Tontide öö

Novembri esimese postituse teemat ei pea õnneks sulepeast välja imema - Halloween niisama maast korjata. Näis kaua vastu pean novembrikuu igapäevase blogistamisega. See aasta jäi esimest korda üle aastakümnete ära meie traditsiooniline Halloweeniüritus sõpradega. Kahju kohe, aga no mis teha, vahel tulevad asjad ette, mida ei saa edasi lükata. Korra mõtlesime enda pool teha kuid venitasime ja lõpuks selgus, et teistel enamusel juba omad plaanid tehtud. Kokkuvõttes läksid tütred ronimissaali mingile noorteüritusele, mina tööle, ainult kaasa jäi õhtul koduloomadega koju ukselt lastele kommi jagama. Väitis, et olla tore olnud. Õhtul pimedas käisin äreva ja kartliku koeraga kiire tiiru ümbruse tänavail, plõksutasin mõned kaadrid sel ajal kui tema hoolega jalavärinal "märgistas".

Päikeseloojaku ajal värvusid taevas ja pilved Toronto kohal igati sobivatesse veidi õudsatesse toonidesse, õnnestus töölt aknast paar pilti teha. Täna oli ka kohalik spordi suursündmus, Ameerika pesapalli kuues finaalmäng Toronto ja Los Angelese meeskondade vahel. Mind jätavad ameerika mandri kohalike meeskondade jõuvõtmised külmaks isegi kui tegu selliste aladega nagu jäähoki ja korvpall, mida noorest peast rahvusvahelisel tasemel põnevusega jälgisin. 

Vanema tütre isetehtud
kostüüm, millega tööle läks

Samas ameerika jalgpall ja eriti pesapall ei paku üldse huvi. Pole kunagi isegi viitsinud selgeks teha, mida need meeskonnad seal platsil teevad või kuidas punkte saavad. Viimase paarikümne aasta jooksul vaatan spordialadest ekraanilt vaid mäesuusatamist, karated või autorallit, neidki harva kui peale satun.

Õuduste aeg

 

      "CONTENT WARNING" arvutimängu tegelased mitte Teletubbies😜

Ka nõrganärvilised võivad rahulikult edasi lugeda, sest pole plaanis kirjutada päris õudsetest asjadest nagu Trumpi presidendiks valimine, Ukraina sõda või Tehisaru. Ikka sellest Halloweeni nime kandvast üritusest. Igaks juhuks kordan üle, et originaalselt tegu Samheini nimelise vana keldi uskumustele põhineva lõikuspeoga ajal kui sügis talveks üle läheb. Keltide uskumuse kohaselt muutus elavate ja surnute vaheline piir sel ajal ähmaseks ning surnute vaimud tulid tagasi kodudesse kust kunagi lahkunud. Üritamaks vaimusid ja tonte eemal hoida ning segadusse ajada panid inimesed selga kostüümid ning süütasid lõkkeid. Nagu ikka - millest jagu ei saa selle üritad üle võtta ja oma maitse järgi painutada mida ka katoliku kirik tegi. 

Tänapäeval on vägevalt tõusnud palju võimsam rahajumal ja jõukuse religioon, mis omakorda usupühad alates munadepühadest ja lõpetades jõuludega täiega üle võtnud. Kaubandus käib tähtpäevade rütmis, ostukeskuste väljapanekud seotud eelseisvate pühadega. Niipea kui viimased väsinud halloweenitondid magama keerasid vahetati poodide akendel kõrvitsad ja koletised jõuluvana, piparkookide ja jeesuslapsukeste vastu välja.

Naabrid pakuvad möödujaile veini

Meie tähistasime nagu ikka, läksime sõprade juurde, kus pea kolmkümmend aastat käinud. Aja kulgemist kinnitab asjaolu, et lapsed, kes kunagi omal jõul trepist üles ei saanud sõidavad nüüd kohale oma autodega. Samas on ka midagi püsivat säilinud, nii kummaline kui see ka pole aga iga aasta valmistavad endale mingid kostüümid ja käivad nendega tänaval patseerimas, mitte komme korjamas vaid teiste endasugustega võrdlemas. See aasta ehitasid endale arvutimängu "Content Warning" teemalised kostüümid. Leidub hulk täiskasvanuid, kellele kostümeerimine meeldib ka siis kui lapsi veel või enam pole. Meiegi peol pole keegi päris igapäevariietuses, ikka miskit erilist selga aetud. Kuna ilm oli üle 20 plusskraadiga harukordselt soe panin selga jaapani pidzhaama, sandaalid ja laia äärega kaabu. 

