Friday, January 31, 2020

Olen ma tõesti valesti jooksnud?

Minu hommikueine, ehk kvaliteetaeg iseendaga ;)
IKEA lebotamistool ja läpakas jäid pildilt välja.
Sattusin blogiruumis postituse peale "Kuidas alustada kestvusalade treeninguga". Algajana tundus õige huvitav lugemisvara. Kui esialgu polnud kindel kas pooletunnine jooks kestvusala alla üldse kuulubki tundus edasi lugedes, et napilt siiski. Päris algusest libisesin siva üle, nii vormist väljas ma polnud, et oleks pidanud paljalt kõndimisega alustama nagu soovitati. Järgmise etapina pidavat tegema kõndimist ja sörki vaheldumisi. Takkajärgi tundub päris mõistlik soovitus, aga ise alustasin lihtsalt lühema maa jooksuga. Esiteks oli hirm, et kui jooksusammust kõndima hakkan ei viitsi enam sörki üles võtta. Teiseks oli soov võimalikult vähene ajakulu.

Toitumise ja joomise koha pealt olen teinud enesetunde järgi, mis absoluutselt ei vasta soovitatule. No näiteks: "On äärmiselt oluline, et olete piisavalt söönud eelneva 2-3 tunni jooksul". Nagu mis mõttes, ma jooksen hommikul ja mitte ei viitsi söömiseks poole öö ajal üles tõusta. "Kindlasti pole soovituslik süüa vahetult enne trenni" - seda kindlasti: ärkan, jalutan koerad ja lähen jooksma, hommikueine võtan peale jooksu ja dushi all käimist. Vedelikega sama lugu: soovitatakse juua igasugu spordijooke nii enne trenni, selle ajal kui ka peale trenni. Enne juua pole mõtet, hakkab kõhus loksuma, paar lonksu vett siiski võtan. Jooksule pole kunagi viitsinud jooki kaasa võtta, kümne kildiga mul igatahes janu ei teki. Ei teagi kas pingutan liiga vähe või organismi iseärasus. Spordijooke pole kunagi tarbinud, vesi või kohv peale jooksu, üle 10K puhul peaks vist ikka jooki kaasa võtma.

Peale jooksu vaja teha venitusi. Vat selle olen unarusse jätnud ja peaks kindlasti lähemalt uurima kui palju ja milliseid harjutusi soovitatakse. Momendil teen enne jooksma minekut soojaks ajamise mõttes veits jõudu kätekõverduste ja kõhulihaste näol, pärast jooksu planku ja lõuatõmbeid. Luban, et lisan edaspidi venitusi ja painutusi, tõepoolest on kere ja jäsemed natu kangemaks jäänud.

Toidulisandite järgi ei tunne samuti vajadust, ma ei aja sekundikümnendikke taga. Peale hommikust 5 kildi jooksu söön kõigepealt taldrikutäie koduvalmistatud müslit värske banaani lõikude ja piimaga. Siis teen suure kruusi head kohvi pähklikoorega ja ampsan kroissanti või mikros sulatatud juustuga kaetud värske saia kõrvale. See on minu nauditavaim kvaliteetaeg päevas - super enesetunne IKEA tugitoolis lebotades. Lisaks söön paar käepärast puuvilja: mandariinid, õunad, pirnid, virsikud, melon, arbuus, ... jne ... Järele mõeldes tundub, et äkki värsked puuviljad rahuldavadki nii organismi vedeliku, vitamiini kui energiavajaduse.

Treeningu soovitav kestus olevat 45-90 minutit, minu puhas jooksuaeg jääb alla poole tunni aga koos soojenduse ja jooksujärgse trenniga veab 45 minutini välja. Olen seda tüüpi, et pigem intensiivsemalt veidi lühemalt kui rahulikumalt kauem. Samas mõistan, et päris vastupidavustreening muidugi eeldab pikemat ajakulu.

Koerte kakatuur ja sörgi kombo
läksid kirja kui Outdoor Walk :D
Vahepeal andis varvas tunda. Olin teist mingil imemoel mäesuusasaapas vigastanud, esmaspäeva karate treeningul osatasin veelgi. See sundis veits tempot alla võtma. Teisipäeval pidin peale 200 meetrit jooksu pooleli jätma, kolmapäeval peale koerte jalutamist sörkisin rahulikult hingates ümbrust imetledes enda arust lebo tempos. Paraku arvas pulsikell, et pingutasin hullult. Graafikuid vaadates selgus, et südametöö intensiivsus tasakaalustas aeglase hingamise, sealt siis arvamus, et tegu räige pingutusega. Enamus jooksust toimus justkui automaatrezhiimis, kuju jõudes tunne, et võiks rahumeeli teise ringi otsa teha. Varemgi olen tundnud, et tempo 5:30 5:40 kilomeetri kohta sihuke naturaalne sörgi kiirus minu jaoks.

Kuklas on hakanud tiksuma mõte proovida ükskord poolmaraton ära. 10 kilti ringe olen mitu korda jooksnud, 50 minutiga paraja pingutusega tehtav. Kui numbreid uskuda siis võiks realistlikuks eesmärgiks seada 2 tundi poolmaratonile, mis on 21.1km. Tempos 5:40 kilomeetrile kuluks 1:59:30 - formaalteoreetiliselt tundub tehtav. Millalgi kevadepoole proovin ära, jooksuraja olen pargis juba valmis vaadanud. Sellele distantsile tuleb ilmselt joogipudel ja ehk ka mõned näksid kaasa võtta.

Pulsisageduses peegeldub hästi!
Esimene km koertega, järgmised viis rahulik sörk

Thursday, January 30, 2020

2019-nCoV nakatavus, sümptoomid ja surma põhjus

WHO andmed 30Jan lõuna ajal,
õhtuks nakatanuid üle 10000,
surnuid üle 200
Andmed muutuvad tundidega
Olen lugenud uue viiruse asjus uudiseid mitmes keeles paljudest allikatest. Suur hulk on muidugi libainfot, tavakodanikul ei pruugi olla lihtne terasid sõklatest eraldada eriti kui isegi Eesti enda riigi uudisteagentuuri ERR "ametlikus" terviseametile viitavas teates lipsab tahtlikke või tahtmatuid vigasid sisse. Nimelt väidab ERR, et 2019-nCoV on vähem nakkav kui SARS, mis ei vasta tõele. Esiteks ei väida Terviseamet seda üheski ametlikus teates mida olen lugenud, teiseks väidavad teadlased üle maailma, et 2019-nCoV on nakkavam kui SARS, kolmandaks kinnitavad ainuüksi kuivad arvud seda. Praeguseks on nakatanuid rohkem kui kogu SARS'i epideemia ajal.

Estimates of how easily coronavirus spreads range from a "base reproduction rate" of 1.4 to 3.8 people infected by a single patient. Scientists at Britain's Imperial College, meanwhile, estimate that each coronavirus patient infects on average 2.6 others - making it roughly as infectious as annual influenza outbreaks. Chinese scientists, however, have said that one patient, on average, will have spread the virus to 5.5 other people.

