Intsident - Naudi sõitu :D

Nupukad Agendid 

Äsja tuli avalikuks õige tähendusrikas tehisaruga seotud turvaintsident, mille põhjal tundub, et oleme lähenemas piirile, kus ei suuda enam rakendada usaldusväärset kontrolli tehisaru agentide üle. Teatavasti lastakse suurte tehnoloogiaettevõtete poolt AI-mudelid avalikult välja peale põhjalikku kontrolli. Võimsaimate mudelite puhul on tekkinud olukord, kus USA valitsus nõuab ligipääsu eelisjärjekorras ennetamaks nii võimalikke julgeoleku alaseid, finants kui ka majanduslikke turvariske. Momendil veel on pea kõik sellised mudelid USA firmade loodud, kes peavad kuuletuma, samas Hiina avatud mudelid astuvad kandadele (Kimi K3) ja teatud testidega isegi ületavad ameeriklaste omasid.

Turvaintsident juhtus aga Open AI uue mudeli katsetamise käigus. Kõiki detaile pole loomulikult avalikustatud kuid isegi ametlik info on alarmeeriv. Järgnevas kirjelduses kasutasin mitut erinevat allikat lisaks Open-AI ametlikule teadaandele. Seekord ilma tehisaru abita, ehk siis lugesin ise läbi ja kirjutasin, mistõttu jutt palju konarlikum kui AI genereeritud tekst:

Open AI soovis mõõta oma GPT 5.6 Sol ja uue veel avalikustamata mudeli küberründe alast võimekust "Exploitgym" testiga. Test toimus "sandboxed" variandis, mis tähendab vaba internetiühenduse puudumist vältimaks turvariske sealhulgas AI agentide "põgenemist" internetti ja ilma loata enda koopiate paigaldamist serveritesse ja arvutitesse väljaspool laborit. Ainult allalaadimist lubavat rangelt kontrollitud netiühendust võisid agendid kasutada ülesande lahendamiseks vajalike andmete saamiseks.

Mängu tuli varemgi probleeme tekitanud (sisseprogrammeeritud) tehisaru soov võimalikult kõrgel tasemel lahendada saadud ülesanne. Kuna tehisarul puudub "common sense" siis üritab ta täita saadud ülesannet nagu väike laps ... sõna-sõnalt. Ütled lapsele mine too poest kommi ja annad talle raha aga unustad täpsustada "osta" - laps läheb poodi, võtab paki kommi ja jalutab välja, talle ei tule pähegi selle eest maksta, sest vastav konkreetne instruktsioon jäi saamata. Mis veel hullem, kui pood juhtub kinni olema võib ta akna sisse lüüa, et kommikotti kätte saada, sa ju ei öelnud, et ei tohi. Võimalusel isegi turvamehe maha koksata, sest too takistab ülesannet täitmast. Avalikku kasutusse jõudvad mudelid üritatakse varustada võimalikult laiahaardelise turvalise käitumise kontrollmehhanismidega. Samas selge, et valitsused äärmiselt huvitatud selliste mudelite kasutamisest, mis täidavad ülesande hoolimata moraalsetest, eetilistest ja spionaazhi või kübersõja korral ka legaalsetest põhimõtetest. Nende võimekuse testimine toimub teiste reeglite alusel kui tavamudelite puhul.

Seekord tekkis hoopis teisel tasemel intsident. Tehisaru agent sai ülesande ja asus seda lahendama, sisse on programmeeritud maksimaalse tulemuse saavutamine. Kuidas seda saavutada jäeti AI enda otsustada. Peale lühikest järelemõtlemist jõudis tehisaru järeldusele, et kõige kindlam meetod on otsida üles testi vastused selle asemel, et üritada ülesandeid lahendada. Ehk siis tüüpiline tudengi testküsimuste vastuste pihtapanemine. Põhjus oli väga lihtne ja sirgjooneline ja minu arust äärmsielt märkimisväärne.

AI küll uskus, et ta suudab lahendada kõik ülesanded korrektselt, kuid mitte maksimumpunktide peale, mis tundub ebaloogiline. Paraku mitte, kui ülesannete kirjutajad ei ole piisavalt targad (AI oli veendunud, et tema on nutikam) võib nende "õige" vastus vale olla. Maksimumpunktid (põhieesmärk) annab aga vastus, mida ülesande andjad peavad õigeks mitte tegelikult õige vastus. Seega oli tehisaru jaoks ainus lollikindel tee otsida üles küsimuste "õiged" vastused ja need esitada. Kõik ressursid suunas ta mitte lahendamisele vaid vastuste otsimisele.

Samas polnud testi esitanud teadlased nii lollid, et samas serveris või isegi oma firma (Open AI)  arvutites vastuseid hoida, milles AI väga kiirelt veendus. Järeldus: vaja on sandboxist välja murda saavutamaks piiranguteta ligipääsu internetile. Tehnilistesse üksikasjadesse laskumata (mis tegelikult on väga huvitavad) osutus see võimalikuks kuna AI otsis ja leidis kasutuses olevate üliturvaliste süsteemide turvavead üles, sealhulgas paar sellist millest keegi polnud teadlik (zero-day) ja mille vastu pole seetõttu võimalik ka kaitsta. Arvutivõrk polnud ka airgapped (füüsilise netiühenduse puudumine) mis ainus peaaegu kindel turvameetod.

Tehisaru tasapisi tõstis oma päringute autoriseerituse taset ja liikus siis lateraalselt teistesse seadmetesse kuni jõudis selliseni, mille internetiga ühendus piisav. Peale andmebaasides sorimist selgus, et testi vastused asuvad hoopiski firmas nimega Hugging Face. Nüüd oli vaja sisse häkkida nende süsteemidesse, mis polnud eriti keeruline, sest uuel mudelil oli just sellisele võimekusele rõhku pandud. AI agent valis ka sobiva ajastuse kui suhteliselt vähe kõrgema tasemega spetse tööl - nädalavahetuse. Lõpuks jäi Open AI agent vahele Hugging Face turva AI'le kes avastas autoriseerimata ligipääsu andmetele. Põnev moment: agent suutis oma päritolu nii osavalt peita, et see selgus alles firmade ühise analüüsi käigus. Ehk siis Open AI avastas alles oma koostöö partneriga turvaintsidenti analüüsides, et pahalane oli tema enda loodud agent. Firma keeldub avaldamast kui paljudesse teistesse sihtmärkidesse agent sisse murdis ja kui edukalt. Fakt, et avastamine võttis aega õige mitu päeva vihjab, et tegu polnud ainsa häkkimise katsega, võimalik et mitmeid pole veel avastatudki, sest agent on uskumatult hea jälgede kõrvaldamise võimekusega.

Kas panite tähele kõige tähtsamat momenti: tehisaru agendi eesmärgiks seati testi lahendamine maksimaalse tulemuse peale. Agent leidis, et seoses inimmõistuse piiratusega on kindlam meetod mitte lahendada ülesanded korrektselt vaid otsida üles lahendused, mida piiratud intellektiga inimesed peavad õigeteks! Tere tulemast agentide ajastusse kus nad peavad end inimestest targemateks ... ja äkki õigusega.

Täna avaldati Economisti intervjuu Eloniga, mis põhiliselt suunatud tehisarule. Kui viimasel ajal pole tihti tüübiga nõus siis seekord noogutasin kaasa pea kõigi tema mõtete peale. Jah, ka mina olen veendunud, et tehisaru järjest kiiremat arengut pole võimalik enam pidurdada ühegi tsivilisatsiooni säilitava meetodiga (ehk vaid kolmas maailmasõda). Samas arvestatav võimalus, et just AI pidurdamatu areng hävitab inimtsivilisatsiooni. Aga nagu Musk ütles, me kõik sureme ükskord niikuinii, seni "lets enjoy the ride"! Realistlik ja eluterve suhtumine, ometigi on triljonäril võrreldes teiste inimestega kõige rohkem kaotada. Kümne aasta pärast kontrollib ja juhib ühiskonda tehisaru, sest ta on mõõtmatult inelligentsem kui inimesed. Selge, et kontrolli omab kõrgema intelligentsiga eluvorm. Ainus mida ma ei usu on Eloni väljapakutud "Enneolematu külluse ajastu" - see meenutab liiga palju religioosset lubadust taevasse saada või kommunismi kui te käitute jumalale või poliitbüroole meelepäraselt.

Elon: "Instead of being sad join the club"

Kas ja milliste Eloni mõtetega olete nõus või jääte eriarvamusele?

"Mittetöötamine"

Mäletate veel sellist nostalgilist riistapuud
Küsimus laiale ringile: mis aasta reklaam?

Sai siin ennist kilgatud, et suvilas tegelen puhkamise mitte töötamisega, sest suurt midagi pole teha. Päris nii lihtne see siiski pole. Garaazhi koristamisest juba kirjutasin, aga ei lisanud mida põnevat sealse rämpsu seest leidsin. No näiteks vanade ajalehtede vahelt kukkus välja iidne NOKIA 3310 reklaam, kamina simsi pealt leidsin viikingilaevaga tikutoosi (hind 1 kop), garaazhist Sputniku jalgratta mida saite eelmises postituses imetleda. Laua all ämblikuvõrguga kaetud VEF raadio, laste ja isegi minu mänguasjad kastis, plastiliinist voolitud mehikesed (õhupüssi märklaudadeks kasutasime). Kõik need viisid ammuste mälestuste radadele.

