Noorte tööpuudusest ja migratsioonist ...

... ja ka muust Eestit puudutavast majanduslikust statistikast. Viimasel ajal on mitmed netis ilmunud lood mind õige turri ajanud. Iseäranis pean silmas keskerakondlikku halamist kui kole paha on Eestis elada ja kui hea igal pool mujal on, kõik lähevad ära ja eesti keel ja rahvas surevad niikuinii välja. Lõpuks otsustasin uurida milline siis tegelik olukord on, ja mis tuli välja. Tuli välja, et tegelik olukord on parem kui isegi minu optimistlik vaatevinkel. Päris hea üldülevaate annab Economisti Eurostati andmeil põhinev graafikute kogumik, millest toon välja vaid ühe, ülejäänusid võivad soovijad ise vaadata:

Noorte tööpuudus Euroopas: No kurat noored, loodetavasti panevad need andmed nii mõnegi uljaspea mõtlema. Mis te arvate kui lihtne on konkureerida kohalikega, ma ei pea siin silmas mitte ainult keeleoskust vaid palju rohkem tutvusi, mis enamuse vähegi normaalse töö saamisel eelduseks (samateemaline soovitav lugemine BBC artikli näol). Ettekandjaks, peenrarohijaks ja kraavihalliks muidugi saab, aga kas selline töö on väärt enda aega maha matta isegi kui kolm korda rohkem maksab kui kodumaal.

Sinine kujutab negatiivset ja kollane positiivset migratsiooni.
Kaardi all on täpsem informatsioon ka toonide osas.

Eesti jookseb rahvast tühjaks. Esimesel pilgul tundub tõepoolest tõsine probleem olevat, pea igaüks teab kedagi, kes lahkunud kergemat elu otsima. Aga vaatame jällekord mis selle kohta ütleb statistika. Üllatus-üllatus Eesti on hoopiski plussis, sisserändajaid rohkem kui väljarändajaid - eurostati kaart ja ülejäänud statistika neile, keda täpsemalt huvitab. Jaa, ma tean, et info 2010 aastast, aga vaevalt see palju muutunud on, sest siis oli majanduskriis alles sumbumas samas kui praegu olukord tonks maad parem.

Sellega ei taha ma öelda, et kõik kõige paremas korras. Alati saab paremini teha ja peabki proovima kuid samas ei paista olevat põhjust ka pidevaks halamiseks kui sitasti kõik on, eriti teiste arenenud riikidega võrreldes. Jah keskmine GDP elaniku kohta on "vaid" $20000, millega asume arenenud riikide hulgas tagapool. Aga kui võtta arvesse, kust me alustasime tänu vene(nõukogude) okupatsiooni all viibimisele on tegu imetlusväärse tõusuga! Endise NL hulgas esikohal, isegi Venemaa oma päratute rikkustega meist pea 20% tagapool ja näiteks Canada vaid 2 korda kõrgema keskmise GDP'ga elaniku kohta.

Suusa-Reeded

Õhtune vaade alla Huroni järvele.

Viimased kaks reedet olen suusamäel veetnud. Ilmad pole küll päikeselised olnud aga see eest lumepind väga hea kihutamiseks. Mõlemad korrad sai isegi tavaliselt pikisilmi oodatud lumetraktoreid kirutud, sest need muutsid mäe liiga siledaks ja mugavalt sõidetavaks.

Kui mäel veidi künkaid siis huvitavam kihutada, eriti korralike suuskade ja väheste suusatajatega. Paljude Euroopas mägedes käinute jaoks on mu pildid just selle koha pealt üllatavad, et nõlvad sealse arusaamise järgi pea tühjad. Rahvamassi vahel ei saaks ega tohikski suurt kiirust arendada, võib päris valusa laksu anda või saada.

Kata ja Kiki "koondise" vormis

Härmas elupuu mäe tipus

Kui esimene kord käisin pisema tüdruku ja sõbra lastega siis eile sõitsime vanema plika ja sõbra pojaga. Õieti peaks mainima, et mina olin kaas-sõitja ehk siis kaardilugeja, tüdruk roolis nii minnes kui tulles. Tal ongi harjutamist vaja, sest paari nädala pärast sõidueksam ees ootamas (millest tuleb eraldi lugu). Mulle muidugi meeldib kõrvalistmel lõõgastuda, plika juba päris hea ja kindel roolis. Praegu märkasin, et puhtjuhuslikult oli meil kõigil sattunud sarnane riietus selga. Oleks kohe tähele pannnud oleks pildi kolmekesi koos teinud.

Mina laskumas samas vormis kui lapsed.

