Süstamatka päevapilte

18-2  Tüüp näitab keelt

18-1  Algus paadisillal

Just jõudsin tagasi plaanitud kolme päevase asemel nelja päevaselt süstamatkalt. Väsinud,  aga õnnelik, muljetest ülekeev. Ei jaksa miskit kirjutada veel, postitan pildi igast päevast, ei kaks ikka🙄 Jutt koos suurema pildivalikuga tuleb hiljem.

19-1  Dalle kärestik

19-2  Kaljusaar "ava"järves

20-2  Telgiplats kaljusaarel

20-1  Iidne graniitaluspõhja pragu

21-2  Kaldakaljud, veetaseme joontega

21-1  Peale ujumas käimist

Fööniks

Päevapilt: Vette laskuv kormoran

Klõpsasin huvitava momendi moblaga kui kaugel järvel kormoran (ma arvan) maandus või õigemini veendus. Siluett tuletab meelde Costa Rica õllesilti ja veel kusagilt väga tuttav, aga kuskohast no mitte ei mäleta. Ilm täna pilvine ja suht soe, vaatamata laupäevale vaid üks must purjekas ja üks skuuter järvel. Eelmine nädalavahetus järv aluseid täis nagu vann mänguasju kui lapsed väiksed olid.

Kiwide lõikamine

Tütar oli tubli, ronis redeliga katuse najal kiwivääte pügama. Kiwi on sihuke väänkasv mis siinsetes tingimustes kipub vohama. Pikki uusi kasvusid tuleb päris korralikult, vähemalt kolm korda suve jooksul lõigata, et viljadele rohkem jõudu jääks. Alguses kui istutasime ei lõiganud üldse, lasime aga uued kasvud võimalikult laiali minna, et pakuksid maksimaalset päikesevarju maja taga, kus aialaud ja toolid. Meil on suvel hinnas varjulised mitte päikesepaistelised  kohad. Seni kasvasid ühelt poolt viinmarjad ja teiselt poolt kiwid, kokku said just keskel. Kaasale viinamarjad ei meeldi sel põhjusel et nad meeldivad liiga palju pesukarudele. Pesukarud jällegi käivad poolest suvest kuni hilissügiseni viinamarjades maiustamas laskmata korralikult magada. Seega on viinamarju pidevalt tagasi lõigatud kuni see aasta vaid jämedad varred garaazhi najal, praktiliselt kogu varikate kiwidest, mille eelis on ka varasem lehteminek. Kiwisaak paistab veidi väiksem kui eelmine aasta aga meile jagub rohkem kui jaksame süüa.

Lõunamerepuhkus koduaias

Päevapilt: Lõunamerepuhkus koduaias

Tänast päeva sai täiega lebolt võetud. Mida sa hing ikka teed kui väljas sooja 30 kraadi, niiskusindeksiga tunned nagu oleks 40. Jooksma ju sihukese palavusega ei hakka minema, magasime sügavalt ja pikalt. Hommikusöök õues nagu mulle meeldib kui ilmastik vähegi sobib (mis tähendab kergetest miinuskraadidest kuni +30°C) Kohv ja kringlilõigud nina all surfasin netis, jahutuseks külmkapist võetud arbuusitükid ja pilsner. Äkki turgatas mõte: täpselt sama tunne on hommikuti lõunamere puhkusel olles: nats liiga palav aga muidu täielik lõõgastumine. Ok, basseini ja liivarannani sutsu rohkem maad, kilt või kuus vastavalt. Samas ei pea lennukipiletite ja hotelli eest maksma.

Õnneks olen selline inimene, kes suudab hetke nautida laskmata end ebamugavatest igapäevaelu faktidest häirida. Nagu näiteks sellest, et ühe paiku pean töölesõiduks end valmis sättima hakkama. Tegelt päris üheni ei saanud lamamistoolis läpakas põlvedel tukkuda. Proovisin märkamatult kikivarvul hiilides külmikust järgmist õltsi hiivata aga kaasa kuulis põrandalaudade naksumist ja hüüdis teisest toast, tuues mind tagasi banaalsesse reaalsusse. 

Nimelt olevat "alles" eelmine nädal lubanud netijuhtme jaoks seina augu teha. Kodurahu ja tunnistagem ausalt - õigluse (üks auk seinas on kindlasti väärt kringlit) huvides ei kasutanud netist üleskorjatud äärmiselt tõepärast ja momendil ka ajakohast meemi - vasakule vaat!

Kui nüüd tõsisemaks minna siis normaalse abielu ja isegi kooselu puhul ei peaks inimesed pidevalt arvestama kui mitu ja kui väärtuslikku teenet teineteisele või ühiseks hüvanguks tehakse. Seega surusin maha instinktiivse põhjenduse leidmise, miks just praegu ei saa auguga tegeleda, ja tõin tööruumist drellpuuri. Nats puurimist, nakitsemist ja urgitsemist ning oligi juhe seinast läbi ja läpakasse ühendatud. Miks wifi korralikult ei töötanud just selle läpakaga oleks rohkem aega ja vaeva nõudnud.

Septembrikuumus

Päevapilt: Vesijahutus

Kui Eestis loodetakse teiseks juuniks pruuniks saada siis Torontos võib septembris lausa ära põleda ja kuumarabanduse saada. See nädal pole just tavaline, normaalselt meil septembri päevatemperatuurid pigem 20 plusskraadi ringis. Uskudes, et ilmastik ja eriti kliima on keskmiste trend pole ka põhjust imestada suht jaheda augusti peale kompensatsiooniks tulnud lämmatavat palavust. Erakordselt otsustas linn väliujulad veel kaheks nädalaks lahti jätta. Absoluutsel enamusel töökohtadest ja elamutest on konditsioneerid, kuidas vanasti ilma läbi aeti ei kujuta ette. Tegelt mäletan kui värske kanadalasena istusin arvuti taga märg rätik peas, sest meie väike akna peale paigutatud õhujahutaja ei jaksanud kogu elamist normaalse temperatuuri peale viia.

