Emadepäevast takkajärgi

Pannkoogid ja maasika, mango, vaarika,
mustika salat vahtrasiirupi ja kohviga

Lapsed oli emadepäeval terve päeva kodus, küpsetasid pannkooke, mina tegin moosi asemel pealepanemiseks puuviljasalati. Kasutasime võimalust ja tegime ka iga-aastase perepildi koos koduloomadega. Rääkisin enda emaga telefoniga kuid videokõne jaoks talle mobla ekraanipilt liiga pisike - eks teine kord saab lapselastega lobiseda. Lõuna ajal vahtis naispere teleka ees, mina ragistasin aias puu otsas järgmist satsi oksi saagida ja koukisin muru seest võililled välja. Võililli terve pangetäis, matan tomatimaale sügavale mulla alla väetiseks.

Pere elutoas, maalil teleka peegeldus😲

Muru niitsin ka ära sellesama niidukiga mille aasta eest prügipäeval üles korjasin. Sügisel teine jupsis veidi, sama jama mille eest endine omanik oli hoiatanud - vahepeal ei taha käima minna või lülitab poole pealt välja. Jälle ei läinud käima saadanas. Enne kui hakkasin teist lahti võtma panin lükkamise käepidet kokku kui jäi silma miski nublakas selle varre küljes. Kuram, kui vart korralikult klambriga ei fikseeri siis nublakas ei suru ekstra ohutuslülitit ja masin ei lähe käima. Lahendus seega lihtne, ei pidanudki AI käest küsima - muru sai niuhti niidetud.

Õhtusöögiks tellisime sushit kohalikust Jaapani restost. Kõigile meeldib pigem kodus mugavalt head-paremat näksida kui viisakasse söömakohta minna. Ma olen vist ainus, kes vahel eelistaks väljas süüa aga sedagi vaid "all you can eat" kohtades, siis saab just seda võtta ja just nii palju kui isutab (kõhtu mahub). Magustoiduks mingid jaapanipärased mango mousse koogikesed, paraja magususega mitte tüüpilised ameerikapärased suhkrupommid.

Emadepäeva eri

Paradiisiõunapuu õied rohul

Emadepäeva puhul tegid tüdrukud hommikusöögi - pannkoogid ja värske moosi mangost, maasikatest ja mustikatest, minu soovitatud banaaani lisamise peale tegid vingus näo. Las olla, ma paneks muidugi igale poole banaani. Enda emaga rääkisin tavalisest pikemalt. Moblaga videokõnega näitasin kõiki kohalolijaid kaasa arvatud koduloomi ja tatsasin aias ringi. Ema näitas omalt poolt vennatütre toodud torti ja lilli, õnneks saab ta nii veidi ka vahetut suhtlemist. Ema nüüd üksi, räägime praktiliselt iga päev pool tundi või enamgi, vähemalt sedagi saan siit kaugelt teha. Õhtusöögiks tellisid tüdrukud Jaapani restost sushisid, Ikkoi sushid on tõepoolest maitsvad, parimad mida Torontos tean.

Kaasale emadepäevaks sirelioks

Kooki ja moosi pugimas

Kass muutub järjest energilisemaks ja vallatumaks. Pean nagu pisikese lapse puhul hoolega jälgima, et kõik asjad korralikult ära pandud. Kapi otsa ei piisa, sest erinevalt kaheaastasest jõngermannist on kass võimeline praktiliselt igale poole hüppama. Sahtel ainus enam-vähem kindel paik mida erinevalt ustest ta avama pole veel õppinud. Läpakal on juba korduvalt tallunud ja selle seadistusi sättinud, moblasid paar korda laualt maha ajanud, pisematest asjadest rääkimata.

Koduloomad köögis

Eile avastasin oma kõrvasiseste kõrvaklappide (sai nüüd ikka korrektne termin) karbi lahtiselt põrandalt. Üks kuular vedeles maas, teine kadunud. Esiteks kontrollisin kassi meelispaika tütre voodit, oligi sinna tassinud. Pealtnäha paistis terve, õnneks polnud veel närida jõudnud. 