Viimase lumetormiga viisin vanema lapse autoga tänavatele harjutama, et teaks mis tunne libedaga on. Sai aimu, et vahel ei aita ka ABS pidurid ja auto ei pruugi sugugi selles suunas sõita kuhu rattad pöörad. Veojõu kontrollile vaatamata jäime paar korda kinni, võttis jupike jõnksutamist enne kui uuesti liikuma saime. Harjutada oli suht ohutu, sest vaid üksikud liiklejad olid sellise ilmaga julgenud teedele tulla.

Lumelaudur mu kaenlas :)

Vanem laps õhtusel ajal oma vormis

Mõlemad reeded tegime täispika päeva, lahkudes enne seitset hommikul ja jõudes koju tagasi peale keskööd - sihukesed entusiastid oleme:) Viimane kord proovis vanem laps uusi saapaid ja Rossignoli võistlus slalomisuuski, mõlemad osutusid headeks eriti võttes arvesse, et saadud supersoodsalt ehk tasuta. Suusad sõbralt ja tuliuued saapad samuti tasuta, sest keegi oli need poodi tagasi viinud, kuid saamata raha tagasi lihtsalt sinna jätnud. Poel neid müüa ei sobinud ja andis ära esimesele, kes küsis, kelleks kogemata juhtusin mina olema.

Finnairi kampaania

Mõned päevad tagasi saime Finnairilt e-maili, et neil on käimas veebruarikuu soodushinna kampaania. Viskasin kiirelt pilgu peale Toronto - Tallinna liinile ja avastasin meeldiva üllatusena, et momendil pakutakse seda reisi eriti soodsalt. Olen vaid korra vähem maksnud, ja sedagi siis kui poolest saati reisufirma esindajana 15 aasta eest lendasin.

Kes teab palju pileteid sihukese hinnaga jagub, panin kiirelt oma puhkuse kinni ja ostsin piletid ära. Nüüd võin rahuliku südamega seda infi üle neti jagada, kartmata et keegi soodsa reisu nina eest ära napsab:) Järgneb kaks tabelit, milles kõikse soodsamad pakkumised nii Toronto - Tallinn - Toronto kui ka Tallinn - Toronto - Tallinn. Pean ka lisama, et toodud hinna sees on kõik maksud!!!

Need pakkumised kehtivad suve algusel ja mitte kõigil päevadel aga isegi suve keskel saab praegu ostes piletid väga soodsalt. See muidugi eeldab, et suveplaanid ja puhkused nii palju ette juba selged on, või siis töökoha puhkusepoliitika piisavalt paindlik, et saab rahulikult aega valida. Nagu aru saan kehtivad soodustused ka paljudele teistele Finnairi marsruutidele nii, et kel kavas sel suvel reisida tasub põhjanaabrite lennuliini veebilehele uurima minna. Finnairi suureks eeliseks on Helsinki lähedus, pole hullu kui miski jama seal, Tallinna saab kas või ujudes:) Mulle meeldib Finnairi piletiostusüsteem, mis on selgesti mõistetav ja kiire.

P.S. Kes on nende lennuklubi liikmed, soovitan punkte kasutada, Finnair-Plus punktid nimelt aeguvad 3 aasta jooksul. Samas on võimalik ka oma pereliikmete või sõprade punkte kasutada teatava tasu eest. Äkki võiks Finnairi käest blogis reklaamimise eest tasu küsida :D Head lendamist!

Meteoriidist, mis ei läinud maakerast mööda.

Meteoriitidega on sama moodi nagu terroristidega. Ei mäleta enam millisesse kildkonda need kuulusid, kes peale kinnivõtmist panid külma rahuga oma arreteerijate suud lukku. Teie peate kogu aeg 100% edukad olema aga meil piisab kui õnnestume ainult korra - karm tõde, mis tõenäosusteooriat arvestades tundub veelgi hirmutavam.

Reedel Siberi kohal riivamisi maa atmosfääri sisenenud meteoor tuletas võrdlemisi häälekalt meelde, et vaatamata kõigile teleskoopidele ja jälgimissüsteemidele on sellises suurusjärgus mürakate saabumine enamasti üllatuseks. Pauk käib enne kui aru saadakse, mis juhtus. Selles mõttes muidugi hea, et muretsemiseks aega ei jää:) Hinnanguliselt on 50 meetrise läbimõõduga maalähedastest meteooridest vaid pool protsenti avastatud. Ja isegi tsivilisatsiooni hävitamiseks võimelistest rohkem kui kilomeetrise läbimõõduga "kivikestest" arvatakse umbes 10% avastamata olevat.