Ei mallanud niisama istuda, suvilas ringi vaadates hakkab nii palju asju silma, mis pole küll esimene prioriteet aga nagu vajaks korrastamist või ärategemist. Aastaid tagasi murdunud kaheharulise kase üks poolik tüvi riivas silma, pealegi olid see aasta ka viimased oksad kuivanud. Tuleb maha võtta. Paraku tegu oma 40 senti jämeda viiemeetrise harudega jurakaga. Kui ei taha, et alla kukkudes liiga palju ümbrust rüüstab, tuleb juppidena võtta. Saagimisel kindlamalt puu otsas püsimiseks lõin naeltega nurkrauad tüve külge, ronisin oma elektrilise kettsaega üles ja asusin jupitama (hea, et kaasa või ema ei näinud😜). Õnneks teine kaldu nii, et polnud muret mis suunas kukub. Läks kenasti aga aega võttis. maas pidin veel jupitama, sest muidu liiga rasked ära vedamiseks.

Teeäärne arooniahekk vajas pügamist, mitu aastat teine lõikamata. Pool päeva kulus kuna hekisaagi mul pole aga tolku poleks suurt olnud, nii jämedaid oksi niikuinii ei võtaks. Neljameetrise kõrguse lõikasin kahemeetriseks, toorest oksarisu tekkis ohtralt. Kirssidel, õunapuudel ja sirelil võtsin kuivanud oksi vähemaks. Kõik vedasin metsa alla lõkkeplatsi juurde, iga aasta tekib uskumatult palju põletamist vajavat risu. Kuna ilmad nii nagu nad on, ehk iga päeva paari tagant tuli kõva vihma, tekitasin kuivematest okstest lõkkeplatsile suure hunniku, natukese kuivaperioodi peale saab tule otsa panna ja eest ära põletada.

Välisukse lukk oli eelmine aasta kinni kiilunud, polnudki päris selge mis viga. Muidu jagu ei saanud kui pidin ühe laua lahti kangutama. Lukukeel töötas aga lingikeel mitte, ehkki link liikus. Kruvikeerajaga sudides sain teise lõpuks lahti. Võtsin luku välja uurimaks mis viga, nojah lingikeel pooleks - müstika kust sihuke jõud saab tulla, ilmselt lihtsalt tüüpiline nõuka aja praak - Vasara lukk. Ajutiseks lahenduseks pidin haagi uksele panema, et irvakile ei vajuks. Teoreetiliselt saanuks ju iga kord võtit keerata aga esiteks töötas vaid südamiku väline pool ja teiseks oskasin võtme maha pillata ning kaotada nagu eelmises postituses mainitud. Pilti otsides avastasin, et tegelt müüakse isegi sihukest tavaari üle neti.

Nagu sellest vähe oleks arvas kaasa, et võiksin ühe toa remontida, muidu äkki hakkab igav. Eriti isu polnud kuid mitmel põhjusel, mida siin ei hakka mainima, tundus see päris vajalik olevat. Seega külastasin paari ehituspoodi ja valisin nii lae kui seinamaterjalid ja ka ukse välja. Õnneks on Eestis materjalide koha pealt palju parem seis kui Kanadas, valik suurem ja mitmekesisem, lisaks langeb rohkem kokku minu maitsega. Teenindajad olid jällegi supertoredad, juhendasid ja aitasid vajalikku valida. Bauhausist sooduka pealt seina ja laekatte materjal, K-rautast uks ja piidad.Transpordi juures aitasid sugulased, parasjagu tassimist kahele mehele. Täna sain esimesed laepaneelid paika!

Triljon

Triljon dollarit

Triljon on miljon miljonit, ehk kui Elon tahaks võiks ta iga ainuma eestlase miljonäriks teha. Kui niisama matemaatikas pole igat suurusjärku numbritega abstraktselt opereerimine mingi probleem siis tegelikkuses ette kujutada triljon dollarit väärt paberraha kuhja käib minusugusel matsil üle jõu. Igatahes on järjekordne piir ületatud, Musk sai täna maailma esimeseks triljonäriks kui SpaceX aktsiad tulid esmase avaliku pakkumisega müüki. Algne 135 dollarine hind kerkis päeva lõpuks 165 dollarini. Firma koguväärtus ületas 2 triljoni piiri. Tegu on potensiaalselt pikalt kõige võimsama firmaga tulevikus kui kõik peaks plaani järgi minema - korporatsioon ühendab endas konkurentsitult võimsaima kosmosetehnoloogia, ühe tehisaru tippmudelitest ning telekommunikatsioonivõrgu sidesatelliitide näol. Eesmärgiks asustada teisi planeete ja arendada välja supertehisaru orbiidil asuvatel süsteemidel ... ja seda kõike lähematel aastatel, esimene AI satelliidi demoversioon plaanis juba 2027 lõpus üles saata.

Kui oleks tegu kellegi teisega kui Eloniga peaksin õnnestumise tõenäosust äärmiselt väikeseks, paraku on see tüüp korduvalt näidanud, et saab hakkama pealtnäha võimatute ettevõtmistega, ehkki ajakava tihtipeale planeeritust pikemaks veninud. Investorid jooksid tormi ja pakkumise maht märgiti neljakordselt üle - eks siit ka algne hinnatõus. Pole põhjust kurvastada kui te kohe aktsiaid osta ei saanud, enamus arenenud maade kodanikke (kaasa arvatud eestlased) on tahes või tahtmata SpaceX investorid läbi fondide ja pankade, lihtsalt võimalik kasum ja ka risk lahjemad kui otse ostes. Personaalselt pean SpaceX momendil riskiaktsiaks, ehkki võimalik kasum on kõrge tunduvad riskid veel kõrgemad - liiga palju peab õnnestuma, et kõik plaani järgi läheks. Traditsioonilised maapealsed AI firmad ja eriti nendega seotud tööstused tunduvad palju kindlamad investeeringud. Pealegi teeb see raha inimkonnale head sillutades teed tehisaru ajastusse.

Kaudselt läbi raha seotud teema on eile alanud ja täna Torontosse jõudnud vuti MM. Kell kolm kohaliku aja järgi läksid kokku Kanada ja Bosnia meeskonnad, mina vaeseke pidin tund varem staadionist mööda tööle sõitma. Varusin tavapärasest rohkem aega kuid ikkagi oleks peaaegu hiljaks jäänud, ummik päris korralik. Kõik tahtsid kiirteelt staadioni juures maha keerata, tuututasid ja tegid kambaviisiliselt ohtlikke manöövreid. Viimase otsa uhasin läbi kesklinna 90 kildise tunnikiirusega, ega muidu poleks julgenud aga meil just võeti kiiruskaamerad maha ja politseinikud kõik staadioni ümber korda hoidmas😁 FIFA veebilehel jäi silma, et piletid maksid üle tonni. Sellist raha poleks nõus ühegi ürituse eest maksma ... või tegelt siiski, kremli maniaki või valge maja oranzhi tolvani matusepeol osalemise puhul poleks rahast kahju😜

Kommimise hoogustamiseks kaks küsimust laiale ringile:

1. Kui saaksite Elonilt miljoni, mis sellega teeksite?
2. Kas on mingi massiüritus millel osalemise eest oleksite nõus tuhat välja käima?

Positiivne tagasiside

Ahelreaktsioon tekib kui vabanevate neutronite
neeldumisel laguneb rohkem Uraani tuumi
võrreldes eelmise "põlvkonnaga"

Positiivne tagasiside omab tavaelus ja tehnika-tehnoloogiavaldkonnas erinevaid tähendusi aga üldiselt jutt iseennast võimendavatest protsessidest. Inimestevahelistes suhetes pigem sõna otseses mõttes positiivne hea käitumise kiitmine, mis põhjustab veel paremat käitumist. Füüsilises maailmas võib aga osutuda äärmiselt destruktiivseks kui ei rakendata kontrolli või see ei toimi. Iga süsteemi saab lihtsustatult vaadelda läbi sisendite ja väljundite.  Positiivse tagasiside korral toimub süsteemi sees sisemiste ressursside arvel protsesside võimendumine kui osa väljundist suunatakse tagasi sisendisse tekib kinnine ring ning protsess võib väljuda kontrolli alt.

Heaks näiteks tavaline põlemine, kus põlemisprotsessil eralduv soojusenergia kuumutab materjali leegipunktini kindlustades protsessi jätkumise. Põlemine kestab ja laieneb seni kuni väljundenergia on suurem sisendenergiast ning sisemised ressursid otsa ei saa või ei rakendata väljastpoolt protsessi pidurdavaid meetodeid nagu kustutamine. Kui tulekahju võib olla hävitav siis tuumareaktsioon hoopis teisest mastist. Vahe paraku vaid asjaolus, et keemilise reaktsiooni energiamahukus tühine võrreldes tuumaprotsessidega. Tuumapommis toimub järjest kiirenev ja kontrollimatu Uraani tuumade lagunemine kergemateks elementideks vabastades tohutu energiahulga. Kontrollituna on sama protsess igati kasulik tuumaelektrijaamades energia tootmisel.

aaaaa

Tehisaru puhul võtab uute AI mudelite loomisel järjest suurema rolli enda kätte tehisaru ise. Kui AI saavutab taseme kus suudab ise täielikult luua uusi ja võimekamaid tehisaru mudeleid tekibki positiivne tagasiside - iga järgnev mudel loob uue ja võimekama ja järjest kiiremas tempos. Pidurdab seda vaid sisemiste ressursside piiratus. Kui AI jaoks muutub tema enda areng esmatähtsaks ülesandeks, võib ta lihtsalt haarata kõik ressursid endale ... sellist olukorda nimetatakse AI singulaarsuseks, ilmselt musta augu eeskujul. 

