Tuesday, May 31, 2011

Hull

Ei julge ette kujutadagi mis harilik inimene oleks teinud nähes koju saabudes oma aias kanada immigranti puu otsas turnimas. Esimene reaktsioon oleks ilmselt krahmata tulirelv, et too tegelane alla lasta. Naabrinaisele tuleb aga au anda, sest ta ei läinud sugugi endast välja vaid haaras hoopis digitaalkaamera ning klõpsis kähku paar pilti, et selline haruldane rändlind faktiliselt jäädvustatud saaks.

Minu turnimise põhjus oli paraku vägagi proosaline ja seotud tänapäeva inimeste põhivajadustega või isegi lausa inimõigusega, milleks interneti ühendust juba mõnes riigis plaanitakse kuulutada. Nimelt vedasin kaablit läbi tammeokste, et see jalgu ei jääks. On küll olemas wifi ühendus läpakaga, aga too kipub vahel aeglaseks jääma ja skype hakkima kui olen ise maja teises otsas. Palju kindlam kui ka traat lauaarvuti taha tõmmatud.

Aga muidu olen tegelenud aktiivse puhkamisega. Laupäeval olin endiste kanada immigrantide kokkutulekul Klooga Rannas, pühapäeva magasin niisama maha ja istusin netis. Esmaspäev veidi ehitamist ning õhtul sõbra pool saunas, kus sai õlle kõrvale grillvorste ja kodumaiseid seeni ampsata. Selle üritusega seoses ärkasin teisipäeval alles 12:40 ja avastasin, et olen teise kokkulepitud kohtumise põhjalikult maha maganud. Mis ikka, nokitsesin ratta kallal ja käisin poes.

Pildil magamistoast aeda avanev vaade, murul lebav pealuu pole mitte pohmaka kummitus vaid hoopis minu särgi peegeldus aknast:) Nii see puhkus möödub. Õnneks on ilmad soodsaks pööranud, ilm.ee põhjal otsustades pole lähema 4 päeva jooksul pilvitust oodata ning temperatuurid kisuvad +25C ja +30C vahele - just paras rannailm, ilmselt tuleb suvilasse minna "tööd" tegema.

Saturday, May 28, 2011

Lend

Tulin töölt, pakkisin asjad ümber pisemasse kohvrisse ja lõhkusin isegi mõned halud tagaaias. Aega jäi ülegi nii, et käisime vanema plikaga jalutamas. Lennujaama jõudsime tund ja 40 min enne väljalendu, parkimine õnnestus otse lennujaama viiva ukse juures saada. Lennujaam oli kahtlaselt tühi, Finnairi pääslas polnud ühtegi inimest samas kui tavaliselt olen oma pool tundi mitmekümne meetrises sabas oodanud.

Küsisin murelikult, kas lend ikka toimub ja sain vastuseks, et muidugi aga enamus inimesi on juba turvakontrollist läbi läinud, eriti varajased sellised. Tegelt jah tahetakse, et oleksid lennujaamas 2-3 tundi enne väljalendu aga ma pole kunagi nii vara läinud, ajaga on targemat teha, sest lennukile hakatakse ju laskma mitte varem kui tund enne lendu.

Jalutasime veits mööda lennujaama poode ringi, kuid lastel hakkas peagi igav ja minulgi oli aeg turvakontrollist läbi minna. Tegime paar pilti, sain kõvad kallistused lastelt ja musi kaasalt, ning asusin metalliotsija juurde sappa. Seekord vaadati seljakott ja läpakas päris hoolikalt üle, isegi kingad paluti jalast võtta ja ametnik mudis neid enne kui lasi mul edasi minna.

Tollivabast poest krabasin Crown Royal viski ja kuuese Canadian õllepaki suveniiriks kaasa. Seekord kleebiti kott minu imestuseks kõvasti kinni koos sildiga, et ei tohi enne sihtkohta jõudmist avada. Ei tea kas keegi on mu blogi lugenud, et tavatsen kalli lennukiõlle asemel tollivabad purgid Atlandi kohal sisse neelata:) Igatahes tekkis huvi, mis sorti sanktsioone siis rakendataks kui keegi avastab, et olen vahepeal paar purki ära joonud, kas sihtkoha maa toll käsib välja oksenda???:)

Sabas minu ees ostis üks inglise härrasmees liitrise prantsuse VSOP brändi ja kui selle eest küsiti vaid $22 tekkis minulgi isu. Muidu olid hinnad suht soolased aga see tõesti odav ja hea nagu hiljem veendusin. Pidin veel korra sabas seisma ja sain uue koti. Müüja kommentaarile, koti avamise keelu kohta vastasin, et mul oli plaan liiter k'rakat lennukis hinge alla panna kuna kardan kõrgusi. Tema hämmastunud ja alarmeeritud ilmet nähes kiirustasin lisama enne kui ta jõuab SWAT teami välja kutsuda, et tegin nalja, kurat küll lennujaamas peab ettevaatlik olema, nii mõnigi on süütuma nalja eest lennust maha jäetud.

