Toronto Ülikool, inseneri erialad

Järgnevalt toon ära kolme Toronto Ülikooli inseneri eriala lühiülevaate, millest minu tüdruk momendil huvitatud. See võib muidugi eeloleva aasta jooksul muutuda. Tõlkida ei viitsi, keda huvitab peaks saama piisava info google translatorit kasutades aga kui tekkib mingi spetsiifiline küsimus vastan hea meelega kui oskan.

Peaks veel lisama, et Toronto Ülikool on Inseneriteaduste ja tehnoloogia vallas maailma parimate ülikoolide hulgas. Eelmisel aastal Timesi hinnangul 18's maailmas ja eriala kaupa hindas QS World University Rankings Computer Science and IT alal 10'ks ning Elektri Insenerinduses 13'ks maailmas. Uhke olla selliste tipptegijate nagu Harvard, Cambridge, MIT, Princeton, UCLA ... jne hulgas, mõnel erialal neist isegi eespool.

Computer and Electrical Engineering

As an electrical and computer engineer you will work at the heart of the most rapidly developing technology humankind has ever seen. You'll employ nanoelectronics, computers or new photonic crystals to create biomedical instruments that save lives, ultra high-speed internet connections, and new robotic systems that can search disaster sites or remotely explore other planets. You will make devices and systems that harvest the energy of the sun, wind and sea and channel it into the energy grid that supports modern civilization. A unique feature of the ECE program you'll enjoy at U of T is the breadth of scientific and engineering endeavours that it enables you to work in. It is common to find electrical and computer engineers working in: business, biomedical engineering, computer hardware, the aerospace industry, computer software, nanoelectronic chips, photonics, nanoengineering, robotics, and solar energy harvesting & distribution.

With the raw materials of light, electricity, imagination, physics, biology and a "can-do" attitude, you will be at the forefront of creating the future.

Bachelor of Applied Science, 4 Years, $10,903.00

Electrical and Electronics Engineering Technologists and Technicians 2241 $23.11 $51,461.00

Computer Engineers (hardware) 2147 $35.15 $76,594.00

Aerospace Engineering

Aerospace engineers research, design and develop aerospace vehicles, aerospace systems and their components, and perform duties related to their testing, evaluation, installation, operation and maintenance. They are employed by aircraft and spacecraft manufacturers, air transport carriers, and in government and educational and research institutions.

Bachelor of Applied Science, 4 Years, $10,903.00

Aerospace Engineers 2146 $32.31 $69,629.00

Engineering Science

Engineering Science (EngSci) is regarded as one of the top engineering programs in the world, and is widely recognized as an innovator in the field of engineering education. Our students are taught by top professors and lecturers from the Faculty of Applied Science and Engineering, as well as from Physics, Chemistry, Mathematics, Computer Science, Statistics and Medicine at U of T. Our unique and demanding curriculum builds a multi-disciplinary foundation for all students in Years 1 and 2 and prepares them to pursue one of eight exciting Majors in Years 3 and 4.

Years 1 and 2 are focused on giving students a strong foundation in engineering design, basic sciences, engineering sciences, mathematics, computing and the humanities. This unique foundation in both science and engineering is developed specifically for and delivered only to Engineering Science students at U of T.

In Years 3 and 4, students choose their Major. The content and choice of Majors is constantly evolving to address the changing needs and demands of society. This enables EngSci graduates to become leaders in their field with the latest scientific and technological innovations at hand.

Other Professional Engineers 2148 $32.31 $67,175.00

Vastuvõtmise ehk sissesaamise tingimused neile erialadele

Ontario Secondary School Diploma (OSSD)

Grade 12 English (ENG4U)

Grade 12 Calculus and Vectors (MCV4U)

Grade 12 Chemistry (SCH4U)

Grade 12 Physics (SPH4U)

Grade 12 Advanced Functions (MHF4U)

One additional Grade 12 university-level or university/college-level course

A minimum grade of 60% is required in Grade 12 English requirements

A minimum grade of 70% is required in all other prerequisite courses

83 % - 87 %, (90 % - 97 % for Engineering Science)

University of Toronto üldinfo

Established in 1827, the University of Toronto is Canada's largest university, recognized as a global leader in research and teaching. U of T's distinguished faculty, institutional record of groundbreaking scholarship and wealth of innovative academic opportunities continually attract outstanding students and academics from around the world. U of T is committed to providing a learning experience that benefits from both a scale almost unparalleled in North America and from the close-knit learning communities made possible through its college system and academic divisions. Located in and around Toronto, one of the world's most diverse regions, U of T's vibrant academic life is defined by a unique degree of cultural diversity in its learning community.The University is sustained environmentally by three green campuses, where renowned heritage buildings stand beside award-winning innovations in architectural design.