Tänase info põhjal on nakatunuid leitud kõigis mandri Hiina provintsides. Kui eelnev inglisekeelne info vastab tõele, et uue viiruse nakatuvus on enam-vähem samal tasemel kui tavalisel gripil leidsimegi paanika põhjuse. WHO andmetel põhjustab iga-aastane gripiepideemia 0.13%'se letaalsuse juures 290000-560000 surma (eelmises postituses toodud 0.08% kehtis USA kohta). Lihtne matemaatika väidab et kui uue viiruse levikut ei suudeta tõkestada võib oodata 2.2% / 0.13% x 400000 = 6800000 (6.8 miljonit) surmajuhtumit. Number jääb kõvasti alla esimese maailmasõja lõpu gripipuhangule kuid siiski päris suur. On ka selge, et vaktsiine ei jõuta enne kuut kuud masstootmisse viia (lihtsalt kainestavaks infoks: ei SARS'i ega MERS'i vastu pole veel vaktsiini loodud). Seega ainus, mida arstid ja haiglad saavad teha on sümptomite leevendamine. Kui nakatavus on samal tasemel kui gripil pole ilmselgelt viiruse levikut võimalik peatada nii nagu ka gripiviiruse levikut ei suudeta tõkestada.

Haiguse kulg ja sümptoomid:
Esialgne uurimus viidi läbi 99 patsiendiga detsembri lõpust 25 jaanuarini, tulemused avaldati ühes tunnustatuimas meditsiiniteaduse ajakirjas "Lancet".

Enamusel patsientidest tekkis nii kõrge palavik kui köha, kolmandikul hingamisraskused.
10 protsendil või vähematel lihasevalu, uimasus, peavalu, kurguvalu.

Surma põhjustavad ägeda kopsupõletikuga kaasnevad tüsistused, enamasti põhjusel, et kopsud ei suuda organismi hapnikuga varustada - maakeeli lämbumine.

Uuritud 99 patsiendist suri 25 jaanuariks 11 ehk umbes 10%. Peab rõhutama, et see ei tähenda 10% letaalsust, sest suur osa elanikkonnast põeb haiguse läbi kergelt ega satu haiglasse. Pigem vihjab asjaolule, et rasketel juhtudel on surma võimalus oluliselt kõrgem on ka loogiline. Samuti on eeldada, et madalama meditsiiniteenusega riikides saab suremus olema kõrgem.

Täienduseks huvitav võrdlustabel varasemate epideemiate kohta. Momendi ametlike numbrite põhjal tundub Wuhani paanika põhjusetu olevat eriti kui võrrelda 2009 aasta H1N1 epideemiaga! Miks siis ikkagi kuulutati täna välja globaalne häireolukord ja paljud riigid on kommertsiaalse lennuühenduse Hiinaga katkestanud ehkki WHO seda ei soovita. Venemaa olla (kinnitamata andmetel) lausa sõjaväe abil piiri sulgenud.

Wednesday, January 29, 2020

Wuhani viirusest - can you handle the truth :P

Alustaks viimastest ametlikest andmetest 28 Jaanuari seisuga: 5974 haigusjuhtumit, mis on kaasa toonud 132 surmajuhtumit. Iseenesest ei paista ju numbrid üldse hullud, viirus tapab vaid 2.2% nakatunutest. Kui võrrelda kahe eelneva koroonaviirusega SARS 11% ja MERS 34% tundub suht "kerge" haigusega olevat tegu. Paraku on siin kaks suurt aga. Esiteks tegu ametlike numbritega, mille usaldusväärsus Hiina puhul on teataval määral küsitav. Teiseks nakatab viirus ka peiteajal (2-10 päeva), mida SARS ja MERS ei teinud. Võrdluseks 2019-2020 hooajal on ainuüksi USA's seni olnud 10000000 (kümme miljonit) grippi haigestumist, millega kaasnes 8200 surmajuhtumit, ehk siis 0.08% on tavalise gripi haigestumise surmaoht.

Kõrvaltvaatajana tekib õigustatud küsimus: "Millest selline paanika, et paljud riigid evakueerivad oma kodanikke lennukitega paigutades nad kodumaal kaheks nädalaks garantiini?" Vaevalt on see seletatav paljalt massimeedia hüsteeriaga. Ainus järeldus, et kogu tõde ei soovita avaldada kartes veel hullema paanika puhkemist. Nagu filmis "A few good men": "You want the truth, you can't handle the truth"!!! Ma ei taha hakata mingit konspiratsiooniteooriat levitama aga mis võiks siiski olla praeguse reaktsiooni põhjuseks.

Hiina puhul muidugi võimalik, et varjatakse nii haigestumise hulka kui letaalsuse taset. Kuna aga dzhinn on pudelist väljas (viirusse nakatumine leidnud ametlikku kinnitust vähemalt 16's välisriigis) pole võimalik taolist infi kaua varjata. Äkki on tegu laborist plehku pannud pisilasega, see tooks kaasa üüratu rahvusvahelise skandaali. Hiinas teatavasti biotehnoloogia katsetamise puhul reeglid õige udused ja neistki kinni pidamine kahtlasevõitu. Viiruse mutatsioonide uuringutel põhinev info väidab, et esimene nakatumine pidi toimuma juba oktoobris, ja mitte ei pärine Wuhani kalaturult vaid viidi sinna ja levis sealt edasi. Põhjuseid võib olla erinevaid, ei hakka rohkem spekuleerima, äkki lugejatel mingi huvitav idee?

Mis saab edasi. Tavaliselt väheneb uute haiguste letaalsus aegamööda tänu looduslikule valikule: Viirusele kui parasiidile pole kasulik peremeesorganismi surm. Samas võtab see aega palju generatsioone jõudes vahepeal hulga peremehi maha tappa. On ka võimalik, et toimub mingi juhuslik mutatsioon, mis muudab viiruse kas äärmiselt kergelt nakatavaks või äärmiselt surmavaks. Mida rohkematel inimestel nakkus seda suurem võimalus selliseks mutatsiooniks, eriti kui organismis mitu erinevat viirust mis omavahel paljunemise käigus juppe võivad vahetada - niinimetatud rekombineerumine. Viiruse geneetiline kood olevat juba teada, selle alusel suudavad mikrobioloogid suures osas mõista toimemehhanismi ja mis kõige tähtsam: kui mitme mutatsiooni kaugusel on mingi potensiaalselt äärmiselt ohtlik areng.