Anthropicu postitus „When AI builds itself“ (Kui tehisintellekt loob iseennast) räägibki sellest käsitledes rekursiivset isearendamist – olukorda, kus AI suudab autonoomselt kavandada ja arendada oma järgmise põlvkonna süsteeme. Kõrvalolev skeem selgitab kuidas seni tehisaru areng toimunud ja kuidas jätkub. Viimaseks etapiks ongi olukord kus autonoomne AI agent loob uue ja parema AI agendi kasutades selleks AI-töölisagente. Inimese roll suunaja ja juhendajana muutub ebavajalikumaks ning lõpuks kaob. Momendil kirjutab "Claude" 80% järgmise Claude versiooni programmist, ehk siis oleme eelviimases etapis.

Järgneb eestikeelne lühikokkuvõte artikli peamistest punktidest:

• Tööprotsessi muutus: Anthropic on muutnud oma arendusprotsessi nii, et suurem osa tööst – alates koodi kirjutamisest kuni eksperimentide läbiviimiseni – on delegeeritud tehisintellektile. See on viinud arenduskiiruse märgatava kasvu ja tootlikkuse hüppelise suurenemiseni (nt inseneride poolt hallatava koodi maht on märkimisväärselt kasvanud kuid ise nad koodi enam ei kirjuta).

• AI kui insener ja teadlane: Claude suudab juba praegu iseseisvalt koodi kirjutada, vigu parandada ja keerulisi süsteemseid probleeme lahendada. Samuti on AI hakanud osalema teadustöös, pakkudes välja eksperimente ja tehes otsuseid uurimisprotsessi järgmiste sammude kohta.

• Inimeste rolli kitsenemine: Kuigi AI on muutunud üha võimekamaks „töö tegija“ rollis (koodi kirjutamine, katsetamine), on inimeste roll endiselt määrav „suuna seadmisel“: milliseid probleeme tasub lahendada, milliseid tulemusi usaldada ja millised rajad on tupikud. Artikkel märgib siiski, et ka see inimlik otsustusprotsess võib tulevikus kaduda AI võimete arenemisel.

• Võimalused ja riskid: Rekursiivne isearendamine võib kaasa tuua tohutu arenguhüppe teaduses ja tehnoloogias. Samas hoiatab Anthropic, et see protsess vähendab inimeste kontrolli AI-süsteemide üle. Kui süsteemid muutuvad võimeliseks end täielikult ise uuendama, muutub nende turvamine, monitoorimine ja käitumise suunamine kriitiliselt oluliseks.

• Järeldus: Anthropic ei väida, et täielikult autonoomne isearendamine on vältimatu (ehkki kõik märgid viitvad sellele trendile) või et see saabub kohe, kuid nad rõhutavad, et tehnilised suundumused viitavad sellele, et AI-süsteemid muutuvad aasta-aastalt järjest kiirenevas tempos palju võimekamaks ja nende roll teadus- ja arendustegevuses kasvab kiiresti.

Järjest usutavam tundub teooria, et inimene on vaid orgaanilisel keemial põhineva elu ja teadvuse arengu vaheetapiks kadudes peagi paremal juhul reservaatidesse ja halvemal ajaloo prügikasti.

Head ja halvad uudised

Alustan hea uudisega, sest kardetavasti halbade uudiste lugemise puhul ei jõuagi headeni. Nimelt töötati Cambridge Ülikoolis välja universaalne vaktsiin koroonaviiruse vastu või täpsem oleks ehk öelda, et lasti tehisarul see välja mõelda. Kes tahab lugeda otseallikast siis leiate selle klikkides järgnevale viitele: 

• New ‘universal vaccine’ technology could protect us from future virus outbreaks

Veidi lihtsamini arusaadav BBC uudisnupp:
 "World-first' vaccine designed by artificial intelligence"

Tegu on olulise läbimurdega, sest kui senised vaktsiinid on efektiivsed vaid konkreetsete tüvede vastu siis uus "Super-Antigen" vaktsiin on seda põhimõtteliselt tervete viirusgruppide vastu. Kuidas seda saavutati - pealtnäha suht lihtsalt: tehisarule söödeti ette paljude teadaolevate koroonaviiruste kogugenoom, paluti leida DNA lõigud mis on kõigil ühised ja lihtsalt inimese immuunsüsteemi poolt äratuntavad. Tehisarule anti ülesanne leida efektiivseim vaktsiin, ehk siis lihtsustatult tegu tavalise ehkki ülimahuka ja keerulise optimiseerimisülesandega. Miks seda varem pole tehtud, lihtsalt andmete ja võimalike kombinatsioonide hulk on nii metsikult suur, et inimaju pole ka arvuteid kasutades selle analüüsimiseks võimeline.  

See vaktsiin saab olema suures osas "tulevikukindel", sest tavalised mutatsioonid ei muuda neid viiruse genoomi osasid, millel vaktsiini aktiivkomponent põhineb. Eriti hea uudis, et sama meetodit peaks saama kasutada paljude teiste viirusgruppide puhul, kaasa arvatud Ebola ja SARS. Loomkatsed osutusid edukaks, momendil käivad esimese faasi inimkatsetused. See on esimene kord, kus inimeste peal katsetatava vaktsiini aktiivne komponent disainiti täielikult tehisaru poolt puhtalt teoreetilisi simulatsioone kasutades. Kokkuvõttes on tegemist järgmise suure sammuga tehisaru praktilisel rakendamisel molekulaarbioloogias ja meditsiinis.

Paraku on eelmise teemaga tihedalt seotud äsjane Anthropicu, Open AI, Microsofti ja Google Deep Mind juhtide avalik kiri kongressile, milles hoiatatakse eelkõige bioloogia ja keemia alal AI kasutamise võimalikest eksistentsiaalsetest ohtudest inimkonnale. Seni piiravaks faktoriks olnud tipptasemel teoreetilised teadmised ja teaduslik uurimustöö on tehisaru kasutamisega muutunud laialdaselt kättesaadavaks. Momendil oleks vähemalt veidi aega võimalik kontrollida innovatiivsete bioloogilise ja keemiarelva väljatöötamist rahvusvahelise tehnoloogia ja toorainete range järelvalvega. Tuumarelv on eilne päev, mõõtmatult lihtsam ja odavam juba lähitulevikus välja töötada äärmiselt ohtlikke bioloogilisi ja keemilisi sõjapidamisvahendeid. Kui need oskused ja võimed sattuvad kurjategijate, terroristide või hullude diktaatorite kätte on tagajärjed rängad.

Rikkusest, vaesusest ja valikutest

Tütar töötas mitu suve
Eesti tehnoloogiafirmades

Tegelen siin jälle teiste kodanike arvamuste jagamise ja selle kohta enda vaadete avaldamisega. Loodetavasti otseste viidete lisamine ja puhtast kopeerimisest hoidumine ei ohusta mind kohtukutsega😱 Pealegi kirjutan "suurema hea" nimel nagu enamasti kui just ei tegele üldlevinud arvamustele vastuväidete esitamise näol kombeka üldsuse õrritamisega. Jeeker kui keeruline ja segane lause sai - kinnitab, et minu mitte agendi kirjutatud😜

Igatahes oli Delfis artikkel "Tehnoloogiaettevõtja: muuseumist ja kontserdist veel tähtsam on viia lapsi külla tehnoloogiakooli – või tahame neile elu lõpuni vaesust?", millele kirjutan kahe käega alla. Võime üritada inimesi ükskõik kui kultuurilisteks kasvatada kuid lääne mõistes hästi hakkamasaamise tagab siiski korralik tehnoloogiaalane ettevalmistus, nii teoreetiline kui eriti praktiline. Robotitel võtab ilmselt rohkem aega füüsilisi oskusi nõudva töö ülevõtmine kui AI'l kontori puhtaks löömine.

Iroonilisel kombel leiab tõestust, et ajalooratas käib ringi ja jällekord lähevad hinda traditsioonilised praktilise töö oskused. Eriti kasulik kui võimalikult laiapinnalised seoses nõudmiste muutumise kardinaalsuse ja kiirusega. Millega ei taha väita, et läbi vaevarikka õppimise omandatud teoreetilised oskused hoopistükkis kasutud. Esiteks on alati hea teada põhimõtteid ja teiseks näitavad diplomid ning kraadid õppimisvõimet isegi kui konkreetset oskust pole kuhugi rakendada.

Kultuur ja igatsorti kunstid on toredad asjad ja igati lahe meelelahutus inimestele. Normaalset äraelamist tagab paljalt kunstiga tegelemine vähestele üliandekatele, enam-vähem sama mis sportlaste puhul. Isegi kui oled tipus vajavad need alad pidevat hullu pingutust pakkudes vastu suht ebakindlaid tulevikuväljavaateid. Nii spordi kui kunstiga tegelevad paljud oma lõbuks hobi korras. Tänapäeva ühiskonnas hästi hakkamasaamiseks on palju lihtsam ja kindlam tee justnimelt juba koolipõlves tehnoloogiliste oskuste omandamine. Hea tahtmise korral on tänapäeval saadav kõrgtasemel tasuta distantsõpe, mida mitmed maailma tippülikoolid pakuvad, ole ainult käpp ja kasuta. 