Year Established 1827

Number of Students 56,800

Number of Faculty 5,130

Keskkoolist Ülikooli Kanada moodi

Meil sihuke ajaperiood saabunud, kui peab hakkama jälle haridusasutuste poole vaatama. Vanemale plikale nimelt on hakanud tulema ümbrikke ülikoolidest kutsetega tutvumiskohtumistele. Mulle tundus, et veits vara, tal veel poolteist aastat aega, aga tegelikult on ju hea ette teada, mis huvitab ja selle järgi sättida oma viimase kooliaasta ained. Miks, sest ülikooli võetakse vastu viimase kooliaasta kuue aine keskmise hinde alusel, millest viis kohustuslikud valitud erialast sõltuvad ja üks lihtsalt parim, mille 12 klassis said.

Tüdruk valis reaalained oma 12 klassi põhiaineteks. Pole ka ime kui otsustada raamatukogus käimise põhjal, kus ta esiteks kiirustab ajakirjade leti juurde, et vaadata kas pole mitte uus "Scientific American" või "Discover" või "Popular Science" juba välja tulnud. Seega pole minu tagant tõukamine vaid ikkagi tema enda huvi. Mina tüüpilise vanamoodsa mõtteviisiga mehena eeldaksin tüdruku puhul rohkem mõnda "naiselikku" huvi nagu sotsiaalteadused, meditsiin või keeled. Aga samas tuleb tunnistada, et tehniliste oskuste järgi on tööturul oluliselt suurem nõudmine kui psühholoogide või kunstiajaloolaste järgi keda võib tihtipeale peale ülikooli leida poes kassapidajatena või MacDonaldsis kliendi teenindajatena töötamas.

Tal oli juba üheksandast klassist võimalik internetis oma "karjääri profiil" üles seada ja seal kõik oma koolis valitud kursused määrata. Hea süsteem, sest nii oli võimalik keskkooli algusest peale planeerida aineid oma huvide ja edasiõppimise ning pikas perspektiivis edaspidise elukutse järgi. Kindlasti parem süsteem kui meil omal ajal kui keskkool (välja arvatud erikoolid kuhu mul oli õnn pääseda) ja ka ülikooli erialade kursused jäigalt paika pandud. Samas pole ma kindel, kas oleksin teadnud nii varakult mida tahan. Suurt füüsikahuvi summutas õpetajaks suunamise hirm. Kaasa see-eest teadis juba koolis, et tahab õpetajaks saada ja selleks ka algul sai. Igal juhul pakutakse siin kooli kaudu nõustajat ja muidugi on ka vanemad oma arvamusega ninapidi juures. Huvitav oleks teada kuidas keskkoolist ülikooli minemine nüüdsel ajal Eestis korraldatud.

Igatahes eeldab enamus reaal ja tehnilise kallakuga erialasid ülikooli sissesaamiseks 12 klassi füüsika, keemia, kahe matemaatika ja inglise keele head lõpuhinnet. Toronto Ülikoolis peaks sõltuvalt erialast kuue aine keskmine olema 80 - 97% kusjuures Inglise keel vähemalt 60% ja ükski teine ei tohi olla alla 70%. Vähem tuntud ülikoolides on ka nõudmised madalamad.

Järgnevalt toon ära lühiinfo mõnede Toronto Ülikooli erialade kohta, tüdruku huviorbiidis on esimesed kolm.

Arvuti ja Elektri Insener - sissesaamiseks 83-87% keskmine hinne, 4 aastat, aastamaks $10903, elukutse tehnik ($23.11 tunnipalk, $51461 aastapalk) või insener ($35.15 tunnipalk, $76594 aastapalk)

Lennundus (Aerospace) Insener - sissesaamiseks 83-87% keskmine hinne, 4 aastat, aastamaks $10903, elukutse tehnik ($23.11 tunnipalk, $51461 aastapalk) või insener ($32.31 tunnipalk, $69629 aastapalk)

Inseneriteadus - sissesaamiseks 90-97% keskmine hinne, 4 aastat, aastamaks $10903, elukutse insener ($32.31 tunnipalk, $67175 aastapalk)