Juba praegu on epideemia avaldanud Hiina majandusele märgatavat mõju ja seda eriti ebamugaval momendil kui niigi oldi sunnitud teatama madalaimast majanduskasvu tempost mitmekümne aasta jooksul. Maailma aktsiabörsid on roninud enneolematusse kõrgusse. Olukord on suht kahtlane, sest kui epideemia peaks kontrolli alt väljuma võib sellest saada börsikrahhi ja majanduskriisi initsiaator. Kokkuvõttes tundub praegu olevat mõistlik müüa, sest potensiaalse kaotuse suurus ületab tunduvalt võimaliku võidu mahtu. Lõpetaks positiivse noodiga: tänu tänapäeva meditsiini ja teaduse tasemele oleme palju rohkem kaitstud kui veel paarkümmend aastat tagasi rääkimata esimese maailmasõja lõpust kui gripiviirus 20-50 miljonit tappis.

P.S. Võimalik, et juba homsed uudised annavad rohkem aimu olukorrast. Võimalik, et paanika vaibub susinal ja aasta pärast vaevalt mäletame sõna Wuhan.

P.P.S. WHO kodulehelt "Situation Reports" alt võib ka igaüks ise koroonaviiruse levikut ning igapäevaselt uuendatud olukorda jälgida.

Sunday, January 26, 2020

Kes on Ameeriklased, keeleline ja rahvuslik taust

FB's sattusin tuttava jagatud postitusele, mis vaatamata Ameerikas elatud ajale mind tõsiselt üllatas. Huvitava uurimuse käigus oli välja selgitatud milline on kõige tihedamini kasutatav kolmas kodune keel USA's osariikide kaupa, esimesed kaks on kahtluseta Inglise ja Hispaania. Miks see info huvitav on, eks ikka selle pärast, et peegeldab USA'sse asunud erinevate rahvuste arvukust. Kodus räägivad enamasti esimese, osaliselt ka teise põlve immigrandid kodumaa keelt, harva kui see jätkub kolmanda põlvkonna puhul. Erandiks äärmiselt suletud kiivalt oma kultuuri hoidvad grupid kelle hulka kuuluvad eelkõige saksa keelt rääkivad Mennoniidid ja Amishid.

Paraku ei saa järgnevaid numbreid objektiivselt võrrelda, sest kui saksa keele lai kasutus peegeldab pigem pooleteise sajandi vanust immigratsiooni siis näiteks vietnamlaste enamus tuli peale sealset sõda, filipiinlased (tagalog) peale teist maailmasõda ja viimastel kümnenditel, somaallased hilisimmigrandid. Pealegi ei tähenda lai levik sugugi seda, et rääkijate absoluutne hulk oleks kõige suurem.

Saksa keel juhib küll pikalt leviku laiuselt (9+1 osariiki kui Pennsylvania alamsaksi hulka lugeda) kuid absoluutarvult rääkijaid vaid natuke üle miljoni. Järgnevad prantsuse ja vietnami keel, kumbagi räägitakse 6 osariigis kõige populaarsema kolmanda keelena. Kasutajate arvu poolest vastavalt 1.18 ja 1.53 miljonit. Hiina keel on levinuim 5 osariigis kuid ootuspäraselt kasutajate hulga poolest 2.16 miljoniga suurim. Ära märkimist väärib araabia keele ootamatult suur osakaal, 3 osariiki ja 1.23 miljonit, kahtlemata tekitab parasjagu peavalu USA julgeolekuorganitele. Ja siis hulk mulle täiesti tundmatuid või ootamatuid keeli nagu "Hmong"???, erinevad indiaanlaste keeled, somaali, nepaali, ... Huvitav fakt, et ehkki poola keel kolmandana populaarseim vaid Illinoisis, räägib seda terves USA's umbes pool miljonit kusjuures Poola päritolu inimeste arv 10 miljoni ringis. Üllatav selles valguses venemaa kaardilt puudumine ja India esinemine vaid ühes osariigis.

Canada koha pealt mul võrreldavaid andmeid pole, kuid immigrantide suhtarv on kindlasti palju kõrgem kui USA's. Suurlinnades piisab selles veendumiseks vaid tänaval ringi vaadata. Leidsin andmed kuidas Canada kodanikud ennast ise identifitseerivad rahvuse alusel. Neid numbreid ei saa väga tõsiselt küll võtta, sest õige suur kontingent teatavatest rahvustest häbeneb päritolu identifitseerides end canadalasena. No et oled küll Canada kodanik ja nimetad ennast canadalaseks aga hiinlasena ei valda kumbagi riigikeelt. Toon siiski ära protsentuaalsed koosseisud: Canadalased 32%, inglased 18%, shotlased, prantslased, iirlased - kõik 13%, sakslased 10%. hiinlased 5%, ... Canada tähelepanuväärseks erinevuseks võrreldes USA'ga on hispaaniakeele taustaga latinode äärmiselt madal esindatus.

P.S. Kui linnapildi põhjal otsustada siis endale tundub rahvus ja rassiliste gruppide esindatuse tegelikkust palju paremini kajastavat tütre paari aasta tagune ülikooli lõpetamine kus laias laastus võis rahva kolme võrdsesse gruppi jagada: kolmandik valged, kolmandik klassikalised asiaadid, kolmandik muud karva värvilised eeskätt indiast ja lähis idast.

Wednesday, January 22, 2020

Kuule, Marsile, ... - milleks?

Nagu paar postitust tagasi sai mainitud olen agaralt vaadanud Isaac Arthuri youtube videosid. Seoses Fermi Paradoksi ja Ufolaste eksisteerimisega üldse kerkisid üles mitmed teisedki seotud küsimused. Nimelt puudutati seal möödaminnes võimalust, et ekspansionism ei pruugigi olla elu või ka intellekti vältimatu omadus. Maa peal on ilmselge, et kõigi eluvormide vahel toimub halastamatu võitlus piiratud elukeskkonna hõivamise nimel. Ei maksa ennast petta lasta asjaolust, et liigid ekspansionismi nimel vahepeal ka koostööd teevad. Paraku on õnneks looduslikult kujunenud välja teatav tasakaal, kus ükski liik pole võimeline kõigis keskkondades absoluutset ülekaalu saavutama ja peab ainuüksi ellujäämise nimel terve hulga teistega arvestama. Inimene muidugi on viimasel ajal eluslooduse hullult tasakaalust välja viinud, eriti kui vaadata biomassi nurga alt. Samas on arvata, et varem või hiljem toimub ka inimeste populatsiooni kollaps nagu see kõigi teiste liikidega on juhtunud.

Kui eeldada, et elu üheks eesmärgiks on ekspansionism siis maa peal on ammu enamus eluks kõlblikku pinda hõivatud. Viimased sajad miljonid aastad lihtsalt käib selle ümberjagamine liikide vahel. Kuna maakeral arvestataval määral eluks kõlblikku pinda juurde ei tule oleks ainsaks võimaluseks laienemine teistele planeetidele. Momendil teoreetiliselt võimetekohaseks vaid inimestele. Samas ei saa mõne tüübi kuule saatmist või isegi Marsil koloonia loomist päriselt elu levimiseks nimetada.