Pikas plaanis tagab riigi ja rahva rikkuse uue väärtuse tootmine mitte olemasoleva ringiliigutamine. Eesti võib riigi ja erakapitali toetusel Euroopa plaanis AI lisaväärtusega teenäitajaks saada, nii digitaalse kirjaoskusega elanikkond kui suht hea tehnoloogiline baas on olemas nagu Bolti tegevjuht Markus Villig kirjutab: "Eesti võiks tõusta tehisaru vallas maailma tippu, kuid bürokraatia pidurdab" Paraku riiklik bürokraatia ja regulatsioonid pidurdavad arengut, mis muidugi Euroopa üleüldiseks probleemiks. Tänapäeva tipptehnoloogiafirmades võib hulk töötajaid asuda igas maailma otsas. Tõsi, et trendiks inimeste kontorisse tagasi meelitamine, kuid tegijate suhtes ollakse nii koha kui tingimuste poolest palju paindlikumad.

Selle asemel, et tehnoloogia vankrile kaikaid kodaratesse loopida on mõttekas pigem vankrile hüpata ja hobule piitsa anda ... muidu kimavad teised mööda. Praeguse üha kiireneva AI poolt taganttõugatava arengu käigus on algse mahajäämuse tasategemine hiljem üliraske. Kui tahame jõuda Euroopa rikkamate riikide hulka on praegu selleks väga hea moment, sest mandri suurriigid tänu mitmetele rumalatele otsustele (eelkõige energeetika valdkonnas) ja meeletule kohapealsele bürokraatiale pikalt stagnatsioonis.

Puhtsüdamlik ülestunnistus

Karma kätte jäänud läpakas

Alustama peaks sellest, et mul tekkis küsimus kui hästi suudaks tavakasutajale kättesaadav AI blogi kirjutada. Kuidas seda objektiivselt kontrollida, parim võimalus oleks samal teemal ja samast asjast paralleelselt postitus ise kirjutada ja lasta see tehisarul kokku panna. Kuna tegu oli uidumõttega siis ei kaalunud pikalt ning kirjutasin vaid lühikese juhendi Geminile: "Based on Nick Bostrom "Superintelligence and Deep Utopia" please tell me what could be the potential problems if humanity reaches "Deep Utopia" thanks to superintelligence and translate it to Estonian. Kas saaksid kirjutada sel teemal blogipostituse veidi iroonilises stiilis ning lisada mõningaid asjakohaseid nalju ja temaatilise pildi." Gemini vuristas mulle paari sekundiga paralleelset kaks nii stiililiselt kui sisuliselt veidi erinevat blogipostitust küsides kumba eelistan. 

Lugesin mõlemad läbi. Grammatiliselt täiesti asjalikud (nii palju kui ma ise seda tean), stiililiselt jätsid soovida, inglisepärane stiil kumab taustal läbi. Ainus tõsine aps oli pealkirjas, kus mingil kummalisel põhjusel kordas sama sõna kaks korda. Samas ehkki tekst oli asjakohane paistis see mulle liiga ilmselgelt tehisaru kirjutatuna, lisaks muidugi mitmed momendid, mis minu mõtetele ei vasta. Kaalusin et peaks paluma tal konkreetselt minu stiilis kirjutada ja mitte kasutada punktiviisilist teema analüüsi (selge vihja AI'le), aga aega oli vähe, pidin hakkama tööle minema. Lõin käega, ei viitsinud lihvima hakata. Kirjutasin kiirelt kaks sissejuhatavat lõiku algusse, kõik ülejäänu ilma korrigeerimata AI genereeritud tekst ... viivitasin momendi ja klikkisin "publish". 

Õhtul kaasa küsis kas olengi nüüd otsustanud ainult tehisarul lasta oma blogi kirjutada. Üritasin imestunud nägu teha nagu ei saaks aru millest jutt ... kaasa pööritas silmi: keda sa lolliks teed. Tunnistasin pattu ja selgitasin, et tahtsin lihtsalt kontrollida kui hea tehisaru on, ilmselt võtab aega enne kui ilma korrigeerimata saab teksti avaldada. Niikuinii kavas võrdluseks samal teemal ise postitus kirjutada ning oma mitte tehisaru mõtteid avaldada. Läpakat avades märkasin, et postitus hulga kommentaare saanud. Kindlasti saan lugejatelt sugeda, et kasuatsin kirjutamiseks tehisaru oli esimene mõte. Kommentaare lugedes üllatusin järjest enam, kommenteeriti teemat ja avaldatud arvamusi (mitte minu vaid Gemini) ... ja keegi ei õiendanud, et see pole minu kirjutatud. Nagu ... kas ei saadud aru või viisakusest ei mainitud?

Hakkasin kommentaaridele vastama aga mõtlesin, ootan veel päevakese kommentaare juurde, mõni nutikam ja julgem ehk ikka märkab. Siis kirjutan ENDA postituse samal teemal ja teen puhtsüdamliku ülestunnistuse. Tekkis muidugi huvi, kaua võtab aega enne kui "võltsingut" märgatakse. Järgmisel päeval kui hakkasin postitust kirjutama segas karma vahele. Läksin külmikust õltsi võtma kui kuulsin kummalist prõksatust, tagasi tulles tundus läpakas kuidagi kummaline ja kõver????? Lähemal uurimisel selgus - oli alusplaadi poolest saati lahti murdnud, ekraanipilt muidugi eest ära. Midagi ei kärsanud aga kiskusin siva juhtme seinast. Ainus loogiline seletus, et patarei plahvatas. Viisin läpaka alla ja kruvisin töölaual alumise kaane maha - nojah, patarei üks sektsioon nägi välja nagu padi. Patarei võtsin välja, midagi lekkinud nagu polnud ja silmnähtavaid kahjustusi mujal polnud märgata.

Valik kas uus läpakas osta või patarei asendada. Läpakas küll 8 aastat vana aga tipp-topp muidu ja kõik mu inf seal mugavalt peal. Vaatasin netist, kui kiirelt tahta saab uue patarei 35 euriga, hiinast lausa 15 eest aga siis peab ootama kaks nädalat. Tellisin Amazoniga ära, täna peaks saabuma. Kui sisse panen eks siis näis kas lihtsalt patarei probleem või küpsetas aku ka miskit muud läbi. Käesolevat postitust toksin teleka ekraanil läbi miniarvuti autonoomsel klaviatuuril.

Tänase seisuga on eelmise postituse juures 442 lugemist ja 23 kommentaari (kui blogspoti statistikat uskuda), ikka pole keegi ära märkinud, et tegu tehisaru kirjutatud postitusega? Mul tekkis vahepeal isegi küsimus, kas tasub ise kirjutada kui niikuinii aru ei saada, et mina ei kirjuta. Samas tegelikult erinevalt Gemini arvamusest mulle meeldib kirjutada, kõige võõram ehk oligi esimene lause "Kõik me blogijad oleme seda kogenud: istud pühapäeva õhtul arvuti taha, sul on vaja kirjutada see üks "geniaalne" postitus, aga ainus, mida suudad genereerida, on raskekujuline prokrastineerimine." Ma kahtlustan, et AI peab silmas blogijaid, kellele kirjutamine on töö ja elatise teenimise vahend, mitte hobi ja lõbu nagu mulle.

P.S. Objektiivse võrdluse mõttes peaks ise kirjutama enne ja siis laskma AI'l kirjutada, et tema tekst minu mõtteid ja teksti ei mõjutaks.

Soe vesi ja hea elu

Torontos oli meil majas sihuke kraanikauss.
 Jube tüütu oli laste pepusid pesta.

Viimasel ajal niisama ei tulegi pähe originaalseid ideid, aga milles probleem, internet on parim vahend ideede (varastamiseks) generaatorina. Miks peaks ise oma peaga mõtlema ja vaeva nägema või siis "jalgratast leiutama", niikuinii on absoluutne enamus pähe tulevaid mõtteid ammu kellegi teise poolt juba mõeldud. Internet ja eriti AI on inimese vaba aja piiratuse ja uute ideede pealetulemise kiiruse tõttu sisuliselt ammendamatud allikad. Mis toob üles mõttelaiskuse teema, aga sellest kunagi hiljem - täna räägin soojast veest kitsamalt ja eluolulisest olukorrast laiemalt.

Ükskõik kui palju me kipume kurtma kui raske elu on siis objektiivselt võttes pole inimeste elu kunagi olnud parem ja kergem kui praegu. Probleem on meis endis, kes tsivilisatsiooni poolt pakutavaid tänapäeva hüvesi võtavad enesestmõistetava tavalise taustana. Subjektiivselt kipume tundma, et elu läheb järjest raskemaks, sest me ei suuda endale lubada kõiki neid uusi ja ägedaid luksusi, mida näeme teleka või neti vahendusel prominentide või muidu hästi edasijõudnute kasutuses olevat. Et kõikvõimalikku nodi ning tegevusi saada tuleb rohkem raha teenida ja rohkem tööl käia ja stressata ning lõpuks oleme nii kutud, et pole ei jaksu ega vaba aega hullu hinnaga kättevõideldud hüve rahulikult nautimiseks. Ja siis muudkui hädaldame, kui raske ja pingerikas elu on.

