![]() |
| 18-2 Tüüp näitab keelt |
![]() |
| 18-1 Algus paadisillal |
![]() |
| 19-1 Dalle kärestik |
![]() |
| 19-2 Kaljusaar "ava"järves |
![]() |
| 20-2 Telgiplats kaljusaarel |
![]() |
| 20-1 Iidne graniitaluspõhja pragu |
![]() |
| 21-2 Kaldakaljud, veetaseme joontega |
![]() |
| 21-1 Peale ujumas käimist |
![]() |
| 18-2 Tüüp näitab keelt |
![]() |
| 18-1 Algus paadisillal |
![]() |
| 19-1 Dalle kärestik |
![]() |
| 19-2 Kaljusaar "ava"järves |
![]() |
| 20-2 Telgiplats kaljusaarel |
![]() |
| 20-1 Iidne graniitaluspõhja pragu |
![]() |
| 21-2 Kaldakaljud, veetaseme joontega |
![]() |
| 21-1 Peale ujumas käimist |
![]() |
| Päevapilt: Vette laskuv kormoran |
![]() |
![]() |
| Päevapilt: Lõunamerepuhkus koduaias |
![]() |
![]() |
Kui nüüd tõsisemaks minna siis normaalse abielu ja isegi kooselu puhul ei peaks inimesed pidevalt arvestama kui mitu ja kui väärtuslikku teenet teineteisele või ühiseks hüvanguks tehakse. Seega surusin maha instinktiivse põhjenduse leidmise, miks just praegu ei saa auguga tegeleda, ja tõin tööruumist drellpuuri. Nats puurimist, nakitsemist ja urgitsemist ning oligi juhe seinast läbi ja läpakasse ühendatud. Miks wifi korralikult ei töötanud just selle läpakaga oleks rohkem aega ja vaeva nõudnud.
![]() |
| Päevapilt: Vesijahutus |
![]() |
| Lähim ilmajaam 42C niiskusindeksiga |
![]() |
| Päevapilt: Sinised Inglid Toronto taustal |
![]() |
| Lennukite vaheajal muudki nauditavat silmale |
Võtsin mõnusa positsiooni sisse, korkisin õlle ja juba lendaski US Navy Blue Angel team F-18 hävitajatega mürinal üle pea. Show lennukid erinevad lahingvariantidest vaid selle poolest, et ninasse paigutatud kahur on eemaldatud ja suitsukanistid lennukitele lisatud. Võimas vaatepilt kui hävitajad madalal vee kohal trikke teevad, linna poolt tulles paistis nagu lendaksid kortermajade vahelt. Võimsa tehnika on inimene loonud, päris hirmus võib olla kui sihukesed sind jahivad. Eile nägin videot kuidas venelased üritasid lennukitega pardakahurist tulistades ukrainlaste paate puruks lasta, õnneks ei jätkunud oskusi hoopis ukrainlased kupatasid õhutõrjeraketi sabasse.
![]() |
| Uudishimulik saarmas kaldakividel |
![]() |
| Päevapilt: Juustu ja jumalik kaneeli-pähkli kringel |
![]() |
| Päevapilt: Propellerlennuk |
![]() |
| Päevapilt: Vahvlitegemine |
Augusti võiks lausa jooksukuuks nimetada, õige mitu rekordit kukkus. Kuu kokkuvõte: 135km keskmise tempoga 4:33 kilomeetri peale mis on kahtlemata kiireim kuu keskmine üldse. Kiireim kilomeeter 3:58 joostud kaks korda, viieka kõigi aegade teine tulemus 22:10 ja viimase 5K (kolmas kuni seitsmes kilt) rekord 21:20 7K distantsil. Kümps 48:06. Kõigi aegade parim keskmine kiirus rohkem kui 5 kilomeetri distantsil 4:20/km ehk 13.83 km/h. 19 korda augustis jooksmas. Käimist 48km ja ratast vaid 16 kilti. Nüüd võiks end lausa premeerida uute jooksutossudega😁
![]() |
| Päevapilt: Mitte sugugi sinine kuu |
Terminoloogia lahendatud, tagasi põhiteema juurde. Neil kirjeldas oma personaalseid kogemusi kuuekümnendate USA's mis ausalt öeldes kostsid mitte lihtsalt ärritavad vaid suisa vastikud. Kui ikka pidevalt ja isegi akadeemilises keskkonnas su nahavärvi kohta vihjeid ja nalju tehakse ei ole väga tore. Ta tõi ka esile hulga üleeelmise ja eelmise sajandi tõsimeelseid "teaduslikke" rassiteooriaid, mida tol ajal laialt aksepteeriti.