Palju on juttu kolooniate rajamisest Kuule, Marsile, hiidplaneetide kuudele ja isegi asteroididele. Samas kui maha istuda ja kaine peaga mõelda, milleks seda teha, on raske leida head põhjust. Ainus vähegi vettpidav oleks inimkonna järjepidevuse säilitamine juhuks kui maakera peaks mingi totaalne katastroof ähvardama. Paraku vaadates tagasi tundub see õige vähetõenäoline, ehkki mitte võimatu. Viimase paari miljardi aasta jooksul on toimunud hulk väljasuremislaineid põhjustanud katastroofe, kuid inimkonna praeguse arengutaseme juures on need kõik üle elatavad. Jah mitte inimkonna enamusele ja tsivilisatsioonile praegusel kujul, küll aga isoleeritud gruppidele. Kuul või Marsil suudaks hea õnne korral äärmiselt piiratud inimeste hulk veidi aega vastu pidada ja seda oluliselt nigelamates tingimustes.

Tihtipeale küsitakse, miks inimesed pole 50 aastat kuule tagasi läinud. Lihtsalt pole piisavalt head põhjust, seal pole suurt midagi teha. Turismiks on liiga kallis isegi miljardäridele ja rahaeraldused teadusele kipuvad järjest enam kokku kuivama seoses "põletavamate" probleemidega nagu elanikkonna sotsiaalne või tervislik heaolu. Valija hääletab selle partei pool, kes lubab rohkem pensi, vähem makse ja paremat tervishoidu mitte nende poolt kes lubavad pappi teadusse või kosmoseprogrammi pumbata. Kuule esimesena jõudmise hoog on minevik, Marsile esimesena jõudmisel pole enam poliitilise süsteemi üleoleku tõestamise mekki man. Kõik süsteemid enam-vähem sarnased, vähem või rohkem demokraatlikud kui üksikud välja arvata, kellest niikuinii asja pole. Natsionalistlik uhkustunne olla esimene tiivustab endiselt, eriti neid riike, kel suurt millegi muuga pole kiidelda.

Kuult midagi kaevandama hakata maa peale toomiseks on täielik mõttetus seoses kuluga. Vahepeal räägiti Heelium 3 varudest, mida pidada saama kasutada termotuumaenergia jaamades. Paraku unustati mainida, et He3'l põhinev terotuuma süntees on oluliselt keerulisem tehniliselt kontrolli all hoida kui seda võrrelda vesiniku isotoopide kasutamisega. Põhjus äärmiselt lihtne: kui vesiniku aatomis on vaid üks prooton siis heeliumil kaks. Termotuuma reaktsiooni käivitamiseks on vaja vastavate aatomite tuumad piisavalt lähestikku suruda, et tugev vastasmõju ületaks elektromagnetilise tõukejõu (samamärgilised tõukuvad mäletatavasti). Kokkuvõttes pole He3 praeguse momendi tehnoloogia juures mingiks ajendiks, isegi kui seda oleks võimalik Kuu pealt kaevandada ja maale vedada. Maa peal leidub deuteeriumi piisavalt mille eraldamine pole probleemiks juba teise maailmasõja ajast saati. Seni ületamatu probleem on piisava võimsusega positiivse kasuteguriga kontrollitava termotuuma reaktori ehitamine.

Marsi kohta kehtib kõik see mis Kuu kohta aga kordades võimendatuna. Ma ei vaidle, et jube põnev oleks Marsil käia, samas praktilist mõtet sellel ei näe. OK, kui saame teada, et seal oli kunagi elu või leiame isegi mingeid elus mikroorganisme (äärmiselt ebatõenäoline) ei anna see teadmine midagi kardinaalselt uut. Kinnitab, et elu tekkimine on suht tavaline piisavalt soodsate tingimuste korral. Ja mis siis, seda eeldab niikuinii enamus teaduslikke teooriaid. Midagi Marsilt Maale vedada pole absoluutselt mõtet. Lipu on robotid juba ammu Marsile viinud. On õige vähe põhjusi, miks peaks Marsile inimese saatma, robotid on juba praegu võimelised enamuse tegevusi edukalt läbi viima. Kokkuvõttes oleks inimese Marsile lennutamise juures üheks oluliseks kuluks ja piiravaks teguriks vajadus teda elus hoida, kusjuures on küsitav millist lisaväärtust inimene Marsiretkel suudaks pakkuda, eriti kui võtta arvesse kui kiiresti robotid arenevad.

Lugedes Elon Muski juttu tuhandetest kosmoselaevadest ja miljonist inimesest Marsil aastaks 2050 kipun kahtlustama, et tüüp hakkab lõplikult reaalsustaju kaotama. Kahtlemata on tegu ärigeeniusega aga ka temal ei jagu pappi rohkemaks kui paari Marsilennu finantseerimiseks. Edasi peab raha tulema investoritelt kelle esimeseks küsimuseks on alati, kui palju ma sellelt teenin ja millise riski juures. Personaalselt ei näe ei lähemal ajal ega ka selle sajandi jooksul mingit Marsiga seotud rahateenimise võimalust kui just sulid välja arvata. Kui inimeste meeskond saadetaksegi Marsile on kardetavasti tegu samasuguse ettevõtmisega nagu Kuu puhul. Peale esimest hurraad mõistetakse, et käesoleval ajal pole seal suurt miskit teha. Inimkonna ellujäämise seisukohalt on mõistlik kõik vabad ressursid suunata maakera elukeskkonna säilitamisele, mis oluliselt lihtsam ja odavam kui Marsile uue Maa ehitamine.

P.S. Tean, et veel hiljuti olin palju positiivsem Marsi koha pealt. Paraku paistab, et vanusega tuleb kahjuks järjest rohkem realistlikku mõtlemist😜 Aga mis teie sel teemal arvate, kas ja millal esimene inimene Marsile jõuab, kes nad oleks ja millised perspektiivid Marsi koloonial võiks olla. 

Saturday, January 18, 2020

Elukallidusest ja pettekujutlustest.

Sattusin mina sihukese huvitava veebilehe nagu Numbeo peale. Nende enda jutu järgi tegu kasutajate käest kokku kogutud maailma suurima andmebaasiga maailma riikide ja linnade elukalliduse ning elukvaliteedi näitajate kohta.  Numbeo is the world’s largest database of user contributed data about cities and countries worldwide. Numbeo provides current and timely information on world living conditions including cost of living, housing indicators, health care, traffic, crime and pollution. Selliste veebilehtede ja statistilise info puhul on alati esimene küsimus kui usaldatavad nad on. Päris õhust võetud need numbrid igatahes pole, kes tunneb huvi metodoloogia vastu võib seda ise lugeda, ei viitsi detailidesse laskuda.