Enneaegu rõõmustasin, et sain koha esimesse ritta, sest selgus, et ehkki seal on ruumi rohkem ei saa ikkagi jalgu välja sirutada. Lisaks oli kohe kõrval peller, mida pidevalt külastati, õnneks vähemalt ei haisenud. Lend ise möödus ilma märkimisväärsete vahejuhtumiteta ja 7 tunniga tavatult kiirelt, eks aitas kaasa ka see, et põõnasin suure osa ajast ebamugavale asendile vaatamata. Taganttuul oli 200 km/h, Islandi vulkaani tuhapilve ei näinud kuna möödusime sellest kõvasti lõunapoolt.

Helsinkis võeti mul tollis veepudel ära, kuid ei viskit, brändit ega õlusid ei puudutatud. Tegin küll imestunud näo, kui lennukist saadud veepudel konfiskeeriti kuid ei tahtnud tollimeestega pikemasse vestlusse laskuda. Lennujaamas ootasin kaks tundi enne Eesti lennuki peale saamist. Mingil arusaamatul põhjusel ei õnnestunud läpakaga netiühendust saada, kuna minu IP aadress olevat "unrecognizeable".

Lennujaamas vanemad vastas, istusin ise rooli ja suutsin käsikäigukastiga esimesel katsel ilma mootorit välja suretamata kohalt võtta:) Esiteks sõitsime toidupoest läbi, kus veetsin tunnikese ennast hea-paremaga varustades ja siis Pässasse. Maja endisel kohal ja endiselt kodune ning hubane. Korkisin õlle ja istusin aias kiigule - eriline rahu tuli hinge, nüüd tundsin, et olen puhkusel!!!

Wednesday, May 25, 2011

Victoria Päeva Matk

Jälle kord oli meil pikk nädalavahetus, suve poolaastal tuleb teisi keskeltläbi 1 kuus. Seekord tähistamaks kuninganna Victoria sünnipäeva. Miks just tema kõigi nende arvukate briti kuningate ja kuningannade hulgast pole mul aimugi.

Aga meie kasutasime vaba aega tavapäraselt, mis tähendas väljasõiduga loodusesse. Matkaks oleks seda kolmetunnist jalutuskäiku siiski liiga palju kutsuda. Kaasas olid ka Eesti sõbrad ja parimaks suht lähedal olevaks paigaks pidasime Mono Hills paekallast ja platoosid, kus oleme varemgi käinud. Ülal olevail piltidel kull või kotkas tiirlemas ja need kolm julget, kes söendasid klindi serval oleva suure eemalevajunud kaljueendi peale ronida.

Siin aga need kes julgesid alla kaljuprakku laskuda.

Ilm oli küll hommikupoole vihmane ja isegi kodust välja sõites käisid klaasipuhastajad aga peagi ilmus selge taeva laike. Nii pea kui päike nina pilve tagant välja suskas hakkas must asfalt hoogsalt aurama, andes tunnistust siinse suvepäikese palavusest.

Pilte silmajäänud puudest.

Metsarada polnudki vaatamata viimaste nädalate harjumatult tihedale sajule liiga märg nii, et meie pügatud koer jäi suht puhtaks kuni avastas rohu seest miski metslooma sitahunniku. Enne kui jõudsime reageerida hõõrus loom end kaelapidi pasa vastu ise mõnutundest ümisedes. Ja mina lihtsameelne olin juba lootnud, et koer sellest välja kasvanud. Linnas ta enam hunnikutest eriti vaimustusse ei satu aga metslooma väljaheite aroom osutus vastupandamatuks.

Paisjärve saareke ja vanem tüdruk õitsva õunapuu taustal.

Kui tulles oli elukas olnud tuttavate autos lapsi lõbustamas siis polnud kahtlustki, et tagasiteel pean koera meile taha panema. Jalutuskäik kulges ise tavalist marsruuti pidi ja miskit märkimisväärset ei juhtunudki. Et liiga igavaks ei läheks pugesin mingil momendil tihedamas metsas märkamatult puude vahele ja tegin mööduvale seltskonnale südametegevuse ergutuseks karu häält. Mõjus ootamatult hästi, unisus oli kui peoga pühitud:)

Meie laste matkaseltskond ning pisem plika kutsaga jooksmas.