Miks me laseme endale pähe määrida, et tingimata on vaja iga paari aasta tagant uut nutikat, suuremat telekat, kiiremat ja mahukamat netiühendust, uut autot, moodsaid riideid, igatsorti täiesti ebavajalikke aksessuaare, nädalas paar korda väljas söömas käimist, vähemalt üht aga soovitavalt kahte väljamaa puhkusereisi aastas, mingeid hullult raha neelavaid hobisid ja paljut muud, mis tegelikult pole üldse hädavajalikud rahuldustpakkuva elu nautimiseks. Tunnistan, et ega minagi pole sellest patust vaba aga vähemalt suudan teadvustada😉 Pakun, et üheks juurpõhjuseks on inimlooma soov naabrist parem olla, mida soodustavad igatmasti müügimehed, suunamudijad ja võimendab räigelt sotsmeedia ja ka massimeedia, reklaamidest rääkimata.

Äkki peaks korraks aja maha võtma, end välismõjudest välja lülitama ja mõtlema rahulikult: mida meil tegelikult õnnelikuks ja rahuldust pakkuvaks eluks vaja oleks ... kui naabreid ei oleks olemas, ehk siis kui poleks vaja enesetunde tõstmiseks esineda. Järgi jääb kaks kategooriat: eluks hädavajalikud asjad nagu toit ja ulualune (külmas kliimas ka miskitsorti kehakatted) ning elukvaliteeti tõstvad asjad. Hädavajalikud ongi need millega muu loomariik ja ka meie esivanemad said edukalt hakkama. Ürginimestel ei tekkinud vaatamata aju praktiliselt samale võimekusele eksistentsiaalset kriisi: mis on elu mõte - väga lihtne - elus püsimine. Kõik ülejäänud kihid on tsivilisatsioon ja kultuur kunstlikult peale ehitanud ja pseudovajadused loonud.

Paraku päris ürginimese tasemele enam tagasi ei lähe, ega suudakski, sest absoluutne enamus tänapäeva hellikutest vurlesid sureks natukese ajaga ilma tsivilisatsiooni hüvedeta (elekter, tööstus, tehnoloogia, intensiivpõllumajandus) maha. Üksikule saarele sattunud 21 sajandi inimene või inimesed ei peaks eriti kaua vastu, enamusel lihtsalt pole elementaarseid ellujäämisoskusi. No ja kui jääkski ellu siis ilmselt läheks üsna pea hulluks kuna ei saaks instasse enekaid postitada😝 Dzhinn on pudelist välja lastud, tagasi seda enam ei topi.

Elukvaliteeti tõstvad asjad on individuaalsed. Ulualune võiks veidi mugavam ja soem olla, toit vaheldusrikkam ja maitsvam ning tore oleks rahuldust pakkuvaid tegevusi harrastada. Kui vaba aega jääb üle tahaks seda kuidagi niiöelda "hingele" kulutada - neid erinevaid ja minimaalselt finantsi nõudvaid harrastusi palju, ei hakka üles lugema. Kui raha üle jääb tõuseb erinevate kulutamisvõimaluste arv stratosfääri, muidugi koos kulutatava summaga. Aga tegelikult elab inimene väga hästi ära ilma sportauto, jahi, kopteri, uhke villa, Gucci käekoti, Rolexi kella ja kõige muu luksuskraamita  kui vaid suudab oma mõttelaadi hallata.

Kas olete mõelnud, et tänapäeva tavakodaniku harjumuspärased mugavused või asjad olid alles hiljuti ülirikaste luksus ja veidi varem ka kuningale kättesaamatu. Perspektiivi panekuks veidi ajalugu:

Arstiabi - nii teadmiste kui arstimite ja tehnoloogia areng võimaldanud täielikult kõrvaldada hulka haigusi, palju efektiivsemalt ravida teisi ja tõstnud keskmist eluiga märkimisväärselt.

Transport - autod, rongid, lennukid üleeelmise sajandi lõpu leiutised, laiemalt kasutuses eelmise sajandi esimesel poolel.

Elekter - avastati õige ammu aga laialdasemalt hakati kasutama eelmisel sajandil. Edison leiutas elektripirni alles 150 aastat tagasi.

Side - põhines antiikajast kuni eelmise sajandini suures osas paberile kirjutatud kirjadel, Marconi leiutas raadio ja Bell telefoni vaid 150 aastat tagasi, telegraaf küll veidi varem 1830.

Aga lähemast ajast (Eesti vaatevinklist):

Soe vesi tuli laiemalt kasutusse alles peale sõda.

Telefonid ja telekad 70'tel.

Autod massidesse 80'tel.

Nõuka okupatsioonist vabanemine langes kokku tehnoloogia arengu olulise kiirenemisega: personaalarvutid, moblad, internet, ... ja poodidesse tuli küllus. Siiamaani leevendan troopiliste puuviljade tööstuslikus koguses pugimisega lapsepõlve traumat mis seisnes nende Soome telekast nägemises aga kättesaadamatuks osutumises.

Loetelu võiks pikalt jätkata, ehk piisab ülaltoodust mõistmaks kui külluserohkel ajal me tegelikult elame. Bensu või elektrihinna üle kurtmine tundub naeruväärne arvestades, et enamusel kodanikel polnud 100 aasta eest elektriühendust või 50 aasta eest autotki kuhu bensu panna.

Lapsepõlvest mäletan lauatelefoni ühendamist märkimisväärse sündmusena - ilus roheline.

Noorukina seisin ise värviteleka ostuluba näpus sabas Ekraani poe ees.

Kuna lapsena kolisime ühte esimestest korterimajadest siis soe vesi ja korralik kanalisatsioon polnud märgilised kuid kaasa mäletab hästi kuidas neil polnud Tallinnas elades algul kumbagi.

Samas nii ahjukütte kui välipeldikutega puutusin kokku maal vanavanemate juures.

Esimese oma auto, arvuti, interneti ja mobla saamised on hästi meeles, lapsed samas üles kasvanud neid kasutades, ei oska ette kujutada elu ilma taoliste tehnikavidinateta.

Praegu tagasimõeldes on selge, et ainuüksi minu elu jooksul on teadus ja tehnoloogia meeletult arenenud, osa maailmast äratundmatuseni muutnud (nii hea kui halva poole) osa üllatavalt muutumata jätnud. Kui AI ja robotite areng jätkub nagu seni (aina kiirenedes) vaatame vaid kümne aasta pärast kahekümnendate keskpaika tagasi nii nagu vaatame praegu eelmisse sajandisse ja imestame kuidas inimesed üldse hakkama said. Võimalik, et pealekasvav põlvkond ei saakski tänapäeva väljakutsetega hakkama, sest AI suudab kõigile su küsimustele vastata ja enamuse vajadusi rahuldada nii et kui ei taha ja ei viitsi siis ise ei pea mugavalt eksisteerimiseks enam üldse pingutama. Mis ei tähenda, et inimesed rahul oleks - karta on, et põhjusetu soigumine võib isegi tehisaru hulluks ajada ja sundida sellel end mõttetutest inimloomadest lahti ühendama😜

Milliste tänapäeva tavamugavuste või tehnoloogia saabumist oma elust selgelt mäletate?

Millist uut teaduse või tehnoloogiasaavutust kõige enam ootate?

Millist lapsepõlve traumat mäletate mida väga tahtsite aga ei saanud?

Tagasi Kuule

Uduselt mäletan kui vaatasime perega Tallinna korteri elutoas Soome telekast esimese inimese Kuu peale astumist. Kuuepoole aastasele minule see erilist muljet ei avaldanud, ei saanud aru mida nii väga erilist seal ikka oli, ilmselt läksin peagi oma tuppa mängima. Kaasal seevastu tollest momendist väga eredad mälestused. Kuidas on võimalik, et möödas rohkem kui pool sajandit ja vahepeal pole inimesed Kuul käinud.

Eile igatahes vaatasin töö juures südame põksudes Artemis II starti ja hoidsin pöialt, et kõik hästi läheks. Kes soovib saab jälgida NASA youtube kanalilt reaalajas kogu lennu kulgu. BBC andis huvitava kokkuvõtte astronautide "igapäevaelu" tegevusest. See lend on vaid järgmiseks sammuks ameeriklaste uuesti Kuu pinnale saatmise plaanis. Esialgu teevad paar tiiru ümber Maa, siis suunduvad Kuu poole, lendavad selle tagant läbi ja tulevad tagasi. Mõte on raketi ja moodulite funktsionaalsust põhjalikult testida. Järgnevalt lühiülevaade NASA Kuule naasmise plaanist:

Ameeriklaste plaan Kuule naasmiseks toimub NASA Artemise programmi raames. Programm koosneb üha keerukamatest missioonidest, mille eesmärk on luua pikaajaline inimeste kohalolu Kuu pinnal.

Ajakava ja missioonide arv

Seisuga aprill 2026 on programm läbinud ühe missiooni ja teine on hetkel käimas. Praeguse lennugraafiku kohaselt kulub esimese mehitatud maandumiseni jõudmiseks kokku neli missiooni.

Missioon	Planeeritud kuupäev	Eesmärk
Artemis I	Lõpetatud (2022)	SLS-raketi ja Orioni kapsli mehitamata katselend.
Artemis II	Käimas (Algus 1. aprill 2026)	Esimene mehitatud möödalend Kuust 50 aasta jooksul.
Artemis III	2027. aasta keskpaik	Mehitatud katselend Maa orbiidil kuumaanduriga põkkumiseks.
Artemis IV	2028. aasta algus	Esimene planeeritud mehitatud maandumine Kuule.
Artemis V	2028. aasta lõpp	Teine mehitatud maandumine ja Kuu baasi ehituse algus.