Mina pole piisavalt kvalifitseeritud andmete ja statistika usaldusväärsust hindama, aga vaadates Toronto numbreid tunduvad need üsna hästi tegelikkust peegeldavat. Jõudsin Toronto ja Tallinna võrdluse info postitada FB's küsides, kas alla 10%'ne ostujõu erinevus on piisav finantsiline õigustus Eestist eemal elamiseks. Lisasin, et hea info kodanikele, kel pettekujutlus väljamaa pudrumägedest ja piimajõgedest😋 Reaktsioone hakkas õige kiirelt tulema. Nagu ikka peegeldasid kommentaarid kommentaatorite mõttemaailma, haritust ja suhtumist. Kes viitsis süveneda ja enne puusalt tulistamist veebilehte külastada kommenteeris asjalikult või avaldas üllatust. 

Ilmselt astusin kellegi konnasilmadele (tuleb tunnistada, et eks sutsu provotseeriv see postitus ju oli) kuna mõni kodanik tundis end millegipärast sügavalt isiklikult puudutatuna: kui turvamehe palk on Torontos nii palju kõrgem peab ka elu palju parem olema😏 Local Purchasing Power paraku võtab seda arvesse (Local Purchasing Power shows relative purchasing power in buying goods and services in a given city for the average wage in that city.) Eks ma ise olin ka üllatunud, nii väikest 10%'st vahet nagu ei osanud oodata. Toronto koha pealt kommenteeriks ehk vaid seda, et kui oskad ja viitsid siis siin on ilmselt lihtsamini võimalik kvaliteetset kaupa soodsalt leida.

Hiljuti kerkis ühes kommentaariumis üles Tallinna ja Tartu palkade erinevuse küsimus. Ma pakkusin välja, et äkki põhjuseks linnade elukalliduse erinevus. Numbeo veebilehel võimalik kenasti mõlema linna kõiksugu numbreid võrrelda. Ehkki hinnad Tallinnas kõrgemad on ostujõud praktiliselt sama, seega peavad ka palgad kõrgemad olema, kas õigustatult või mitte sõltub juba vaatenurgast. Äkki oskavad kallid lugejad oma kogemustest kommenteerida kui usaldusväärsed Tallinna ja Tartu numbrid teile tunduvad. Olles viimased paarkümmend aastat vaid suvekuudel Eestit külastanud ei julge sel teemal sõna võtta, aga hea meelega kuulaks teie arvamusi.

Eriti huvitav oleks teada, mis te arvate kas sama töö eest on õige maksta erinevat palka erineva elukallidusega linnades. Ühest küljest on võrdne palk võrdse töö eest õiglane, teisest küljest jälle tähtis ju mitte number vaid see mida palga eest saad!

Thursday, January 16, 2020

Unest

Eileöine 10 tunnine uni
Äpp soovitab varem magama minna,
mitte üle töötada - nii tark pole, et mõistaks
tegelikku ülaloleku põhjust - youtube😜
Kvaliteetne uni olevat hea füüsilise ja psüühilise tervise aluseks. Mul on pulsikellal lisaks igasugu muudele funktsioonidele ka une monitoorimine. Väidetavalt disainitud koostöös Harvardi une instituudiga. Lisaks une pikkusele mõõdab nii kerge, sügava kui REM une hulka ja öösel ärkamiste sagedust. Täpsuse koha pealt oskan vaid une pikkuse osas kommenteerida, mis tundub enamasti üsna hästi kokku langevat sellega, mida ise märkan. Vaid magamajäämise aeg kübe varasem, sest tihtipeale enda arust mõtisklen enne uinumist üsna pikalt. Aga kes sedagi täpselt teab, ajataju unisena pole täppisteadus ja uinumise momendil ju kella ei vaata. Monitor tundub lülitavat une alguse peale niipea kui olen piisavalt kaua voodis rahulikult vedelenud ja pulss kukkunud.
Eilse öö numbrilised näitajad
Nädala esimese kolme päevaga tegin une pikkuse keskmise 10:05 ja absoluutse 10:41 rekordi. Kui ülemagamine kipub tavaliselt uimase oleku tekitama siis seekord hoopiski erakordselt värske olemine, ainus häda, et päev jäi õige lühikeseks. Mõni ime siis, et tänane uni vaid 6:01 kestis, ärkasin erakordselt vara 7:38. Mis ikka muud ekstra ajaga teha kui blogistada.

Kogu infi alusel määrab äpp 100 punkti süsteemis une "kvaliteedi". Subjektiivselt tunnen end peale kevadist lõunasesse vahetusse minekut erakordselt erksa ja väljapuhanuna, mida ka kaasa kinnitab. Ainsaks seletuseks oskan pidada korralikku und ja regulaarset jooksmaskäimist, sest muud moodi pole mu elu ju muutunud. Aga nüüd une kvaliteeti määravate näitajate juurde. Järgnevalt toodud detsembrikuu keskmised numbrid.

Une kestus: Eelmise aasta keskmine 7:26, mis langeb normaalsetesse piiridesse (6-10 tundi). Ise tunnen end väljapuhanuna ja olen rahul.
Sügav uni: 23%, normaalne 20-60%. Keha on sügavaimas puhkeseisundis, piisav sügav uni tagab organismi väljapuhkamise ja energiavarude taastumise. Ärkamine sel ajal kõige raskem.
Kerge uni: 54%, normaalne alla 55%. Kerge une ajal pole organism nii "väljalülitatud" seisus kui sügava une ajal, ärkamine kõige lihtsam.
REM uni 23%, normaalne 10-30%. Unenägude nägemise uni. Kuna emotsioonid võivad unenägude ajal teravad olla, lülitab organism enesekaitseks musklite kasutamine võime välja. Sellest tulenev unenägudest tuttav "halvatustunne" või võimetus rääkida, karjuda.
Eelnimetatud "normaalseid" protsente ei oska kommenteerida, jääb vaid üle uskuda😛

Sügava une pidevus jätab mul soovida: 52 punkti sajast võimalikust. Unetsüklite arv on soovitatavast mõnevõrra kõrgem.
Ärkamine öösel keskeltläbi 1 kord, normaalne 0-2 korda. Öised ärkamised on õige lühiajalised, mida tihtipeale ei mäletagi ja mis ei sega. Pole sihukest segavat stressi, et ärkaks ja ei jääks enam magama, sest mingid muremõtted peas. Üldse on enne magama jäämist kombeks nii õhtul kui öösel igasugu toredate asjade peale mõelda ja uni tuleb nahinal. Küll päeval töö ajal jõuab muretseda kui selleks põhjust ja selle aja eest makstakse😉

Hingamise kvaliteet 100 punkti sajast võimalikust! Ei oska muud moodi kommenteerida kui et ilmselt siis ei norska ega pole muud hingamispeetust, hingamisega pole kunagi probleemi olnud.
Magama mineku aja regulaarsus 0 punkti sajast võimalikust! Ai-ai, siin on ilmselt parandamisruumi. Kuna hommikul võin magada seni kui und on, pole pidanud oluliseks enne keskööd ja regulaarselt voodisse kobida.
Keskelt läbi une algus 00:55, liiga hilja.
Tõusmise regulaarsus 59 punkti sajast. Vähemalt siis ärkan suht regulaarselt, nädala sees vaja auto poole üheksa ajal tütre oma eest välja ajada, muidu põõnaks pikemalt.
Keskmine ülestõusmise aeg 08:09, normaalseks peetakse peale kuut.
Tukkumised 01:19, natuke pikk, normaalseks peetakse alla 45m.
Kust need tukkumised kogunevad ei kujuta suurt ette. Enda teada juhtub seda äärmiselt harva. Võimalik, et pulsikell loeb tukkumiste hulka hommikul voodisse vedelema jäämist.