Mereröövlilaev

Kohale jõudes libistasime kiirelt paar õlut enne tänavale teiste dekoratsioone ja kostüüme imetlema suundumist. Kui järgi mõelda on Halloween siinmaal ainus tänavapidu kogu aasta jooksul. Üle tee pakuti möödujatele veini ja kommi vastavalt vanusele, keegi jagas pilgeni õllepurke täis lapsevankrist keelekastet võhivõõrastele, enamus võõrustas rahvast maiustega. 

Õnneks hilinesid ilmateenistuse poolt ennustatud vihmahood, kogu õhtu jooksul ei sadanud tilkagi ainult tuul nii tugev, et nii mõnigi täispuhutud dekoratsioon läks ettekavatsematult lendu. Ega siin miskit pikat heietada polegi, pildid annavad rohkem infi kui tuhat sõna. Julgen arvata, et kohaliku rahva jaoks on Halloween sama oodatud ja oluline pidu kui Jaanipäev eestlastele. Ka kutsik on Halloweeni meeleolus üritades Munki maali järgi ahvides eriti õudsat ilmet ette manada😱

Samhain

Järgneb tehisintellekti vastus minu eelmise postituse kommentaarist ajendatud küsimusele Halloweeni päritolu kohta - tuleb tunnistada, et üllatavalt informaatiline ja heas eesti keeles kui palusin originaalset inglisekeelset vastet (postituse lõpus kaldkirjas) tõlkida. Lühidalt: Halloween pole kaugeltki USA traditsioon, lihtsalt USA poolt populariseeritud ja seoses popkultuuriga ka laia maailma eksporditud.

Halloween on pidu, mis toimub igal aastal 31. oktoobril. Sellel on pikk ja keeruline ajalugu, mis hõlmab erinevaid kultuure ja traditsioone. Mõne allika järgi sai Halloween alguse iidsest keldi festivalist Samhain, mis tähistas saagikoristuse lõppu ja pimeda talve algust. Keldid uskusid, et sel ööl said surnute vaimud üle minna elavate maailma ja tekitada pahandust või kahju. Nende vaimude peletamiseks süütasid nad lõkkeid ja kandsid loomanahkadest kostüüme.

Hiljem, kui Rooma impeerium vallutas keldi maad, lisasid nad Samhaini tähistamisele mõned oma festivalid, näiteks Feralia, päev surnute austamiseks, ja Pomona, päev vilja- ja puujumalanna austamiseks.

Kaheksandal sajandil kuulutas paavst Gregorius III 1. novembriks kõigi pühakute päevaks, päevaks, mil austatakse kõiki kristlikke märtereid ja pühakuid. Eelnev öö sai tuntuks kui kõigi pühade õhtu, mis lõpuks muutus Halloweeniks. Mõned Samhaini traditsioonid, nagu kostümeerimine ja toidu pakkumine vaimudele, lisati kristlikule tähistamisele.

Halloween toodi Põhja-Ameerikasse iiri ja šoti immigrantide poolt 19. sajandil. Nad kohandasid mõned oma kombed uuele keskkonnale, näiteks nikerdasid naeritest laternate asemel kõrvitsatest laternaid. Nad tutvustasid ka trick-or-treat harjumust, kus lapsed läheksid uksest ukseni maiustusi küsima või nalja tegema.

Tänapäeval on Halloween populaarne ja kommertsialiseeritud püha paljudes maailma riikides. Seda tähistatakse erinevate tegevustega, nagu kostüümipeod, kummitusatraktsioonid, õudusfilmid ja kommid. Mõned inimesed järgivad ka Halloweeni religioosseid või vaimseid aspekte, nagu palvetamine surnute hingede eest või nende esivanemate austamine.