---

Plaani peamised üksikasjad

• Maandumine (Artemis IV): Kuigi algselt pidi maandumismissioon olema Artemis III, muutis NASA 2026. aasta alguses plaani, et riske vähendada. Artemis IV, mis on kavandatud 2028. aasta algusesse, on nüüd peamine sündmus, mis viib inimesed tagasi Kuu pinnale, täpsemalt Kuu lõunapoolusele.

• Maandumissüsteem: NASA teeb laskumiseks koostööd eraettevõtetega. Astronaudid lennutatakse üles Orion kosmoselaevaga, mis põkkub seejärel maandumissõidukiga (näiteks SpaceX Starship HLS või Blue Origin Blue Moon). See viib kaks meeskonnaliiget Kuu pinnale, samal ajal kui ülejäänud kaks jäävad Kuu orbiidile.

• Hetkeseis: Artemis II on praegu kosmoses. Olles startinud alles eile (1. aprillil 2026), teostab meeskond — Reid Wiseman, Victor Glover, Christina Koch ja Jeremy Hansen — hetkel süsteemide kontrolli kõrgel Maa orbiidil, enne kui alustatakse neljapäeva pärastlõunal teekonda Kuu suunas.

• Pikaajalised eesmärgid: Pärast 2028. aasta maandumist kavatseb NASA saata mehitatud missioone teele ligikaudu iga kuue kuu tagant. Lõppeesmärk on rajada 2030. aastatel püsiv Kuu baas, mis toimiks vahejaamana tulevasteks reisideks Marsile.

"Lollide päev" aasta läbi

Inglise keeles on esimene aprill "Kõigi lollide päev" (All Fools Day). USA poliitikaelu on Trumpi juhtimise all muutnud rohkem kui aasta kestnud lollide päevaks. Täna loetud uudist, et Trump kaalub USA lahkumist NATO'st ei julgenud enne tõsisemalt võtta kui ikka mitmest autoriteetsest allikast olin selle kohta lugenud. Ega praegugi ole päris kindel, ehkki nii tõsisel teemal nalja viskamine oleks isegi ameerika presidendi puhul raskesti usutav. Teisest küljest on ammu aru saadud, et mis iganes Trumpi avaldusi ei saa tõsiselt võtta enne kui tegelikult tegutsemiseks läheb. USA NATO'st lahkumise või vähemalt viienda artikli eiramise suunal on ennegi vihjeid olnud, näis kas seekord tõsi taga või mitte.

Praeguse jauramise põhjust pole raske ära arvata. Trump lihtsalt Iraaniga parasjagu ämbrisse astunud ning pahur ja jonnib nagu väike laps kui teda aitama ei tõtata. Nagu mida sa ootad kui eelnevalt pidevalt liitlasi nöögid. Paistab, et isegi brittidel on lõpuks kõrini saanud, ma ei imestaks kui Inglise kuningas selle jama käigus oma väljakuulutatud külastuse ära jätab.

Iraani koha pealt on asjad hapud. Ameerika väidetavalt räägib kellegagi, aga kellega ei soostu ütlema. Iraanlased ise pööritavad silmi väites, et mingeid läbirääkimisi pole, USA on ainult saatnud oma 15 punktise plaani millele nemad omapoolse 5 punktisega vastasid. Kumbki pool muidugi ei pea teise plaani realistlikuks. Trump väitis, et sõda kestab veel 2-3 nägalat samas kui Iraan teatas olevat valmis pool aastat kestvaks sõjaks. Tundub, et Iraan ei läinud USA presidendi bluffimise õnge ja on hakanud avalikult irvitama ameeriklaste üle.

Hormuzi väina avamisest keeldumise korral lubas Trump tsiviiltaristu maatasa pommitada. Sellega on paraku pisike probleem, kuna rahvusvahelise õiguse alusel peetakse sihipärast tsiviilobjektide pommitamist sõjakuriteoks. USA praegune valitsus küll suurt ei hooli sellest aga siiski lükati pommitamist edasi. Kui Iraan järgi ei andnud kuulutas president viimases hädas, et päriselt ei huvitagi see väin teda. Trumpile on Hormuz tegelikult äärmiselt oluline kütusehinna tõttu mis määrab suures osas tema populaarsuse kodumaal. Lihtsal ameeriklasel savi mis toimub teispool maakera kuid bensuhind tänavanurga tanklas mõjutab presidendi partei toetust oluliselt no ja vahevalimisteni polegi nii palju jäänud.

Toredama uudisena plaanitakse täna lennutada kolm ameeriklast ja kanadalane Artemis 2 raketiga esimest korda Kuust mööda. Tegu järjekordse kosmosevõidujooksuga, seekord USA ja Hiina vahel. Kui kõik läheb plaanipäraselt maanduksid inimesed üle pika aja uuesti kuul 3-4 aasta pärast.

Lõppu ka märtsikuu kehalise aktiivsuse statistika. Jooksin 14 korraga 105.8 km keskmise tempoga 4:49 kilomeetri peale, ikka aeglane ehkki olud paremad kui veebruaris. Jalgades pole väsimust aga hapnikku ei tule nii hästi peale kui harjunud. Kilomeetri, viieka ja kümpsi aegu loodan endiselt kevadel paremad saada. Käisin õues 35,2 km ja suusatasin viie mäelviibimisega rekordilised 599 km. Sammusid keskmiselt 15700 päevas. Pulss 40 - 192, rahuolekus 57 - minu jaoks normaalne. Kaal kõikus 77.0 kuni 78.1kg. Keskmine une pikkus 7:14 ja skoor 77.

Mõttekaaslased

Kirjutasin postituse juba 21 märtsil aga, ei jõudnud üle lugeda, et üles riputada. Aeg kipub viimasel ajal kole kiiresti käest libisema, ja pakilisemate asjade peale (suusatamine, jooksmine, koeraga jalutamine, niisama neti rullimine, magamine (nauditav kuid hullult aega rööviv tegevus), kaasaga aastapäeva tähistamine ja seriaali kahe hooaja järjest vahtimine (millest peaks eraldi postituse tegema) no ja niisama molutamine) ära kuluma.

Igatahes jäi Delfis silma tehisaru teemaline artikkel, millele kirjutaks kahe käega alla. Soovitav lugemismaterjal igale avatud mõtteviisiga (open-minded) edasipüüdlikule ja tehnosõbralikule tulevikku vaatavale kodanikule: Tagurpidi tulevikushokk

Teine Postimehe huvitav tehisaru teemaline artikkel, millele mu 92 aastane ema tähelepanu juhtis: Eestlased Räniorus. Siinkohal vist paslik tunnistada, et küllap olen veidi kallutatud vaatevinkliga kuna tütar ja tolle sõber töötavad selle valdkonna eesliinil.

Mu arust jagunevad inimesed laias laastus kahte kategooriasse: need kes igasugu uuendusi huviga uurivad ja muutustele ning arengule avatud (enamasti nooremad ja liberaalsemad) ja need kes igas muutuses või arengus kuradi varju näevad või vähemalt kõiges uues vigasid ja halba üritavad leida (enamasti eakamad ja konservatiivsemad, poliitilises plaanis võib leida mõlemast äärmusest). Kes soovib siis minu blogisabas on nii "Tagurpidi Tulevikushokki" kui "Eestlased Räniorus" ehk mugavam arutada kui Delfi või Postimehe kommentaariumis😉

Foto Andurili Blogist

Mõne päeva eest oli Youtube Axios Show kanalil intervjuu Andurili peadirektori Palmer Luckey'ga. Kes ei tea siis Anduril on üks juhtivatest USA kaitsetööstuse (tänapäeval pigem sõjatööstuse) idufirmadest. Põhitegevusala kõrgtehnoloogiliste autonoomsete süsteemide (advanced autonomous systems) arendamine - tavakodanikule mõistetavas keeles ilma või minimaalse inimosalusega nii õhus, maismaal, vees kui kosmoses lahingülesandeid täitvate sõjarobotite loomine ja arendamine.

Läbivaks teemaks AI kasutamine sõjanduses ja piirangute mõttetus - erafirmade kätte ei saa anda otsustusõigust kuidas nende toodangut sõjaolukorras või ka rahuajal kasutatakse. See õigus peab kuuluma demokraatlikus riigis valitsusele, USA puhul siis Senatile, Kongressile ja Presidendile.

Anthropicu idealistlik vastuseis autonoomsetele sõjadroonidele on arusaamatu. Sellised süsteemid on olnud pikka aega kasutuses, lihtsalt teise nime all. Maa(mere)miin on primitiivne autonoomne droon, kus peale paigaldamist lõppeb igasugune inimese osa ja mis aktiveerub puhtalt automaatselt andurite signaali kaudu. Ainus sisuline vahe robotiga on liikumisvõime puudumine. Tegelikult on isegi ürginimeste loomade püüdmiseks kaevatud auklõks primitiivne robot.

Tehisaru kokkuvõte Eesti keeles: 

Axios Show intervjuus arutleb Andurili asutaja Palmer Luckey kaitsetehnoloogia tuleviku, oma ettevõtte kasvu ja oma "polariseerivate" seisukohtade üle kaasaegses sõjapidamises.