Friday, May 20, 2011

Süstaristimine

Täna oli esimene enam-vähem normaalne kevadilm üle pika aja, (ülalolev pilt on tehtud meie sõidu lõpuosas kui ilm pigem sügiseseks kiskus). Võtsin töölt vaba päeva ja ka vanem laps tundis end meie teadmisel "halvasti", pidi poole päeva pealt koolist koju tulema, et saaksime koos süstasid proovima minna. Kõigepealt pakkisin nad tagaaias lahti ja kontrollisin, et kõik koostisosad ikka olemas, olid küll.

Ühe mahutasin autosse nii, et ajasin ta tagaluugist sisse. Lasin poole tagaistmest alla ja kõrval esiistme maksimaalselt lösakile. Luuk läks kinni, süsta ninast jäi isegi kümmekond senti esiaknani ruumi. Teise panin katusele kaasasoleva autokomplektiga, mis kujutas endast kaht jäigast vahtkummist patja ja nailonrihmasid. Süst sobis kui valatud katuseraami vahele ja peale rihmade pealetõmbamist paistis kindlalt katusel püsivat. Mugav ja kiire lahendus.

Ehkki mõlemad veesõiduvahendid on piisavalt kerged, et häda korral saab ka üksi hakkama kutsusin mugavuse mõttes kaasa appi tõstma. Tema muidugi hakkas muretsema, et kas olen ikka lapsele õpetanud, mis teha kui süst ümber läheb, tollel esimene kord süstas olla. Lohutasin, et ega minagi tea mis teha, olen vist kolmandat korda elus süstas. Aga kuna eskimopööret veel ei oska peaks ilmselt välja pugema, vee all ju ilma akvalangita raske hingata:)

Igatahes selleks ajaks kui paadid, mõlad ja päästevestid (mida laps otsetõlkes elujakiks kutsus:) sees, võtsime kerge eine ja asusime Ontario järve poole sõitma. Meie juurest on lähemate liivarandadeni vähem kui 10 km, olime kiirelt kohal. Ilm nii soe, et fleecevestid ja kilekad läksid süsta panipaika, otsustasime särgi ja päästevesti väel veele minna.

Rannas oli ohtralt ajupuid, lohistasin ühe suure otsapidi vette, et sellelt oleks mugav kuiva jalaga süsta ronida. Tüdruk sai omale esimesena mineku au. Lükkasin ta eemale, et saaks ka oma paadi sisse lasta. Plika tundus kuidagi heitunud ja ettevaatlik. Nii pea kui ise sisse istusin sain aru milles asi. Süst tundus tõepoolest ebastabiilsem kui kanuu, millega oleme harjunud.

Esialgu harjutasime madalas vees liivaranna ääres manööverdamist. Kui peakski ümber minema, siis pole häda muud kui veidi märg ja külm olemine. Peagi tundsime end piisavalt kindlalt, et kallast pidi ida poole sõuda. Järve ääres oli näha mitmeid kalleid häärbere erapaadisildade ja rannajuppidega. Lõpuks suundusime veidi kaugemale järvele. Tunnike sai mõlatatud, kuni laps kurtis, et käed kipuvad väsima. Olin küll õpetanud kuidas mõlaga tõmmata, et ära ei väsiks aga mis sa ikka esimesest korrast ootad. Pealegi olime koguaeg vastutuult sõudnud, et hiljem lihtsam tagasi tulla.

Kui pöörasime otsa ringi tuli paar tugevamat tuulehoogu ja lainetus tõusis mõne minutiga märgatavalt. Enne suht kaugel järvel olnud äikesepilv tundus äkki palju lähemal olevat ja kui päike samal momendil pilve taha läks kui tugevam tuuleiil üle vee käis oli efekt piisavalt terav, te teise süsta poolt veidi ehmunud hüüatust esile kutsuda. Olin süstaseelikud maha jätnud, sest ilm tundus veele minnes nii rahulik olevat. Ehkki pritsis natuke sisse ei tekkinud kordagi tõsisemat vajadust nende järgi aga hea õppetund, et ilm võib väga kiirelt muutuda. Veel olles polnud mahti enam pilte teha kui ilm oli ära pööranud, sestap enamus fotodest ilusa päikesepaistega.