Kaasa rabarberikook kohvi ja mangoga

Kiisul vahelduvad metsiku energia hood totaalse laiskuse puhangutega. Loom tormab veerand tundi mööda maja ringi nagu välk nii, et asjad lendavad ja koerad põgenevad. Siis äkki tüdineb ja viskab suvalisse kohta sirakile. Täna oleksin talle peaaegu peale astunud, tüüp külili keset köögipõrandat. Koerad astusid üle, kiisu ei teinud teist nägugi, saatis ainult pilguga ja jäi siis huviga uurima kuidas kohvivett valan. Kõige rohkem meeldib näugurile kurgu alt ja kukla tagant kratsimine, selle peale käivitub nurrumootor täistuuridega.

Ostsin 3 kasti mangosid 14 euriga

Kiisule vastutahtmist rohu manustamine

Ei tea kas olen maininud aga meie kassil on pidevalt kerge nohu ja köha olnud. Lõpuks käisime tõpratohtri juures, kes andis mingisugust antibiotsi ja juhendi, et tegu olevat äärmiselt ebameeldiva maitsega arstimiga. Ma ei saa aru, sellise hinna korral võiks küll pakkuda valikut: vikerforelli, lõhe või tuuni maitseline. Lisaks mainiti, et kui ei aita siis ei aita ja kass jääbki nohisema ja köhima. Mu pakkumist kiisu garantiiaja (aasta anti garantiiaega, tootjapoolse defekti korral võime kauba tagastada) jooksul mittetatistava eksemplari vastu välja vahetamisest kodus ei mõistetud, ähvardati hoopis mind tootjale tagastada, ehkki enda teada mingit garantiid kaasa ei saanud😜 Kass ronis eile esimest korda minu sülle, mõni ime, ma ainus, kes tema kallal meditsiinilist vägivalda ei tarvita.

Emadepäeva eri, boulderdamine, steak

Õige tegus emadepäev. Kaasale tõin eile lilled valmis, hommikul ootasid köögi laual. Videolingi vaheldusel kutsusime ka Eestis asuvad vanemad hommikusöögile külalisteks. Vanem tütar küpsetas pannkooke, mina tegin moosi asemel puuviljasalati värsketest maasikatest, mustikatest ja mangost. 

Ausalt öeldes palju parem kui moos, sest suhkrut ei pea üldse lisama, vahukoor tõstab maitset - kokkuvõttes teeb selline hommikusöök restole pikalt silmad ette. 

Palju ei julgenud pugida, sest sel ajal kui kaasa nooremaga shoppama suundus läksime vanemaga boulderdama. Ma natuke ajasin vastu kuna koroona ajast pole seinal käinud. Ei aidanud ka väide, et ronisussid väikeseks jäänud - pidavadki number väiksemad olema. Samas tekkis huvi, kas üldse veel miskit suudan, kätele pole jupp aega trenni teinud.

Ei ole fotomontaazh, vastavalt
relatiivsusteooriale sõltub
fenomen vaatajast😜

Ei teagi kas rõõmustada või kurvastada aga piletimüüja neiu tegi mulle penskari allahindluse. Sussid olid ikka hullult kitsad aga ega need maratonijooksuks ole mõeldud nagu tütar teatas, vahepeal võid maha võtta ja jalgu puhata. Sissejuhatuseks ronisin ühe V0, veendumaks et ikka seinal püsin ja nukkidest kinni jaksan hoida. V1'sid sai õige mitu proovitud. Sutsu raskemad aga kõik esimese korraga ronitud.

Just siis kui tahtsin V2 proovida tuli kari lapsi juhendajaga seina juurde. Mis ikka võtsin vahepeal jalatsid ära ja ootasin kuni lapsed järgmist seina avastama läksid. Esimesel katsel hooga peale minnes ronisin end mõtlematult lolli asendisse, kust ei osanud edasi saada. Teisel lasin tütrel filmida, sain peaaegu üles välja aga viimast nukki stabiilselt ei puutunud, ehkki pildilt võib petlik mulje jääda nagu oleks hakkama saanud. Tütart vaadates tundus muidugi hullult lihtne.