Reedene päev näitas ka tõenäosusteooria huvitavamat poolt. Nimelt arvatakse, et Siberi suurusjärgus mats juhtub keskeltläbi kord sajandi jooksul. Samal päeval nähti erakordse kokkusattumusena lausa nelja märkimisväärset meteoori, millest kolm (Siberi, California, Kuuba) ka maakerale pihta said. Ja kes veidi tunneb tõenäosusteooriat, teab et reedesed sündmused ei vähenda ega suurenda järgmise matsu tõenäosust. Ainus, mis kindel on see, et varem või hiljem pauk tuleb.

Kordan üle mõningad tehnilised detailid, mis kahe päeva jooksul NASA poolt täpsustatud. Meteoor sisenes atmosfääri 3:20:26 Greenwichi aja järgi 15 veebruaril, koidikul kohaliku aja järgi kiirusel 18 km/s. Suuruseks hinnatakse 17 meetrit ja 10 000 tonni, mis oluliselt ületab esialgsed hinnangud. Plahvatuse võimsus umbes 500 000 kilotonni trotüüli ekvivalenti, ehk 25 korda võimsam kui Hiroshima aatomipomm samas küündides vaid 5%-ni Tunguusi meteoriidi plahvatuse võimsusest. Purustused oluliselt väiksemad kuna plahvatus toimus palju kõrgemal (10 - 30 km).

Lisaks massilsielt lõhutud aknaklaasidele olevat ka mõned kergemad tellisseinad ja katused lööklaine mõjul sisse langenud. Purustuste puhul sõltubki väga palju lisaks meteoori suurusele ja kiirusele kokkupõrke nurgast ning taevakeha materjalist. Kui Tunguusi meteoor murdis maha rohkelt metsa jätmata jälge maa pinnale siis samas suurusjärgus Arizona meteoriit tekitas rohkem kui kilomeetrise kraatri.

Siit tasub aga meelde jätta mõningaid kasulikke õppetunde. Näiteks ei maksa minna akna juurde meteoori lendu või ka sellest jäänud jälge imetlema. Enamuse vigastusi põhjustas aknad purustanud lööklaine, mis saabus minut paar peale meteoori möödumist. Teine fakt, mida ei maksa unustada, 70% maakera pinnast katab vesi, mistõttu on meteoriidi vette kukkumine tõenäosem. Sellisel juhul on suurimaks ohuks mitte lööklaine vaid hoopiski tsunami, mille mõju võib ulatuda oluliselt kaugemale, piirkondadesse kus meteoriidi matsust pole aimugi. Praeguseks on õnneks kadunud hirm, et keegi võiks meteoriidi plahvatust tuumapommiga segi ajada ja seeläbi tuumasõja valla päästa, minevikus oli see täiesti arvestatav riskifaktor.

Loodetavasti leitakse peagi ka meteoriitide kilde, mis annavad rohkem infot koostise kohta. Kohaliku järve jääs avastati 6 meetrine auk, mille võis olla põhjustanud meteoriiditükk, seni pole aga sukeldujad midagi leidnud. Visuaalsest küljest peab tunnistama, et selle koha pealt pole Hollywoodi filmimehed palju mööda pannud, videosid vaadates tuli õige tuttav ette.

Punkt lännu.

Magamistoa uus laualamp, asendab vana kollast.
Punkt oleks just valge lambi kohal pidanud olema.

Täna töölt koju tulles hakkasin uue hooga netist fotoka parandamise asjus abi otsima. Esialgu sattusin muidugi paarile lehele, mis hea nõu eest emaili ja raha küsisid. Sellised on enamasti lihtsameelsete lõksu püüdmiseks. Minu rusikareegliks: Niipea kui hakatakse isikuandmete või mis veel hullem, rahakoti vastu huvi tundma, on targem selliselt veebilehelt jalga lasta.

Igatahes leidsin peagi asjaliku ehow nimelise veebilehe, kus igasugu teemadel, kaasa arvatud digikaamerate kohta veits infot jagati. Seal oli nii lahtivõtmise kui ka puhastamise juhend olemas. Nagu olin arvanud, tundus minu probleem olema läätse sisemisel küljel või peeglitel asuv puru. Esiteks soovitati proovida kasutada lihtsaimat meetodit ja kaamerat raputada või õrnalt toksata, ehk pudeneb puru ise ära. Olin seda ka oma mõistusega eelnevalt teinud, kuid polnud aidanud.