Kaldale jõudes oli laine veel tõusnud nii, et sõitsime hooga liivale ja astusime süstast välja ronides vette. Järve pool oli nüüd näha päris ähvardavat taevast, hea et pikemat sõitu ette ei võtnud. Olles süstad auto juurde tassinud veetsime veidi aega rannas. Tüdruk korjas tuhmiks kulunud klaasikilde, mina otsisin ajupuude hulgast huvitavamaid juurikaid, mis võiks aeda sobida. Lõpuks kiskus ilm pimedaks, autosse istudes tulid esimesed piisad ja mõne aja pärast saime tugeva vihma kaela.

Kokkuvõttes oli igavene tore ettevõtmine ja veendusime, et süstadele kulutatud raha oli asja ette läinud, ainult kahju, et ma varem neid ei ostnud. Nüüd igatahes on terve pere veesõiduvahenditega varustatud. Selle lühikese ajaga saime ka stabiilsustunde enam-vähem kätte, ehkki suurema lainega või siis kiirevoolulises jões on ilmselt oluliselt raskem, aga enne kui seda ette võtta tuleb rohkem harjutada, et end täitsa kindlalt tunda.

Thursday, May 19, 2011

Vahtraõied

Nii näeb välja majaesine ja autoteed vahtrate õitsemise aegu kui tänavat palistavad kahelt poolt suured poole sajandi vanused vahtrapuud. Kollased õied katavad nii tee, auto, majakatuse kui ka muru. Ilus küll aga tüli kui palju - teevad tee libedaks, jäävad auto klaasipuhastaja vahele, ummistavad vihmavee rennid ainult murul on neist kasu, varjavad kuivanud ja rohukatteta kohti.

Lapsed on pisikesest peast neid õisi lutsinud ja väidavad, et päris magusad. Võib uskuda, sest miks muidu nad lutsiksid. Aga kuna linnas hakkab tolm ja suits lihtsalt igasuguse kleepuva pinna külge ei lubanud neil seda lõbu eriti harrastada. Siiski tekkis huvi, et kas äkki saaks ka vahtraõitest teed teha nagu seda pärnaõitest tehakse. Poes pole küll veel kusagil müügil näinud.

Wednesday, May 18, 2011

Eesti parem Canadast:)

Täna tööle sõites kuulsin raadiost uudist mis kiskus muigele. Arvake ära mis on see üldtuntud ala, kus Eesti Canadast ees. Ei miskit muud kui maailma kõige populaarsem sport - Jalgpall. Viimases FIFA edetabelis asub Eesti 75 kohal ja Canada 76 kohal. Seda kinnitab ka viimase omavahelise kohtumise tulemus, mille Eesti 2008 aastal võitis 2:0

Tuesday, May 17, 2011

Aastapäev

Olen tänase seisuga täpselt aasta Kanada Postiametis töötanud. Mis tunne on võiks küsida. Ei noh, pole viga - töö on töö ja kui inimene ilma töö tegemiseta elada ei saa siis minu praegune töökoht pole sugugi mitte kõige nirumate võimalike hulgast. Pole ju palju neid õnnelikke, kes oma hobist ära elavad, või kellele selle eest äraelamiseks piisavat palka makstakse.

Enamasti tuntakse kõige rohkem huvi saadava palga vastu, ehkki see pole ju tegelikult kõige olulisem. Siinmaal pole täpsetest numbritest viisakas rääkida aga piisab kui öelda, et minu endisest labori juhataja palgast on see tonks maad kõrgem. Muud soodustused haigus-, hambaarsti-, prillide-, ravimite- jne... kindlustuse näol on paremad kui enne ja enamat saada oleks raske.

Puhkuse koha pealt ei oska paremat mitte tahtagi. Ehkki ametlikult saab esimesel aastal vaid kolm nädalat tasulist puhkust olen praeguse seisuga sel aastal juba kolm nädalat talvel suusatades ära kasutanud (kaks neist küll eelmise aasta arvelt) aga järgi on veel selle aasta kolm nädalat pluss seitse nädalat lisapuhkust. Tõepoolest 10 (kümme:) nädalat võiks sel aastal veel tasulist puhkust nautida. Just nimelt tasulist, sest kui sellest ei peaks piisama:) võimaldatakse soovi korral ka tasuta puhkust. Kuna hindan vaba aega rohkem kui raha sobib see mulle suurepäraselt.