Halloween is a celebration that takes place on October 31 every year. It has a long and complex history, involving different cultures and traditions. According to some sources, Halloween originated from the ancient Celtic festival of Samhain, which marked the end of the harvest season and the beginning of the dark winter. The Celts believed that on this night, the spirits of the dead could cross over to the living world and cause mischief or harm. To ward off these ghosts, they lit bonfires and wore costumes made of animal skins123

Later, when the Roman Empire conquered the Celtic lands, they added some of their own festivals to the Samhain celebration, such as Feralia, a day to honor the dead, and Pomona, a day to honor the goddess of fruit and trees12

In the eighth century, Pope Gregory III declared November 1 as All Saints’ Day, a day to honor all the Christian martyrs and saints. The night before became known as All Hallows’ Eve, which eventually became Halloween. Some of the Samhain traditions, such as dressing up and offering food to the spirits, were incorporated into the Christian observance12

Halloween was brought to North America by Irish and Scottish immigrants in the 19th century. They adapted some of their customs to the new environment, such as carving pumpkins instead of turnips into jack-o-lanterns. They also introduced the practice of trick-or-treating, where children would go door-to-door asking for treats or playing pranks123

Today, Halloween is a popular and commercialized holiday in many countries around the world. It is celebrated with various activities, such as costume parties, haunted attractions, horror movies, and candy. Some people also observe religious or spiritual aspects of Halloween, such as praying for the souls of the dead or honoring their ancestors12

Halloween

Tüüpiline Halloweeni tänavamelu: lapsed, koerad, täiskasvanud, kõik kostüümis.

Umbes pool meie kambast

Maja eelmisest elust😱

Halloweenil käisime traditsioonilisel sõprade üritusel. Tore üle pika aja kokku saada ja veintsi õltsi konsumeerides lobiseda. Võtsin kaasa paar karpi oma kanuuretke puhul avastatud musta kärbse leotist, mis kõigile meeldis. Ilm oli päris külm, mul oma fleecest haikala kostüümis hea soe tänaval jalutada ja inimeste väljapanekuid uudistada.

Kaasa tahab haikalasuppi teha

Veintsi pakuti sealt kus igal aastal, pidin ettevaatlik olema, et mitte tekitada punaseid plekke valgele rinnaesisele. Maja, kus 25 aasta eest elasime on arhidektuuri mälestisena maha jäetud, linn ei andnud uutele omenikele luba renoveerida ega ka maha võtta. Nüüd näeb välja nagu ehtne kummitustemaja.

Oktoobris 17 jooksu, 124.5km keskmise tempoga 4:36 min/km. Kuu lõpus tuli köha kallale, jätsin lausa neli päeva järjest vahele. Kahtlustasin tütrelt saadud korontsi aga ilmselt ikka tavaline külmetus, sest uuesti rajale minnes tempo ei langenud, polnud ka erilise väsimise märke. Kui minu vanuses seitse kilti alla 32 poole mindi joosta ei saa ju miskit hullu tõbe olla. Kiireim 5K 22:33, 10K 47:11 ja kilomeeter 4:04, parim keskmine tempo 4:27 min/km. Süstaga korra järvel 17.5 km 4:03:31 ajaga, umbes 4.3 km/h. Jalutasin väljas 70 kilti ja sõitsin rattaga vaid 10 km.

Taudiaja Halloween

Tegelt oli taudiaja Halloween eelmine aasta kui igasugu üritused rangelt keelatud. See aasta lõdvendati suhtlemise ja läbikäimise piiranguid kuid karmistati vaktsineerimsinõuet just oktoobri lõpus. Seega võis korraldada Halloweeni pidusid ja ka käia majast majja elanikke hirmutamas ning kommi nurumas. Eesti kombel "Trick or Treat" asemel "Pomm või Komm" siinmaal küll öelda ei või, inimesed kutsuvad politsei😜 Ehkki tütardel vanust liiast, et kommi nurumas käia, meeldib neile ürituse kostümeerimise osa. Terve laupäev ja osa pühapäevast nähti väärika väljanägemise nimel vaeva. Kaasa vorpis söögipoolist teha, mina käisin koertega pikemal jalutuskäigul ja jäädvustasin ümbruse koledamaid väljapanekuid mälukaardile. Mu arust oli kõige õudsemaks baptisti kirikuesine jumalavallatu dekoratsioon kus paraja nurga alt vaadates jäi mulje, et ükssarvik paneb nõiakassi kusjuures kummitus jälgib seda toimingut huviga kõrvalt😂

Maski valmistamine

Warframe Grineer Soldier

Pühapäevase Halloweeni tohutuks eeliseks on liiklusummikute puudumine, praktiliselt kogu tee läbi linna (kiirteel) sain sada rauas uhada. Rahvas hakkas juba varakult liikuma kuid üldiselt oli nii dekoreeritud majasid kui ka lapsi vähem kui eelnevatel aastatel.