Kõige rohkem meeldis mulle Neili rõhutamine, et tõelise teadlase lakmuspaberiks on enda loodud teooria või hüpoteesi kritiseerimisvõime. Selleks, et teooria õigsuses kindel olla pead üritama ise teda ümber lükata või kahtluse alla seada. Rassiteooria musternäiteks: hulk arvamusi levinud musta rassi alaväärsusest nii füüsilise kui vaimse külje pealt. Selle asemel, et ümber lükkamisega vaeva näha vaatas autor hoopiski kuidas võiks näha välja rassismiteooria musta nurga alt. Üllatav kui lihtne on leida fakte, mis "kinnitavad" et valge rass alaväärsed ja rumalamad.
Valged on keskeltläbi palju karvasemad kui ükski teine rass - ilmselgelt arengutasemelt lähemal ahvidele ja seega rumalamad. Valgetel on suuremad kõrvad - vaata shimpanse. Valgete lastel meeldib maast-madalast puude otsa ja igale poole mujale ronida (kinnitan isiklikust kogemusest) samas kui mustad lapsed puu otsa ei tiku - ürgne kutse, mis muud. Vaieldamatu teaduslik fakt, et Neandertaallaste geene on valgetel 1-4% samas kui mustadel sootuks puuduvad. Geneetiline varieeruvus on Aafrikas hulga suurem kui mujal maailmas - järeldus, valged ja asiaadid on vaid üks mandunud inimlaste alamklass. Aafrikast tugevamate poolt väljatõrjutud alaväärsete hõimude järeltulijad. Selliseid "teaduslikke" fakte ja põhjendusi võib leida iga rassi toetuseks või vastu, paraku pole neil teaduslikust seisukohast mingit väärtust.
Õhku jääb küsimus, miks on maailmas kolme rassi läbilõikes valged parimal positsioonil. Vastus on ootamatult lihtne: ühest küljest õnnelike (valgete jaoks) juhuste (kiirenenud tehnoloogiline areng ja ekspansioon) kokkulangemine ja teisest küljest lihtsalt ajahetk kus viibime. Nimelt pole valge rass sugugi olnud kogu aeg "maailmavalitseja" positsioonis. Egiptus, Lähis-Ida, India, Mongoolia, Hiina - kõik nad on mingil ajavahemikul maailma mastaabis juhtivateks suurjõududeks olnud, Eurooplased ja eriti Põhja-Ameeriklased hilised tulijad.
Ajalooliselt paistab impeeriumide kestus järjest lühenevat. Praeguste trendide jätkudes saavad inimkonna juhtivaks jõuks pigem hiinlased või indialased, ja mitte ainult riiklike moodustistena vaid arvukusega nii Euroopasse kui Põhja-Ameerikasse sisse imbudes. Suureks küsimuseks kujuneb kui palju nad segunevad, võtavad omaks kohalikke kombeid ja palju kodumaalt tavasid kaasa toovad. Nagu rahvaste rändamisest teada siis geneetiline ja kultuuriline pärand ei pruugi sugugi kattuda.