Töökohustused iseenesest pole eriti kurnavad ja minu jaoks igatahes täiesti stressivabad, puhkeaega on vahepeal piisavalt. Osa tööst on paraku suht nüri masinate ja arvutite hooldamine nagu näiteks tolmu kõrvaldamine elektroonika kastidest ja kaartidelt, vahepeal tekkib tunne nagu oleksin kõrge kvalifikatsiooniga koristaja:) Suur osa tehnilistest ja riistvara probleemidest on standardsed, ega eelda erilist mõttetööd. Aeg-ajalt tuleb siiski ette põnevamaid juhtumeid kui peab veits pead murdma ning skeemide raamatut harutama.

Edutamise süsteem on minu arust totaalselt mittesobiv selle ametikoha puhul kuna ei sõltu ei teadmistest, usinusest ega millestki muust kui vaid ametiühingu staazhist. Loomulikult toob see endaga kaasa osade staazhikate töötajate pohhuistliku käitumise ja võtab uutelt initsiatiivi isu just samuti kui vanas nõuka süsteemis. Probleemiks on ka olukord, et kui lihttöötaja edutatakse tehnikuks tuleb tema staazh kaasa ja järsku on üks teadmiste poolest kollanokk suuremate soodustustega kui diplomeeritud insener. Paistab siiski, et lihttöötajate tehnikuteks väljaõpetamine lõpetatakse, sest see pidavat kuulduste järgi maksma firmale veerand miljonit töötaja kohta ja milleks maksta sellist raha kui väljastpoolt saab tasuta ja kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu, kes summas ukse taga ootab.

Kui negatiivseid momente otsida, siis üheks on kindlasti nõuetepärane magnetkaardiga sisse ja välja möldimine, mis muudab hiljem tööletulemise ja varem lahkumise ebamugavaks. Varem olen alati olnud oma aja peremees võimalusega niipea jalga lasta kui töö tehtud, või ka veidi enne:). Töökoha kaugus kübe üle 20 km on ebamugav, aga paljud kanadalased peaksid seda põhjendamatuks virisemiseks, sest teevad palju pikemaid otsi töölesõiduks. Eelnevaga seostub otseselt liiga varane, kella seitsmeks hommikul tööle minek. Samas olen aja ise valinud, vältimaks liiklusummikuid, nii et mokk maha.

Tõestuseks, et taolised töötingimused just tavalised pole on meie firma valimine eelmisel aastal Canada 50 parema tööandja hulka. Minu jaoks kujutab töökohaga rahulolu valem, mille puhul palk jagatakse töökohustuste ja stressi summaga. Selle põhjal võib öelda, et kokkuvõttes olen paksult rahul! Olen hakanud harjuma riigitööga, ja teatud aspekte lausa nautima:D

Saturday, May 14, 2011

Kaabel-TV / Interneti-TV

Oleme juba rohkem kui kaks nädalat olnud ilma kaabel-TV ühenduseta. Otsustasime sellest loobuda mitmel põhjusel, milledest olulisemaks ehk pisema lapse TV lembus, mis kippus juba muud elu segama. Eriti häiris, et ta vaatab totraid ameerika sitcome mitu korda üle, nii võib lugemisoskus jäädagi puudulikuks. Muideks kõik peale tema on meil raamatukoid:) Ise ei viitsinud ka kogu aeg politseinikku mängida ja nii oligi kõige lihtsamaks lahenduseks kaablifirmale teatamine, et pole enam nende TV teenusest huvitatud. Samas tõstsime Interneti mahtu 80GB-le kuus (siin pole see piiramatu nagu normaalsetes riikides) ja kiirust 1/15 Mbps (Up/Down) peale.

Isiklikult pole viimasel ajal niikuinii suurt telekat vaadanud, vahel vaid Discovery või History kanalit lisaks uudistele. Spordisaated pole samuti juba paar aastat jälginud kui just suuremad rahvusvahelised võistlused nagu näiteks Vuti MM välja arvata. Seega on taoline muutus praktiliselt märkamatuks osutunud. Ülejäänud perele on samuti vaid paar kanalit huvi pakkunud. Kaasa avastas, et kõike, mis teda huvitab saab netist kas tasuta või siis sümboolse hinna eest (Netflix) maha laadida ja just siis läbi HDMI kaabli telekast vaadata kui selleks isu on.

Viimasel ajal olemegi vaadanud koos nii mõndagi, mis tegelikult huvi pakub. Inglastelt sai maha laaditud "My Family" seriaali osad, briti huumor mida terve pere mõnuga jälgib. Soovitan soojalt aga see eeldab head inglise keele oskust, et kõigist nüanssidest aru saada. Paraku otsustas BBC see aasta sarja lõpetada:( Eesti omadest oleme lisaks politseisarjadele Kälimehi ja Ühikarotte vaadanud. Täna nautisin otseülekandes ja üllatavalt hea kvaliteediga korvpalli Eesti meistrivõistluste viimast finaalmatshi.