Lähim ilmajaam 42C niiskusindeksiga

Samas kui oled "outdoors person" (mis võiks küll eestikeelne tõlge olla) ei kannata ka kuumaga toas istuda. Õues aitab välja viinamarjade ja kiwide varjus jäätükkidega "spiketud" (vürtsitatud???) õlle tarbimine, jäätise limpsimine ja aeg-ajalt aiavoolikust iseenda kastmine. Tomateid ja sõstrapõõsaid on tulnud juba mitu päeva ohtralt veega ujutada. Ärge laske end petta pildil paistvatest ribidest, jaheda vee peale tõmbasin lihtsalt õllekõhu sisse, olen endiselt normaalkaalus. Hmm... äkki oleks enne järgmise küpsetise nurumist kaval nii kaasale esineda🤔

Sinised Inglid

Päevapilt: Sinised Inglid Toronto taustal

Plaanis oli rattaga järve äärde minna lennukeid vaatama aga siis tuli veel parem mõte. Ilm hullult palav (+40C niiskusindeksiga), rattaga ajab hullult higistama no ja järve äär rahvast paksult täis. Parem võtan süsta ja sõuan järve peale, nii saab tasuta koha esireas, pealegi on vee peal alati jahedam. 

Mõeldud, tehtud - pidin ainult välja nuputama kuidas ja kust kohast vee peale saada. Kunagi olime ühest suht varjatud kohast mõnisada meetrit jõe suudmest kanuu sisse lasknud. Google map pealt järgi vaadates selgus, et koht on alles ja isegi ametlikult kaardile märgitud kui süsta veestamise paik. Pisike parkimisplats kardetavasti ääreni täis, igasugu ürituste ajal kipub järve äär liiklusest täiesti umbes olema. Palusin kaasal ennast ära visata. Tütar kaalus kampa lüüa aga otsustas siis hoopis ronima minna. Varasemast teadsin, et süsta pole katusele vaja panna, suskasin tagant autosse, just täpselt läks luuk kinni, süsta nina vastu esiklaasi.

Lennukite vaheajal muudki nauditavat silmale 

Üllataval kombel oli parkla vaid pooltäis, ähh teine kord tean, võin ise sõita. Siin isegi pisike paadisilla kökats, just paras süsta vette panna ja sisse ronida ilma, et jalad märjaks saaks. Raudtee, kahe maantee ja jalakäiate silla alt läbi ning olingi järvel. Parasjagu aega veidi kaugemale järvele sõita. Ranna lähedal ei lastud kesklinna poole vee peal minna, ohutsoon, kuhu tehnilise äparduse korral lennuk võiks maanduda/kukkuda. Politsei kaater kontrollis, et keegi keelust üle ei astuks. Süstasid oli suht vähe, enamus hoidsid kalda ligi. Ainult mina ja mõni teine julgem suundusid kaugemale järvele kaatrite ja jahtide seltsi. Tuul oli vaikne ja laine väike, möödasõitvate paatide tekitatud lained loksutasid rohkem kui looduslikud.

Võtsin mõnusa positsiooni sisse, korkisin õlle ja juba lendaski US Navy Blue Angel team F-18 hävitajatega mürinal üle pea. Show lennukid erinevad lahingvariantidest vaid selle poolest, et ninasse paigutatud kahur on eemaldatud ja suitsukanistid lennukitele lisatud. Võimas vaatepilt kui hävitajad madalal vee kohal trikke teevad, linna poolt tulles paistis nagu lendaksid kortermajade vahelt. Võimsa tehnika on inimene loonud, päris hirmus võib olla kui sihukesed sind jahivad. Eile nägin videot kuidas venelased üritasid lennukitega pardakahurist tulistades ukrainlaste paate puruks lasta, õnneks ei jätkunud oskusi hoopis ukrainlased kupatasid õhutõrjeraketi sabasse.

Uudishimulik saarmas kaldakividel

Korra sõitsin kalda äärde kui kange põiekas kallale tuli. Poleks osanud oodata, et isegi süstas on vaja hauskarit kaasas kanda. Kaldakividel jäi pisike karvane elukas silma, ilmselt saarmas, kes alles siis kivide vahele kadus kui temast paari meetri kaugusele jõudsin. Kormoranid jõllitasid kartmatult vaevumata lendu tõsma, noh ega inimesed neile siin ohtu kujuta. Aerutasin veel veidi ringi, vaatasin kuidas suur transpordi helikopter Chinook trikke tegi ja Canada CF-18 Hornet õhuakrobaatikat harrastas.

Kui palavus liiga ei teinud siis septembripäike kippus küll kõrvetama. Kolm ja kolmveerand tundi vee peal päikese käes kärsatas jalad pealt parasjagu punaseks, päikesekreemi unustasin autosse. Hea, et vähemalt laia äärega kaabu nokamütsi peal peas, nina ja kõrvad kaitstud.

Kringlid

Päevapilt: Juustu ja jumalik kaneeli-pähkli kringel

Päeva naelaks on kahtlemata ülekaalukalt kaasa tehtud kringlid: juustu ja kaneeli-pähkli. Tööl telefoniga temaga juttu puhudes mainis naine, et tegi harjutamise mõttes mõned kringlid. Talt on nimelt paar korda tellitud mingite kohalike eestlaste ürituste jaoks - rahvas ilmselt rahule jäänud, muidu ju ei tahaks jälle. Muidugi ei saanud ma järgijäänud ajal mõtteid hõrgutavast toidust eemal hoitud. Esimene asi koju jõudes kummastki veel soojast kaks prisket tükki suure kruusi külma piimaga nina alla ... oooooh, milline nauding. Mulle on lapsest saati meeldinud ahjusoojasid küpsetisi külma piimaga konsumeerida, kohv sobib vaid jahtunud kukli või piruka juurde.

Õhtul vaatasime takkajärgi viimasest Suveringvaatest kokkuvõtet Pelgulinna uuest riigigümnaasiumist. Lihtsalt superäge - kuramus küll, täiega teeb kadedaks. Miks meil "kuldsel" nõuka ajal midagi ligilähedastki polnud. Samas kerkis mõte, kas sinna kooli õppima läinud lapsed ikka saavad aru kui väga neil vedanud. Eks meilgi omal ajal olid objektiivselt võttes paremad tingimused Lutsu "Kevade" külakoolimajaga võrreldes, sõja või stalini ajast rääkimata. Samas lapsena sellest aru ei saanud - kool oli nagu kool ikka. Gustav Adolf ehk vähe ägedam kui Mustamäe mammutkool, selle üle sai nats ikka uhkust tuntud.