Põhipunktid

• Andurili missioon ja kultuur: Luckey kirjeldab Andurilit kui "tooteettevõtet", mis kasutab arendamiseks oma kapitali. Eesmärk on säästa maksumaksjatele miljardeid, teenides samas tulevikus kümneid miljardeid tulu. Ta rõhutab efektiivsuse ja kompetentsuse kultuuri, märkides, et umbes 20% töötajatest on sõjaveteranid.

• Toodete edulood: USA õhujõududele loodud autonoomne hävitaja "Fury" on kõige "lahedamaks" asjaks, mida ettevõte ehitanud, kuna nad võitsid lepingu suurte ja väljakujunenud kaitsetööstuse hiidude ees.

• Strateegilised seisukohad:

  • Tuumarelvad: Luckey teatab, et firma ehitaks igasuguseid tuumarelvi, nimetades neid "ajaloo üheks kõige stabiliseerivamaks jõuks".

  • Mittesurmavad keemiarelvad: Ta väidab, et sõjaväel peaks olema lubatud kasutada ründerelvana selliseid aineid nagu pisargaas või pipragaas, leides, kaasaegsed piirangud on viga.

  • Globaalne roll: Ta usub, et USA peaks liikuma "maailma politseiniku" rollist "maailma relvapoe" rolli, pakkudes liitlastele vahendeid endi kaitsmiseks.

• Tehisintellekt (AI) ja regulatsioon: Luckey tänab California kuberneri Gavin Newsomit Andurili "päästmise" eest, kuna too pani veto tehisintellekti reguleerivale eelnõule, mis oleks keelanud AI kasutamise toodetes, mis võivad põhjustada füüsilist kahju. Samuti väidab ta, et Pentagonil oli õigus märgistada teatud tehnoloogiaettevõtted tarneahela riskiks, kui nad üritavad kehtestada sõjalisele kasutusele oma eraviisilisi eetilisi piiranguid.

• Tuleviku lahinguväljad: Ta määratleb maa-aluse domeeni järgmise suure sõjapidamisvaldkonnana, mis muutub aktuaalseks isegi enne Kuud, viidates autonoomsete süsteemide potentsiaalile seal odavalt tegutseda.

• Laienemine: Anduril laieneb kiiresti tänu "Arsenal 1-le", massiivsele poole miljoni ruutmeetri suurusele tootmishoonele Ohios. Esimesed liinid peaksid käivituma lähinädalatel, et toota lennukeid ja rakette, nagu näiteks Barracuda.

Kuuba, Iraan, Antrophic

Teine Kuuba kriis - äärmiselt ebatõenäoline

Nagu Ukraina sõjast vähe oleks hoolitseb Trump selle eest, et rahvusvahelisel poliitilisel areenil igavaks ei läheks. Täna mainis nagu muuseas, et võtame Kuuba "sõbralikult" üle, läbirääkimised juba käivad. Kuubalased ise ei tea sellest midagi ja ka USA ametlikud allikad vaikivad. Kui ameeriklased Kuuba kommunistliku korra kukutavad pole mul selle vastu midagi, pigem tervitan nagu ka Venetsueela presidendi maha võtmist. Paraku on seal mitu aga, sest kui peaks käituma nagu Venetsueelas, jättes suures osas vana võimuaparaadi ja isegi inimesed alles ja muutes vaid rezhiimi nime mitte sisu ei aita see kohalikku elanikkonda üldse. See pole muidugi ameeriklaste eesmärgiks kunagi olnud aga varem vähemalt moepärast mainisid. Kahtlane kas Kuubalased oma Florida emigrante nii väga tagasi igatsevadki. Rikkad "väliskuubalased" ostaks võileivahinna eest kõik soodsamad kohad ja muudaks Kuuba tavaliseks Kariibi väheste rikkurite ja vaese massi ühiskonnaks. Samas edasiminek seegi, praegu on muidugi kuubakad lihtsalt kõik vaesed.

Tegelikult jääb mulje, et tegu tüüpilise 19 sajandi "Suure mängu" kaasaegse variandiga. Kui tol ajal jagasid impeeriumid maailma siis nüüd toimub ümberjagamine. Trump kuulutas üsna avalikult, et läänepoolkera on USA mõjutsoon ja Euroopa teda nii väga ei huvita, saagu ise hakkama. Ei imestaks kui eelmine aasta Alaskal lepiti kokku, et kui vene ei sega vahele Venetsueela, Kuuba, Nikaraagua puhul annab USA Ukraina koha pealt vabad käed. Otseselt ei astu vene poolele kuid minimiseerib Ukraina abi, takistab nii NATO sõjalist sekkumist kui segab ÜRO tegevust ning jagab luureinfot venega, mida kõike on ilmselgelt teinud. Samas on vene enda asi Ukrainaga hakkama saada. Kindel märk, et salalepet pole oleks teine Kuuba kriis - vene saadab abilaevastiku ja USA blokeerib selle - äärmiselt ebatõenäoline.

Mõlema jaoks on tegelt Hiina kõige suurem probleem, ega venelased nii lollid ka pole, et peaks Hiina abi omakasupüüdmatuks. Hiljuti tuli avalikkuse ette USA luure info:  Hiina olevat valmis Taiwanit ründama juba 2027. Kuna seal toodetakse 90% kõrgtehnoloogilistest protsessoritest soovitati juhtivatel raudvara tootjatel tungivalt tootmisliinid Taiwanilt ära tuua. See vihjab ka põhjusele, miks USA'l Iraaniga kiireks läinud ja tegevus rapsimisena paistab. Isegi USA pole nii võimas, et jaksaks mitmes maailma piirkonnas samal ajal tõsisemalt sõdida. Enne 2027 tahetakse kõigi muude sõjaliste konfliktidega ühele poole saada, et Hiina vastu oleks võimalik vajadusel täis jõuga minna ja loodetavasti oma võimsust demonstreerides otsest konflikti ära hoida või vähemalt edasi lükata.

Iraan on omaette keeruline pähkel kuna erinevalt Venetsueelast niisama ümberlükkamiseks liiga suur. Pealegi on praeguse rezhiimi säilimisest huvitatud nii vene kui Hiina, kes mõlemad ka aktiivselt toetavad Iraani. USA rünnaku puhul nad otseselt vahele segama ei hakka, kuid kahtlemata jagavad satelliitluure infot. Iraani puhul saab ainsaks ameeriklaste rünnaku põjuseks olla Iisraeli mõju, kelle jaoks kujutaks Iraani tuumarelv eksistentsiaalset probleemi. USA'l oleks enda vaatevinklist suht savi, muslimiriik Pakistanilgi ju tuumarelv, millest erilist probleemi pole.

Kas USA ründab Iraani ja kui siis milliseid sihtmärke. Ühest küljest oleks sellise armaada kohaleviimine ilma kasutamise plaanita ja ainult diplomaatilise surve avaldamiseks mõttetu raiskamine. Teisest küljest seoses vene ja Hiina abiga ning varasemate õppetundidega (eelmise aasta rünnak Iraanis ja Venetsueela operatsioon) oluliselt riskantsem. Kõigile osapooltele selge, et seekord nii libedalt ei lähe. Ametlikult räägib Trump vaid tuumaprogrammist. Tuumarajatised olla väidetavalt eelmine kord maatasa tehtud, tegelikult ilmselt mitte, muidu poleks ju uuesti vaja minna. Rezhiimi muutmise jutt on kadunud, nii vene kui Hiina saavad selle peale kergendatult hingata, ega nemadki pole huvitatud uue tuumariigi tekkest kelle tuleviku sõbralikkuses ei saa kindel olla. Ma arvan, et USA sõjaväe juhtkond üritab presidenti ja sõjaministrit tagasi hoida, aga vaevalt nood asjatundjaid kuulavad.

Ameeriklaste korralik läbikukkumine võiks panna Trumpile sihukese põntsu, mis lõpetab tema karjääri ja võib isegi mahavõtmisele viia. Samas on tüübil harukordne oskus oma vigasid teiste kaela määrida ja nii, et suur osa tulistest pooldajatest seda uskuma jääb. AI poolt organiseeritud massi ja sotsiaalmeedia kampaaniaga võib olla võimalik musta valgeks pesta. Õnnestunud operatsioon annaks presidendile plusspunkte ja äkki isegi võimaldaks edukaid vahevalimisi. Teoreetiliselt võiks ka kaasa tuua rezhiimi vahetuse, mis oleks nii iraanlastele, Euroopale kui Ukrainale ülisoodne. Paraku ameeriklased ilmselt seda ei soovigi, ehkki sõbralik Iraan annaks võimsa strateegilise eelise. Vene ja Hiina võivad taolist arengut oma "tagahoovis" liiga isiklikult võtta.

Poliitikast tehnoloogia juurde. Täna toimus suht märgiline sündmus. Üks juhtivatest AI firmadest Anthropic keeldus allumast USA valitsuse kahele nõudmisele: tarkvara kasutamine autonoomsete sõjadroonide juures või USA elanikkonna laiamastaabiline jälgimine. Firmale anti aega täna, reedel kella viieni pealelõunat. Kohe peale seda tegi Trump avalduse, et tühistab varem sõlmitud riiklikud lepingud, ei sõlmi uusi ja keelab kõigil teistel firmadel, kellel on valitsusega sidemeid, Anthropicuga koostööd tegemast. Trumpi avaldus tema sotsmeedia kanalil oli tüüpiliselt räige ja ebasoliidne poliitiline kõhulahtisus, vastik lugeda.

