamises oluliselt reserveeritumad, mustsõstra kook väljendas, et päris ükskõiksed ehk ei olnudki😜

Puhkus kestis küll poolteist kuud aga ikka jäi väheks. Samas tuleb tunnistada, et ei tea kedagi, kes kurdaks liiga pika puhkuse üle. Puhata on mõnus kuid nii kardinaalset varianti ka lähemal ajal ei igatse, et võidaks öelda "puhka rahus"😱🙏👻 Tegelikult läks "puhkuse" viimane nädal nii kuradima kiireks, et hinge sain tõmmata alles lennukil istmesse potsatades. Blogimise peale aja kulutamisest ei saanud juttugi olla. Eks nüüd tööl tagasi tekib jälle aega blogivõla likvideerimiseks.

Mango: "Kas läheme reisima"?

Täna hommikul oli plaanis Augustikuud alustada kena jooksuringiga. Paraku nagu selgus kulgeb puhkusest toibumine oodatust vaevalisemalt, juba hommikune koerte jalutamine võttis võhmale. Suurlinna saasta täis atmosfäär ja palavus teevad hingamise raskeks. Mõni ime kui lugeda kokku kõik need miljonid inimesed ja autod, kes samade hapniku molekulide peale piiratud ruumis konkureerivad. Oi millist kadedust tunnen Eesti ilmaennustust vaadates, seal lihtsalt perfektne jooksuilm.

Trenni koha pealt kiigates langes mu jooksukilometraazh juulikuu jooksul katastroofiliselt: aprill, mai ja juuni jooksin umbes sada km, juulis ainult 30. Samas sai rattaga parasjagu sõidetud ja jala palju ringi käidud nii, et arvestuslik kaloritarbimine vaid veidi vähenes. Viimast asjaolu kinnitab ka kehakaalu muutus, mis kõigele vaatamata kordagi üle 80 ei tõusnud. Viimasel hommikul kohvreid kaaludes oli eriliselt mugavalt 77.0kg, kohvriga koos lubatud maksimaalkaal seega täpselt 100kg😆

Juhtumisi elust enesest

Nii avab ürgmees õllepudelit 😱

Kohalikud Eesti tuttavad tulevad esimesel enam-vähem ilusal nädalavahetusel külla. Istume aias lobiseme maast ja ilmast ning mekime õlut. Demonstreerin oma kolmkümmend viis aastat tagasi maleva ajal omandatud õlleavamise oskusi külakostiks kaasa toodud kohaliku käsitööõlle pudeli kallal. Esimese kork lendab ülekäe avamise käigus shampalaadse pauguga üldise vaimustuse saatel orbiidile. Eelmainitud protseduuri üle ootuste hästi õnnestumise tõttu ei saa tolle korki kasutada allesjäänud pudeli avamiseks, keegi ei viitsi kosmoseprügi püüdma minna. Inseneriharidusega ürgmehel pole lahenduse leidmiseks pikalt vaja mõelda. Kangi seaduse tundjale sobib iga varrega objekt, kirves käeulatuses. Enne kui kaasa jõuab takistada löön lõdva randmeliigutusega teise pudeli kaela puhtalt korgi alt maha, pudelisuu klaasring maandub kirveteral. Seltskond on sellisest professionalismist tõeliselt jahmunud. Õnneks jätkub oidu, et ajalooline moment ka fotole jäädvustada. Vältimaks teraval pudelisuul mokkade veristamist pean tooma toast õllekannud. Tõele au andes oli avamisprotseduur veits erinev kirjeldatust aga nii pilt kui pealtnägijate jahmatus on ilustamata ning ehtne.

Tore kui kõik kummitused nii nunnud oleks 😉

Söön rahulikult omaette netis surfates viimast torditükki. Pimedas märkan silmanurgast liikumist, kummitus on ilmunud välja oma osa nõudma. Viimase killukese loovutasingi kannatlikkuse eest talle 😙

Toidukas sattusin sihukese imeteo peale nagu Mango salsa. Pakuti soodukal: uudishimu ja kitsidus said minust võitu, võtsin ühe purgi. Üliheaks suviseks lahedaks plögaks osutus, lahe nachode ning õllega näost alla ajada.

Mango salsa, Doritod ja Adirondock Lager

Noorema lapse eduka lõpetamise puhul ette võetud pidulik lõunasöök. Me küll pakkusime välja vähe uhkemaid kohti, aga laps soovis hoopis "rameni" ehk nuudlikohta minna😖 Õnneks siirdusime kompromissina vanasse tuttavasse hiina "All you can eat" restosse Mandarin. Avastasin, et magu kurivaim on suure sporditegemise käigus kokku kuivanud. Peale pirakat kreveti ja krabisalatit oli raske teisest lihataldrikutäiest jagu saada. Magustoidu juurde jõudes pidin juba tõsiselt pingutama, et cheesecake, mango pudingit, puuvilju ja kausitäit jäätist pudrumulgust sisse suruda.

Huvi pärast kaalusin enne ja pärast, kõhtu sai ladustatud pea 3 kilo jagu head ja paremat. Aga mis te arvate palju sellest peale loomulikku tsüklit järgi jäi, 0.2 kg kui sedagi - täielik raiskamine. Kokkuvõttes on selge et kaalulangetajate "patupäevad" ei tee midagi hullu kui neid liiga tihti ei juhtu. Kaal muutub järjepidevast liigsöömisest ning vähesest füüsilisest aktiivsusest mitte nälgimiste ja õgimiste momentidest.

Uhkest ja kallist poest ostetavad keskeltläbi 12 naelased arbuusid maksavad küll $4 võrreldes odavpoest ostetava $3'se arbuusiga aga ilmselt on kvaliteedikontroll parem, sest maitse poolest ületavad viimaseid mäekõrguselt. Arbuuse ostan edaspidi ainult pintsaklipslaste poest, või kuni sattun seal hapu ja vesise otsa. Aga kui viitsin saan klienditeenindusele kaevata ja raha tagasi.

