Friday, March 30, 2012

"Got Talent" Vene moodi

Esiteks juhin tähelepanu asjaolule, et täna ei ole veel 1 Aprill! Mistõttu tuleks järgnevat infot tõsiselt võtta ehkki võib veidi raskeks osutuda. Ei osanud ühe pauguga validagi, mis sobiks paremini pealkirjaks - kas "Talendijaht Vene moodi" või "Putin on lõplikult lolliks pööranud".

Igatahes saime kõik kodus kõvasti naerda kui lugesin ette BBC uudise Putini uue briljantse ettevõtmise kohta. Nimelt kuulutas ta isiklikult välja parima töölise otsimise konkursi. Ehtsas nõukogude vaimus tuleb selgitada välja osavaim keevitaja, müürsepp, elektrik, kaevur ja autojuht.
Mul on kuri kahtlus, et BBC reporter ei viitsinud ruumi kokkuhoiu mõttes kõiki elukutseid ette lugeda, sest kuidas oleks võimalik kõrvale jätta sellised kuulsusrikkad ametid nagu torujüri, lüpsja, valvejoodik, vang, ... jne:)

Kogu show läbiviimine on asetatud tervishoiu ja sotsiaalse sidususe, vabandust arengu :) ministeeriumi õlgadele. Igatahes on Vene lähemal ajal uuesti ametisse astuva füüreri nõukogude nostalgia saavutanud uue taseme:) Seega on varsti lootust kuulda kaasaja Stahhaanovitest ja miks ka mitte Leida Peipsidest:)))

Thursday, March 29, 2012

Miljonid maanteel

Eile öösel toimus Torontost mõnisada kilti põhjapool kiirteel omapärane avarii. Massiivne raha-veoauto sõitis vastu teeäärset kaljut nii, et miljonid mündid paiskusid laiali lähemasse ümbruskonda. Laadungiks oli 3 - 5 miljoni dollari väärtuses "luunisid" ja "tuunisid" ehk kohalikust kõnepruugist tõlgituna ühe ja kahedollarilisi münte. Nagu võite arvata tuli piirkond politsei poolt sisse piirata, võimaldamaks erimeeskonnal rahulikult raha kokku koguda. Vaatamata suurele magnetile ja hoolikale otsimisele jääb kindlasti nii mõnigi münt teeäärsesse kraavi või metsaalusele õnnelikku leidjat ootama. Avariis osales lisaks paarile teisele autole ka komme vedav veomasin, hiljem hea maitse järgi kindlaks teha, kust mündid pärit:)

Sunday, March 25, 2012

Astronoomia projekt

Pisem laps peab koolitööna tegema "taeva vaatlusi" ja neid ilusti kirja panema. Projekt algas juba siis kui olime Quebeckis suusatamas. Ülesanne oli väga lihtne aga just seetõttu keeruline. Vaja vaadelda õhtuti taevast ja üritada märgata kas miskit märkimisväärset hakkab silma. Toronto valgusreostuse tingimustes on muidugi võimalik ainult kõige heledamaid tähti ja planeete näha.

Seega ei võtnud kaua aega kuni selgus, et samas kui ülejäänud tähistaevas muutumatu (nagu peabki olema) siis kaks heledamat "tähte" muudavad aeglaselt oma asukohta. No muidugi on tegu planeetidega ning interneti abil sai laps teada, et need on Jupiter ja Veenus. Kuu ilmus samuti vahepeal pildile ja isegi Marssi õnnestus märtsikuus vaadelda.

Sel nädalal tuleb projekt esitada, eks juhendan veidi, kuidas tehtud vaatlusi veidi korrapärasemalt paberile panna. Aga tüdruk on kõik vaatlused ise teinud ja märkmed kaustikusse kirjutanud, väljasirutatud käes hoitud joonlauaga mõõtis isegi seda kuidas ja kui palju planeedid teineteise suhtes liikusid.