Eile kui otsisin netist Soome-Vene hokimängu klippe sattusin delfi kommentaariumis viite peale, mis juhatas ühe vägagi asjaliku Free Internet TV veebilehe peale kust saab üle maailma telejaamu otseülekandes jälgida. Osad on parema osad viletsama kvaliteediga aga igal juhul paljud täiesti jälgitavad. Kaasa muideks istub momendil teleka taga ja vaatab Eesti TV ülekandes tulevat Eurovisiooni lõppvõistlust.

Eelmistel aastatel olen üle interneti veebikaamera jälginud nii mets-sigade, hüljeste kui ka kotkaste tegemisi kodumaal. Nüüd avastasin laste rõõmuks, et uus link on üles riputatud, kus Tallinna loomaaia Lumeleopardi emme ja äsja sündinud kutsikas askeldavad, no tegelt suure osa ajast niisama põõnavad nagu see kassilistele kombeks. Samas kui poeg ringi paterdab on see nii vahva, et pane või arvutile screensaveriks.

Friday, May 13, 2011

Ihanaa Leijonat, Ihanaa

Ei oskagi kuidagi teistmoodi kommenteerida Mikael Granlundi esimest väravat venelaste vastu MM poolfinaalis. Taolist trikki pole ma igatahes varem näinud ning kuulates mitmete eri spordikanalite kommentaatorite vaimustuskisa ja ülivõrdeid paistab, et ma pole ainuke, kes sellest väravast kaifi sai. Paljud kommentaatorid pakuvad seda juba ette aasta või isegi kümnendi kõige silmapaistvamaks hokiväravaks. Kordusi vaadates oli selge, et tegu polnud juhusliku jopastamisega, mees teadis täpselt, mida teha tahtis. Litter oli peale tõstet justkui klepsuga kepi külge kinnitatud seni kui jõnksuga üle väravavahi õla lati alla saadetud sai.

Vaatasin paljusid erinevaid videosid aga kõige enam meeldis sommide enda oma tänu soomekeelse kommentaatori kaasaelamisele. Paraku ei viitsinud netis eriti kaua otsida ja siin on suht madala kvaliteediga videoklipp, aga soomekelne kommentaar on see eest selge ja kõlav. Hästi tehtud, nüüd ei miskit muud kui tehke rootslastele ka veel ära, siis on üle lahe sihuke pidu mis annab Juhannuksele silmad ette:)

Siin veel üks lahe youtube videolõik, kust ka blogi pealkirja sain:)

Tuesday, May 10, 2011

Koera rõõmud

Emadepäeva matkast kirjutas kaasa juba nii pikalt, et mul polegi suurt miskit juurde lisada. Siiski avastasin laste fotoka mälukaardilt mõne pildi, mis väärib üles riputamist. Esimesel kahel (esiteks pilt täissuuruses ja siis zoomituna) on koerad matka alguses täiel kiirusel vabadust nautimas. Loomad olid küll pöördes, et said ilma rihmata ringi kihutada.

Ehkki järgmise pildi võtsin nii kiiresti kui fotokas lubas jõudsid nad selle ajaga kogu distantsi läbida ja praktiliselt fotoka makro tsooni hüpata:) Viimaseks lisaks pildi pingsalt loodusfotograafiaga tegelevast kaasast, kes tavapärase tagasihoidlikkusega polnud endast ühtegi võtet üles riputanud. Aga tõele au andes on ju suht tülikas endast pilti teha.

Koera rõõmude teema juurde tagasi tulles ei saa mainimata jätta tempu, millega loom õhtul hakkama sai. Meil olid külalised, jõime aias õlut ja grillisime vorste. Mingil momendil oli rahva tähelepanu piisavalt hajutatud, et Koko krabas otse välikamina praerestilt kuuma vorsti hammaste vahele. Koheselt ei õnnestunud tal seda alla kugistada, vedel juust vist kõrvetas liialt. Igatahes kiskusin pool vorsti eluka suust põhimõtte pärast, et loomal ei jääks muljet nagu oleks selline käitumine aksepteeritav. Külalised jälgisid mind kerge kohkumusega ilmselt oodates, et ampsan limase vorsti ise suhu. Sain siiski instinktidest võitu:) ja nende ilmseks kergenduseks ulatasin päästetud pooliku vorstijupi meie koera poiss-sõbrale Sakule.