Kokkuvõttes keskmine une kvaliteet saja punkti süsteemis 76, siinses mõistes "B" ehk heal tasemel. Kõige tähtsam on siiski fakt, et ise tunnen end hästi, palju paremini kui aastaid kui pidin tööle minemiseks vara tõusma. Ega ilma asjata rõhutata, et uni on üks tervise alustaladest, seda nii füüsilise kui psüühilise koha pealt.

Huawei Health annab juhiseid kuidas parandada unekvaliteeti kui see pole rahuldav:
1. Psühholoogilisteks kehva une põhjusteks võivad tihtipeale olla liigne energia, ärevus, stress ja depresioon.
2. Füsioloogilisteks põhjusteks kurnatus, ebamugavad sümptomid nagu valu, sügelemine, köhimine, nohu, ...
3. Keskkonna tingimused on olulised: valgus, müra, temperatuur, õhuniiskus. ...
4. Tööaja rezhiim: ebasobiv ja/või ebaregulaarne tööaeg, palju reisimist, ...
5. Toitumine nii toitude (kohv, alko, vürtsikad toidud, ...) kui ajastuse koha pealt nagu liiga hiline ja/või liiga suur toidukogus.
6. Füüsiline pingutus ja trenn mõõdukas koguses on hea, liiga hilja enne magama minekut ei tohiks trenni teha, kehal võtab rahunemine ja puhkeolekusse sättimine aega. Seda kogen ise väga selgelt kui karate trennist kümneks koju jõuan, enne keskööd pole mõtet voodisse minna.

Sunday, January 12, 2020

Jaanuari vihm ja Ufolased.

Postituse pealkiri vihjab õige selgelt, et kodanikul pole ajaga miskit tarka teha olnud kui suure osa pühapäevast maaväliste tsivilisatsioonide teemaliste youtube videote vahtimise peale kulutanud. Õigustuseks ehk asjaolu, et eile oli meil hullem torm, vihma tuli kahe kuu norm, mis uputas mitmel pool ümbruskonnas. Viimased kaks tundi öösel tibutas jääd. Põhjapool olla päris hull olnud, suusamägi pandi varakult kinni, seoses mitmesendise jääkorraga oli liikumine pea võimatu. Meil õnneks vaid aias suur loik pea pirnipuuni, allkorrusel täitsa kuiv. Eelmine öö vihma alates tuletas aknatagune veesorin meelde, et polnud vihmaveerenne sügisel puhastanud. Mis ikka, pool üks ajasin end soojast voodist üles välja vihma kätte - majaomaniku rõõmud. Fleece ja kile selga ning redeliga renne lehesodist puhastama. Õnneks suht soe, Texasest pärit niiske õhumass oli temperatuuri kümne kraadini kergitanud. Kella kaheks rennid puhtad, vesi solises kenasti aiamaale, mitte ei voolanud akna taga maja vundamendi äärde lompi.

Laupäev läks täiega karate tähe all. Kagami Biraki trenni osa algas kümne ajal hommikul, pidu lõppes alles keskööl. Sellest siis pühapäevane uimane olemine. Käisin jooksmas aga lasin ainult lõtva sörki, ei viitsinud organismi tagant sundida.

Aeglaseim 5K kui matkasaabstega jooks välja arvata. Hiljem statistikat vaadates võisin veenduda, et vaatamata tagasihoidlikule tempole oli pulsikella arvates tegu kõva vajutamisega, andis hoiatuse: "Sellisel tasemel (4.9) treenimine on liiga intensiivne, mis võib põhjustada vigastusi. Ole ettevaatlik, ära treeni üle, anna endale piisavalt aega puhkuseks ja taastumiseks", taastumisperiood 85 tundi. Kust ta küll seda võtab: täpselt sama raja jooksin kahe päeva eest 3:40 kiiremini, siis kommenteeris vaid, et sel tasemel (3.4) trenn tõstab su aeroobset võimekust. Ainult keskmine pulss oli kõrgem, kuna ei viitsinud sügavalt hingata, eks siis süda kompenseeris tagades piisava hapniku varustamise kiirema pulsiga.

Vägagi tuttavalt inimlik õigustus :D
Aga nüüd ufolaste teema juurde. Sattusin youtube videosid lehitsedes huvitava Isaac Arthuri nimelise tüübi peale, kes igasugu teaduse ja tulevikuga seotud probleemidest lugusid kokku pannud. Maaväliste tsivilisatsioonide teema koha pealt langevad minu vaated temaga vägagi kokku ja seepärast on täiskasvanuna kuradima raske teatud sorti ulmet lugeda. Lihtsalt autorid teevad liiga palju tavaloogika vigasid kas siis asjatundmatusest või ükskõiksusest. Eks häda ongi selles, et absoluutne enamus väljamõeldud stsenaariumidest pole lihtsalt võimalikud, sest iga natukenegi mõtlemisoskust omav ufolane käituks oma misiganes eesmärkide saavutamiseks teistmoodi. No ja loogika väidab, et kui juba ufolane on võimeline tähtedevaheliseks transpordiks siis ta lihtsalt peab valdama elementaarset loogikat ja mõtlemisvõimet.

Kardan, et vaid kolmas võimalus vähegi realistlik,
mis iseenesest ei muuda maa peal mitte midagi.
Õige hästi on toodud välja erinevate "Esimeste kontaktide" võimalused ja stsenaariumid. Võimalused iseenesest tekitavad terve hulga eeldusi, mis välistavad tüüpilised ulmekate stsenaariumid, valesti mõistmisest või relvakonfliktidest. Kel iganes on piisav tehnoloogia, et meie päikesesüstemi teiste tähtede juurest tulla, on ka piisavalt mõistust, et inimeste kommuniktsiooni lahti deshifreerida. Samuti soovi korral mõistusliku või üldse elu planeedilt pühkida, enne kui me arugi saame mis toimub. Samas jätaks formaalloogiline lähenemine alles vaid äärmiselt igavad võimalikud stsenaariumid, suretades ulmekirjanduse laia valdkonna suisa välja. Selleks, et nautida, tuleb maaväliseid tsivilisatsioone puudutavaid ulmekaid lugeda nagu muinasjutte, mitte nagu lugusid, mis tõepoolest juhtuda võiksid. Tuleb tunnistada, et vahel on ignorantsus õnnistuseks kui tahad lihtsalt lõdvestuda mitte kaasa mõelda :P 

Tuesday, January 7, 2020

Kas läheb lahti?