"Starry Messenger" raamatus on kümme peatükki, üks parem kui teine. Rassiteema võtsin üles lihtsalt seepärast, et kuulasin seda hommikul tööle sõites. Tagasiteel kirjeldas USA ja laiemalt lääneriikide õigussüsteemi: on küll üks parimaid ebatäiuslikus maailmas kuid rõhk on asetatud mitte tõe väljaselgitamisele vaid vandemeeste kõneosavusega veenmisele - see ka põhjuseks miks nii mõnigi hea advokaadi poolt toetatud süüdlane vabalt ringi jalutab või süütu kinni pannakse. Tõde ei huvita kedagi, ruulib veenev ilukõne ja tehnilised nüansid.
![]() |
| Päevapilt: Ontario virsikud ja Mehhiko mangod |
![]() |
![]() |
| Päevapilt: Oks massina kõhu all turritamas |
Nii lihtsalt siiski lugu ei lõppenud. Hakates hiljem poodi sõitma kostis kohe kolin niipea kui masin liikuma sai. Pidasin kinni ja vaatasin uuesti auto alla, parema esiratta juures miski plekitükk lipendamas. Kuram, ega ometigi üleeile õnnetusekohast mööda sõites seda üles korjanud. Sikutasin veits ja tuligi lahti. Ei teagi millega tegu, esimesel pilgul arvaks, et mingi lõplikult läbiroostetanud ratta või pidurisüsteemi kate. Eks homme uurin lähemalt, praegu võtsin igaks juhuks tütre auto. Selline tehniliselt põnev päev siis.
![]() |
| Päevapilt: käbisid see aasta jagub |
![]() |
| Päevapilt: Emotsionaalse käitumise tulemus. Tüüp pani töö juures parklas gaasi põhja ... ... peale moblaga vaidlust naisega🙄 |
![]() |
| Päevapilt: Sügavkülma ülemine tühjavõitu sahtel |
Järgnev suht haruldane tavaline poissmehe nädalamenüü versioon. Toidu kaloreid pole kunagi lugenud ja pole ka aimu palju neid miski toit sisaldab. H, L, Õ, Ö ja S tähendavad vastavalt: Hommikusöök 10 - 12, Lõuna 15:30-16:00, Õhtusöök 17:30-18:30, Öö ehk hea une eine 23:00 ja hiljem. S on snäkk ehk näksimine, mis juhtub suvalisel ajal kui isu tekib. Viimane rida on trenn, sammud ja pulsikella arvutatud energiakulu päevas.
Esmaspäev:
H: Kohv koorega, saiakesed, koogitükk.
S: 3 Õltsi pool kotti chipse.
L: Kaks kartulit, kaks vorstikest, kurgisalat hapukoorega, õlu.
Õ: Kohv koorega, kaks küüslauguvõisaia.
Ö: 2 kruusitäit jäätist konjakiga, 4-5 virsikut
7km jooksu, 6km ratast, 16200sammu, 3400kcal
Teisipäev:
H: Helbed, piim, suur banaan, kaks virsikut, kohv koorega, bagel juustuga.
L: Kohv koorega, 2 saiakest, 2 virsikut, nektariin
Õ: Grill liha, 2 kartulit, broccoli, leib. Kohv koorega, saiake, jogurt, banaan, virsik nektariin.
S: Banaan, nektariin, jogurt.
Ö: Tükk praekana, 2 nektariini, jäätis, chipse.
7km jooksu, 18200sammu, 3400kcal
Kolmapäev:
H: Helbed, piim, suur banaan, kohv koorega, bagel juustuga.
L: Kohv koorega, 3 saiakest, 2 nektariini
Õ: 2 vorstikest, 3 kartulit, leib. Kohv koorega, õunakook, saiake, jogurt, banaan, nektariin.
S: 2 saiakest, nektariin, jogurt.
Ö: Sai krabipulkadega, õlu, chipsid, 2 nektariini, jäätis.