Internetist on võimalik Starry Night programmi abil üle kontrollida kas kõik sai ikka õieti kirja pandud. Tegelt võiks paljalt seda kasutades oma projekti valmis kirjutada aga taolist sobi pole ilus teha. Lihtne vahele jääda kui ei kontrolli ilmastiku ajalugu veendumaks, et need ööd ikka selged olid kui vaatlused kirja sai pandud:) Muideks, eestlastele peaks kohe silma jääma kui imelikult Kuu lesib selili meie laiuskraadil.

Saturday, March 24, 2012

Privaatsus

Tegelikult sobiks selle mõttemõlgutuse pealkirjaks pigem privaatsusetus, sest tänapäeva maailmas privaatsus praktiliselt puudub kui sa just Amazonase dzhunglis avastamata hõimu liikmena ei ela. Seda eeskätt seoses interneti ja arvutitega, tänu millele ka tavaline inimene praktiliselt igaühe infole ligi pääseb.

Kaasa teatas mulle, et on üle ei tea kui pika aja mitme oma koolikaaslase või lausa lapsepõlve sõbraga kontakti leidnud. Ahah, mmmmh, ok - oli minu vastus nagu ikka siis kui teema eriti ei huvita aga pole viisakas seda otse öelda:) Aga mingi moment kui arvuti taga FB's tuttava teatele vastasin meenus see vestlus (mis tõestab, et ka taoline jutt pole maha visatud aeg kui teinepool vastuseks lihtsalt mõmiseb, kuhugi tagumisse ajusoppi jääb ikka miskit alles:).

Polnud kunagi ise viitsinud vanade tuttavate kohta uurida, mis nad teevad või kuidas läheb. Puudub uudishimu, sest loogiliselt võttes ju täitsa savi kui pole inimesega viimased paarkümmend aastat meiligi vahetanud sõnast rääkimata. Isegi FB's või Skypes olen ise kontakti initsialiseerinud haruharva, enamasti ikka on keegi mind üles leidnud. Twitteris konto puudub, endal pole nii vaimukaid mõttevälgatusi, mida poleks piinlik maailmale säutsuda ja teiste omi pole viitsimist ega aega lugeda.

Igatahes otsustasin nalja pärast uurida, mis infi ja kui keeruline oleks mõne vana tuttava kohta interneti vahendusel leida. Aga kellest alustada, no eks ikka vanad pruudid tulid kõigepealt meelde:) Kõige lihtsam muidugi googeldamine, sest absoluutselt enamusel juhtudest miskit ikka selle inimese kohta otsingumootor leiab. Ja kui miskit oled leidnud siis saab seda infi nagu lõngakera harutada. Üks infojupp viib teise juurde, mõni lõppeb otsa, siis tuleb teine lahtine ots leida ja edasi kerida. Enamus avalikku infot on selliselt väga lihtsalt võimalik üles leida ja niimoodi päris hea pilt inimese elust ja tegevusest saada. Ma ei osanud ette kujutadagi kui paljudes andmebaasides kodaniku kohta infot hoitakse (maksuamet, äriregister, politsei, liiklusamet, koolide vilistlaste nimekirjad, sõjavägi, kirikud, .... ) sotsiaalvõrgustikest rääkimata, kus ise vabatahtlikult enda kohta andmeid jagatakse.

Tütarlastega (kunagiste) on üks pisike komplikatsioon, nimelt kipuvad nad nime vahetama, mõned lausa mitu korda:) Aga sellestki saab lihtsalt üle, nime vahetamise momendil tuleb siiski kasutada ka oma vana nime ja sinna jääb jälg maha, mis uut ja vana seob. Lisaks muidugi hulk kaudsemaid meetodeid, kuidas uuele nimele jälile saada. Esimesed paar vana tüdruktuttavat leidsin kiirelt üles, aga ootamatult sattusin raskustesse oma keskkooli sümpaatia kohta googeldades.