Praegu näeb PERG ilus uus ja läikiv välja. Huvitav kas ja kui kaua puit välistingimustele vastu peab, loodetavasti ei lähe nagu Vabaduse platsi ausambaga, mida üsna pea tuli remontima hakata. Ehk on õpilased kultuursemad ja oskavad piisavalt hinnata ega hakka seinu sodima või laudasid lõikuma nagu see ennevanasti kombeks oli. Vanalinna tänavaid (graffiti) vaadates kerkib küsimus kas ja kuidas koolihooned ja taristu välispidise huligaansuse eest kaitstud. Kardetavasti liigub õhtuhämaruses või ööpimeduses kärakat või meelemürke tarbinud kampasid kes kadedusest või niisama endast parematele ärategemise himust üritavad miskit lõhkuda või endast märki maha jätta. Kas olen liiga negatiivne oma nõuka aegse paranoiaga ja praegused noored mõistlikumad või mis teie arvate?

Propellerlennuk

Päevapilt: Propellerlennuk

Meil siin toimub kolmepäevane lennushow. Eile lendasid hävitajad hirmsa mürinaga õige madalalt üle maja. Kahjuks liiga kiiresti, et oleks jõudnud pilti teha. Täna läksin järve äärde lootuses ägedaid pilte või isegi videot saada. Nats liiga hilja ja valel pool, pealegi lõpetati lennud seoses pilvise ilmaga varem ära. Pildile sain vaid mingi suure propellerlennuki, mis üle pea pläristas.

Vahvlitegemine

Päevapilt: Vahvlitegemine

Meil oli paar päeva lapselapse harjutamist, üks pisike sugulane külas lõbustamas. Natuke nagu tuletas meelde kui oma tütrel lasime sõprade koera 10 päeva hoida, et ta ikka aru saaks, mis tähendab koera omamine ja palju sellega tööd on. Lapsega tundus isegi vähem probleeme, eks suures osas seetõttu, et kaasa põhijärelvaatajaks. Ma tegelesin suht samamoodi kui omal ajal koeraga: võin silitada ja rääkida ja vahel kui tuju on jalutama viia aga põhivastutus ikka neil kes looma (lapse) majja toovad. Hommikul oli vahvlitegemine, sest külalisi oodata - Torontosse hiljuti kolinud ema kahe veel väiksema lapsega. Päris harjumatult lõbus kui aed äkki kolme tüdruku heledat kisa täis. Ainult koerad olid melust parasjagu ehmunud.

Augusti võiks lausa jooksukuuks nimetada, õige mitu rekordit kukkus. Kuu kokkuvõte: 135km keskmise tempoga 4:33 kilomeetri peale mis on kahtlemata kiireim kuu keskmine üldse. Kiireim kilomeeter 3:58 joostud kaks korda, viieka kõigi aegade teine tulemus 22:10 ja viimase 5K (kolmas kuni seitsmes kilt) rekord 21:20 7K distantsil. Kümps 48:06. Kõigi aegade parim keskmine kiirus rohkem kui 5 kilomeetri distantsil 4:20/km ehk 13.83 km/h. 19 korda augustis jooksmas. Käimist 48km ja ratast vaid 16 kilti. Nüüd võiks end lausa premeerida uute jooksutossudega😁

Blue Moon

Päevapilt: Mitte sugugi sinine kuu

Ma ei tea miks seda kuud siniseks kutsutakse, meil siin Torontos on teine täiesti valge, isegi mitte klassikaliselt shveitsijuustu kollane. OK tean, et kuu nähtava värvi määrab päikese spekter ja atmosfääri saaste, aga sinine ei tohiks küll kusagilt otsast olla? Moblaga tast tühjast eriti head pilti ei saa. Tegelt on Pixelil mingi spets tähistaeva pildistamise ööfoto rezhiim, ei viitsinud uurida kuidas seda üles seada. Ehkki eile, õigel päeval,  selge taevas, siis fotole jäi lihtsalt mõttetu valge ring mustal põhjal. Täna, päev hiljem uus katse, kerged pilved ja naabri kuusk andsid pildile veidi jumet. Vanasti vaatasime kuud lastega teleskoobiga, mis praegugi garaazhi nurgas. Päris põnev, samas võimsa suurendusega liigub jube kiiresti vaateväljast minema. Pealegi panevad sadakond meetrit eemal teel sõitvad autod maapinna piisavalt värisema ja teleskoobis pildi virvendama.

"Teaduslik Rassism"

Päevavideo: Tütrel avaldub vaieldamatu lähisugulus ahvidega 

Aeg-ajalt satun selliste teoste peale mis tekitavad masenduse - maailmas on nii palju superhäid raamatuid ja muudkui kirjutatakse juurde aga inimese elu lühike, ei jõua murdosagi läbi lugeda. Teen juttu autosse kuulamiseks võetud Neil deGrasse Tysoni "Starry Messengeri" ühest lõigust, kus juhtis tähelepanu teemale, millest seni õlakehitusega mööda vaadanud. Autor on Aafrika päritolu ameeriklane, eestikeelselt poliitkorrektselt mustanahaline, kõnekeeles neeger. Seni olen rahumeeli kõnekeele terminit kasutanud, eesti keeles ju väljendab rassikuuluvust just nii nagu valge ja asiaat. Mulle kostab pigem "must" halvustav, pealegi ajalooliselt kasutati musta terminit keskaasia päritolu NL kodanike kohta. Üritades säästa tundlikumat lugejaskonda leiutasin uue termini, mis on imelühike kuid kombineerib eelnimetatud: MN - võib vastavalt maitsele näha kas MustaNahaline võib Must Neeger. Hundid söönud ja lambad terved või mis teie arvate🤔

Terminoloogia lahendatud, tagasi põhiteema juurde. Neil kirjeldas oma personaalseid kogemusi kuuekümnendate USA's mis ausalt öeldes kostsid mitte lihtsalt ärritavad vaid suisa vastikud. Kui ikka pidevalt ja isegi akadeemilises keskkonnas su nahavärvi kohta vihjeid ja nalju tehakse ei ole väga tore. Ta tõi ka esile hulga üleeelmise ja eelmise sajandi tõsimeelseid "teaduslikke" rassiteooriaid, mida tol ajal laialt aksepteeriti.