Lohe ja kummitus

Selle ühenduse vili saab olema ÕUDNE

Kurvastusega tuli nentida, et naabermaja omanikud, kes tavaliselt veini pakkusid, olid ära kolinud. Mina jooksudressid seljas kehastasin enda arust sportlikku noort penskarit. Kolm varateismelist naakmanni aga kommenteerisid vene keeles, et Solikamski mafioosod joovad viina mitte õlut😎 Jalutasime mööda mahajäätud seisus majast, milles elasime rohkem kui 20 aastat tagasi. Uus omanik ostis tolle lootuses suurele krundile kaks uut ehitada, linn pani keelu peale kuulutades maja arhitektuurimälestiseks - nii siis rohkem kui saja aastane ehitis tasapisi kõduneb seal.

Mõttemängud

Meie kamp

Sõpradega koosistumine nagu ikka: õlled, söögid, palju jutustamist kuna vahepeal pole pikalt näinud. Rahuloluga võisin tõdeda, et muidu erineva maailmavaatega inimesed on vaktsineerimise koha pealt küll kõik sama meelt. Iroonilise juhusena oskas Eestist siia saabunud vaktsineeritud peapiiskop just Torontos koroona üles korjata. Jäeti lennukist maha ja istub nüüd terve perega karantiinis. Mina kogu meie kambast ainus, kes ringi reisinud. Enamus polnud julgenud ette võtta, kuid plaanivad järgmine aasta kuhjaga tasa teha. Kui inimesed üle maailma sama moodi mõtlevad tõusevad lennu ja hotellide hinnad lakke nagu juhtus Hawaii'l kui see piirkond lõpuks turismile avati. Ei tea kas peaks juba praegu lennupileteid broneerima hakkama, et hiljem mitte hinge hinda maksta või hoopis ilma jääda.

Vanad Võlad

Töökaaslane võlgu sisse nõudmas😱

Ei maksa muretseda, võib rahulikult edasi lugeda😉 Ma ei tee juttu konkreetsetest võlgadest selle klassikalises mõttes, ehk siis mulle võlgu olevatest summadest. Ise pole materiaalsest vaatevinklist kellegi ees võlglane, sest mulle lihtsalt ei meeldi võlgu olla. Kui vahel üliharva juhtub, et momendil sula pole käepärast või mõnel muul moel rahaline võlg tekib lahendan probleemi esimesel võimalusel. Eks see on ka üks põhjus, miks minust pole ärimeest saanud, sest õige ärikas ei riski mitte enda vaid ikka teiste rahadega. Võidu korral koorib paksu koorekihi pealt ja jagab veidi teistelegi, kaotuse korral kaotavad vaid võlausaldajad ja aktsionärid. Kui keegi küsib raha tunnen end pigem ebamugavalt selle pärast, et minu vaadete alusel peab tal ikka olukord väga hull olema. Siinkohal ei pea silmas selliseid tüüpe, kelle elustiili osaks ongi võlgadest elamine või kes kas lollusest või hoolimatusest võimetud rahaga nii ümber käima, et seda hädapärasteks vajadusteks alati jaguks. Minu arust peaks tänapäeval iga vähegi peast terve kooliskäinud ja matemaatikat õppinud inimene suutma finantsiliselt hakkama saada. Eriti kui võrrelda mitte väga kaugete aegadega kui tõepoolest endast sõltumatutel asjaoludel sõnaotseses mõttes lausa näljas oldi (sõjaaeg ja Siber). Huvitav mis vaated lugejatel võlgade koha pealt on?