Meditsiin - sissesaamiseks ülikooli diplom vähemalt 3 aastaselt programmilt, 4 aastat, aastamaks $18977, elukutse arst ($24.24 tunnipalk, $132615 aastapalk)

Õigus - sissesaamiseks ülikooli diplom vähemalt 3 aastaselt programmilt, 3 aastat, aastamaks pole antud, elukutse advokaat ($33.37 tunnipalk, $123632 aastapalk)

Mind üllatas kõige rohkem ametite tunnitasu, poleks nagu oodanud et insener teenib sama palju kui advokaat kuid pikalt rohkem kui arst! Aastapalkasid vaadates tekkis suur küsimärk, millele andis vastuse põhjalikuma tutvustuse lugemine. Advokaatide ja arstide aastapalga ajab kõrgeks ebatavaliselt suur kahe või kolmekordselt tasustatud ületundide arv. Aga isegi sellise palga eest poleks vähemalt mina nõus tegema 80 tunniseid töönädalaid. Oma elu ju siis õieti polegi. Jälle kord veendusin, et praegune töökoht on mul ülimalt soodne ehkki veidi igav.

Kahetsused

Mõne aja eest lugesin Ekspressi loo, kus halastajaõde kirjutas, mida inimesed enne surma on kõige rohkem kahetsenud. Toon ära 5 kõige tihedamini esinenud teemat ja enda seisukohad sinna juurde.

1. Elasin nii, nagu teised minult ootasid, mitte, nagu oleksin ise tahtnud.

Eks teatud määral ikka tuleb teistega arvestada aga enda puhul ei saa ma küll öelda, et võimaluste piires ei elaks nagu tahan. Teen, mis mulle meeldib (suusatan, matkan, loen, surfan netis, mängin arvutil, rüüpan õlut, ... ) ja enamasti üritan vältida või teen minimaalselt asju mis ei meeldi (tööl või kontserdil käimine, nõude pesemine, kassi kasti puhastamine, ...)

2. Töötasin liiga palju.

Kattub minu puhul veidi eelmise punktiga ja siinkohal võin rahuliku südamega ausalt välja öelda, et sellist pattu minu hingel pole. Töötan just niipalju kui hädasti vaja ja puhkan niipalju kui võimalik. Tänu praegusele töökohale võin endale teataval määral kombineerides kohaliku arusaamise järgi harukordselt pikka puhkust lubada.

3. Mul polnud julgust oma tundeid väljendada

Ka seda ei pea kahetsema, kui ikka varba ära löön siis ei hoia oma tundeid vaka all, pigem vastupidi, kaaskodanike arvates väljendan end liigagi valjult ja julgelt:) Kui miskit meeldib või ei meeldi, ei häbene seda otse välja öelda. Tuleb tunnistada, et taoline otsekohesus on vahel sekeldusi kaasa toonud, aga mind see suurt ei häiri.

4. Kaotasin kontakti sõpradega

See on vist ainus punkt, mis minu puhul osaliselt paika peab. Aga mis parata, üle ookeani on keeruline sõpradega kontakti hoida, ehkki võimaluste piires saab seda interneti või telefoni teel teha.

5. Ma ei lasknud endal õnnelik olla

Minu arust kattub see punkt esimesega. Mis siis veel õnnelikuks teeb kui mitte oma tahtmise järgi elamine.

Mida siis oleks kahetseda. Momendil nagu eriti ei tulegi miskit pähe. Ei tea ju kas paljud olulised otsused oleks elukäiku paremaks või halvemaks muutnud. Mis oleks saanud kui oleksin Eestisse jäänud, või Rootsi, või Austraaliasse või Lõuna Aafrikasse läinud, kurat teab.

Kuid saatuse poolt pakutud võimalused olen enda arust suht edukalt suutnud ära kasutada. Loodetavasti võin südamerahuga nii poole sajandi pärast kõrvad pea alla panna, ilma et oleks vaja kahetseda raisku läinud või maha molutatud elu pärast.

Kokkuvõttes: Elu tuleb nautida täiega iga päev nagu see viimane oleks!