Tunni aja eest tuli uudis, et Iraan ründas kahte USA baasi Iraagis. Ühes neist viibivad väljaõppel ka mõned eestlased. Momendil pole infot ei purustuste, ega ohvrite kohta.

Iraani vastus USA droonirünnakule oli ootuspärane ja kaalutletult vaoshoitud. Rünnati sõjalisi objekte sama riigi territooriumil, kus neid endid rünnati. Iraan ilmselt üritab vältida maailma silmis süüdlaseks tembeldamist kui konflikt peaks kontrolli alt väljuma.

Pall on nüüd USA käes. Ameeriklased peavad otsustama, kas Iraani territooriumil asuvate objektide ründamine on riski väärt. Probleem selles, et minnes Iraani territooriumi kallale annavad nad formaalse õigustuse Iraanile enda territooriumil operatsioonide sooritamiseks.

Isegi kui sihtmärgiks vaid sõjalised rajatised nagu näiteks rakettide stardikompleksid, esineb tsiviilohvrite võimalus. Kultuurobjektide ründamine, mida Trump ähvardas, on otsene totaalse sõja kuulutamine. Mõlemal juhul on karta, et Iraan kasutab praegu ameerikas ja läänes laiemalt asuvaid "uinuvas" olekus agente terrorirünnakuteks kõige haavatavamate tsiviilobjektide vastu.

Kui samas ka Iraani tuumatsentrifuuge rünnatakse on mul kuri kahtlus, et kogu operatsioon oligi USA ja Iisraeli poolt ettekavandatud justnimelt Iraani tuumavõimekuse hävitamiseks. Parem rünnata praegu kui Iraanil tuumarelva veel pole, sest Põhja-Korea näitel osutub see hiljem võimatuks, eelkõige Iisraeli vaatevinklist. Võimalikke tsiviilohvreid mõlemal pool peetakse küüniliselt küll kahetsusväärseks kuid paratamatuks hinnaks.

Saturday, January 4, 2020

Kindrali surm

Kuuldes üleeileõhtust uudist USA õnnestunud raketirünnakust oli esimene mõte: no mida kuradit. Sellised asjad juhtuvad kui võimu juurde pääsevad impulsiivsed ja mõtlematult käituvad tüübid. Sajad kui mitte tuhanded poliitanalüütikud üle maailma tormasid Trumpi käitumisele põhjust otsima. Mul personaalselt on kahtlus, et tegu lihtsalt USA valimisteks valmistumisega. Trump soovis näidata oma toetajaskonnale, et tegu otsustava ja risti mitte ette lööva juhiga, kes tõepoolest teeb Ameerika uuesti "suureks". Ma nimelt ei näe, et ühe sõjalise taustaga juhtfiguuri kõrvaldamine ameeriklastele mingit erilist kasu toob, küll aga võib kõvasti probleeme tekitada. Pole võimatu, et see pommitamine on Ameerika lähis-idast lõpliku kõrvad lontis väljatõmbumise alguseks.

Praegu on küll kuulda, et saadetakse sinnakanti paartuhat sõjaväelast juurde. Kui aga lisaks Iraanile teised piirkonna muslimid USA vastu pööravad pole valikut. Ameerika pole valmis praegusel ajal ja praeguse presidendiga maavägedega mingit suuremat operatsiooni ette võtma, kus kaotusi karta. Ma ei saa aru sedagi milleks need sõjaväelased sinna saadetakse. Ainus mõistlik käik oleks USA diplomaatide ja äride väljatõmbumist katma. Sisuline allaandmine Süürias näitab, et vaatamata tohutule materiaalsele ja tehnilisele üleolekule pole ameeriklastel enam otsusekindlust ega julgust, et seal piirkonnas asju ajada. Lõpuks peab ikka jalavägi territooriumi hoidma ja seda nad pole võimelised tegema. Praegu lüüakse Iisraelis shampaklaase kokku aga pikas perspektiivis on selge, et kui USA lahkub pole ka sellel pisikesel tuumariigil pikka iga vaenulike araablaste keskel.

Trumpi välispoliitika kujutab endast igal võimalikul juhul tüli norimist ja liitlastega ülbitsemist. Kui kaua see saab kesta ilma suuremate sõjaliste, poliitiliste ja majanduslike tagasilöökideta? Aktsiaturud on upitatud enneolematusse kõrgusesse, samas mida kõrgem on kukkumine seda valusam saab olema. Tean, et ennustasin juba Trumpi valimise ajal, et turg kukub, tegelt keris hoopis üles. Paraku ei märgata tõsiasja, et Obama ajal oli tõus kiirem kui Trumpi ajal on olnud ehkki propagandat kuulates jääb vastupidine mulje. Kui kindrali tapmine peaks vallandama poliitmajandusliku kriisi, mis koos aktsiaturgude ja USA majanduse langusega valimisaastal Trumpi kukutab, läks see aktsioon vähemalt asja ette.

Iraani seisukohast vaadatuna on nad pandud sundolukorda, kus peavad USA tegevusele reageerima. Niinimetatud pehmeid sihtmärke pole raske tabada, samas tajuvad ilmselt nemadki, et ostukeskustesse või isegi lennujaamadesse pommide panemine toob kaasa vaid rahvusvahelise hukkamõistu. Rünnates sõjalisi, riiklikke või majanduslikke sihtmärke võtaks vähemalt osa maailmast seda aksepteeritava vastusena, aga taolisi operatsioone palju keerulisem edukalt läbi viia. On mingi võimalus, et USA siiski tegutses vägagi läbimõeldult provotseerides Iraani avaliku terrorismi teele, et oleks põhjendatud nende tuumavõimekuse hävitamine raketilöökidega. Selle konspiratsiooniteooria taga paistab juba Tel Avivi karvane käsi, kelle jaoks pole miski meeldivam kui ameeriklaste kasutamine oma eesmärkide saavutamiseks.

Hommikused BBC uudised kinnitasid, et Iraan on valinud välja 35 USA sihtmärki Lähis-Idas pluss Tel Avivi, lisaks ka ameeriklaste sõjalaevad. Huvitav näha kui professionaalselt ja kus tegelikult Iraanlased oma ähvardused ellu viivad. Tsiviilsihtmärke pole mainitud, mis vihjab otsusele üritada konflikti eskaleerumist kontrolli all hoida.

Friday, January 3, 2020

Filmidest ja tossudest.