Ja täna kui läksin õue vorste grillima tuli pisem plika mõne aja pärast suure murega, et koer ei söö kohe üldse. See on tõesti ennekuulmatu lugu, aga mul tekkis kohe kahtlus, et loom alustas näljastreiki protestimaks ebavõrdse kvaliteediga toidu üle. Andsin tüdrukule pisikese jupi sooja juustuvorsti ja soovitasin selle koera krõbinatele visata lisades, et kui ta siis ka sööma ei hakka tuleb loom kiiremas korras arsti juurde sõidutada. No muidugi võeti paar ampsu ja lõpuks kui oli selge, et inimeste vorsti ikka ei saa läks ka koeratoit kiirelt loosi.

Saturday, May 7, 2011

Emadepäev

HEAD EMADEPÄEVA !!!

Hommikul teevad lapsed traditsioonilised pannkoogid, mille kõrvale sai täna poest tuua emme lemmikmarju värskeid mustikaid. Üllatuseks see paraku ei kujunenud kuna laps jättis mustikatopsi lauale vedelema. Lillekorvist jäime esialgu ilma, sest seni kui poes jokutasime olid taimed poe peadse sulgemise tõttu juba luku taha viidud. No mis ikka, eks toome siis homme hommikul, sest lapsed arvasid, et just neid konkreetseid lilli oleks vaja. Kodumaale saab homme helistada, et meie endi emasid tervitada, loodetavasti jõuavad ka neti kaudu tellitud lilled ilusti kohale.


Ene just veits enne vanema plika emmeks saamist.

Wednesday, May 4, 2011

Kullakang

Eelmine nädal olin postisorteerimis masina kallal ametis kui jäi silma kollaka läikega pisikese shokolaaditahvli mõõdus klots. Mõtlesin, et kust see küll võiks olla lahti tulnud, sihukest judinat ei osanud paugupealt mingi masina osaga seostada. Esimene üllatus oli aga see, et objekt oli poleeritult sile ja sain selle näppude vahele alles peale paari üritust. Lisaks veel erakordselt raske oma suuruse kohta.

Lähemal uurimisel avastasin pealt kirja US GOLD RESERVE ja 10 oz. Mis kurat, keegi teeb lolli nalja, see ei saa ju olla kullakang! Aga nii imelik kui see ka pole, peale lähemat uurimist jäi too seletus ainsaks loogiliseks järelduseks. Keegi peast põrunu oli 10 untsise kullakangi ümbrikku toppinud ja muidugi oli see tänu oma raskusele masinas paberümbrikust läbi lennanud. Kiire peast arvutus andis pihus oleva klotsi umbkaudseks väärtuseks 10 X $1500 = $15000US, seega hoidsin peopesal odavamat sorti autot:)

Ja nüüd te küll ei usu mis ma tegin: panin kullakangi lihtsalt masinat juhtiva arvutiklaviatuuri kõrvale nagu on ette nähtud käituda igasugu masinast leitud "tundmatute" objektidega. Ei saa salata, et oleks taskusse susanud kui tänavalt leidnuks aga meie töökohas on teine olukord. Esiteks on siin taskusse panemine reeglite vastane erinevalt tänavast ja teiseks ei tasuks taoline risk kuidagi ära, ehkki vahele jäämise võimalus on minimaalne. Enne koju minekut oli kang ikka veel klaviatuuri kõrval aga esmaspäeval juba kadunud.

Selline oli siis minu kõige põnevam ja väärtuslikum leid siiamaani, pärast mõtlesin, et oleks pidanud moblaga pilti tegema, ikkagi esimest korda kus kullakangi ihusilmaga nägin ja oma käes hoidsin. Üks töökaaslane oli kunagi Lõuna-Aafrika Kruger Randi kuldmündi leidnud, sõrmuseid ja kette tuleb tihti ette aga kullakang oli küll esimene, või siis lihtsalt keegi ei julge väärtuslikemast asjadest rääkida:)

Tuesday, May 3, 2011

Canada Valimised

Eile olid Canadas üldvalimised, mille kutsusid esile Liberaalid, kes mõne nädala eest keeldusid toetamast konservatiivse valitsuse eelarvet. Paljudele tundus see otsus kummaline, sest avaliku arvamuse küsitlused eeldasid konservatiivide suuremat toetust kui nende tolleaegne parlamendis esindatus ja lisaks ei paistnud ka valijad eriti huvitatud olevat valima minekust. Canada on tulnud maailma majanduskriisist suht kergelt läbi, põletavate probleemide puudus on alati valitsevale parteile toetuseks.