Lõpetuseks hea kild Voltairelt, kes surivoodil vastas preestri manitsusele kuradi hukkamõistmise kohta kuldsete sõnadega: Oot oot, kallis mees, see pole küll õige aeg uusi vaenlasi endale tekitada:)

Vabariigi aastapäev

Langes see aasta mugavalt reedese päeva peale. Tavaliselt oleme vaadanud netist paraadi või siis presidendi kõnet, seekord käisime konsulaadi vastuvõtul. Sai jälle üle pika aja ülikond selga aetud, mis meeldiva uudisena ka kenasti mahtus. Lapsed pole harjunud mind sellises riietuses nägema eriti pisem plika oli lausa vaimustuses ja arvas, et näen hea välja;) aga peaksin endale moodsama muretsema. Ei viitsi, sest üle kahe korra aastas ma seda selga ei pane.

Torontos on vabariigi aastapäeva konsulaadi vastuvõtt vähehaaval väiksemaks jäänud aga siiski oli kohal ports teisejärgulisi diplomaatilise korpuse esindajaid ja kanada poliitikuid. Peeti enamasti liiga pikki kõnesid nagu ikka sellistel üritustel kombeks. Inimeste pilgud kiskusid vägisi köögi poole, kust isuäratavad aroomid ninna ulatusid. Ainus tõsiselt hea kõne ja sellega kaasaskäiv esitus oli, Laas Leivati esinemine. Lennartmerilikult vaimukas ja kontroversiaalne, samas rahuliku sügava bassiga kõrge kõnekunsti tasemega esitatud.

Seekord ei saanud toidu kõrvale eesti õlut kuna vaatamata paljulubavatele kuuldustele pole ei Saku ega LeCoq'i õlut Kanadas müügile ilmunud. Pidime leppima kohalike keskmisest paremate õlledega. Vein seevastu oli väga hea, miski Chile punane (siin avaldub minu võhiklikkus veinide alal) mis sobis suurepäraselt toidu kõrvale. Enamasti vanema seltskonna tunnustuseks peab rõhutama, et baar joodi praktiliselt kuivaks:)

Enne magussööki esines meelelahutuseks rahvatantsu ansambel Kungla. Ilusad eesti tüdrukud ja trimmis poisid keerutasid jalga ning äratasid nii mõnegi poolunele jäänud vanamehe üles. Desserdiks oli kohvi kõrvale paraku ainult kringlitükk, maitsev küll, kuid oleks veidi enamat oodanud. Kokkuvõttes polnud üritusel viga, kõht sai täis, natuke tuttavatega lobiseda - mida sa ikka 94 aastaselt sünnipäevalapselt rohkemat ootad:)

Op-süsteemide Sõda

Hiljuti hakkas Economist'i tehnikaveerus artiklis "Platform Wars" silma huvitav graafik selle kohta millised operatsioonisüsteemid ehk siis arvutite (nuti-moblade) alustarkvara on kõige populaarsem. Populaarsust näitab vastava op-süsteemiga müüdud riistvara hulk, kusjuures tabel ise logaritmiline.

Algus 1975 aastal, 80-dail ja 90'te algul palju erinevaid nagu Commodore, Atari, Amiga, ... mis praeguseks ajaloo prügikasti heidetud. Alles on jäänud kaks põhilist: PC ja Macintosh, kusjuures esimene juhib pika puuga, ehkki logaritmilises skaalas sellest raskem aru saada. Igal juhul müüakse momendil iga ühe Mac'i kohta kümme Windowsel põhinevat arvutit.

Viimase aja oluliseks trendiks on hulga mobladel istuvate op-süsteemide tekkimine ja kiire levik. Ehkki alguse tegi Nokia oma Symbianiga on sellel põhinevate riistade hulga kasv takerdunud nagu ka Nokia moblade müük. Momendil on kiireima tõusuga ja turu absoluutne liider Android. iPhone samal tasemel Nokiaga, kuid jääb Androidist kõvasti maha. Windows mobile paistab kaardilt kaduma, kuid samas tuleks huviga oodata, mis saab Nokia ja Windowsi liidust, kas uus turuliider või järjekordne läbikukkumine.

Mt St Anne Pildid

Juba mitu päeva möödas meie suusareisilt tagasitulekust aga ikka pole miskit eriti kirjutanud. Täna võtsin end kokku kuid otsustasin lihtsa vastupanu teed minna ja iga päeva kohta vähemalt 2 enne avaldamata fotot üles riputada. Pealegi pidada pilt tuhat sõna väärt olema:)

Pühapäev, 12 Veebruar, Väljasõit


Vaade St Lawrence Jõele, vaid paarkümmend kilti jäänud mäeni.