Täiesti mõistetamatu, et tema nimi vaid keskkooli vilistlasnimekirjas üles tuli. Loomulikult tõusis huvi, sest raske ette kujutada, et minu vanune haritud inimene oleks totaalselt mitteaktiivne internetis. Kerkis kahtlus võrgustiku lihtsalt ligipääsetavast infost süstemaatilisest puhastamisest, aga mis eesmärgil??? Põhjus selgus, kui tema foto lõpuks ekraanile manasin. Ilmselt ei ole eesti rikkuselt kaheksandal kohal oleva mehe (84.4 miljonit eurot 2011 andmeil) naine eriti huvitatud oma info veebi lekitamisest, eriti peale seda, mis tema tütrega juhtus. Aga kõigele vaatamata, pole võimalik päris puhtaks veebi rookida, midagi jääb ikka ka avalikkesse allikatesse alles. Üllatav oli lugeda, et tal samad huvid (suusatamine, kanuutamine, ...) kui minul, ehkki omal ajal polnud mul sellest aimugi.

Omaette põnev oli kodudetektiivi mängida ja arvuti taga netis sorides vanade tuttavate kohta infi korjata, aga mis sellega peale hakata. No mitte kui midagi, ei hakka ju saatma kellelegi vähem või rohkem auväärt prouale teadet, et tere mina olen see noormees kellega sa kolmkümmend aastat tagasi pargis jalutamas käisid, trepikojas suudlesid või kusagil suvilapeol mürasid:) Seega tüdinesin kiirelt ja jätkan samas vaimus kui enne, kui keegi minuga kontakti tahab saada siis palun, googeldades leiab selle lihtsalt, omal algatusel ei viitsi. Ühele 8 klassi neiule küll saatsin naljapärast ilma tekstita FB sõbrakutse aga ta pole vastanud, kas ei seosta mu nime millegi mäletamisväärsega või lihtsalt ignoreerib, mine võta kinni.

Kokkuvõtlik moraal: mis iganes teist internetti läheb, kipub jätma jälje, mida kole raske kustutada. Kui on miskit varjata, siis parem mitte netis käia:) Muideks, siimaal on viimasel ajal kombeks saanud tööjutuajamistel sotsiaalvõrgustike parooli küsida, saamaks paremat ülevaadet potensiaalse tulevase töötaja taustast. Ega ei pea andma, aga sel juhul eeldatakse, et on miskit varjata ja tegelt pole ju raske niikuinii profiili piiluda. Ka netis kehtib hea komme: enne mõtle kui ütled, enne mõtle 3 korda kui tekstid ja 10 korda enne kui pildi üles riputad:)))

Friday, March 23, 2012

Kaks kanget:)

Mis arvate, mida sarnast võib leida Toronto ja Tallinna vahel??? Ilm see kindlasti pole nagu võib mõne eelmise postituse põhjal veenduda. Tegu on hoopiski proosalisema looga, mõlemal on väga "karismaatiline" ning karlssonlikult parajalt paks ja parimais aastais linnapea:)

Vasakul vasakpoolsete kalduvustega Savisaar, paremal purukonservatiivsete vaadetega Ford. Aga see on ka ainus tähelepanu vääriv erinevus nende vahel. Mõlemad populistid on valitud lollitatud rahvamassi poolt. Samas kui üks pakub tasuta transporti üritab teine jõuga üüratukallist ja mittevajalikku metroo laiendust läbi suruda. Suur osa mõlema ettevõtmistest kutsub oma läbimõtlematuse või korruptsioonimeki tõttu esile üldsuse protesti.

Samas ei ole õigust kurta, sest demokraatia tingimustes väärib rahvas neid, keda ta valinud on. Kuid kokkuvõttes võta üks ja viska teist, paras paar kokku siduda ja ülesvoolu ujuma panna nigu "Kevades" mainiti. Linnapeade põhjal otsustades sobiks Tallinn ja Toronto ideaalselt sõpruslinnadeks:)))

Thursday, March 22, 2012

Käes on SUVI !

Tänase ilma põhjal võib tõepoolest väita, et suvi käes. 26 soojakraadi pole just tavaline märtsikuises Torontos. Tegelt nii ebatavaline, et tänane temperatuur oli kõrgeim mis kunagi Torontos märtsis mõõdetud. Just kella kolme ajal, kui rekord mõõdeti, lesisin äsja koju jõudnuna päikest ja õllekest nautides tagaaias lebotoolis.