9200sammu, 2700kcal
Neljapäev:
H: Kohv koorega, 2 bagelit juustuga.
L: Kohv koorega, bagel juustuga, nektariin.
Õ: 2 vorstikest, 3 kartulit. Kohv koorega, saiake, jogurt, banaan, nektariin.
S: Sai juustuga, nektariin, jogurt.
Ö: 3 heeringaleiba ohtra hapukoorega, 3 hiina pelmeeni hakklihaga, jäätis.
7km jooksu, 17600sammu, 3600kcal
Reede:
H: Helbed, piim, suur banaan, kohv koorega, sai juustuga.
L: Kohv koorega, 2 saiakest, bagel juustuga, nektariin.
Õ: 2 vorstikest, 3 kartulit. Kohv koorega, pizzapocket, jogurt, banaan, nektariin.
S: 3 pelmeeni, nektariin, jogurt.
Ö: Õlu chipsid, jäätis.
7km jooksu, 16900sammu, 3100kcal
Lisaks ülestähendatule näksin ka paar kolm kommi, küpsist, kuivatatud puuvilja, pähkleid- mandleid õhtuti. Õltsi kulub keskeltläbi pudel päevas, suvel rohkem, talvel vähem. Muust alkost vaid konjakit suusatades. Laupäev jäi üles märkimata ja pühapäeval põrutasin metsa, seega täisnädalat pole. Kaal püsis mõnesaja grammise kõikumisega 78kg peal kogu nädal. Menüüst võite järeldada: tegu on energiavarude täiendamise mitte gurmaanlusega. Nagu Marca kirjutas siis hästi süüa meeldib aga selle nimel pingutada ei viitsi😜
Puhkuse ajal on mu toitumine hoopistükkis teistsugune. On päevi kui nii palju põnevat, et peale hommikusööki järgmine toidukord enne magama minekut. Samas võib ka juhtuda, et enamus päevast pugimisele pühendatud. Kui veel võtta arvesse allergiate puudumise ja fakti, et söön praktiliselt kõike, mis kõhtu täidab (välja arvatud maapähklivõi (tavott), lagrits ja seller), sarnanevad toitumisharjumused kõige enam koopainimese omadele😁
Poest ostes on omad lemmikud kartulite, puuvilja, mahla, jäätise, jogurti ja õlle näol. Suuremad kogused ostan Costcost, mis põhimõtteliselt ladupood. Saiad, leivad, koogid küpsetab kaasa ise. Toidu puhul järgin maitse mitte tervislikkuse põhimõtet. Õnneks on vist suht tervislik maitse kui mõned erandid kartulikrõpsude, õlle, pähklimaitselise kohvikoore näol välja jätta. Liha ja munade puhul ei hooli kust tuleb, seni kui hea maitseb. Eelistan puhast liha (siga, veis) vorstidele, mida vahel siiski mugavusest tarbin. Juurikad meeldivad ka kui keegi neid teeb. Keetmisele või hautamisele eelistan rasvaga praadimist aga mugavusest kasutan nii kartulite, lillkapsa, broccoli, maisi kui muude köögiviljade puhul mikrolaineahju, isegi pizza teen seal.
Väljas söömas käin harva ja kui käin eelistan rikkaliku valikuga "all you can eat" kohti kus saan ise hetketujude alusel valida mida tahan, palju tahan, mis järjekorras tahan, mitte ei pea leppima tellitud taldrikutäiega ja suud vesistama kui lauakaaslase praad isuäratavam tundub. Magustoidule "punniks peale" grillliha, krevette või krabijalgu on ju ka tore pugida, viisakas kohas vaadataks imelikult.
