Noored ja Vanad - ilusad

Korjasin Kaamose blogist üles väljakutse postitada vanu fotosid teemal "Noored ja ilusad". Kipun arvama, et mitte ainult noored pole ilusad, või kuidas seda ilu üldse mõõdetakse, aga parem ei hakka arutelu tõstatama - kindlasti leitakse soovi korral mingi aspekt mille kallal norida ja tüli üles kiskuda. Kõrvaloleval fotol lausa kolm põlvkonda ilusaid inimesi: mina onupoegadega, ema, onunaine ja vanavanemad.

Oskab keegi pakkuda kus foto tehtud?

Fotojaht "Tiheli"

See on minulegi uudissõna, ehkki pole just keeruline arvata, mida võiks tähendada😏 Kõige lihtsam on mul tiheli kraami enda aias leida nagu järgnevate piltide pealt võite näha😜

Tiheli õunad Torontos ...

... ja päevakübarad Nõmmel

Õllepurgihoidja üleajamiseni tiheli

Fotojaht - Piirangud

😁Oluline suurte tähtedega: KAITSKE SUUSAHOOAEGA!!!
Distantsi hoidmisest suurt ei hoolita nagu võite ise näha😜

Eile jäi internetis silma piirangute teemaline fotojaht. Täna suusatamas hakkas huvitav silt silma, plõksasin pildikese. Olen vist kõvasti hiljaks jäänud aga mis siis, võite imetleda kahte teemakohast fotot allpool:

Ka mäel kannan teemakohast maski, mida juba eelmine aasta esitlesin.

Fotojaht: Fotonäitus 2020

 

Aasta 2020 esimene pilt - Marskin Ryypy

Aasta temaatiline pilt - Viirusemask

Aasta 2020 viimane pilt - aasta pidulik ärasaatmine Torontos

Aga piltkokkuvõte on mul hoopis paar postitust tagasi Kalender 2020.

Fotojaht - Täna 20 November läbi aastate

Põnev idee postitada pilte samast päevast eri aastatest. Natuke problemaatiline enne digifotograafiat kui kuupäev ei pruukinud pildile jääda. Mul küll digifotosid ka enne 2000 aastat, aga lihtsalt ei viitsinud liiga palju otsida ja vaeva näha. Lihtsuse mõttes postitan iga 5 aasta tagant alates aastatuhande vahetusest, ainult üks päevaga möödas, teised kõik 20 Novembril tehtud, siin nad on:

20 November, aasta oli siis 2000, pisikest õde lohutamas

20 November 2005, idülliline lapsepõlv enne nutiajastut oma toas

2010 20 Nov - Hiirte näritud pähklid

Kiki ja Mike - 2015 sügisturniiri edukaimad karatekad (21 Nov)
(Kiki on seesama, keda 15 aastat varem lohutati😎 )

Täna 20/11/2020 - Talvekasukasse mähitud viigipuu ja kutsad tagaaias

Fotojaht - Tekstuur

 

Bakhanaal ehk lakku täis sitikas õlleklaasis!
Lendas külg ees minema kui ta männiokkaga välja aitasin😵

Samblikulaikudega kvartsisoon graniidis.

Sammal muidugi😎

Männijuurikad

Sambla, okaste, seene tekstuuri popurrii

Kriipsud-kraapsud on nii 15000 aasta eest kaljupinnale jätnud liustik
kui tasapisi üle Killarney aheliku libises.

Kõigile tuttav tekstuur aga kui kiirelt arvate ära😉

Fotojaht: Peegeldus

Selle koha pealt ei oska suurt originaalne olla, enamus peegelduse pilte seostuvad mul veepinna või peegli peegeldusega. Kuna enda molli eriti fotogeenseks ei pea siis postitan mõned looduspildid siinsete järvede äärest, mis kohe pähe kargasid kui "peegelduse" sõna nägin. Juba sada paarsada kilti asustusest eemal on siin loodus lihtsalt imeline!!!