Üle 90 punkti on saanud üksikud rohkem kui 2000'st
Nagu eelmises postituses juba mainitud magasime mõnuga sisse aasta esimesel päeval. Uimasevõitu olemine aga kange isu uued tossud enne hommikusööki ära proovida. Ilm täitsa mõistlik, teed puhtad ja kuivad, võib uute papudega minna küll. Juba esimesed sammud andsid mõista, et tegu mõnevõrra teistsuguste jalanõudega kui eelmine mudel. Tallaosa harjumatult pehme, jookse nagu sambla peal. Samas on mingi imetrikiga säilitatud talla vetruvus, mis annab sammule hoogu. Ses suhtes tõepoolest mõnus - teatud tempo korral tunne nagu tossud jookseks ise, mina vaid kaassõitjana kõrvalistmel. Miinuspool selgus jooksu lõpupoole, liiga soojad teised, isegi mõne plusskraadi juures ajasid jalad palavaks. Ei saa aru mille alusel mitmed arvustused ja hinnangud tuulutust kiitsid. Justnimelt tuulutus on üks olulisemaid asju, mida jalatsite juures vaatan.

Jalast võttes avastasin õudusega, et värvikombinatsioon pole mitte lihtsalt sinine vaid lausa Venemaa ja Eesti lipuvärvide kombo😱 Ei tea kas peaks hakkama pimedas jooksmas käima😜 Aga kui järgi mõelda pole ju keeruline see pisuke punane musta markeriga üle tõmmata🤪 Kui aega tekib ja hirmus patriotismi hoog peale tuleb, äkki teengi ära. Samas elektrisinise taevasiniseks muutmine tuleb vist kujutlusvõimele jätta😉 Teisel jooksin vanade tossudega, täna jälle uutega. Peale rohkem kui kümne kildi läbimist julgen vähemalt väita, et vaatamata eelpool mainitud puudustele istuvad jalas megamõnusalt. Eks tuulutuse probleem laheneb kah mõne aja jooksul😉 Kui peaksid osutuma liiga vastupidavaks, lõikan augud sobivatesse kohtadesse kangasse. Jooksutempo aasta algul sutsu aeglasem, küllap avaldas pugitud toit ja joodud õlu vormile oma mõju, sest ilma üle küll kurta ei saanud. 

Kella kahese kohvi (kaasa kingitud tassist) ja "hommikusöögi" (päeva esimest einet nii ju kutsutakse) ajal hakkasime "Tõde ja Õigust" vaatama. Polegi teab mis ajast nii pikalt suure ekraani ees istunud. Õhtul oli veel viimane osa "Lahutusest eesti moodi". Kui Tammsaare lugu võttis isegi minul pisara silmanurka siis lahutuse vaatamisest olid naerust silmad märjad ja kõhulihased valusad. Jälle kord pean kiitma eesti näitlejaid ja rezhisööre. "Tõde ja Õigust" olin kooliajal lugenud, kuid piinlikkusega tuleb tunnistada, et meelde polnud jäänud muud kui üksikud momendid. Ju siis selles eas ei kõnetanud.

Kuna juba filmiteemale jutt läks, ei saa mainimata jätta ka "Võta või jäta" esitust. Põhimõtteliselt üsna hea, kuid sutsu ebarealistlik. Sihukeses olukorras ilmselt enamus mehi nõuaks dna testi enne lapse omaks tunnistamist. Samuti toodaks tänapäeval Austraaliast nii laps kui "isa" kiirelt tagasi, viimane sealjuures käeraudades lapseröövi süüdistusega.


Thursday, January 2, 2020

Näärivana va kibe käsi

Armsad aga veidi kulunud
See aasta sai jälle sõprade-tuttavate aastavahetuse pidu meie pool korraldatud. Kaasa pakkus välja ja ega mul selle vastu miskit olnud ehkki mugavam oleks muidugi kuhugi külla minna. Samas tegime kogu ürituse lihtsalt, tulejad said ülesanded, millist toidupoolist kaasa võtta. Kaasa valmistas kartulisalati ja kringli, mina tõin poest portsu õlut, veini, shampat, tüdrukud seadsid elamise külaliste vastuvõtuks valmis. Just siis kui istusin momendiks maha, piuksatas moblasse teade näärivanalt:

Neli põlvkonda uuemad - Waverunner 22
"Sinu uued jooksutossud saabusid poodi, võid kohe järgi tulla, oleme veel tund avatud." Kargasin autosse ja kimasin "The Runners Room" nimelisse sporditarvete poodi, kus tõepoolest mu papud karbis ootasid. Saadanad olid vale värvi saatnud, elektrisinised!!!. Proovisin siiski jalga ja kuna sobisid kui valatult ning ei viitsinud enam oodata, lõin käega. Natuke mugandatult ütleks, et ega värv meest riku😜 Loodetavasti muudavad tolm ja mustus peagi selle silmikriipiva tooni vähe tuhmimaks.

Rahvas oli kella kuueks kutsutud, esimesed noored saabusid juba kahe ajal ja läksid alla dojosse. Noorte pidu täies hoos, me kaasaga piilusime seitsme paiku hämmastunult kella poole, ühtegi täiskasvanut polnud veel näole andnud. Ei tea kas peaks minema alla ja noortekambaga liituma. Poole seitsme ajal pistsid koerad haukuma, endised naabrid tegid otsa lahti, natukese ajaga oli maja rahvast täis. No sellise pisikese maja puhul nagu meil, pole just keeruline. Taustaks käis telekast otseülekanne Eestist ja kui ajavahe tõttu põnevam osa otsas, lasime kordusi ekraanile, kaasa arvatud presidendi kõne. Õlut ja veini voolas ojadena, hea et ilm paari miinuskraadiga just paras, kärakas kõik aias laua peal, külmkappi poleks kuidagi mahtunud.

Pidu täies hoos, Uus Aasta just saabus!!!
Nagu ikka selliste pidide puhul, aeg kulgeb omasoodu ja äkki läheb ootamatult rabistamiseks. Kaasa hüüab, kus shampa, mina padavai tuhvlitega aeda, pudelid nagu halud sülle. Hea et värava juures vihmaveetorust tilkunud jääkihil kogu laadungiga pikali ei käinud. Siinse kombe kohaselt kallatakse klaasid enne täis, seega shampa pauk ei käi mitte kell kaksteist. Shampaklaase jagus täpselt 20, just niipalju kui alko tarbijaid. Lasteshampat tuli morsiklaasist rüübata. Uus aasta sai vastu võetud, shampa joodud ja pidu võis uue hooga edasi käia. Kusagil akhe ajal tuli mul uni peale, aga kostitajana ei saa ju magama keerata. Kolme ajal lahkus viimne rahvas. Igati äge pidu oli!

Ei ole surnd, lihtsalt meeldivad ebatraditsionaalsed asendid😏
Järgmine hommik põõnasime üheteistkümneni, isegi koduloomad olid liiga kutud, et tülitama tulla. Üldse tuleb neid kiita, et eelmise päeva rahvamassis end nii hästi ülal pidasid. Pisem kartlik koer otsis kiirelt paar naisolevust, kes teda siis vaheldumisi silitasid ja sügasid. Loom mõnules tähelepanu käes nagu spaas. Eks igasugu toidupoolist pudenes ka maha, mis koerad ja kass enne nahka panid kui see põrandani jõudis kukkuda.