P.S. Kas keegi arvab ära mis toit pildi all vasakus nurgas ja kellele mõeldud😉
![]() |
| Pühapäeva pilt: Kotkajärve |
Masin pargitud, õlled välja ja telki üles panema. Pühapäev kui saabumisepäev oli suht vaba, ainult õhtupoole suurem söök ja veiniga õlitatud tutvumine. Kõigepealt järves ujumas, siis võtsin õlled seljakotti ja metsa hulkuma. Esimene kolmekildine retk järvekallast pidi, teine pikem kuuekildine sügavale metsa. Palav oli, kesvamärjuke kulus marjaks ära. Paaris kohas tegin lõikeid loomarajalt siia-sinna läbi tihniku. Sääred said kriibitud ja sääski suht palju aga muidu igati mõnus. Tagasijõudes ujuma ja õhtusöögini järve ääres lebotamine.
Loengud Eesti majandusest, julgeolekust, ajaloost, sekka põnevaid tutvustusi erinevatelt spetsidelt. Rahvatants iga päev, millest osa ei võtnud, eelistasin sauna või kehalisi tegevusi.
Sain esimest korda proovida sõudelauda või mis iganes nimi on riistal, millel seisad ja mõlaga end edasi lükkad. Ühtki juhendajat või oskajat ligi polnud, tean küll, et iseõppimine vaevarikas kuid ei viitsinud oodata. Kohe selgus: eeldab oluliselt paremat tasakaalumeelt kui süst või kanuu. Veerand tundi väristasin jalgu üritades mitte sisse kukkuda. Olles paadisilla ääres õlle🍺 konsumeerinud julgesin rohkem hoogu anda ja asi läks hoopis libedamalt. Soovitus algajatele: jook ja kiirus muudavad stabiilsemaks. Kui järgi mõelda siis ilmselge analoogia suusatamise või rattasõiduga - kainelt ja aeglaselt ka oskajal keeruline tasakaalu hoida😜 Vette kukkusin vaid korra, tagasi lauale ronisin üle tagumise otsa. Tundsin end nii kindlalt, et põrutasin üle järve sauna.
Saun on super. Piisavalt suur, kuum ja laia lavaga. Eestlased ei hoia leili viskamisega tagasi. Sauna sai iga päev mitu korda nautida, linnas ju eriti võimalust pole rääkimata järve hüppamisest.
Esmaspäevavideo: Laulud lõkke ümber
Õhtul istus noorem rahvas (ja mõned minusugused ärksamad vanurid) lõkke ümber, jõi õltsi ja siidrit ning lasi laulu valla. Säilitades kriitikameele ei hakanud ise suud lahti tegema, lasin oskajatel leelotada. Repertuaar mind niikuinii eriti ei kõnetanud - pagulaste nostalgilised ja lüürilised laulud, sekka lugusid esimese vabariigi ajast, lisaks ka regilaule. Huvitav kuulata muidugi, aga pole tegu meloodiatega millega samastuksin ja mis kaasa jörisema kutsuksid. "Minu inimesed" laulavad kas lori või malevalaule, saksa marsse või vene vangilugusid. Hea, et polnud piisavalt kesvamärjukest rüübanud tegemaks omapoolseid sobimatuid pakkumisi ning shokeerides läänepoolkera intelligentsi. Samas korporatsiooni üritustel laulame mulle tundmatuid lugusid esimese vabariigi ajast, mis roppustega tänapäevale kuidagi alla ei jää. Tänapäeva noored on ikka hellikud😜, magama läksin viimasena aga virgalt hommikul esimeste hulgas hommikusöögi järjekorras.
![]() |
| Teisipäevapilt: Sinine seen oranzhil samblal |
![]() |
![]() |
![]() |
| Päevapildid: Tänane jooks ... |
![]() |
| ... ja kilomeetri vaheajad |
P.S. Kes tähelepanelikult jälginud siis postitasin mõne aja eest Fitbitiga registreeritud jooksu, mis näitas lausa 4:16 keskmist, kahjuks seda riista suurt ei usalda, tema numbreid ei võta "ametlikult" arvesse.