Sellisesse asendisse
ronides potsatad peagi😏

Proovisin veel paari aga probleemiks hakkas muutuma käte väsimus. Täitsa uskumatu, ei jaksa enam eriti kätega rippuda, pean hakkama uuesti lõuatõmbamist harrastama. Ronisin veel mõned V1'd ja lõpuks üritasin üht märgistamata kollast mis seekord ei alistunud. Põhiprobleemiks mul muidugi totaalselt ununenud tehnika ja raja vaatamise kanapimedus. Võtsin ka hulga rahulikumalt, ei tahtnud saada sihukesi käevarre kõõluste venitusi ja lihaste rebendeid nagu esimesel korral. 

Tütre jätsin seinale, ise vahetasin jalatsid jooksutossude vastu ja sörkisin koju. Otsetee oleks 4.5 kilti, tegin väikese kaare, et 6K täis saada. Kodus instagrammi avades hüppas nagu nöökimiseks ette blogituttava (tervitused Rents) boulderdamine - ei saa mina aru kuidas teistel see nii kergelt ja graatsiliselt käib. Lohutan end asjaoluga, et enamus minu vanuses kodanikke seina poole ei julge vaadatagi, alla hüppamisest rääkimata. On mis on, aga kuna aeg liigub halastamatu kiirusega, kavatsen võtta viimast ja igasugu hulle noorte inimeste harrastusi teha kuni vähegi jaksan.

Õhtusöögiks tegi vanem plika loomaliha steaki. Meie peres pole see kunagi kombeks olnud, tüüpiliste eestlastena oleme ikka sealiha puginud. Tütrel tuli eelmine nädal kange isu, no tee kui tahad. Temaga on sihuke värk, et teebki. Nagu tänapäeval kombeks, omades minimaalset kokandusealast kogemust (pannkoogi küpsetamise või muna praadimise näol) tegi youtube lahti ja vaatas paar videot ning teatas siis, et steaki küpsetamine on naljaasi. Läks poodi, ostis lihatükid (kallid kuram) ja hakkas peale. Mul erilist lootust õhtusööki saada polnud, salamisi närisin paar leivakääru Kalle kaaviariga õlle kõrvale aias tööd tehes.

Kuue paiku kutsus laps meid sisse, õhtusöök valmis. Mis ma oskan kosta, loomaliha steigid olid tõepoolest maitsvad ehkki sutsu liiga soolased. Liha pehme ja seest veel punane - medium rare nagu ma teada sain kui uurisin miks loom taldrikul veel tõmbleb. Ahjukartulid olid super ja tomatikurgi salat neutraliseeris edukalt liha soolasuse. Tütar väitis, et oli täpselt retsepti järgi teinud, järgmine kord lubas vähem soola panna, alati saab ju lisada kui vähe. Magustoiduks emmele ja lastele mango jäätis, mulle Lähisida tüüpi kardemoni ja safraniga maitsestatud mandlijäätis. Tuleb tunnistada, mango vastab paremini mu maitsele.

P.S. Parima ülevaate steigi küpsetamisest annab Ene postitus.

Hüljatud suusakuurort tegusal emadepäeval.

Ronimine on veres

Esiteks muidugi õnnitlused kõigile emadele! ... ja isadele ilma kelleta emasid poleks no ja muidugi lastele samuti, ka ilma nendeta poleks emasid😉 Aga et keegi puudutatud ei saaks siis kõigile kodanikele, sest nii või teisiti on meil kõigil emad!

Meil siin möödus kõik traditsiooniliselt ja keskmisest tegusamalt. Vanem tütar tegi hommikul pannkoogid, mina segasin sõnaotseses mõttes "käsitöö" moosi mango, maasika ja mustikatükkidest, noorem laps tõi Tim Hortoni kohvikust jääkohvi.