Killarney - OSA lake

Killarney - Killarney Lake

Awenda - Kettle's Lake

Kotkajärvel, Põhja Ontario eestlaste metsakodu

Kotkajärve peegeldus

Fotojaht: Linnaelu

Elame küll mitmemiljonilinnas, aga sellele vaatamata ei vasta linnaelu tavaettekujutusele. Pikkadel nädalavahetustel on linnas vaikne, kõik maale sõitnud ja meil tagaaias selline tunne nagu suvilas, ainult merekohin puudub.

Vaade tagaaiale, meie roheline nurgake mitmemiljonilinnas

Oktoobrikuu vaarikas aias: mõne minuti eest pildistatud, nüüd kõhtu kadunud😋

Tütre korterimaja paistab pirni ja õunapuu vahelt kui hoolikalt otsida😉

Tütre aknast avaneb klassikalisem linnapilt, meie nurgake kuskil vasakul roheluses.

Väljakutse - vaade köögiaknast

Vastasmaja tellissein läbi vihmase pesemata akna pole just ihaldusväärne vaade,
õnneks mina palju köögi akna taga ei viibi😜

Tükk aega kaalusin kas sihukesest väljakutsest üldse osa võtta. Kööke on küll mitmeid, mida võiks omaks nimetada, aga ainult Eestis olevatest on väljavaade pildistamist väärt. Momendil seal ei viibi ja pilti teha ei saa. Mõningase otsimise peale suutsin vaid paar enam-vähem pilti leida. Siinsetest elamistest ühel polegi köögil akent ja teise vaade pole just kadestamisväärt nagu võite ülaloleva pildi põhjal isegi veenduda. Vähemalt magamistubade akendest avanevad vaated on hingekosutavad. Postitan siis ühe Torontost ja teise Eesti ajutise köögi aknast.

Eestis on esialgu ajutine köök sauna eesruum ja seal ka ajutine köögiaken,
paraku on vaade vaatamata madalale asendile pikalt parem kui Torontos.

Fotojaht: Värviline

Just nagu rusikas silmaauku sobib mulle see teema. Saabusin mõne tunni eest põhjapoolt mägedest ja metsadest, kus peale esimesi öökülmi värvide vahetus täies hoos. Pealegi olen momendil liiga väsinud, et matkast enesest blogistada, seega jagan mõned värvilisemad fotod:

Tagasiteel Killarney rahvuspargist

Isegi pilves ilmaga on sügisvärvid lummavad

Kanada puhul ei saa vahtraleheta, õige toon küll alles hakkab looma

Rohelisest üle kollase ja oranzhi ...

... lõpuks tumepunaseks.

Tammelehedki lähevad siinmaal punaseks

Ka roheline on värv sügisese niiske metsa all

Kollasemustakirju keha, kahe terava musta tipuga punane keel

Fotojaht - koduloomad

Päris keeruline oli kõik neli kodulooma sama pildi peale saada. Ainult püüton oli flegmaatiline, koerad tuli maksa tükkidega ligi meelitada nagu "Shveikis". Kassi, kes ajas hullult karvu, pidin lihtsalt kinni hoidma. Lisasin maost ka veidi konkreetsema pildi, kipub teine ülejäänud loomade juures pea märkamatuks jääma.

Fotojaht: KIVI

Märkasin kivi teemat veidi aega tagasi aga kuidagi ununes ehkki olen suur kivifänn. Pildid Pakri matkalt olid tegelt juba siis tehtud. Jagan suure hilinemisega, siin nad on:

Habetunud

Lõngakera

Seismogramm

Lõust - abstraktne kunst😉

"Pildijaht": Koroonamood

Ei julgenud "Fotojahi" trademarki küsimata kasutada, "Pildijaht" ehk päästab kohtukutsest😜 Paraku ei suutnud hoiduda kahte fotot blogi üles riputamast. Nimelt pani kaasa endale täna maski pähe kui läks hommikul maitseainepoodi, lihtsalt pidin tema rahvariide teemalisest maskist pilti tegema.  Taustal võite näha: puud on ikka raagus, kirsiõied pole veel lahti läinud erinevalt Eestist. Endast oli paari päeva eest jooksugrupis postitatud talvises jooksuriietuses temaatiline maskiga enekas. Number 7 näitab mitu kuud olen võtnud osa väljakutsest "iga päev 5K". Ainult lapsed ei viitsi maske kanda, nad ju väljas rahvarohketes kohtades ei käi ka, mitte et meil siin oleks rahvarohkeid kohti jalaga segada.