Halloweeni järelpidu

Aga tegelt tahtsin likvideerida hoopiski siinse elu juhtumuste blogivõlga, mis viimasel ajal kole suureks kasvanud. Vaatasin, et isegi Halloweenist pole postitanud. See nädalalõpp võtsin end lausa kahel korral töölt vabaks, kuna nii halloweenipidu, karate võistlused kui ka Eesti Kooli, Lasteaia ja Püstoliklubi aastapäev vajasid tähistamist. Halloweeni puhul ise ei viitsinud kostümeerimisega vaeva näha, küll aga teised. Töö juures kolleeg nägi päris äge välja. Sõprade juures järelpeol rahvas enamasti vähemalt mingis kamuflaazhis. Ilm kommijooksu ei soosinud: külm, tuuline ja sadas vihma. Quebecki lödipükslastest (ei saa salata, et see termin meeldib mulle) prantslased lausa lükkasid seoses ilmastikuoludega Halloweeni päeva võrra edasi.

Toronto Eesti kooli, Lasteaia ja Püstoliklubi juubeli tähistamine
peagi hingusele mineva Eesti Maja suures saalis.

Laupäevaõhtuse Eesti kogukonna üritusega seoses olid ootused kõrged, paraku pidin pettuma. Rahvast oli küll palju aga pandi suht suvaliselt laudadesse, meie omas polnud ühtegi tuttavat. Mitte et neil teistel lauanaabritel miskit viga oleks, aga ikka on põnevam vanade tuttavatega lobiseda. Põhitoidul polnud viga kuid tordid olid täielik läbikukkumine. Nagu siinmaal ikka: kus põhitähelepanu pööratakse välimusele. Ilusate piltide ja toiduvärvide ning kreemiga kaunistatud tortide maitse ei kannatanud kriitikat, lisaks minule käisid ka mitmed teised oma torditükki vaikselt prügikasti poetamas. Tavaliselt pakutakse kohaliku Eesti pagari kringlit, seekord olevat kuulduste järgi kokkuhoiu mõttes piirdutud tavaliste poetortidega. Ise vahutavad suure suuga Eesti asjast aga tordi tellivad kokkuhoiu mõttes Costco laopoest😲

Siinsete tortide puhul kipuvad välimus ja maitsvus
pöördvõrdelises korrelatsioonis olema 

Põhitoidu menüü: täitsa hea!

Halloween ja Technofair Torontos

DOOM'i arvutimängu koletis

Käisime Halloweeni kommijooksul sõprade juures nagu viimase 20 aasta jooksul iga jumala kord. Seekord lapsed enam komme lantimas ei käinud, nagu tütar mainis ostab ta parem ise just neid mis meeldib mitte ei aja suvalist tasuta saadud magusat kilode kaupa näost alla. See aga ei takistanud kogu kambal kostüüme tegemast ja tänaval jalutades demonstreerimast. Töö juures võttis plika osa kõrvitsalõikamise võistlusest, tulemuseks elukas mis isegi minu südant soojendas ja noorust meelde tuletas: Doomi arvutimängu koletis! Üritus päädis sünna ja korraliku söömingu ning kerge joominguga. Järgmine päev tukkusin tööl, et kaduma läinud uneaega tasa teha ning värske olla tütre firmasse promoüritusele minemiseks.

Halloweeni pidu 20 aastat tagasi

Selle aasta pidulised

Halloweeni kummitus

Õuduste maja ees

Mu kaasa on Nõid ...

... ja tütar samurai !!!

Neljapäeval korjasin lapse arvutiteadust õppinud sõbranna peale, tema loodab samasse firmasse tööle saada. Oli teine proovinud Google'sse ja lausa kolmanda vestluseni jõudnud aga programmeerimise katsetel mingi rumala vea teinud. Tipptunnil linna teise otsa sõitmine võttis poolteist tundi, Toronto liiklus on maailma tasemel üks hullemaid.

Firma tehnoloogiat tutvustamas.