Katastroof:) libisesin õllekastiga hotelli ukse ees, õnneks vaid üks pudel purunes.

Esmaspäev, 13 Veebruar, Kuradi külm -25C

Nagu näha, on sellise külmaga mägi meeldivalt tühi.

Isegi mäetipus olevas restoranis olime ühed vähestest klientidest, pildil vanem tüdruk resto "suusaparklas".

Teisipäev, 14 Veebruar, Sõbrapäev


Minu kallis sõber ja mina ise.

Kolmapäev, 15 Veebruar, Suusatan hommikust õhtuni


Hommikune vaade mäel

Plika järsul nõlval pöördes

Neljapäev, 16 Veebruar, Pilved ja Kaasa sünna


Lift "taevasse":) Pilves mitte "pilves" sõitmine:)



Sünnipäevalaud

Vaatame pilvedele ülevalt alla


Reede, 17 Veebruar, Viimast võtmas


Hommikul kannatamatult teisi gondli maja ees ootamas, kell on 9:05 mis tähendab, et tõstuk juba 5 minutit töötanud.

Mina ja pisem plika mäel sama meeskonna vormis:)



Lapsed mäel kihutamas ja puhkehetkel vahtrasiirupit lumel pulga ümber keerutamas.



Pilt tõstukilt mogulitele ja foto mäelt suusakeskusele viimasel sõidul 9 ajal õhtul.

Laupäev, 18 Veebruar, Montmorency Falls


Fotod vägevast Montmorency joast, kus ma järgmine kord kindlasti jääronimist proovin!

Montmorency Falls (Juga)

Kuna seekord olime laisad, siis magasime hotellis veel ühe öö. Väga mugav puhkuse mõttes, ehkki mitte eriti mõistlik suusatamise seisukohast. Nädalavahetusel on mägi rahvast täis ja isegi siin tekkivad tõstukisabad. Mitte, et me alati peaks hooga istmele sõitma aga kui juba nii kaugele tulla, on mõttekas maksimaalselt suusatamisvõimalusi kasutada.

Hommikul sai sel ajal mõnusalt teist külge keerata kui esimesed agarad suusatajad koridoris saabaste klobinal suusapanipaiga poole kappasid. Lõpuks peale hommikukohvi, netisurfamist, harjumatult rahulikku pakkimist ja viimaseid fotosid asume veidi enne ühteteist teele. Aega priskelt, mistõttu põikame esimest korda 10 aasta jooksul vaatama kohalikku suurt juga. Oleme toda alati maanteelt piidelnud aga kunagi pole olnud aega või viitsimist lähemale minna. Pole ka imestada, sest tavaliselt ootas ees vähemalt 8 tundi öist sõitu Toronto poole.

Infovoldiku põhjal on Montmorency juga oma 84 meetriga Quebecki kõrgeim ületades isegi kuulsat Ontario suguvenda Niagara Juga koguni 30 meetriga. Juba parkimisplatsilt avaneb vägev vaade, mida lähemale sammume mööda lumme tallatud mäekülje äärset rada, seda mõjuvam. Ühel järsul lumega kaetud mäeküljel harjutab grupp inimesi mägironimist. Põhikose kõrval oleval massiivsel jääseinal turnivad mõned köitega julgestatud kasse ja jääkirkasid kasutavad tegelased. Kahjuks selgub alles hiljem, et oleksime 20 dollari eest saanud tunniks ajaks laenutada ronimisvarustust, kusjuures tänu köitega julgestamisele ei eeldatud mingit kogemust. Järgmine kord kindlasti proovin selle ära.

Kuna trepid olid eelmise päeva suure lumesaju tõttu suletud sõitsime gondliga mäe otsa, kus sai silda mööda kose kohale jalutada. Siit avanes vaade jalge all jõuliselt kobrutavale veemassile, mis kihutas üle kaljuääre sügavikku. Vahutav juga sukeldus põrgusissepääsu meenutavasse ümargusse jääst lehtrisse. Veehulk muidugi väiksem kui Niagaral aga samas paik ise palju ilusam ja looduslikum, pole veel jõutud nii kommertsiaalseks ajada kui seal. Kokkuvõttes hea meel, et lõpuks ometi sai kosele lähemalt pilk peale visatud.