Aga palav hakkas ja igav kah. Ei oska enam niisama päikese käes lesimisest üle paarikümne minuti mõnu tunda. Käed hakkavad kibelema igasugu tegemata jäänud aiatööde järgi.
Lõikasin veidi viinamarja kasve ja kuivanud vaarikavarsi.
Ilmselge, et hiljaks jäänud, sest väädid kukkusid kohe aktiivselt "mahla" tilkuma. Lasin mõned piisad keelele, miskit erilist maitset polnud, igatahes vähem kui vahtramahlas.

Sidrunväändikul on esimesena puhkenud pisikesed lehed ja pirni alt avastasin kohevast mullast nina välja ajanud sinise lillekese. Koer sebis kevadisi lõhnu nuuskides aias ringi, ajas oravaid taga ning otsustas siis, et elu liiga palav ja kobis tooli alla kuuma päikese eest varju. Kui lapsed koju jõudsid käisin kiirelt lillepoest läbi.

Täna on lisaks kuumarekordile ka selline päev, mil oleme kalli kaasaga teineteist juba "rekordilised" 26 aastat tundnud. Esialgu oli plaan kahekesi kuhugi kohvikusse romantiliselt istuma minna, aga läks nagu tavaliselt:) Istusime hoopis kodus, limpsisime espetsiaalselt kaasale ostetud Vaarika-Granaatõuna jäätist ja vahtisime eesti telekast tänase "Ringvaate", ning selle peale paar osa "Kelgukoerte" seriaali, et tunda end hubaselt just nagu "kodus".

Saturday, March 17, 2012

Kolm aastaaega

Torontos on ainult kolm aastaaega. Paistab, et tavapäraselt lühike kevad jäi seekord lihtsalt vahele. Kui üleeelmine nädal oli miinuskraade, eelmine nädal õhutemperatuur "teismelistes" võimaldades läbi häda suusatamas käia siis see nädal ennustatakse sooja "varastes kahekümnetes". Eile arutasime nädalavahetusel suusamäele sõitu, aga olles visanud pilgu ilmaennustusele otsustasime loobuda, äikesevihm ja 20 kraadine temperatuur ei mõju niigi õhukesele lumekihile eriti tervislikult.

Seoses ootamatult kiire ilmamuutuse ja enda laiskusega on ka mitmed aiatööd tegemata jäänud. Viinamarjade lõikamisega alustasin juba neljapäeval, aga palju aega läks kaduma palja kerega aias lamamistoolis päikese käes lesimise peale. Ei raatsi kohe kuidagi esimesi ilusaid päevi töötegemise peale raisata:) Õunapuud jäävadki see kevad lõikamata, mahlad juba ammu jooksevad. Muru või õigemini kaootilises koosluses kasvav rohttaimede padrik aias pole praktiliselt kogu talve jooksul rohelist tooni kaotanud, järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks saab vist olema muruniitmine

Parandus: Tuttav helistas ja tema läheb suusatama, meil oli kahjuks juba muid üritusi kokku lepitud mistõttu viimane ekstreemne suusasõit jääb ära:(

Thursday, March 15, 2012

Hooaja Lõpetamine

Eilne suusatamine oli selle hooaja parim, aga kõigi ilmastiku märkide järgi otsustades kahjuks ilmselt ka viimane. Rohkem kui nädala jagu on olnud temperatuurid üle +10C ja homsest kuni kolmapäevani lubatakse suveilma: äikesevihmaga vahelduvat päikesepaistet ning kuni kahekümne kraadist päevatemperatuuri. Sihukesele ilmale ei pea lumekate mäel vastu.

Seekord startisime lausa 6:45 meie maja eest ja olime suuskadega tõstuki juures viis minutit peale selle tööle lülitamist. Paar sõitu sai teha öökülmast kõval pinnal, siis hakkas päike mõjuma ja pindmine kiht sulas kiirelt. Aga häda polnud kedagi, hooaja lõpuks on ka pehme lume pudrus sõitmine selgeks saanud. Osa mäest jäi päeva lõpuni jääga kaetuks, seda mööda oli väga mõnus jäikade võistlussuuskadega kihutada.