Üldse ei saa aru kuidas valitud 20 kõrgeima elukvaliteediga linna hulka. Kartus, et tütart üles ei leia osutus põhjendamatuks, too seisis kohe sissepääsu juures tutvustades pilve kaudu graafikakaardi jagamise teenust. Erinevates kohtades esitlesid oma 50 töögruppi erinevaid tehnoloogiaid, mulle pakkusid kõige rohkem huvi mängud. Jälle sai proovida virtuaalreaalsust ja veidi mõõkadega vehkida. Liitreaalsuse stendi juures lasin end  panna samale ekraanile koos tuntud näitlejatega, justkui oleksin ise filmis osaleja. Äge oli ja kõhu sai täis, osalejatele pakuti pizzat, puuvilju, kooke, pirukaid ning igasugu mittealkohoolseid jooke.

Tondimaja

Ülemise akna all oli meie köögilaud

Teisipäeva õhtul sõitsime traditsioonilisele halloweeni üritusele vanade sõprade juurde, kus juba pea 20 aastat oleme käinud. Lapsed nägid see aasta hullupööra vaeva oma kostüümide kallal, mis pidid endast meduusa õdesid kujutama. Vanem tüdruk ehitas madude liikuma panemiseks mootoritega kaardervärgi. Oma 20 madu ehitaja kiivril, pead 3D printeriga tehtud, punased LED lambid helendamas.

Mereröövel pakub kärakat

Kogu see kupatus ta peas kaalus üle 5 kilo julgelt, ainuüksi jupid maksid $100 ringis. Mina ausalt öeldes ei saa aru nende entusiasmist, nagu natuke vanad sellise nalja jaoks. Samas ega ma ütlema ka ei hakka, las teevad kui rõõmu tunnevad nagu kaasa mind manitses. Ise läksin eriti lihtsa vastupanu teed tõmmates karate gi musta fleece peale.

Liiklus oli üllatavalt sujuv, seltskonna korjasin pangast üles ja toimetasin sihtkohta, parkimisega näkkas lausa tuttavate maja vastas. Tänav oli uhkelt kaunistatud nagu tavaliselt, kuid halloweeni jooksjaid tundus keskmisest vähem olevat. Ilm polnud nii paha, vihma ei sadanud ehkki üsna jahe ja tuuline. Tegime tiiru nende tänaval ja läksime ka oma vana maja vaatama, kus 20 aasta eest sai elatud ja kus ka mõlemad lapsed sündinud. Momendil täielik tondimaja, eelmine omanik müüs arendajale, kes plaanis maja maha tõmmata ja kaks uut asemele ehitada. Paraku selgus, et üle 100 aasta vana ehitis on muinsuskaitse all ning nii ta seisma jäi.

Tänaval pakuti täiskasvanutele isegi veini paaris kohas. Ei tea kas järgmine aasta saab kõhvi või paar kanepit, mis suvel siinmaal legaliseeritakse. Kui käed külmuma hakkasid läksime tagasi tuttavate juurde sooja, võtsime mõned õlled ja kuuma tshilit. Ausalt öeldes oleks hõõgvein ära kulunud, järgmine kord võtan pudeli kaasa, kui sama külm ilm juhtub olema.

Vasakpoolne on ajaloo kõige
õudusttekitavam president :)

Omaette kummaline on mõelda, et sama seltskonnaga sai 18 aastat tagasi koos istutud. Ei tea mis näoga oleksime praeguseid minasid vaadanud oleks tol ajal saanud tuleviku visiooni silmi ette manada. Tegelt pole enda arust küll suurt muutunud, ainult lapsed suureks kasvanud. Keegi pole meie seltskonnast isegi paarilist vahetanud. Huvitav mitu aastat läheb enne kui lapselapsed kostüümides koperdama hakkavad :D

Peitepilt:  Leidke kõik 4 vasakpoolsel pildil olevat
last 18 aasat hilisemal parempoolsel pildil üles ;)

Halloween, tõbised koerad ja koolitused.

See aasta sattus Halloween eriti soodsalt laupäeva õhtule. Meil oli aga pisike mure, sest kutsikas sõi aias mingit sõna otseses mõttes sitta sisse ja jäi haiglaseks. Hakkas tegema sihukesi imelikke oksendamise kõõksusid aga miskit kummastki otsast välja ei tulnud. Natuke loiumaks muutus kui tavaliselt ja nagu lapsed ikka kippus kangesti sülle. Esimese hooga kartsime, et on sooleummistus, sest üllatavalt pika aja jooksul ei ilmunud elutoa põrandale üllatuspakendeid, mille üleskorjamine noorema lapse ülesanne.