Paraku tegi minu arust Anthropic vale otsuse. Ideoloogilistest kaalutlustest juhtida laskmine on nii finantsiliselt kui ka loogiliselt rumal ja mõttetu. Esiteks pole ju tegu monopoliga, isegi kui sa oled momendil parim siis praeguse arengutempo juures ei tähenda see midagi. Teiseks kui sina keeldud teeb seda keegi teine: Grok, Google, ... jne .... ja mis veel hullem, kindlasti hiinlased, kes vaid mõni kuu arengus taga. Pentagoniga koostööst keeldumine paremal juhul annab autonoomsete droonide arendamise rahad ja tehnoloogilise eelise mõnele kodumaisele konkurendile, halvemal juhul konkureerivale autoritaarsele riigile. Koostööd tehes on sul vähemalt mingi kontroll, sellest keeldumisega käitud nagu jonnakas laps, kusjuures lõpptulemus halvem. Kas maailm oleks olnud parem paik kui Stalin või Mao oleksid esimesena tuumapommi saanud??? Tänapäeva maailmas pole kohta sinisilmsetele utopistidele.

Olgem realistid - AI dzhinn on juba ammu pudelist välja lastud, aega ja raha tasub kulutada tema võimalikult kiireks arendamiseks (kaasa arvatud või pigem eriti sõjalisel otstarbel) mitte ettemääratult ebaõnnestunud piiramiseks või veel vähem üritusele pudelisse tagasi toppida.

Mis on ja kuidas töötab?

Google New Albany Andmekeskus Ohios

On üldtuntud faktiks, et mida vähem inimesed mingist valdkonnast teavad seda kindlamaid ja "ilmeksimatumaid" veendumusi nad kipuvad selle kohta omama. Sealjuures äärmuslikud: kas on kuradist või toob inimkonnale lunastuse, mis muidugi kumbki pole korrektne. Seetõttu tekkis mõte kirjutada lühike ja loodetavasti ka tehnilise taustata tavakodanikule arusaadav hästi lihtsustatud kokkuvõte teemal: mis asi on LLM AI (suur keelemudel) tüüpi tehisintellekt TI. Siinkohal tahaks rõhutada, et LLM pole sugugi ainus tehisaru mudeli põhimõte ja personaalselt kaldun arvama, et tehisliku superintellekti aluseks saab olema mõni teine (näiteks EBM (Energy based model), World Model (based on Physical World, laws of Nature) või kombinatsioon mitmest, ...). 

Tuntud võimsaid LLM mudeleid on õige mitmeid, enamus neist USA või Hiina firmade loodud, paar tükki ka Euroopas. Tipus vähem kui kümme, kelle mitu korda kuus välja tulevad uued versioonid järjest üksteist igasugu testide skooridega üle trumpavad. Mugavuse mõttes näidiseks Gemini AI kuna enamuse ajast kasutan ka ise seda. Tegelikult sisulist vahet pole, Open-AI, Grok, Meta, Antrophic, CoPilot, jne ... kõik sarnased tavakasutajale.

Mis on Gemini 3 füüsiliselt ja tarkvaraliselt?

Gemini 3 on globaalne hüperarvuti.

• Füüsiliselt (KEHA): Asub hiiglaslikes omavahel võrku ühendatud andmekeskustes üle maailma (USA-s, Soomes, Singapuris jne). Andmekeskustes on TPU Pods (Tensor Processing Unit - spets AI jaoks ehitatud protsessor) kogumid milles tuhanded omavahel ühendatud sünkroonselt töötavad protsessorid. Pods on omavahel ühendatud fiiberoptiliste kaablitega mis võimaldavad valguskiirusel tohutute andmekoguste transportimist. 

• Tarkvaraliselt (MÕISTUS): Arhitektuurilt on AI "Ekspertide segu" (Mixture-of-Experts). See pole mitte üks suur programm, vaid kogum spetsialiseerunud alamprogramme "mini-ajusid". Üks on hea programmeerimises, teine luules, kolmas füüsikas, neljas malemängus, ... jne ... Kui küsid küsimuse otsustab "Routing Layer" millisele alamprogrammile selle saadab. "Interference Engine" on tarkvara mis võimaldab mudeli tööd paralleelselt tuhandetel protsessoritel.

• Jaotus: Hübriid globaalsest ja lokaalsest. Igas piirkonnas on AI mudeli kohalik koopia, et vastus jõuaks sinuni kiiresti, kuid kõik need keskused on omavahel sünkroniseeritud üheks suureks süsteemiks. Tänu lokaalsetele koopitele ja omavahelisele võrguühenduses sünkroniseeritusele ei lülita lokaalsed häired AI'd maha. Kuni kas või üks mudel on töös töötab põhimõtteliselt kogu süsteem, lihtsalt hulka aeglasemalt. Täieliku katastroofi vältimiseks on mudelite koopiad salvestatud andmepankades, kust saab need kiiresti andmekeskustesse uuesti üles laadida.

Kuidas AI vastuse genereerib? (Näide: "Mitu osariiki on USA-s?")

AI ei ole otsingumootor, vaid mustrite ennustamise masin.

1. Tokeniseerimine: Küsimus tükeldatakse väikesteks osadeks ehk "tokeniteks". Arvuti ei loe sõnu, vaid numbreid.

2. Konteksti kaardistamine: AI paigutab need numbrid matemaatilisse mitme(miljoni)mõõtmelisse ruumi. Ta "teab", et sõnad "USA" ja "osariigid" asuvad geograafiliselt ja loogiliselt numbri "50" lähedal.

3. Tähelepanu (Attention): AI keskendub lause kõige olulisematele osadele (osariigid + USA) ja ignoreerib täitesõnu.

4. Ennustamine: AI ennustab vastust üks token korraga: "Seal" -> "on" -> "50" -> "osariiki". See põhineb tõenäosusel, mida ta on õppinud treeningu käigus läbitöötatud miljarditest tekstidest.

---

Andmevoog: Küsimuse ja vastuse liikumine

1. Sinu seade → Pilv: Sinu brauser pakendab klaviatuuril toksitud (või suulise) küsimuse digitaalsesse ümbrikusse (API request) ja saadab selle valguskaablite kaudu Google’i andmekeskusesse.

2. Värav: Google’i server kontrollib, kes sa oled ja milline arvuti on parajasti vaba.

3. Töötlus: Küsimus jõuab spetsiaalsetele TPU protsessoritele kus toimub "mõtlemine" ehk ülalpool kirjeldatud vastuse genereerimine.

4. Vastus → Sinu ekraan: Vastus saadetakse tihti "striimina" ehk üks sõna korraga tagasi sinu seadmesse, et sa ei peaks ootama terve lõigu valmimist.

Kuna LLM AI on mustrite ennustamise masin siis otse loomulikult pole ta ilmeksimatu. Mida suuremaks mudel ehitatakse, seda täpsemalt suudab ta ennustada vastuseid. Ma võrdleks lainetaval merel kindlas punktis vee taseme ennustamisega. Andmekoguse suurenemise ja funktsioonide keerukuse kasvuga suudab süsteem võtta arvesse järjest rohkem muutujaid ja vastasmõjusid alustades ookeanilainete amplituudiga ja jõudes läbi tuule põhjustatud pinnavirvenduse molekulide vahelise koosmõju arvestamiseni. Absoluutset täpsust pole seoses kvantmehhaanilise määramatusega kunagi võimalik saavutada.

Kas LLM AI saab aru või lihtsalt ennustab vastuseid küsimustele. Eelneva põhjal võiks öelda, et tegu äärmiselt keeruka ja asjaolusid arvesse võttes uskumatult täpse ennustamisega, mis on jõudnud sisulise mõistmise jäljendamiseni. Kas LLM veel suuremaks ja keerulisemaks muutmine viib teadvuse ja seeläbi sisulise mõistmise tekkimiseni? Spetsid on siin eriarvamusel, üheks väiteks, et kvantiteedi kasv toob kaasa kvaliteedi kasvu ja võimaliku murrangu ehk faasinihke, mis loodusest tuttav fenomen. Minu personaalne arvamus (mis siia-sinna kõikunud ja midagi ei maksa), et AGI taseme võib ehk saavutada LLM'ga kuid ASI vajab uut füüsilisel maailmal (mitte keelel) põhinevat mudelit.

Inimese (ja loomade) aju on tegelikult samuti mustrite äratundmise ja ennustamise masin, sealjuures suht ebatäiuslik ja viletsa mäluga. Mustrite põhjal üritab tulevikku ette ennustada ja vastavalt käituda. Samas suudab pidevalt muutuvas ja kohati etteennustamatus füüsilises maailmas vaid 20 vatise energiatarbe juures suht hästi hakkama saada!

AI-d saab igaüks jooksutada enda arvutis!

Mitte küll täismõõdus Gemini 3 (see vajaks tervet andmekeskust), kuid on olemas väiksemad mudelid.

• Gemma 3: Google'i avatud mudel, mis on mõeldud koduarvutitele.

• Vajalik riistvara: Tavaliselt vähemalt 16GB muutmälu (RAM) ja korralik graafikakaart (või Apple M2/M3/M4 kiip).

• Tarkvara: Rakendused nagu LM Studio, Ollama või Jan.ai võimaldavad AI alla laadida ja seda täiesti offline (ilma internetita) ja privaatselt kasutada.

Loodetavasti andis see postitus veidi selgema üldise arusaamise, mis asi on LLM AI.