Iga paari tunni tagant tegime puhkust, mõnulesime kohviku juures päikese käes istudes. Ilm oli nii soe, et olin vaid särgiväel, mõned hakkajamad noormehed lausa palja kerega. Tegime pilte ja võtsime videot, et hiljem vaadata, mida annaks tehnika juures parandada. Seekord oli meie seltskonnas mäesuusaspets koos oma tütrega. Eks juba piltidelt on näha, et kui ikka noorest peast tõsiselt millegiga tegeleda jääb see kogu eluks külge.

Enda suusatamisest ei saa ma kunagi fotot millega rahule jääksin. Viga on muidugi pildistajates mitte minu oskuses:), vähemalt mulle tundub see nii, eriti peale paari õlle manustamist:) Noh kui ma ka hea suusataja pole siis vähemalt suudan teiste sõidust fotokaga häid momente tabada. Seitsmeks olid jalad makaronistunud aga punnisime kaheksani välja, viimane kord ikkagi. Tagasiteel peatati meid kinni kuna kogu tee oli suletud seoses mingi mõrva uurimisega. Kaotasime tunni kuna pidime pikalt tagasi sõitma suht asustamata piirkonnas. GPS patarei oli tühi aga tänu selgele taevale orienteerusin tähtede järgi, ja jõudsime tundmatuid teid pidi kordagi valesti keeramata ilusti õigele maanteele välja. Hea ka praegusel ajal esivanemate oskusi mäletada:)

Selles blogis tüdimuseni postitatud suusapilte ei näe tõenäoliselt enne detsembrit. Varast ja lumist tave pikisilmi ootama jäädes:)

Thursday, March 8, 2012

Rannailm Suusamäel

Juba nädalavahetusel tõbisena uurisin ilma, millal saaks suusamäele minna. Nädala ennustus oli päris hirmuäratav, vihm ja soe ilm, ainus lohutus, et tihtipeale ei pruugi paika pidada. Teisipäeva lõunaajase seisuga paistis suusatatavaks osutuma ainult järgmine päev kui päikeselist +14C selleks nimetada. Nädala lõpuosa ähvardas sadu, ehkki see aasta on vihmaga suusatatud ei soovinud korrata. Seega päev töölt vabaks!

Nädalavahetuse tõbi oli nats ikka veel kallal ja hommikul ei tundnud end kõige paremini aga ega siis ühe pisikese nohu, köha, peavalu ja kerge palaviku pärast saa mäele minemata jätta. Tööle küll poleks nii läinud. Igaks juhuks võtsin peavalu rohtu ja miski kaasa soovitatud kollase tableti kaasa, mis pidada päeval olemise paremaks tegema (jäid kasutamata). Takkajärgi võin kinnitada, et parim gripirohi on plasku konjakiga, kolm õlut ja päev suusamäel:)

Kui autos olles polnud olemine kõige parem siis juba ainuüksi lumiste nõlvade nägemine võttis köhimise ja nuuskamise harvemaks, pakitsus peas kadus ning peale esimesi laskumisi oli olemine suurepärane. Paraku pidin kohe minema kohvikusse garderoobi vahetama, sest isegi käisteta suusajope osutus sellise ilmaga tugevaks ülepakkumiseks. Suvine õhuke tuulepluus just paras lastes piisavalt tuult läbi, et sõites palav ei hakkaks. Tõstukil oli õige imelik 40 km/h puhuva sooja iilide tõttu viltustel toolidel ülespoole õõtsuda.

Rahvast seekord mäel harkordselt vähe, liftisaba ei tekkinud kordagi terve päeva jooksul. Lumi väga imelik, polnud kunagi varem sellist kogenud. Kui tavaliselt on sula ilmaga lumi üsna märg ja püdel siis seekord oli pind küll pehmem aga lumi ise suht kuiv. Vesi nõrgus läbi võrdlemisi koheva lumekihi maapinnale muutmata suuskade all olevat kihti veega üleküllastatud kleepuvaks pudruks. Isegi oma jäisele pinnasele mõeldud laudadega harjutasin mõnuga pöördetehnikaid.