Kõige rohkem meeldis mulle Neili rõhutamine, et tõelise teadlase lakmuspaberiks on enda loodud teooria või hüpoteesi kritiseerimisvõime. Selleks, et teooria õigsuses kindel olla pead üritama ise teda ümber lükata või kahtluse alla seada. Rassiteooria musternäiteks: hulk arvamusi levinud musta rassi alaväärsusest nii füüsilise kui vaimse külje pealt. Selle asemel, et ümber lükkamisega vaeva näha vaatas autor hoopiski kuidas võiks näha välja rassismiteooria musta nurga alt. Üllatav kui lihtne on leida fakte, mis "kinnitavad" et valge rass alaväärsed ja rumalamad.

Valged on keskeltläbi palju karvasemad kui ükski teine rass - ilmselgelt arengutasemelt lähemal ahvidele ja seega rumalamad. Valgetel on suuremad kõrvad - vaata shimpanse. Valgete lastel meeldib maast-madalast puude otsa ja igale poole mujale ronida (kinnitan isiklikust kogemusest) samas kui mustad lapsed puu otsa ei tiku - ürgne kutse, mis muud. Vaieldamatu teaduslik fakt, et Neandertaallaste geene on valgetel 1-4% samas kui mustadel sootuks puuduvad. Geneetiline varieeruvus on Aafrikas hulga suurem kui mujal maailmas - järeldus, valged ja asiaadid on vaid üks mandunud inimlaste alamklass. Aafrikast tugevamate poolt väljatõrjutud alaväärsete hõimude järeltulijad. Selliseid "teaduslikke" fakte ja põhjendusi võib leida iga rassi toetuseks või vastu, paraku pole neil teaduslikust seisukohast mingit väärtust.

Õhku jääb küsimus, miks on maailmas kolme rassi läbilõikes valged parimal positsioonil. Vastus on ootamatult lihtne: ühest küljest õnnelike (valgete jaoks) juhuste (kiirenenud tehnoloogiline areng ja ekspansioon) kokkulangemine ja teisest küljest lihtsalt ajahetk kus viibime. Nimelt pole valge rass sugugi olnud kogu aeg "maailmavalitseja" positsioonis. Egiptus, Lähis-Ida, India, Mongoolia, Hiina - kõik nad on mingil ajavahemikul maailma mastaabis juhtivateks suurjõududeks olnud, Eurooplased ja eriti Põhja-Ameeriklased hilised tulijad. 

Ajalooliselt paistab impeeriumide kestus järjest lühenevat. Praeguste trendide jätkudes saavad inimkonna juhtivaks jõuks pigem hiinlased või indialased, ja mitte ainult riiklike moodustistena vaid arvukusega nii Euroopasse kui Põhja-Ameerikasse sisse imbudes. Suureks küsimuseks kujuneb kui palju nad segunevad, võtavad omaks kohalikke kombeid ja palju kodumaalt tavasid kaasa toovad. Nagu rahvaste rändamisest teada siis geneetiline ja kultuuriline pärand ei pruugi sugugi kattuda. 

"Starry Messenger" raamatus on kümme peatükki, üks parem kui teine. Rassiteema võtsin üles lihtsalt seepärast, et kuulasin seda hommikul tööle sõites. Tagasiteel kirjeldas USA ja laiemalt lääneriikide õigussüsteemi: on küll üks parimaid ebatäiuslikus maailmas kuid rõhk on asetatud mitte tõe väljaselgitamisele vaid vandemeeste kõneosavusega veenmisele - see ka põhjuseks miks nii mõnigi hea advokaadi poolt toetatud süüdlane vabalt ringi jalutab või süütu kinni pannakse. Tõde ei huvita kedagi, ruulib veenev ilukõne ja tehnilised nüansid.

Poeskäik ja ostutshekk, virsikud, mangod, jooksurekord.

Päevapilt: Ontario virsikud ja Mehhiko mangod

Korra varem juba postitasin virsikutest, ei jää miskit üle, pean veelkord. Eile kui tütrega poes käisime ei uskunud praguse hinnaralli juures oma silmi, virsikukorv alla $3 ja kast mangosid $6. Seega sain pildil oleva koguse puuvilja 6 euri eest kui Eestis kasutatavasse rahasse ümber arvutada. Supersoodne, sest tavaliselt umbes kolm korda kallim. Virsikud siitsamast Ontariost, mangod Mehhikost. Nüüd peaks paariks päevaks puuvilja jaguma. Ühe virsikukorvi kahest oleme praeguse seisuga juba konsumeerinud - maru head, just sellised kergelt krõmpsud mitte liiga pehmed, lögased ja magusad. Mangod veel nats kõvavõitu, nendega peab paar päev ootama, mangod meeldivad mulle jällegi pehmete ja lögastena. Kummaline, et kohalikud õunad, pirnid, ploomid palju kallimad.

Üle pika aja magasin öösel superhästi. Uduselt mäletan, et korra kuue ajal lasin koerad õue aga kohe peale seda uinusin uuesti ja põõnasin poole üheteistkümneni. Jooksma sain alles kaheteist ajal. Temperatuur mõistlik +22C ja minimaalne õhuniiskus, ei hakanud särki ja mütsi märjaks tegema. Kilomeetrite vaheajad kostsid päris head, kusagil kolme poole kildi peal mõtlesin, et võiks proovida viit kilti alla 22:30 joosta, lisasin natu tempot. Just 5km täitumise ajal sõitis auto mööda ja ei kuulnud aega, mis ikka, eks pärast näeb. Jooksin nõks lühema distantsi täna, paaris kohas otsem, tuli vedi üle 6 kildi. Kella kinni lülitades hakkas üks tõrkuma, lõin käega ja stoppisin teise ning mobla.

Esimene moment Huawei aegasid mobla ekraanil vaadates kerge pettumus, viiekas 22:40, samas kogu distantsi keskmine kiirus rekordiline 4:20 kilomeetri peale. Huvitav, ei ole loogiline, uurisin tähelepanelikumalt viie kildi aega - häh, silmad udused - mitte 22:40 vaid 22:10 - see on küll rekord, äkki isegi PB ehk personal best, peast nüüd ei mäleta, peab eelmisi aastaid vaatama. Ei teagi mis rohkem kaasa aitas, hea ilm või korralik uni.