Plaan osta süst, et see tuttavate konteinerisse Eesti saatmiseks sokutada. Eestis nimelt on süstad ulmeliselt kallid ehkki päris häid Tähe Kayaks isegi kohapeal toodetakse. Soodukal kahes poes kaks erinevat, 3 meetrine Magna koos aerude ja autokatuse pakendiga 400CAD eest, teine 3.6 meetrine vähe uhkem 480CAD eest. Otsustan lõpuks odavama versiooni kasuks. Saadan internetis ostusoovi, välja ilmub hoopis kõrgem hind. WTF, nojah olin 6 minutit üle kesköö molutanud, soodukas lõppes kui kell kukkus. Teise hind oli hüpanud 800 CAD peale. Pole hullu, eks muretsen siis veits viisakama, neid soodukaid tuleb tegelt pidevalt, vaja lihtsalt silm peal hoida. Internetipoes pakutakse alla kahesaja hullult ägeda välimusega süstasid, paraku peale pükste fiaskot on mul tekkinud allergia ja skepsis netipoodide vastu. Kas kellelgi on kogemust süsta ostmisega, oleksin kole tänulik ja nõus koos süstasõidule tulema kui kogemust jagate või nõu annate 😉

Räägin üle kaheksakümneste vanematega FB kaudu. Kontot kasutavad nad poja, minija ja lapselaste tegemistel silma peal hoidmiseks. Tegelikult muidugi sai ise ikka juhendatud ja natuke kõrvupidi arvuti ekraani taha lohistatud. Paraku kui maitse suhu said avastasid, et väga mõnus suhtlusvahend. Saadavad mulle aegajalt messe, iseenesest väga mugav võime "eesmärgipäraselt" FB'd kasutada. Kurtsid, et vanus annab tunda (no mõni ime) ja mälu pole enam nii hea kui ennevanasti. Pangaautomaadiga tegelemisel jäänud hätta. Ma siis rahustasin maha, et mitmetel enam kui poole noorematel blogistajatel samad probleemid nagu hiljuti olen lugenud. Lõpetame kõne, panen kohvi peale ja viin koerad postinuusutamise ning põiekaringile.

Tagasitulles tervitab mind ust avades meeldivalt tugev kohvi aroom. Kuidagi liiga tugev - oh kurat, põrgu ja sada sarvilist. Kannu olin unustanud masina alla panna, köögikapilt ust mööda maha voolanud aromaatse kohvi lai loik auras külmkapi ees põrandal. Kas nii hakkabki dementsus ligi hiilima?😱 Te ei aima kui suure pindalaga loigu kruusitäis kohvi tekitab. Kas ainult kujutasin ette või tegelikult vaatasid koerad mind kerge muigega. Veits teenimatult käratasin lojustele: "Mis te jõllate, aidake koristada". Loomad tabasid, et nalja siin pole ja panid plagama, peremehel äkki plaan meiega põrandat kuivatada. Vandusin resigneerunult ning laotasin pool rulli majapidamispaberit kohviloiku. Avaldan saladuse, et seda "Bounty" reklaami ei maksa uskuda, kus liiter piima valguskiirusel jälgegi jätmata kahe paberitüki sisse imbub. Illustreeriva pildi tegemiseks olin vaimselt liialt häiritud. Ma tean küll, et võrreldes maailmarevolutsiooni äpardumisega tundub takkajärgi tegu olevat tühise katastroofiga. Paraku just nagu narkaril oli sel momendil ainus aju jäägitult haaranud mõte: "Kofeiinikogus töö juures jääb saamata kuna pole aega enam uut vaaritada".

Millisekund hiljem oli hiirelapselaip mao hammaste vahel

Nädalavahetusel toimus kuningpüütoni teine toitmine, mida võisid ka ülejäänud pereliikmed jälgima tulla. Esimene kord tütar muretses, et madu võib liiga paljudest silmapaaridest stressi langeda ja keelduda söömast. Toiduks on talle sügavkülmutatud rotipojad, mis kuumas vees üles sulatatakse ja mille temperatuur enne toitmist fööniga 38 kraadi peale tõstetakse. Maod nimelt näevad infrapuna diapasoonis, neid külmlauaga ära ei peta. Minu küsimise peale, miks ei võiks korraldada gladiaatorite võitlust kolme elusa hiire ja mao vahel vastas laps, et hiired ei pruugi olla piisavalt tolerantsed madude vajaduste suhtes, äkki veel vigastavad roomajat olelusvõitluse käigus. Seega tüüpiline ameerika lahendus, ohutu aga eeldatavasti ka maitsetu ja igav. Roomaja seisukohast on püüdmise põnevus röövitud kui ülessoojendatud laipa niisama nina ees kõigutatakse. Vaatepilt nagu kuninglikust pulmast, kolm paparazzit (mina, kaasa ja noorem tütar) mobladega jäädvustamas mao toitmise protseduuri. Roomaja ei paistnud suurt häiritud olevat, uudistas momendi ja krabas siis välgukiirusel hiirepoja laiba hammaste vahele. Moepärast veits kägistamist ning võiski alata allaneelamise protseduur, mida ei viitsinud jälgima jääda.

Lõpetuseks pean tunnistama, et jälgin üle paari tunni murelikult Eesti ilmateadet, sest jäänud veel loetud päevad hetkeni kui tossutallad kodumaa pinda puudutavad ja verejanulised sääsed (kelle arvukusest olen õõvastavaid postitusi lugenud) pikisilmi oodatud saagi kallale võivad asuda.