Gripi eemalhoidmiseks sai tõstukil aegajalt plaskust kübeke arstimit lonksata ja iga paari tunni tagant mäe all päikese käes praadides pisikutele õllega laks antud. Peale lõunat tundsin end juba nii oivaliselt, et otsustasin aktiivse arstirohu manustamise lõpetada, muidu võib kojusõidu ajaks ravimi tase legaalsest kõrgemaks osutuda. Selleks ajaks oli igatahes viimnegi haiguseidu kas hinge heitnud või rohu mõjul nii lääbakil, et polnud võimeline mind tülitama. Soovitan kõigile taolist ravimeetodit, kel pole just allergiat rohtudes esineva aktiivse komponendi vastu. Loomulikult tuleb piiri pidada, sest antud ravim võib pikapeale sõltuvust tekitada:)

Sanatoorse kuuri ainus negatiivne kõrvalmõju hakkas ilmnema õhtupoole juba mäel kui tundsin et paled kuidagi imelikult pakitsevad. Autos kodu poole sõites tundus nagu oleks keegi mulle kõrvakiile jaganud. Kodus ukse peal ehmatasin koera ära, kes mind ilmselt kahel jalal komberdavaks pesukaruks pidas. Peeglisse vaadates võisin veenduda, et päikeseprillid olid kvaliteetsed, nende all nahk valge samas kui ülejäänud näoosa tulipunaseks kärsanud. Isegi käed kipitasid pealt, olin ju terve päeva kinnasteta sõitnud.

Monday, March 5, 2012

Ilvese "Õnnitlus"

Meie presidendi kiri Venemaa äsja "valitud" presidendile on väga hea näide sellest, kuidas gentlemanlikult näppu näidata. Iseasi, kas Putin oma täispuhutuses sellest aru saab, aga usutavasti pole Venemaal asi veel nii hull, et poleks kedagi, kes ridade vahelt lugeda ei mõista. Järgneb tervituse tekst:

"Soovin Teile jõudu ja edu demokraatliku ja modernse riigi ehitamisel.


Kogu Venemaa rahvale soovin aga rahumeelset ja edukat tulevikku.


Just sellises tulevikus saavad 21. sajandile vääriliselt areneda ka Eesti ja Venemaa suhted, teineteise valikuid aktsepteerivate naabrite suhted".

Minu arust on väga hästi nende lausete taga peituvat sisu peegeldanud McNeo oma blogipostituses. Tsiteerin teda järgnevalt:

Esimese lausega ütles president, et Venemaa on ebademokraatlik ja arhailine riik. Asjaolu, et ta uue riigi ülesehitamiseks jõudu ja edu soovib on puhas suuremeelsus ja härralik viisakus.

Teise lausega eraldab Ilves Venemaa rahva Putinist, sisuliselt räägib rahvaga otse. Üksnes heasoovlikkus, andes mõista, et ka tema on teadlik, et rahu ja edukusega pole sealmail lood just kõige etemad.

Kolmanda lausega ütleb ta otse - ärge torkige meid ja meie ei torgi teid. Me võime teiega asju ajada ja võime ka mitte. Meelsasti ajaks, aga kui see keeruliseks osutub, ajame asju teistega.

Polegi mul muud lisada kui, et Ilves jätkaku samas vaimus ja ka meie ülejäänud poliitikud võiks temast eeskuju võtta!

Sunday, March 4, 2012

Putin, hääletamine


Tänast spektaaklit ei saa ju kuidagi valimisteks nimetada. Kõige paremini sobib ehk nõuka ajast meelde jäänud termin "hääletamine", sest ühtegi teist tõsiselt võetavat kandidaati peale seltsimees Putini venelastele ei pakutud. Loomulikult oli kogu aeg selge, et Medvedev oli eelmised neli aastat asenduspresidendiks, formaalselt konstitutsiooni järgimaks. Putin pani vahepeal lihtsalt maski ette, nüüd on jõudnud kätte aeg mask maha võtta ja kord majja lüüa.