Pärastlõunal käisime kaasaga toidupoes, sai ühtkuiteist ostetud meie tühjakssöödud külmiku täitmiseks. Costco kui ladupood pole tavaline igapäeva toidupood. Kraami ostetakse suuremates kogustes - sutsu soodsam ja hea kvaliteet. Meie tavaar: 30 muna, 4.5 kg porgandeid, Fleece tekk, terve lõhe 1.4kg, 4l piima, 2kg banaane, 1.4kg hommikukrõbinad, Austraalia küpsiste karp, 1.3kg kuivat puuvilja portsud, Jaapani vorste 1kg, 4tk higipulkasid, Veel pakk kuivat puuviljasid, 4tk hambaniite, 2L keefiri - kõik kokku 155.80CAD = 106EUR, toit 2/3 lõppsummast. Ostutshekilt on ka näha sooduspakkumised miinus märkidega kohe produkti hinna taga. Seekord sattus tavatult palju, kokku 24$ säästu. H täht märgib kaubad, millele läheb lisamaks juurde. Lõhe sai just aiagrillil valmis, küpsekala lõhn levib, koerad vinguvad. Oleks pea meelest läinud, et eile sai ka 4L shokolaaditükkidega cappuchino jäätist ostetud - liiter juba nahas.

Ehmatus

Päevapilt: Oks massina kõhu all turritamas

Sõidan mina kiirteel kodupoole ja kuulen raadio uudiste vahepeal aeg-ajalt mingit imelikku häält. Esialgu arvasin, et mõne kõrvalsõitva masina juurest tuleb. Kui ikka ei tahtnud ära kaduda, ehkki autod naabruses vahetusid, panin terasemalt kuulamiseks raadio kinni. Kokkuvõttes kostis nagu ripneks miskit auto all aeg-ajalt sõidu ajal maanteed puudutades. Esimene mõte muidugi: appi, kas sumba hakkab ära kukkuma. Selleks siiski natuke liiga vaikne, pealegi mootorihääl ise oli endine, ei kostnud nagu Harley motikas. Armatuurlaual kõik osutid ja tuled normaalsed, pidurid töötasid, ju siis pole tegu kriitilise probleemiga. Muigasin omaette: eelmine õhtu sai vaadatud mitu lennuõnnetuse teemalist dokumentaali, piloodid kuulatavad lennukit ja arutlevad sarnaselt isekeskis. Mul autoga ikka hulka rahulikum, kui ütlebki üles lasen hooga maantee äärde mitte ei hakka 10 kildi kõrgusel liueldes kõrgust kaotades purunenud mootoriga sobivat maandumispaika otsima.

Metalne kolin kostis rahumeeli edasi. Paar kilti oli kiirteel minna, kinni ei tahtnud pidada, lootsin: ehk veab välja. Mõtlesin mahapöördel vaadata, aga sealt koju vaid neli kilti - pidas seni kiirteel vastu, peab ka need neli linnatänaval, eks kodus uurin. Sissesõiduteele tagurdada ei julgenud, äkki tagurdades jääb teeääre taha kinni ja murrab miskit ära. Auto alla piiludes ei hakanud keskel ja tagapool, kus sumba asub, miskit silma - kummaline. Ettepoole pilku keerates märkasin esiratta juures ripendavat ora. Ei saa ju ometigi stabilisaatorivarras olla, rattad igatahes kuulasid ilusti rooli. Taskulambiga valgust lastes hingasin kergendatult - peenike puuoks kuidagi auto kõhu all prakku kinni kiilunud. Pisike probleem - sirutasin käe välja ja sikutasin oksa ära. Imelikul kombel polnud alumisel otsal kulumisjälge, ehk värskelt ära murdunud.

Nii lihtsalt siiski lugu ei lõppenud. Hakates hiljem poodi sõitma kostis kohe kolin niipea kui masin liikuma sai. Pidasin kinni ja vaatasin uuesti auto alla, parema esiratta juures miski plekitükk lipendamas. Kuram, ega ometigi üleeile õnnetusekohast mööda sõites seda üles korjanud. Sikutasin veits ja tuligi lahti. Ei teagi millega tegu, esimesel pilgul arvaks, et mingi lõplikult läbiroostetanud ratta või pidurisüsteemi kate. Eks homme uurin lähemalt, praegu võtsin igaks juhuks tütre auto. Selline tehniliselt põnev päev siis.

Käbisaak

Päevapilt: käbisid see aasta jagub

Nägu võite päevapilti tudeerides veenduda, on meil sel aastal hea käbisaak😁 Ega pildil mingit sügavat mõtet ole, mul lihtsalt õhtuks polnud veel ühtegi pilti tehtud, koeri välja lastes jäi majaesine kuusepuu silma. Käbidega muidugi midagi ei tee, kukuvad millalgi maha ja lähevad niisama raisku😔 Jõuludeks kaasa ehk valmistab mõnest ilusamast oksast installatsiooni kuna tervet kuusepuud pole enam mitu aastat tuppa toonud. Sihuke kummaline pooltalvine teema - kuusk seostub ju ikka talvega. Võiks ka küsida mitu käbi pildilt leiate kui miskit paremat ajaga pole peale hakata😉

Intellekt ja Emotsioonid

Päevapilt: Emotsionaalse käitumise tulemus.
Tüüp pani töö juures parklas gaasi põhja ...
... peale moblaga vaidlust naisega🙄

Selle uurimuse põhjal väidetakse, et intelligentsemad inimesed on üldiselt vähem emotsionaalsed ehk emotsionaalsed on vähem intelligentsed. Kõrgema üldintellektiga kaasneb nii madalam emotsioonide muutumise kiirus kui ka madalam intensiivsus. Kostab päris loogiline, kes käitub kiirelt emotsioonidele toetudes, sellel pole aega situatsiooni külmalt kalkuleerides analüüsida, et paljudest reageerimise võimalustest parim valida.

Ratsionaalsetel kalkuleerijatel on üldiselt eelis ka vägagi emotsionaalsetel võistlusaladel kus lihtne vastast vihastada, tasakaalust välja viia ja siis ise osavalt võimalust kasutada. Tänu emotsionaalselt tasakaalututele ja hetkeemotsiooni mõjul käitujatele on ratsionaalsete kodanike elu palju kergem. Vaadake kasvõi paanikaostlemist, käitumist väärtpaberiturgudel või kinnisvara hindade kõikumist, kasiinost pole mõtet rääkidagi. Las Vegases oli kord Ameerika Füüsika Ühingu teadlaste konverents, mis kujunes üle aegade kõige kahjumlikumaks mängupõrgutele. Mitte seetõttu, et teadlased oleksid ruleti või kaardilaua taga osavamad ... olles tuttavad statistilise matemaatika põhitõdedega nad lihtsalt ei mänginud.