Kaasa kortsutab kulmu viirusele😖

Sihukest maski peaks isegi katk kartma😱

Aasta 2018 üheksas pildis.

Kaasa eeskujul lasin Instal määrata oma eelmise insta üheksa populaarsemat pilti. Huvitav näha mida teised minu eelmisest aastast kiiduväärilisena leiavad. Erilist üllatust polnud, kajastust leidsid nii hobid, külastatud kohad kui ka tähtsad kaaskulgejad. Muidugi mitte kõik ja võib-olla mitte kõige täpsemas järjekorras. Hobidest nii karate, suusatamine, reisimine kui logelemine said kaaskodanike kiiduavalduste osaliseks. Välja jäid ainukesena sel aastal avastatud ronimine, põhjuseks ehk vähene aktiivsus seoses teisel korral vigastada saanud küünarnuki kõõlusega. Samuti ei peetud matkamist piisavalt põnevaks, aga tõele au andes, ega ma saanud see aasta nii palju matkata kui oleks soovinud, pildistamisest rääkimata.

Lapsed said mõlemad tunnustatud, kaasa paraku millegi pärast üheksa pildi peal ei figureerinud. Enda ja tema õigustuseks peaks mainima, et esiteks ei kipu ta eriti pildile ja teiseks ei olnud ka mind jäädvustatud tema üheksa pildi peal - seega võrdsus majas ;) Torontost neli pilti, nii kohalikust Jaapani restost kui tagaaiast. Mehhikost kaks maastikufotot, Kreekast laeva pealt noorema plikaga ja Eestist Rummu karjäärist luigepere pilt, mida pean ise kõikse õnnestunumaks fotograafilise külje pealt. Aasta oli igati äge, ega muud kui vähemalt sama ootan järgmiselt. Peaasi, et ei korja mõnda soovimatut suveniiri reisudelt kaasa 😜

Talvine jalutuskäik pargis.

Mõnus laupäeva hommik. Magasime kõik pikalt sisse, isegi koerad ei viitsinud meid üles ajada. Hea puhkuse tunnistuseks oli hulk unenägusid, millest küll enamus ununevad paari minuti jooksul peale ärkamist. Ilm oli külm ja päikseline, tegime koertega pargis jalutuskäigu.

Kaasa oli ostnud endale klaaskuuli, et sellega huvitavaid fotograafilisi efekte esile manada. Pakkusin abi ja hoidsin pihus, et ta saaks mugavamalt fotokunstile pühenduda. Äkki tundsin, nagu oleks pirakas parm peopesast hammustanud. Poleks oodanud, aga klaaskuul töötab luubina ja koondades päikesevalguse mu peopesale oleks peaaegu naha ära kärsatanud. Hiljem katsetasin puuoksal, täpse fokuseerimise korral hakkas see hetkega suitsema.

Koertel oli hirmus lõbus, lasime nad rihma otsast valla, elukad kihutasid ringi kui segased ja tikkusid teistele koertele ligi. Isegi pisike Sushi polnud enam nii kartlik ja ajas endast poole suuremaid koerlasi taga. Korra siiski ehmatas kui pirakas karvane mastiffi moodi elukas oleks kutsika peaaegu laiaks astunud.

Sel ajal kui meie pildistasime oskasid koerad jõekese jääle ronida. Kutsusin nad kiirelt tagasi kartes, et lollid loomad libisevad lahtisse vette ja vool viib jää alla. Õnneks miskit muud hullu ei juhtunud kui käpad said märjaks kohas, kus vesi jääle tulnud. Kodus olid loomad nii kutud, et ronisid vaevaga kushetile ja keerasid seal tudile.