Algul mõtlesin, et miks küll oleks vaja sellist näitemängu korraldada kui ta niikuinii vene rahva hulgas populaarseim ja saaks ka valitud ilma võltsimisteta. Aga siis sattusin huvitava venelaste endi poolt läbiviidud põhjaliku avaliku arvamuse küsitluse peale. Selle alusel soovib suurem osa rahvast näha venemaa tulevikku lääne tüüpi demokraatiana, mis kuidagi Putini presidendiks valimisega kokku ei sobi. Alles teisel kohal on arvamus, et venemaa peaks arenema erilist "vene" joont järgides (Putini arusaama järgi). Endise NL tüüpi tulevikku või marurahvuslikku liini toetas samuti üllatavalt suur hulk küsitletuist. Seega paistab, et Putinil ei pruugigi tegelikkuses olla nii suur toetus kui võiks arvata, siit ka vajadus valimisvõidu kindlustamiseks igasuguste vahenditega.



Leidsin naljaka pildi, kus Ukraina tuntud tissipaljastajate organisatsiooni Femena liikmed Moskva valimisjaoskonda väisasid. Putin olla sealt alles mõne minuti eest lahkunud jäädes erootilisest vaatepildist ilma. Fotol on näha kuidas politseinikud üritavad preilisid minema sikutada, kõrval seisab põnevil ilmega poiss oma natu segaduses emaga:)

Saturday, March 3, 2012

Peavalu ja Youtube


Ikka täitsa jama kui inimesel on peavalu, eriti siis kui rohkem kui kaks korda aastas ei esine. No nii harjumatu, et võtab kohe sirakile. Ja samas pole teine nii hull, kui vaikselt lesida siis pole tunda, lihtsalt sihuke uimane ja läbiklohmitud tunne kallal. Ju vist miski gripiviirus leidis lõpuks tee minu juurde. Oli ka aeg, sest viimati sai kaks päeva tõbine olla umbes aasta tagasi.


Aga kõik on muidugi naise süü:) Tema põdes siin sarnaste näitudega 4 päeva kodus ja mina lihtsameelne mõtlesin, et mulle sihuke tühiasi külge ei hakka. Profülaktilises mõttes hoidsin viisakuse piirides eemale, aga mitu päeva siis terve mees jaksab end eemal hoida;) Kokkuvõttes oma viga, et ei kannatanud ära. Noh sõin kaks kaasa pakutud tabletti ja veidi on olemine paremaks läinud, ehk homme jaksan end juba arvuti taha mängima vedada:)



Õhtul veel vaatasin neti pealt huvitavaid videosid, ETV Sinimägede teemal tehtud filmi ja mõningaid sõjateemalisi lühijuppe. Talvesõjast leidsin põneva inglisekeelse lühikokkuvõtte. Sealsamas sattusin lõigu peale, mis reastas maailma kõigi aegade parimad snaiperid. Mis te arvate, kes siis absoluutselt parimaks osutus.



Soomlase Simo Häyhä arvele, kes võitles Kollaa rindel, tuli ainuüksi 100 päeva jooksul 705 vene sõduri teise ilma saatmine. 505 neist vene snaiperpüssi Mosin-Nagant läbi ja 200 Suomi automaadi abil. Sellise tulemuse saamiseks kasutas ta mitut kavalat nippi, millest märkimisväärseim lume suus hoidmine, et hingeaur tema asukohta ei reedaks. Meest prooviti korduvalt vene snaiprite poolt lõksu püüda või kontsentreeritud suurtükiväe löögiga hävitada aga alati väljus duellist võitjana pisike (160cm) soomlane.


Märtsi algul sai ta lahingus raskelt haavata kuid jäi ellu. Hilisema elu käigus oli korduvalt Soome presidendi jahikaaslane. Kui hiljem küsiti, kuidas ta nii heaks laskuriks sai, vastas mees, et harjutamine teeb meistriks:) Teine mees, kes silma jäi, oli sakslane Heinrich Severloh. Normandia dessandi ajal oli see sõdur kuulipilduriks tappes erinevatel andmetel 1000 kuni 2000 ameeriklast "Omaha" rannal esimesel päeval. Peagi langes mees ameeriklaste kätte vangi ja elas sõja üle. Aastaid hiljem kohtus ühe ellujäänuga kellest kolm tema kuuli läbi läinud, endised vastased said suurteks sõpradeks.