Menüü ja harjumused

Päevapilt: Sügavkülma ülemine tühjavõitu sahtel

Hakkasin mõtlema, et mul on tegelt neli erinevat toitumist: tavaline (ise tööl Kanadas ja kaasa kodus), tavaline poissmehe (tööl Kanadas aga kaasat pole), puhkusel Eestis ja matkadel/reisudel. Objektiivsuse mõttes peaks kõiki postitama aga ei viitsi.

Järgnev suht haruldane tavaline poissmehe nädalamenüü versioon. Toidu kaloreid pole kunagi lugenud ja pole ka aimu palju neid miski toit sisaldab. H, L, Õ, Ö ja S tähendavad vastavalt: Hommikusöök 10 - 12, Lõuna 15:30-16:00, Õhtusöök 17:30-18:30, Öö ehk hea une eine 23:00 ja hiljem. S on snäkk ehk näksimine, mis juhtub suvalisel ajal kui isu tekib. Viimane rida on trenn, sammud ja pulsikella arvutatud energiakulu päevas.

Esmaspäev:

H:  Kohv koorega, saiakesed, koogitükk.

S:  3 Õltsi pool kotti chipse.

L:  Kaks kartulit, kaks vorstikest, kurgisalat hapukoorega, õlu.

Õ:  Kohv koorega, kaks küüslauguvõisaia.

Ö:  2 kruusitäit jäätist konjakiga, 4-5 virsikut

7km jooksu, 6km ratast, 16200sammu, 3400kcal

Teisipäev:

H:  Helbed, piim, suur banaan, kaks virsikut, kohv koorega, bagel juustuga.

L:  Kohv koorega, 2 saiakest, 2 virsikut, nektariin

Õ:  Grill liha, 2 kartulit, broccoli, leib.  Kohv koorega, saiake, jogurt, banaan, virsik nektariin.

S:  Banaan, nektariin, jogurt.

Ö:  Tükk praekana, 2 nektariini, jäätis, chipse.

7km jooksu, 18200sammu, 3400kcal

Kolmapäev:

H: Helbed, piim, suur banaan, kohv koorega, bagel juustuga.

L:  Kohv koorega, 3 saiakest, 2 nektariini

Õ:  2 vorstikest, 3 kartulit, leib.  Kohv koorega, õunakook, saiake, jogurt, banaan, nektariin.

S:  2 saiakest, nektariin, jogurt.

Ö:  Sai krabipulkadega, õlu, chipsid, 2 nektariini, jäätis.

9200sammu, 2700kcal

Neljapäev:

H:  Kohv koorega, 2 bagelit juustuga.

L:  Kohv koorega, bagel juustuga, nektariin.

Õ:  2 vorstikest, 3 kartulit.  Kohv koorega, saiake, jogurt, banaan, nektariin.

S:  Sai juustuga, nektariin, jogurt.

Ö:  3 heeringaleiba ohtra hapukoorega, 3 hiina pelmeeni hakklihaga, jäätis.

7km jooksu, 17600sammu, 3600kcal

Reede:

H: Helbed, piim, suur banaan, kohv koorega, sai juustuga.

L:  Kohv koorega, 2 saiakest, bagel juustuga, nektariin.

Õ:  2 vorstikest, 3 kartulit.  Kohv koorega, pizzapocket, jogurt, banaan, nektariin.

S:  3 pelmeeni, nektariin, jogurt.

Ö:  Õlu chipsid, jäätis.

7km jooksu, 16900sammu, 3100kcal

Lisaks ülestähendatule näksin ka paar kolm kommi, küpsist, kuivatatud puuvilja, pähkleid- mandleid õhtuti. Õltsi kulub keskeltläbi pudel päevas, suvel rohkem, talvel vähem. Muust alkost vaid konjakit suusatades. Laupäev jäi üles märkimata ja pühapäeval põrutasin metsa, seega täisnädalat pole. Kaal püsis mõnesaja grammise kõikumisega 78kg peal kogu nädal. Menüüst võite järeldada: tegu on energiavarude täiendamise mitte gurmaanlusega. Nagu Marca kirjutas siis hästi süüa meeldib aga selle nimel pingutada ei viitsi😜

Puhkuse ajal on mu toitumine hoopistükkis teistsugune. On päevi kui nii palju põnevat, et peale hommikusööki järgmine toidukord enne magama minekut. Samas võib ka juhtuda, et enamus päevast pugimisele pühendatud. Kui veel võtta arvesse allergiate puudumise ja fakti, et söön praktiliselt kõike, mis kõhtu täidab (välja arvatud maapähklivõi (tavott), lagrits ja seller), sarnanevad toitumisharjumused kõige enam koopainimese omadele😁

Poest ostes on omad lemmikud kartulite, puuvilja, mahla, jäätise, jogurti ja õlle näol. Suuremad kogused ostan Costcost, mis põhimõtteliselt ladupood. Saiad, leivad, koogid küpsetab kaasa ise. Toidu puhul järgin maitse mitte tervislikkuse põhimõtet. Õnneks on vist suht tervislik maitse kui mõned erandid kartulikrõpsude, õlle, pähklimaitselise kohvikoore näol välja jätta. Liha ja munade puhul ei hooli kust tuleb, seni kui hea maitseb. Eelistan puhast liha (siga, veis) vorstidele, mida vahel siiski mugavusest tarbin. Juurikad meeldivad ka kui keegi neid teeb. Keetmisele või hautamisele eelistan rasvaga praadimist aga mugavusest kasutan nii kartulite, lillkapsa, broccoli, maisi kui muude köögiviljade puhul mikrolaineahju, isegi pizza teen seal.

Väljas söömas käin harva ja kui käin eelistan rikkaliku valikuga "all you can eat" kohti kus saan ise hetketujude alusel valida mida tahan, palju tahan, mis järjekorras tahan, mitte ei pea leppima tellitud taldrikutäiega ja suud vesistama kui lauakaaslase praad isuäratavam tundub. Magustoidule "punniks peale" grillliha, krevette või krabijalgu on ju ka tore pugida, viisakas kohas vaadataks imelikult.