Kodusõit kulges ilma märkimisväärsete vahejuhtumiteta, teeolud ja ilm õnneks vaatamata ennustatud lumetormile soodsad. Seega jõudsime jällegi 8 tunniga Torontosse ja lunastasime oma kutsu välja. Koer oli mõned päevad peika juures aga sellele vaatamata öösiti igatsusest kontserte korraldanud. Võtsin ta lollist peast sülle, mille peale loom suurest rõõmust sortsu lasi, suurem osa sattus põrandale aga mõned tilgad lisasid aroomi mu läbihigistatud suusafleecele.

Sünnar Mäel

PALJU ÕNNE ENE!!!

See aasta juhtus nii, et emme sünnipäev sattus meie suusapuhkuse nädalale. Ei jäänud muud üle kui korraldada pisike istumine hotellitoas. Tordiks vaarika mousse ja joogiks alkovaba õuna-mustika shampa, et kõik saaksid seda juua.

Mul oli küll kavas pisikese üllatusena kaasa restosse viia. Paraku selgus, et kuna üllatuse puhul ei saanud ette hoiatada siis temakesel polnud nii soliidse asutuse jaoks piisavalt pidulikku garderoobi kaasa pakitud. Hiljem luurekäigule minnes selgus, et minulgi poleks teksadega sobinud sinna õhtul minna. Nats ootamatu kuna muidu jalutab rahvas siin hotellis vägagi mugavalt ringi, ujukates või pidzhaamas külastajaid koridoris kohata pole miski ime.

Selg Sirgu Toompeal!

Mainisin, et ilmselt pole paar päeva aega blogistada aga Delfist ja Õhtulehest loetud lugu lihtsalt sundis selleks. Ma saan aru, et teise maailmasõja teema on tundlik aga ei maksa unustada, et seda mõlemale poolele. Eesti Posti keeldumine Riipalu margi väljaandmisest on ilmselgelt poliitilise maiguga. Samas ei peaks demokraatlikus riigis olema valitsusel õigust sekkuda taolistel teemadel mingil muul kombel kui kontrollides, et seadusi on järgitud. Eriti irooniline hiljuti parlamendis vastu võetud otsuse taustal, mis tunnustab okupatsiooni ajal Eesti Vabariigi taastamise nimel võidelnud isikuid.

Riipalu oleks kindlasti esimeste hulgas ja see millises mundris ta seda tegi ei tohiks asjasse puutuda. Kõrvalmärkusena peaks mainima, et Hugo Bossi disainitud SS vormirõivastus oli ilmselt maitsekaim teise maailmasõja armeede hulgas:) Eesti Posti järgi ei saavat Venemaa ja Lääneliitlased meist aru. Aga see on juba meie valitsuse ja diplomaatide asi teistele meie ajalugu selgitada, keegi teine seda meie eest ei tee. Oleks juba aeg Toompeal selg sirgu ajada, igal rahval on õigus enda ajaloole sõltumata kas see teistele meeldib või mitte.

Sõbrapäeval Mäel

Lapsed lasid sõbrapäeva puhul meid terve hommikupoole kahekesi mäel suusatada. Saime nii omaette olla, et isegi pildid tulid eraldi. Nõlvad nii tühjad, et polnud suurt kedagi paluda pilti tegema. Hiljem kui lastega kokku saime polnudki neil enam isu issi emmega koos sõita:(

Õhtupoole sõitsime kiirelt linna poodi, et sõbrapäeva tort ja jook tuua, ning tähistasime seda hotellitoas pere ringis. Nüüd pole enam mõtet mõnda aega uusi postitusi oodata, sest tõstukid käivad üheksast hommikul kümneni õhtul, mis tähendab, et vaevalt ma blogistada jaksan. Eks hiljem muljetan kui koju jõuame.

850 km 8.5 tunniga

Hommikune äratus oli pühapäeval minu jaoks tavaline aga lastele harjumatult varajane. Poole seitsme ajal panin nende toas tule põlema ning teatasin: Äratus! Veidi uimast silmade kissitamist ja ilma igasuguse protestita kobiti voodist välja hommikusöögilauda. Pool kaheksa oli kamp autos ja asusime pikale teele jättes koduloomad heade tuttavate hooldada.

Esimesed 150 km sadas lund ning teeolud päris kahtlased. Sõitsin siiski enamasti vasakus reas 100'ga, et võimalikult kiirelt lumepilvede alt välja pääseda. Nelisada kilti sõidetud, keerasime esimesse bensujaama, et tankida ja värske kohv võtta. Bensukulu oli tehase spetsifikatsioonist 6.7l/100km pikalt kõrgem, täpselt 10l/100km. Masin oli küll täiskoormas, suusakast katusel ja külm ilm aga ikkagi valmistas sihuke number pettumuse. Kaasa vahetas mu välja asudes rooli, sain veidi tukastada.