Viimases hädas otsustasime ta meie traditsioonilisele Halloweenipeole kaasa võtta, et saaks pisikesel silma peal hoida kui olemine oluliselt halvemaks peaks minema. Laupäeva õhtu ja Halloweeni puhul loomulikult meie loomaarst tööl polnud ja loomakiirabisse polnud veel otsest vajadust minna. Kaasa valmistas kiwi või aktiinia tordi. Ei teagi kuidas oleks seda puuvilja korrektne nimetada aga selguse mõttes kaldun eelistama "Arktiline Kiwi" sest maitse ja välimuse poolest on siiski tegu minikiwiga. Ootamatult selgus, et kiwil on mingi krutski varuks, mis takistab zhelatiiniga kallerdumast. Autos hakkas kiwimousse kattega tort ootamatult sulama ja kaasale sülle tilkuma. Keerasime tagasi ning peale eht Ida-Euroopa tüüpi "tulekahju kustutamist", mis seisnes käepäraste vahenditega 15 minutiga tordi ümbervormistamises koogiks kihutasime jälle õiges suunas.

Osa hilinemist läks ka lapse kraesse, kes oli oma paar nädalat kulutanud roboti kostüümi ja eriti sinna kuuluvate elektrooniliste aksessuaaride ehitamisele, aga viimasel minutil jäi ikka ajahätta. Igatahes sõitsime mööda ebatavalist teed läbi kesklinna neegrirajoonide, kus pole varem käinud. Lisaks tavatult suurele hulgale politseiautodele hakkas silma, et teatud piirkonnas kuulus iga teine äripind juuksurisalongile, kus tumedad kliendid toolidel oma karvu lasid groomida. Kaasa lülitas igaks juhuks uksenupud lukustatud asendisse, ehkki mainisin, et tal on autos mitu musta vöö kandjat. Aga tõsi muidugi on, püstolikuuli vastu ei oska me nii efektiivselt võidelda nagu Hong-Kongi filmides esinevad Kung-Fu meistrid.

Igatahes saime ootamatult kiiresti kohale jäädes vaid kolmveerand tundi hiljaks. Vaevalt jõudsin õlle neelata kui oligi aeg ümberkaudseid tänavaid uudistama minna. Kahjuks olid üle tänava asuvad tüübid oma poe kinni pannud, kus nad kõigile möödujatele iga aasta veini pakuvad. Koer oli enam-vähem ok ja tuli kaasa, ehkki natuke pelgas tänaval jalutavaid koletisi ja hoidis meie jalgade ligi. Lapse robotikostüüm tekitas parajat elevust, eriti muidugi selle juurde kuuluv elektrooniline häälemoonutaja, mille abil ta päris "ehtsa" robotihäälega rahvaga vestles. Visuaalselt oli väga äge tema samas ülikoolis bioloogiat õppiv eesti soost sõbranna, kes tõepoolest kunstilise näomaalingu ja vormiga oli maha saanud.

Mina hoidsin see aasta madalat profiili püüdes sulanduda päevateemasse esinedes (vaatamata kaasa vastuseisule) tagasihoidlikult Süüria terroristina. Tänavale ma siiski ei julgenud minna ei oma suusamaski, saksa sõjaväe pussi ega isegi Colt 45 õhupüstoliga. Toronto politseinikud on viimasel ajal veits kerge triklinäpuga, äkki ei saa naljast aru. Olin just heas tujus peo alustuseks neljanda õlle korkinud kui keegi messis mulle. Selgus et kaasa saatis teisest toa seinast vihje vajadusele koju minema hakata. Õhtu ju alles noor, aga mis sa teed kui rahvas hakkab vanaks jääma, tuleb tunnistada et eks teisedki asutasid end koduteele.

Kodus hakkas koer jälle kõõksuma, võtsime ta enda voodisse aga ma ei saanud magada ja kobisin teise tuppa. Kogu öö oli kuulda kõõksumist, ei saanud me keegi korralikult tudida ja hommikuks oli kaasal hull peavalu. Koer samas tundus palju parem, mida kinnitas esikusse lastud korralik hunnik ja taastunud energia, elukas kippus kõiki ettejuhtuvaid naksima ja suuremat koera kiusama. Ilm oli raskelt ilus, +18C ja päike. Läksime vanema tüdrukuga koertega parki jalutama andmaks emmele võimaluse end rahus välja magada.