Näppimise käigus libises kaamera vahepeal kerge kolksuga laua vastu ja kui mõne aja pärast pilti lähemalt uurisin avastasin, et punkt on liikunud. Hei, see polegi kinni kleepunud. Sõrmega toksimine ja raputamine ei muutnud miskit. Toksasin uuesti vastu lauda ja hei hopsti, pilt puhas. Muidugi pole tegu ideaalse lahendusega, sest prügi endiselt kaameras, aga vähemalt on selge, et sellest peaks suht lihtsalt lahti saama kui fotokas lahti võtta. Esialgu ei hakka torkima, vähemalt seni kui punkt uuesti endast märku ei anna.

Fotokal on punkt:(

Sihuke tume plekk see on

Paluks nüüd mitte arvata, et fotokal "päevad" on. Siin vahel ju kasutatakse poolnaljaga otsetõlget inglisekeelsest terminist "period" mis tähistab nii kirjavahemärki kui naisoo kord kuus esinevat tujukat ajajärku. Igatahes otsustas meid seni kohusetundlikult teeninud Canon SD 780is, et piltide isikupärasemaks muutmiseks võiks ühe tumeda punkti või laigu lisada.

Ega kohe ei märganudki, sest zoomimata oli tegu õige kahvatu plekikesega. Silma hakkab riivama alles siis kui sattub fotol heledama piirkonna peale või siis zoomides muutub teine õige konkreetseks. Silma jäi kui laupäeval suusatamas olles pilte plõksutasin. Arvasin, et küllap miski puru objektiivil, ei tahtnud suvalise asjaga hõõruda, eks kodus vaatan.

3X zoomiga õige terav teine

Esialgu proovisingi piirituse ja vatitopiga läätse puhastada, kasu ei tuhkagi, täpp ei kadunud kuhugi. Ilmselt on miski prügi kaamera sees kas läätsel või kusagil mujal kujutise teel. Internetis asja uurides selgus, et just nii ongi, aga seni pole veel leidnud, kuidas seda kaamerat lahti saada, et tolmutera kõrvaldada. 

Samas kui hästi "paigutada"
ei hakka otsimata silmagi :)

Kommentaariumides kurdeti sama häda ja pahandati ka selle üle, et Canon hoiab kiivalt saladuses oma teenindusjuhendeid ja tehnilisi jooniseid. Ametlikku parandusse viimine pidada maksma sama palju kui uus kaamera:(

Niisama ma veel alla ei anna. Kaamera on muidu väga heas töökorras rahuldades kõik mu vajadused ning just parasjagu pisike, et mugavalt igale poole kaasa võtta. Lisaks sai talle kallilt teine aku ostetud, et kasutusaega pikendada, need akud paraku uutele kaameratele enam ei sobi. Kui keegi puhtjuhuslikult oskaks nõu anda oleksin kole tänulik!

Veel Noorte Haridusest

Oli kohe hea lugeda EMT peadirektori selleteemalist arvamust Delfist, ta justkui oleks lugenud minu blogipostitust :)

Hakkamasaamise võti – konkreetne eriala
Valdo Kalm, EMT peadirektor

Mul on selle teemaga seoses põhimõte – õppida tuleb konkreetset ja kindlat eriala, siis leiab alati tööd. Kõikvõimalikud üldalad – ärijuht, haldusjuht, turundusjuht – on kõige riskantsemad valikud. Tööandjana näen teravalt, kuidas ei jagu näiteks häid insenere. Tööpuudus on inseneride hulgas alla ühe protsendi, keskmine palk on vaieldamatult kõrgeim. Sama arstidega, eriti erialaarstidega.
Toetan praegust haridusreformi, mis tõstatab küsimuse, kas meie ühiskond vajab nii palju kõrgharidusega inimesi, eriti pehmetel aladel. Sõel, kes pääseb ülikooli, peaks olema palju tihedam. Ka kutsehariduskooli lõpetades on võimalik saada väga hea töö. Noor peaks üsna adekvaatselt hindama, kas tal on üldse mõtet kõrghariduse poole püüelda või saab ta konkreetse eriala omandada hoopis kutsehariduskoolis, neid on meil Eestis väga häid. Rakenduskõrgkool IT-kolledž annab väga korraliku IT-hariduse. Hiljem võib omandatud erialale alati midagi juurde õppida – juurat, juhtimist, turundust. Kui lõime EMT juurde IT-arenduskeskuse, siis otsisime sinna tööle kogemusega inimesi, muidu on EMT-sse ja Elioni tulnud paljud noored tööle koolipraktikate ja ka avalike konkursside kaudu ning alustanud on nad üldjuhul lihtsamatest ametitest. Omandatud küsitav kõrgharidus ongi paljude praeguste noorte probleemide allikas. Õpitud on eriala, millele ei ole turgu, ja siirdutud siis välismaale lihtsale tööle, et ära elada. Mitte kunagi varem pole me tööandjate keskliidu volikogu ja kaubandus-tööstuskoja juhatuses rääkinud nii palju haridusest, kui viimasel ajal. Selgub, et kõrgharitud noori on palju, aga kui hakkad otsima konkreetset spetsialisti, siis pole neid kusagilt võtta! Rumal olukord, mis sai tekkida erakõrgkoolide vohamisega mõned aastad tagasi. Haridussüsteemi tuleb radikaalselt muuta, see on meie noorte ainus pääsetee.