Kooki moosiga!

Hommikusöök nahas oli plaan matkale minna, seekord jäi päevakangelane koju, otsustas tähtpäeva puhkuseks kasutada. Pakkusin küll end lohutsueks kampa aga lapsed soovisid issit matkale ja kaasa utsitas tagant, tal olevatki lõõgastav omaette olla.

Puutüvi mugav kallakust üles ronida

Metsarajal

Sõitsime samasse kohta "Forks of Credit", kuhu mõne nädala eest üritasime minna, seekord oli politsei tee juba mahasõidul sulgenud. Täiesti arusaamatu, miks inimesi metsa ei lasta. Paraku tean ümbruskonna matkamise võimalusi piisavalt hästi, kõiki kohti pollarid ikka valvata ei jõua, lootuse panime just vähemtuntute peale. Hästipeidetud kümne auto parklas metsavahel olid pooled kohad tühjad, jällegi selline paik mida vaid kohalikud või entusiastid teavad.

Mahajäetud suusatõstuk

Olen siin paar korda varem olnud aga idapoolsel lõigul polnud hulkunud. MapsMe veebipõhisel kaardil moblal isegi need rajad kenasti peal, mida ametlikult kaardilt ei leia. Parkimine võimsa jääaegse uhtoru põhjas, ronimist oli järske kaldaid pidi kõvasti. Pikem märkimata rajalõik viis ümber natu üle saja meetri kõrge moreenikünka. Milleks ümber minna kui saab ka tippu ronida. Mäe otsa jõudes võisime tõdeda, et siin oli kunagi olnud mäesuusakeskus. Mõni ime, sest sada meetrit suhtelist kõrgustevahet annab täitsa soliidsed rajavõimalused. Eestis Väikesel Munakal kõrguste vahe vaid 73 meetrit. 

Noored postide otsas

Tõstukimastid veel püsti, veekraanid siin-seal kunstlume jaoks, lumekahurid mäe all hunnikus, tõstukioperaatorite majakesed ja isegi stardiplatvorm veel alles. Kõik oli suht lagunenud, kuid hinnanguliselt mitte üle 10 - 15 aasta maha jäetud. Enne kui jõudsin reageerida oli vanem tütar ahvi kombel tõstukimasti otsa turninud, noorem ei kannatanud kaua oodata, peagi oli temagi kribinal ülal. 

Traaditelefoniga liinil

Ega siis isa saa viletsam olla, vallutasin järgmise masti. Hiljem sain kodus kaasalt pragada kui too pilte nägi. No mis mina enam teha saan, tütred juba aastaid täisealised, pole mul õigust neid keelata, üritasin välja vabandada. Tegelt muidugi polnud seal miskit eriti riskantset, ja pealegi pole me ainsad, kes insta piltide nimel eluohtlikke tempe teevad😜

Koerad ainult läksid murelikuks kui inimesed oma esiisasid meelde tuletades maste ja trosse pidi kõrgustes turnisid. Ronimisisu täis tegime kiire näksi ja joogipausi. Tagasiteel metsavahel hakkas vanem kutsa jalad erutusest kanged sabajupats sirge huviga nuuskima. Lähemale jõudes avastasime hulgaliselt ilusaid sulgi maas. Ilmselt olid moblamasti tipus pesitsenud kotkad mingi pirakama linnu kätte saanud. Sulgede põhjal ei osanud küll otsustada, kellega võiks tegu olla. Ilusad pruunid, triibulised ja päikese käes pärlmutterjalt helklevad. Korjasime mõned suveniiriks kaasa.

Stardiplatvorm mäe tipus

Pärastlõunal koju jõudes viskasin liha grillile, lapsed tegid salati ja kartulid, kapsad ahjus valmis. Emadepäeva õhtusöök õnnestus igati hästi, isegi kaasa kiitis, et oleme end ületanud. Teist korda tõin poest marineeritud ja maitsestatud lihad, mis meie grillil poole tunniga just parajalt küpseks saavad. Kõrvale vaatasime Youtube humoorikat geograafiatutvustust Eesist, Poolast, Jaapanist ja Canadast.