Kavas oli järgmises bensujaamas uuesti juhti vahetada aga see ei juhtunud enne kui jõudsime Quebeck City'st läbi kui mäed juba selgelt paistmas. Olime 8 tunniga läbinud 820 km, keskmine kiirus veidi üle 100km/h pole paha kui arvestada, et algus sai lumesajus sõidetud ja lisaks kaks suurt linna läbitud. Toidupoest ostsime nädalajagu nämmi ja jooke, sealt oli vaid veerand tunni tee mäealusesse hotelli. Toa saime supersoodsasse kohta - koridori otsas asub suuskade panipaik ja otse sealt astume välja, et mõnekümne sammu kaugusel oleva gondliga mäetippu sõita. 10 aasta jooksul kõige parem asukoht!

Hommikul tõin tõstukipiletid ja peale hommikusööki kiirustasime mäele. Ilm oli päikesepaisteline aga külm, -15C hotelli juures ja -21C mäe tipus, lisaks tugev tuul. Aga polnud hullu, sest oleme palju külmema ilmaga edukalt suusatanud. Minu külma ilma jope ei lasknud kordagi jahedust naha vahele hiilida, ainult nägu sai veidi näpistada. Kuna esmaspäev ja teisipäev öösuusatamist pole siis uhasime ühe pisikese vaheajaga kella neljani välja kui tõstukid seisma pandi.

Hiliseks lõunasöögiks lurpisime emme pahameeleks mõnust luristades maitsva Knorri kanasupi. Lesisime niisama veidi, surfasime netis ja lasin ka õllel hea maitsta. Hotelli välikuumavee basseini ei saanud kuidagi kasutamata jätta, vedelesime seal poolteist tundi ja vaatasime selili hulpides läbi auru tähti. Järgnes jälle voodis lesimine ja netis surfamine - see on puhkus. Mina asusin blogistama, mida kavatsen just nüüd lõpetada, et minna ja lapse suusad ära teritada. Too kurtis, et randid ei võtvat jäistel kohtadel eriti hästi.

Tunnistused

Reedel tulid lapsed koju tunnistustega. Siin saavad nad hinnete lehed kolm korda aastas. Minule ootamatult selgus, et see teine ehk keskmine on ainult edasijõudmise aruanne ehk "progress report" inglise keeles. Laste jutu põhjal polevat tollel suurt tähtsust, olulised vaid esimene ja eriti aasta lõpu tunnistus.

Mis siis seekord huvitavat. Keskmised mõlemal praktiliselt samad mis eelmine kord. Kuna tegu vaid edasijõudmise aruandega siis pole klassi keskmist toodud. Pisemal kukkus matemaatika madalamale, mida kompenseerisid joonistamine ja draama. Kuna ise pean reaalaineid oluliseks, siis ilmselt vaja veidi rohkem tähelepanu neile pöörata. Aga arvestades, et ma pole viimasel ajal matmaatikas üldse aidanud pole tulemus paha. Vanema tüdruku puhul keskmine täpselt sama ja ainete kaupa kõikumine makismaalselt 5%, statistilise vea piires nagu öeldakse:) Pole viga, olen rahul ehkki alati saab paremini. Seega on nad teeninud ära preemia, mina ka:)

Amasia

Kas keegi on varem sellist nime kuulnud? Ilmselt mitte, kui lugeja ei juhtu olema geoloogiahuviline. Ja ehkki hoian pilku peal põnevamatel teadusuudistel pole taolise nimetusega varem kokku puutunud. Kui lisada vihjeks järgmised nimed: Nuna, Rodinia ja Pangea ehk Gondwana + Laurasia, siis peaks juba koitma hakkama, kui koolipõlve geoloogiatunnist miskitki külge jäi:)

Igatahes on Amasia järgmise superkontinendi nimi, mis peaks moodustuma 50 kuni 200 miljoni aasta pärast kui ajakirja Nature vastavateemalist artiklit uskuda. Eelmine superkontinent Pangea (vasakpoolsel pildil) asus 300 miljoni aasta eest kesmega umbes praeguse Lääne-Aafrika kohal. Kui seni arvati, et järgmine kord kogunevad maailmajaod kas enam vähem samas kohas või maakera vastasküljel siis uue teooria kohaselt saab keskpunktiks olema hoopiski Põhjapoolus.