Ei maksa ülbata :)

Kolme tunniga on auto uuesti paksu lume alla mattunud,
Sõidutee harjumatult täiesti valge, sahku pole käinud.

Sai siin eelmises postituses kelkida ja ülbata, et tervis kui raudnael. No muidugi oli karistus kiire tulema. Läks paar päevakest ja kõigepealt saabus köha, siis nohu ja lõpuks veel ka kurguvalu ... uuesti. Iseenesest mitte eriti hullul kujul aga see-eest erakordselt pikaajaliselt. Tänaseks olen juba nädala vahelduva eduga köhinud, tatistnud ja kurku valutanud.

Tegu on ilmselt miskit sorti gripiga, sest esiteks jäi tõbiseks pisem laps, siis mina ja lõpuks kaasa. Vanem plika on ainsana siiani täie tervise juures, mis tõestab, et haigus ei tulnud suusamäel külmetamisest. Rohtusid pole rohkem pruukinud kui paar apteegist ostetud miskisugust aspiriinil baseeruvat külmetuse, köha ja tatistamisvastast tabletti - kui neist miskit kasu on olnud siis mina pole seda igatahes märganud. Aga kes teab, muidu oleksin võib-olla haigema olemisega. Kuuma teed ja kohvi on saanud liitrite kaupa rüübata.

Nii nadi pole ka olnud, et töölt koju jäänud. Eriti muidugi seetõttu, et 15 maksulise haiguspäeva asemel saime uue töölepingu alusel hoopiski 7 päeva (ka kinni makstud), mida võime see eest iga kell ilma põhjuseta välja võtta. Inimestele, kes haiged pole, on see muidugi kasulikum, sest kui ära ei kasuta makstakse päevad sulle aasta lõpus lisatasuna välja. Täna hommikul aknast välja vaadates otsustasin esimese niinimetatud "personaalse" päeva võtta. Ilmaennustus polnud seekord mööda pannud, saabunud 5 aasta suurim lumesadu Torontos, mis tähendas kaost liikluses.

Meie jõulupuu tagaaias

Esimene ettevõtmine hommikul oli majaesise sissesõidutee lumest puhtaks kühveldamine - päris väsitav mu praeguses olukorras. Tahtsin pisema lapse autoga kooli viia, et ta tõbisena ei peaks pikalt külmetama. Teed muidugi lahti ajamata ja ilmselgelt ei oska korealased teha talvesõidu tingimusi arvestavat autot. Kui Ford Taurusega pahandasin lume sees sõites, et miks kõik nii aeglased on ja keegi sõita ei oska, siis seekord olin päris õnnelik, et liiklus venis kui tigude paraad. Mul kulus esimesena ristmiku peale välja sõitmiseks pea kogu rohelise tsükkel, ehkki auto kompuuter oli nii veojõu kontrolli kui ka stabiilsuskontrolli peale lülitanud. Asi ei saa olla ka ainult kummides, sest vanal autol olid kõige odavamad "all season" ehk "igailma" kummid, praegusel tootja originaal premium kummid.

Igatahes kohale saime, ehkki enamus aega oli selline tunne nagu mängiks eriliselt pikka "lag'i" ehk ajalise nihkega rallimängu. Masin sõna otseses mõttes ujus tee peal, rattad tuli oma 5 meetrit enne kurvi soovitavas suunas pöörata, et enam-vähem õiges kohas pöördesse minna. Püüdsin vältida iga natukenegi tõusuga piirkonda või siis vähemalt neist hooga läbi sõita, sest isegi tasase maa peal võttis kohalt minemine raskelt aega ja mängimist. Olin päris õnnelik lõpuks ilma mõlkideta autot maja ette sisse pöörates. Praegu kell üks ja varsti vaja laps üles korjata, aga vahepeal on lund ainult juurde sadanud nagu pildilt näha. Lumesahad paistavad olevat sattunud "punase raamatu" nimekirja, ühte nägin tee ääres ja seegi oli lumme kinni jäänud ning ootas abi :)