Lisaks olen ka tütre utsitusel ettevaatlikult hakanud lõuatõmmete ja näppepidi rippumisega tegelema. Seda lootust pole, et roniseinal talle vastu saaks aga tore oleks natukenegi ägedamaid radasid ronida ja tehnika puudumise mitte käte väsimuse pärast matile potsatada. Rippudes avastasin, et vasak õlg veidi valus ja kange. Ei tea, et oleks teda vigastanud, loodetavasti ikka eelmise nädala ronimisest mitte lihtsalt vanadusest kange.
Öösel nägin jooksmist unes. Naljakas oli see, et kuidagi alateadvuses mõistsin, et tegelt magan aga vaja kilomeetrid täis joosta. Tegin jalgadega jooksuliigutusi ja nägin kuidas kulgen hõljudes tuttava raja kohal. Ise veel mõtlesin: huvitav kuidas pulsikell sammude lugemisega hakkama saab? Jalgu vist siiski läbi une ei siputanud, sest koer oli kenasti jalgade juures kui ärkasin. Ei tea kas peaks jooksmisega tagasi tõmbama kui juba ajude peale hakkab😜
![]() |
| Päevapilt: Süganauding |
![]() |
| Päevapilt: Värvid hakkavad muutuma |
Statistika teema on viimasel ajal laineid löönud ja mõned kole isiklikult võtnud. Paraku matemaatikaga on selline asi, et numbrid on objektiivsed ja nende tõeväärtus ei sõltu sellest kas meeldivad või mitte. Statistika puhul on äärmiselt tähtis mõista numbrite taga peituvat sisu: kuidas mingi näitaja saadud, millise valimi arvesse võtmisel, millise nurga alt esitatud, ... jne ...
Parimaks näiteks on teada-tuntud pooltäis või pooltühi klaas. Tegu lihtsaima statistilise hinnanguga: 50% klaasist on veega täidetud. Seda fakti saab esitada nii "positiivsest" vaatevinklist: klaas on pooltäis kui ka "negatiivsest": klaas on pooltühi. Mõlemad väited on sealjuures samaväärsed ja õiged, lihtsalt inimene lisab positiivse või negatiivse tooni.
Kui statistika hindab mingi näitaja keskmist väärtust tähendab see ainult seda: keskmine inimene on nii pikk, kaalub nii palju, keskmine palk on selline, ... jne ... Keskmine on väga lai mõiste, mis ei välista keskmisest erinevaid numbreid ega ka üldisest keskmisest kardinaalselt erinevaid lokaalseid keskmisi. Merevee pinna temperatuur on keskmiselt +20C, samas troopikas keskmine enamasti 30 ligi ja Põhja Jäämeres 0 juures. Troopikas või Arktikas olles jääb meile seoses lokaalsete oludega mulje, et keskmine kindlasti ei saa olla 20 kraadi. Sama mingi riigi keskmiste näitajatega, seda nii sissetuleku, kehakaalu, rassilise koosseisu, ... jne ... puhul.
![]() |
| Minu KMI, mis keskmine 20% normaalkaaluliste hulgas, kuid märgatavalt alla keskmise 100% hõlmavas üldpildis |
Statistika on määratult laiem ala kui tühipaljas "keskmise" arvutamine. Tihtipeale on oluliseks ja isegi objektiivsemaks näitajaks "mean", mis vaid erijuhul langeb keskmisega kokku. Aga ma ei hakka siin statistika põhitõdede kursust korraldama. Kogu eelneva jutuga tahan väita, et esiteks statistiliste numbrite puhul on absoluutselt oluline nende taga peituva sisu mõistmine ja teiseks on rohkem kui kummaline solvuda numbrite peale. Statistiliste numbrite meeldimine või mittemeeldimine ei muuda nende tõeväärtust!
Mõtteülesanne: Mis arvate kas võib olla korrektne ja kui siis millel põhineb pildil olev "spidomeetri" osuti näit ;)