Teadlased tulid sellele seisukohale uurides iidsete kivimite magetismi ja maakoore aluste vahevöö kihtide liikumist. Nende teooria järgi liituvad esiteks Põhja ja Lõuna Ameerika, mis liiguvad koos põhja poole põrgates kokku Euroopa ja Aasiaga. Siit ka nimi, ehkki eurooplasena tunnen end vaeslapse ossa jäetuna, Amasias pole isegi e tähte, mõnest silbist rääkimata:) Austraalia nihkub India külje alla ja ongi uus superkontinent moodustunud, ainult Antarktika jääb eraldi.

Selline asetus peaks kliima oluliselt külmemaks muutma, sest poolustel asuvad maismaamassid koguvad alati enda peale massiivsed jääkilbid nagu praegu seda Antarktika juures näha võib. Kontinentide paigutus avaldab tugevat mõju ka bioloogilistele süsteemidele, sest sellest sõltub kui lihtne või raske on liigisisene ja erinevate liikide vaheline kokkupuude.

Kinnisvara haidel pole siiski mõtet paanikasse minna ja põhjapoolseid krunte odavalt müüma hakata:) Mandrite liikumine toimub keskeltläbi sama kiirusega kui küüned kasvavad, seega aega on. Pealegi on nii pika aja peale ette ennustamine kahtlase väärtusega eriti kui arvestada, et isegi ilma ei suudeta üle nädala kuigi täpselt ära arvata. Kel rohkem huvi, võib ise Nature artiklit "Supercontinent Amasia to take North Pole position" lugeda.

Porilaudade paigaldamine

Tänasel suurel ameeriklaste pühal (superbowl) otsustasin mina hoopiski auto kallal nokitseda ja Hyundai esindusest ostetud porilauad külge panna. Mind nimelt jätab ameerika jalgpall külmaks, golf on ainus ala mis veel igavam. Igal juhul võib etteruttavalt mainida, et Hyundai muretses selle eest, et mul igav ei hakkaks.

Porilaudu ostes pakuti ka installeerimise teenust, millest keeldusin kuna see ületas porilaudade maksumuse. Kui keeruline see siis ikka on, tehnikaülikooli haridusega inimene peaks ju hakkama saama. Paraku avastasin karpi avades, et sellest võib väheks jääda, ilmselt oli eeldatud ka Tartu Ülikooli lõpetamist ja seda vähemalt kahel erialal.

Paigaldus instruktsioon algas nimelt järgmise lausega:

NOTE: Ρεαδ αλλ ινστρυχτιονσ χαρεφυλλψ πριορ το βεγιννινγ ινσταλλατιον.

See võttis tummaks. Esimese hooga keerasin teist külge, mis oli paraku tühi. Milline keeleseaduse rikkumine, meil ju peab iga müügis oleva produkti juures olema tekst kahes keeles, prantsuse ja inglise keeles. Jõllitasin lehte kui mullikas uut väravat, vaatasin ka korra teispoolt vastu valgust, äkki peegelsalakiri, aga ei muutnud see teksti arusaadavamaks. Korea keel ka nagu pole, neil minu arust teistsugused sümbolid.

Lõin käega, võtsin porilauad ja kruvid ühte kätte ning kruvikeerajad teise ja seadsin sammud auto juurde, küll kohapeal selgub. No muidugi polnud see töö erilisi oskusi nõudev, masina alla kiigates ja paar korda porilauda keerates oli selge milline kruvi kuhu läheb. Kutsusin ka vanema plika, ja lasin temalgi nuputada kuidas paigaldamine peaks käima. Hea inimesi üllatada, et mõni blond oskab vahel ka ajusid kasutada.

Kui töö tehtud korjasin tööriistad kokku, juhend jäi ka näppu. Uuesti pilku peale heites tulid tähed kuidagi tuttavad ette. Ja siis äkki mõistsin millega tegu. Keegi naljavend oli inglisekeelse teksti kreeka tähteda kirjutanud! Internetis ju aegajalt näed selliseid mõistatusi aga ühe suurima autofirma kasutajajuhendis pole vist küll varem ette tulnud. Toas andsin tüdrukuile deshifreerida, nemadki said veidi aja pärast jagu ja veerisid naeru saatel lugeda nagu kolmeaastased, kes aabitsa teisele lehele jõudnud.