Purpurne metsalill

Trillium

Külma nädalavahetuse karate, emadepäev, jooksmine ja ralli.

Plikad aktsioonis, pannkoogid, smuuti, puuviljad

Emadepäeva hommikul sai mõnusalt kaasaga voodis lebotatud kui lapsed emmele pannkooke ja smuutit tegid. Oma osa lillepoti näol olin juba õhtul välja käinud. Lapsepõlvest mäletasin, et kunagi sai enda emmele just selliseid minu arust maailma kõige ilusamaid lilli kinkida kui ta suvel Pärnu saabus, kus vanavanemate juures koolivaheaega veetsin.

Kõige ilusamad lilled :)

Pannkoogid tulid üllatavalt head, värskete maasikate, virsikuviilude ja mustikatega maitsesid oivaliselt, kõrvale rüüpasin külma piima. Hiljem koeri õue lastes tuli jube külmatunne kallale. Lõpuks jõudsin järeldusele, et ilmselt vähemalt osalt põhjustatud hommikuse kuuma kofeiinikoguse tarbimata jätmisest.

Tulbid ja kirss puhkesid maja ees
emadepäevaks õide!

Selle aasta kevad on Toronto kandis kuradima külm olnud. Aiandusega pole veel julgenud eriti tegeleda, alles ähvardasid öökülmadega. Samas sobib ideaalselt sörkimise - minu uue harrastusega. Tänagi vaatasin ilmaennustust: +8C ning uduvihm on jooksuringiks paljulubav. Vaja fleece selga ja õhuke suusamüts pähe. Laupäev jäi jooks vahele, sest hommikul sai kohe karate võistlustele mindud. Otsustasin tänava nurgani lipata ja seal otsuse vastu võtta kas keerata paremale 4 kildisele või vasakule 8 kildisele ringile. Tunne oli hea, keerasin vasakule. Rahulikult sörkides tuli natukese ajaga sihuke "mõttevabalt kulgemise tunne", mida mõni kutsub uhke nimega "mindfulness". Mingi moment tekkis küsimus, kus täpselt olen. Nurgal tänavanime nähes võisin veenduda, et ikka õigel teel ehkki oma kilt oli märkamatult möödunud. Hingamine sügav ja rahulik, jalad jooksid ise, tõuse võtsin pisikeste sammudega, et hingeldama ei ajaks. Temperatuur just paras, higistasin aga palav ei hakanud. Jooksmine eraldas piisavalt energiat tasakaalustades külma vihma ja tuule mõju. Koju jõudes lõin kella 44:35 peal kinni, hiljem mõõtsin kaardilt teepikkuseks 8.45km, seega 5:15 kilomeetri peale mõnuga sörkides. Endale õlale patsutades ja tugitoolis õlut rüübates võis rahuldust tunda.

Demonstratsioon kamadega

Laste vabavõitlus

Karate turniirist niipalju, et seekord toimus täpselt sel ajal kui kirsipuud õitsesid, mis Jaapanlaste jaoks on äärmiselt oluline sündmus. Meie perest võistles vaid noorem tütar, vanem oli kohtunikuks mustade vööde vabavõitluse juures, mina pildistasin seni kuni pidin tööle minema. Noorem sai katas kolmanda koha, mis on päris hea saavutus arvestades, et viimane pool aastat oleme keskmiselt vaid korra nädalas dojos käinud. Leppisime vanema tüdrukuga sügisel jälle võistlema minemises kokku.

Jaapani kirsipuu täisõies

Võistkonna demo esinemine bodega

Reedest pühapäevani hoidsin Tshiili rallil silma peal ja ei pidanud pettuma, Ott võttis maksimumpunktid võites nii üldarvestuses kui punktikatsel. Kõige meeldivam, et nii auto kui mees tegid seda üsna veenvalt. Juba peale paari esimest katset tundus, et vaid tehniline probleem võiks võidu röövida. Seni üleüldisel juhtpositsioonil olnud Neuville tegi õige hullu avarii, masin käis 7 korda üle katuse nagu võite alloleval Youtube videol veenduda. Õnneks mehed ise jäid terveks kui mõned sinikad välja arvata. Nagu belglane ise ütles: suuresti tänu tänapäeva autode super turvalisele ehitusele.