P.S. Kas keegi arvab ära mis toit pildi all vasakus nurgas ja kellele mõeldud😉

Metsas "ülikoolis"

Pühapäeva pilt: Kotkajärve

Nagu ennist kirjutasin olin mõnda aega eetrist kadunud, vägagi lünkliku leviga metsas iga-aastases (kui koroonaaeg välja jätta) Kotkajärve metsaülikoolis. Sõitsin kohale pühapäeva hommikul kui liiklus hõre, 202 km läbimiseks kulus minutipealt 2:18 nagu google map ennustas.

Masin pargitud, õlled välja ja telki üles panema. Pühapäev kui saabumisepäev oli suht vaba, ainult õhtupoole suurem söök ja veiniga õlitatud tutvumine. Kõigepealt järves ujumas, siis võtsin õlled seljakotti ja metsa hulkuma. Esimene kolmekildine retk järvekallast pidi, teine pikem kuuekildine sügavale metsa. Palav oli, kesvamärjuke kulus marjaks ära. Paaris kohas tegin lõikeid loomarajalt siia-sinna läbi tihniku. Sääred said kriibitud ja sääski suht palju aga muidu igati mõnus. Tagasijõudes ujuma ja õhtusöögini järve ääres lebotamine.

Kohal oli tavapärane seltskond - Kanada, USA intellektuaalid ja eri alade prominendid. Inimesed ülikoolide ja saatkondade juurest. Lisaks käputäis noori ülikoolidest, Eestist ja paar külalislektorit Kodumaalt.

Loengud Eesti majandusest, julgeolekust, ajaloost, sekka põnevaid tutvustusi erinevatelt spetsidelt. Rahvatants iga päev, millest osa ei võtnud, eelistasin sauna või kehalisi tegevusi.

Sain esimest korda proovida sõudelauda või mis iganes nimi on riistal, millel seisad ja mõlaga end edasi lükkad. Ühtki juhendajat või oskajat ligi polnud, tean küll, et iseõppimine vaevarikas kuid ei viitsinud oodata. Kohe selgus: eeldab oluliselt paremat tasakaalumeelt kui süst või kanuu. Veerand tundi väristasin jalgu üritades mitte sisse kukkuda. Olles paadisilla ääres õlle🍺 konsumeerinud julgesin rohkem hoogu anda ja asi läks hoopis libedamalt. Soovitus algajatele: jook ja kiirus muudavad stabiilsemaks. Kui järgi mõelda siis ilmselge analoogia suusatamise või rattasõiduga - kainelt ja aeglaselt ka oskajal keeruline tasakaalu hoida😜 Vette kukkusin vaid korra, tagasi lauale ronisin üle tagumise otsa. Tundsin end nii kindlalt, et põrutasin üle järve sauna.

Saun on super. Piisavalt suur, kuum ja laia lavaga. Eestlased ei hoia leili viskamisega tagasi. Sauna sai iga päev mitu korda nautida, linnas ju eriti võimalust pole rääkimata järve hüppamisest. 

Esmaspäevavideo: Laulud lõkke ümber

Õhtul istus noorem rahvas (ja mõned minusugused ärksamad vanurid) lõkke ümber, jõi õltsi ja siidrit ning lasi laulu valla. Säilitades kriitikameele ei hakanud ise suud lahti tegema, lasin oskajatel leelotada. Repertuaar mind niikuinii eriti ei kõnetanud - pagulaste nostalgilised ja lüürilised laulud, sekka lugusid esimese vabariigi ajast, lisaks ka regilaule. Huvitav kuulata muidugi, aga pole tegu meloodiatega millega samastuksin ja mis kaasa jörisema kutsuksid. "Minu inimesed" laulavad kas lori või malevalaule, saksa marsse või vene vangilugusid. Hea, et polnud piisavalt kesvamärjukest rüübanud tegemaks omapoolseid sobimatuid pakkumisi ning shokeerides läänepoolkera intelligentsi. Samas korporatsiooni üritustel laulame mulle tundmatuid lugusid esimese vabariigi ajast, mis roppustega tänapäevale kuidagi alla ei jää. Tänapäeva noored on ikka hellikud😜, magama läksin viimasena aga virgalt hommikul esimeste hulgas hommikusöögi järjekorras.

Teisipäevapilt: Sinine seen oranzhil samblal

Viimasel õhtul juhtusin pimedas sauna minnes kokku samblikuteadlasega, kes mulle igavesti põneva öise ekskursiooni korraldas. Kas te teadsite, et mitmed seened, samblikud ja mõned taimed helendavad ja muudavad värvi ultraviolett valguse käes. Sellise lambiga avaneb metsa all täiesti sürr pilt nagu mingist muinasjutust või ulme maailmast teiselt planeedilt. 

Erksinised seened, väävelkollased samblikulaigud puutüvel, veripunaseks värvunud klorofüll lehtedel ja sammaldel, ... jne ... Kristiina oskab vapustavalt põnevalt oma teadmisi jagada. Lõpuks ei jõudnudki sauna, polnud ka hullu, päeval sai juba käidud.

Dzhinnimaitsmis huvigrupist osa ei saanud võtta kuna koju hakkasin sõitma kesköösel. Vere alkosisaldust üritasin  hoida seaduslikule piirile lähedal. Kanadas on see õnneks 0.7 promilli näol suht leebe.

Autos kuulasin Neil deGrasse Tysoni "Starry Messengeri". Soovitan soojalt kodanikele, kes arvavad et matemaatika ja teadused pole olulised. Oleks inimesed ratsionaalsed mitte emotsioonidest pimestatud elaksime palju paremas maailmas. Mulle sümpatiseerib eriti mehe apoliitiline vaatenurk: vigasid leiab nii vasak kui parempoolsete juures. Samas, mis imestada, ratsionalist on juba definitsiooni järgi apoliitiline.

Vorm

Päevapildid: Tänane jooks ...

... ja kilomeetri vaheajad

Huvitaval ja arusaamatul põhjusel paistab mu jooksuvorm olevat saavutanud tipu augustis. Kaks päeva järjest keskmine kiirus sama mis eelmise aasta parim ehk 4:25 kilomeetri kohta. Täna kukkus ka viimasel kilomeetril 4 minuti piir, seitsmenda kildi läbisin 3:58. August on ometigi jooksmiseks üks ebasobivamaid kuid, kõige kõrgem temperatuur ja niiskus, mis mõlevad jooksutempole negatiivselt mõjuvad. Kui eilne hommik oli augustile tüüpiliselt soe ja niiske siis täna meeldivalt jahe ja tuuline. Ometigi oli tempo mõlemal päeval sama.