Niipea kui kutsikas sai aru, et pikem jalutuskäik ees kadus luksumine sootuks. Pargiteedel kihutas nagu tuulispask ajades taga tuules lendavaid lehti ja tüüdates Kokot. Põhiline mure oli jälgida, et ta jalgratturitele ette ei jookseks. Mingit tõsist haigust loomal küll olla ei saa kui niimoodi käitub oli meie ühine arvamus. Kutsikas oleks peaaegu jõkke kukkunud kui suurem koer kiire vooluga vette ukerdas mõeldes ujuma minna. Õnneks kuulas sõna ja tuli välja aga jalad ja kõhukarvad läbimärjad. Nüüd köhib Koko, ju siis külmetas novembrikuise ujumiskatsega.

Õhtul hakkas vanem laps end pahasti tundma ja köhis öösel päris korralikult. Hommikul käis loengutel aga lõuna ajal tuli koju. Õhtul karates kurtis pisem plika et on kole väsinud ja hakkas kah köhima. Tulime peale esimest tunniajast trenni koj~u, parem kui hoiab end võistluste jaoks. Vanem tunneb end juba paremini ja ainus päris terve olen momendil mina, ehkki magasin harukordselt pika ja sügava une töölt tulles, lapse äratuse peale arvasin et juba hommik käes. Positiivse külje pealt tundub, et mis iganes tõbi meil kallal on siis paistab suht kiiresti mööduvat nii koertel kui inimestel.

Tööl olin terve eelmine nädal koolitusel ja lõpetuseks sooritasin eksami natuke nigelama tulemuse peale kui üleeelmise nädala 100% - seekord sain "vaid" 95%. Kiusasin lapsi, et ei saa aru mis probleem teil selle õppimisega on, issi suudab isegi vanast peast lõdvalt lumme kustes ja õppimata üle 90% eksami tulemusi teha. Noh tegelikult muidugi on suur vahe kas oled firma koolitusel või siis päris koolis. Esimeses peavad ikka puhta tohmanid ka kuidagi 60% välja keevitama mistõttu tihtipeale leiad teooria küsimuste puhul vastuse juba küsimusest üles isegi kui ei tea kogu asjast tuhkagi aga oskad küsimust lugeda eksamineerija vaatevinklist.

Praktilise testi juures kasutasin veidi ebatraditsionaalsemaid võtteid. Suures sorteerimismasinas tuli leida probleem, miks masin ei tööta. Selle asemel, et sajaleheküljelist elektriskeemide kausta lehitsema ja oma pead vaevama hakata viskasin esiteks pilgu elektrikapile ja juhtmetele. Masin nimelt oli kergelt tolmune tänu millele suht lihtne näha, kus "trolli" näpud olid askeldanud. Natukese ajaga ühendasin tagasi lahtise juhtmeotsa ja asendasin läbipõlenud kaitsme, "maskirovka" mõttes, et mitte jätta selgeltnägija muljet, avasin skeemide raamatu suvalisest kohast.

Kolmas viga osutus veidi "keerulisemaks", üks andur ei töötanud aga teades, et kõige lihtsam on optikat paberitükiga blokeerida ei võtnud rohkem kui 5 min et too probleem lokaliseerida ja kogu test rekordajaga lahendada. Noh jällekord tuli kasuks nõuka aja oskus ebatraditsionaalselt mõeldes probleeme lahendada, ehk aitas natuke ka omaaegne psühholoogia koolitus Tartust. Täna tegin veel ühe lühikese ohutustehnika testi 100% peale. Pean vist meelega hakkama vigu tegema, sest mu tulemused on juba hakanud bosside tähelepanu tõmbama.

P.S. Ma ei tea milles jama on aga igatahes kas Win 10 või siis "Edge" muudavad blogi kirjutamise eriliselt tüütuks, piltide paigutamine täielik jama. Andke tagasisidet kas üldse pilte näete. Peaks olema 7 fotot selles postituses.