Emadepäeva Õnnitlusvideo!

Emadepäev

Natu unine emme ;)

Pühapäeva hommikul tegi vanem plika emmele pannkooke, mina toormoosi ja noorem tüdruk koristas pärast köögi. Lõunasöögiks grillisime ribisid ja notsut. Seekord leidsin huvitava lille, mis ootamatult osutus jällekord orhideeks, ehkki hoopis teistsuguse välimusega.

Enda emale sai mõned tulbid saadetud, meil maja ees neid jagub :D

Emadepäev

Emadepäevaks sai kaasale laupäeval lillekorv toodud. Õhtul peitsin selle aeda ära lootes, et oravad ilusamaid õisi nahka ei pane. Enne magama minekut riputasin akna taha üles - kaasal tore ärgates kohe lilli näha. Olin unustanud, et ilma prillideta ta eriti kaugele ei näe nii, et see üllatus läks veits vett vedama kui hommikul palusin aknast välja vaadata. Kaasa pidi enne prillid ette panema kui kogu ilu sai nautida :D Emale sai interneti kaudu lillekorv saadetud , õnneks sai ikka kätte, sest kuller veits hilines. Lõpetuseks panen siis vahva kaitseväe emadepäeva tervituslaulu.

Vaatamiseks kliki järgnevale tekstile "EMADEPÄEVA TERVITUSLAUL"

Emadepäev

HEAD EMADEPÄEVA !!!

Hommikul teevad lapsed traditsioonilised pannkoogid, mille kõrvale sai täna poest tuua emme lemmikmarju värskeid mustikaid. Üllatuseks see paraku ei kujunenud kuna laps jättis mustikatopsi lauale vedelema. Lillekorvist jäime esialgu ilma, sest seni kui poes jokutasime olid taimed poe peadse sulgemise tõttu juba luku taha viidud. No mis ikka, eks toome siis homme hommikul, sest lapsed arvasid, et just neid konkreetseid lilli oleks vaja. Kodumaale saab homme helistada, et meie endi emasid tervitada, loodetavasti jõuavad ka neti kaudu tellitud lilled ilusti kohale.

Ene just veits enne vanema plika emmeks saamist.

Emadepäev

Nii minu emale kodumaal kui meie laste emmele, kes seljataga mõnusalt voodis lesib ja raamatut loeb samal ajal kui lapsed kutsa kaasabil pannkooke küpsetavad.

Lillevalikuga otsustasime eile Madakaskari Jasmiini kasuks, sest mingil imelikul põhjusel polnud lillepoodides kõige tavalisemaid nartsisse - meie emme lemmiklilli saada. Viimases suures lilleäris olid ka nartsissid aga kassa poole jalutades lõi ninna imeline lõhn. Selle allikaks osutus eksootiline jasmiinikorv ja nii rändasidki nartsissid tagasi riiulile. Korraks küll kahtlesin, kas see lõhn ikka meeldib emmele, aga vanem laps arvas, et ta niikuinii kiidab kui meie lille viime ja lubas vastasel juhul vastutuse enda kanda võtta:)

Emadepäev

ILUSAT EMADEPÄEVA MEIE EMMELE!!!

Et mind pole kohal siis annan üle "virtuaalsed" lilled, musi ja kalli. Taolistel lilledel on igatahes see eelis, et ei närtsi kunagi.

Parimat soovivad Tom, Mari, Kiki

MÕNED LILLED EMMELE

See roos on veidi rohkem kui 22 aastat vana!

Meie superemme jõuab kõike.

Ja oskab kõike:)

Hiljem relaxing, ehk "leisitamas" nagu seda kutsutakse:)