P.S. Kes tähelepanelikult jälginud siis postitasin mõne aja eest Fitbitiga registreeritud jooksu, mis näitas lausa 4:16 keskmist, kahjuks seda riista suurt ei usalda, tema numbreid ei võta "ametlikult" arvesse.

Lisaks olen ka tütre utsitusel ettevaatlikult hakanud lõuatõmmete ja näppepidi rippumisega tegelema. Seda lootust pole, et roniseinal talle vastu saaks aga tore oleks natukenegi ägedamaid radasid ronida ja tehnika puudumise mitte käte väsimuse pärast matile potsatada. Rippudes avastasin, et vasak õlg veidi valus ja kange. Ei tea, et oleks teda vigastanud, loodetavasti ikka eelmise nädala ronimisest mitte lihtsalt vanadusest kange.

Öösel nägin jooksmist unes. Naljakas oli see, et kuidagi alateadvuses mõistsin, et tegelt magan aga vaja kilomeetrid täis joosta. Tegin jalgadega jooksuliigutusi ja nägin kuidas kulgen hõljudes tuttava raja kohal. Ise veel mõtlesin: huvitav kuidas pulsikell sammude lugemisega hakkama saab? Jalgu vist siiski läbi une ei siputanud, sest koer oli kenasti jalgade juures kui ärkasin. Ei tea kas peaks jooksmisega tagasi tõmbama kui juba ajude peale hakkab😜

Kassidest

Päevapilt: Süganauding

Kirjutatud, pildistatud aga unustasin postitada🙄

Ma ei tea kas meeldin kassidele või neil lihtsalt pole kedagi teist käepärast, kes sügaks, paitaks ja sülle võtaks. Suur valge ja väike must on erineva iseloomuga. Valge jookseb kohe vastu kui ukse avan ja seletab valjult veits aega omas keeles, ilmselt pahandab kus ma olin ja miks varem ei tulnud. Must piilub ukse vahelt kuni askeldan nende liivakasti, jooginõude ja toiduaparaadi kallal. Nii kui lõpetan ja diivanile istun jookseb siva minu juurde, hüppab sülle nõudes silitusi ning sügamist. Vähemalt 10 minti järjest pean tüübiga tegelema. Nii pea kui korraks silitamise jätan naksab õrnalt näpust. Lõpuks saab temalgi küll ja läheb oma krõbinaid näksima. Näis kas nad ka siis nii suured sõbrad kui perenaine lõpuks koju jõuab🤔

Tomatist, kaalust ja statistikast

Päevapilt: Värvid hakkavad muutuma

Eilsel vabal päeval askeldasin tomatite kallal - rohisin ja sidusin, kasvusid näppida ei jõudnud. Kuna ise läksin poolest juunist minema, jäi nende eest hoolitsemine tütre kaela. Eks esimest korda harjutas kätt ja ei osanud oodata kui suureks taimed kasvavad. Kepid kipuvad lühikeseks jääma ja polnud ka piisavalt sügavalt maha surutud, ei jaksa taimi püsti hoida. Välja vahetada enam ei saa, panin lihtsalt mõned toed ja mõned kepid lisaks. Tavaliselt on praeguseks tomatid punased, see aasta alles esimene värvi muutmas kuna kaasa kasvatas katse korras seemnest taimed ja jäi sellega veits hiljaks.

Statistika teema on viimasel ajal laineid löönud ja mõned kole isiklikult võtnud. Paraku matemaatikaga on selline asi, et numbrid on objektiivsed ja nende tõeväärtus ei sõltu sellest kas meeldivad või mitte. Statistika puhul on äärmiselt tähtis mõista numbrite taga peituvat sisu: kuidas mingi näitaja saadud, millise valimi arvesse võtmisel, millise nurga alt esitatud, ... jne ... 

Parimaks näiteks on teada-tuntud pooltäis või pooltühi klaas. Tegu lihtsaima statistilise hinnanguga: 50% klaasist on veega täidetud. Seda fakti saab esitada nii "positiivsest" vaatevinklist: klaas on pooltäis kui ka "negatiivsest": klaas on pooltühi. Mõlemad väited on sealjuures samaväärsed ja õiged, lihtsalt inimene lisab positiivse või negatiivse tooni.

Kui statistika hindab mingi näitaja keskmist väärtust tähendab see ainult seda: keskmine inimene on nii pikk, kaalub nii palju, keskmine palk on selline, ... jne ... Keskmine on väga lai mõiste, mis ei välista keskmisest erinevaid numbreid ega ka üldisest keskmisest kardinaalselt erinevaid lokaalseid keskmisi. Merevee pinna temperatuur on keskmiselt +20C, samas troopikas keskmine enamasti 30 ligi ja Põhja Jäämeres 0 juures. Troopikas või Arktikas olles jääb meile seoses lokaalsete oludega mulje, et keskmine kindlasti ei saa olla 20 kraadi. Sama mingi riigi keskmiste näitajatega, seda nii sissetuleku, kehakaalu, rassilise koosseisu, ... jne ... puhul. 

Minu KMI, mis keskmine 20% normaalkaaluliste hulgas,
kuid märgatavalt alla keskmise 100% hõlmavas üldpildis

Nii nagu Meriväljal elav inimene omab keskmisest ja eriti Lasnamäest erinevat elatustaset ja vaateid nii erinevad ka Palm Beachil elavad ameeriklased keskmisest ja eriti Detroidi ameeriklastest. Kõigi nende lokaalsed keskmised on korrektsed kuid erinevad oluliselt Eesti või USA keskmisest, mis aga ei muuda Eesti või USA keskmist valeks või mõttetuks numbriks!!!

Statistika on määratult laiem ala kui tühipaljas "keskmise" arvutamine. Tihtipeale on oluliseks ja isegi objektiivsemaks näitajaks "mean", mis vaid erijuhul langeb keskmisega kokku. Aga ma ei hakka siin statistika põhitõdede kursust korraldama. Kogu eelneva jutuga tahan väita, et esiteks statistiliste numbrite puhul on absoluutselt oluline nende taga peituva sisu mõistmine ja teiseks on rohkem kui kummaline solvuda numbrite peale. Statistiliste numbrite meeldimine või mittemeeldimine ei muuda nende tõeväärtust!

Mõtteülesanne: Mis arvate kas võib olla korrektne ja kui siis millel põhineb pildil olev "spidomeetri" osuti näit ;)