Tulemused olid osalt ootuspärased, osalt üllatavad. Konservatiivid saavutasid oodatult 167 kohaga absoluutse enamuse, mis annab neile pea kontrollimatu otsustusõiguse valitsusasjades. Liberaalid, kes kippusid valimistele kukkusid ajalooliselt kõige nõrgemale positsioonile ja vasakpoolsete NDP saavutas kõigi aegade kõrgeima esindatuse parlamendis. Canada poliitiline maastik muutus tavapäratult polariseerituks. Muidu on siin alati olnud tugev toetus poliitiliselt keskel asuval parteil, kelleks on liberaalid nüüd aga otsustasid parempoolsed liberaalid valida konservatiive ja vasakpoolsed vastavalt NDP. Quebecki rahvuslased said vaid 4 esindajat ja Rohelised ühe.

Väga huvitav on aga avaliku arvamuse küsitluste põhjal koostatud parteide toetuse muutumine valimiskampaania ajal. Kuna ise seda ei jälginud, siis ei oska öeldagi, mis põhjustas nii kiire NDP toetuse tõusu ja liberaalide languse. Paistab nagu oleks tegu tõsise ämbrisse astumisega liberaalide poolt või ootamatult võimsa NDP kampaaniaga, tegelt vist lihtsalt asjaolude kokkusattumine. Aga selline trend näitab kui kiiresti on võimalik toetust tõsta või kaotada, kindlasti sattub politoloogide terava tähelepanu alla.

Mis mina asjast arvan. Ausalt öeldes, suurt ei huvita ja seetõttu ka valima ei läinud. Mulle meeldib konservatiivide vastutustundlik majanduspoliitika ja liberaalide poliitilised vaated aga paraku ei pakuta taolist kombinatsiooni. Ainus otsene mõju võiks olla riigi kulude kärpimine riigifirmade erastamise kaudu, mille alla ka postiteenistus kuulub. Kui nii juhtub, eks siis peab hakkama tööd tegema nii nagu see erafirmades kombeks:)

Sunday, May 1, 2011

Koera Sünna

Eile oli sihuke mürgel ja pillerkaar, et pool tänavat tuli uudistama, mis meie muidu nii rahuliku maja ümber toimub. Aga oli ka põhjust, Kokol 2 aastane sünnipäevapidu. Tegelt oli ametlik kuupäev 22 aprill kaks aastat tagasi kui meie kutsa ilmavalgust nägi. Eelmisel nädalal polnud paraku mahti pidu korraldada seoses karate üritustega. Muideks väärib märkimist, et tuntud tegelastest on samal päeval sünnipäev veel Immanuel Kantil, Leninil, Georg Lurichil, Robert Oppenheimeril, Mart Laaril, ...

Igatahes külalisi tuli rohkem kui minu sünnipäevale on kunagi siinmaal rahvast ilmunud. Loomariigist siiski vaid Koko "Boyfriend" Saku the Wienerdog, nagu too ennast Facebookis kutsub. Muideks Koko ja Saku on Facebookis "suhtes":) Lapsed oleks soovinud ka teisi tuttavate ja ümbruskonna koeri meie tagaaias kostitada aga olime veidi mures, et sünnipäeva pidu võib sellisel juhul väga slaavipäraseks muutuda tipnedes üleüldise lööminguga, koerad teatavasti ei hinda teiste liigikaaslaste juuresolekut kui toit nina all. Saku on ainus, kellega nad peale mängimist rahulikult toitu jagavad, mis on erilise sõpruse tunnusmärgiks.


Kingituseks sai meie loom igasugu mänguasju alates piiksuvast kondist ja lõpetades "Milkbone" maiustustega, mida peaks vist järgmise sünnani jaguma:) Ilm pööras õnneks vaatamata eelnevale pahaendelisele ennustusele väga ilusaks ja nii sai suur osa ajast veedetud tagaaias päikese käes. Koerad käisid lastega lisaks veel pikal jalutuskäigul pargis. Kui pimedaks ja jahedaks läks kobisime sisse, koerad tuppa mürama, lapsed arvutite taha mängima, täiskasvanud kohvi, kooki ja jooke mekkides poliitika ja majanduse teemal maailma parandama. peo lõpus kukkusid loomad täitsa ära jäädes mõlemad külili keset suure toa vaipa surmväsinult magama. Vinge pidu oli, tänud kõigile tulijatele!!!