Saturday, April 7, 2018

TAVATAIPLIKKUS - Kuidas eristada libauudiseid tegelikest

Murdsin pead kuidas tõlkida inglisekeelset väljendit "Common Sense". Oleks ju võinud googeldada või sõnaraamatut kasutada aga kangekaelne nagu ma olen, üritasin oma peaga meelde tuletada kui äkki selline tore sõna nagu TAVATAIPLIKKUS ette lõi. Googeldasin kiiresti veendumaks, et olen just uudissõna leiutanud. Paistab, et olen, sest kõike teadev Google ei suutnud vastet leida ei ühe ega kahe k tähega, pakkus hoopis välja versiooni tava talikins, mis seotud miski Uus-Meremaa rõivapoega. Palun, kas keegi annab nõu, kus ma saaks seda sõna patenteerida, kas peaks võtma ühendust haridus, välis, siseministeeriumi või hoopis patendiametiga :D
OK, edasi põhiteema juurde.

Äsja vilksatas meedias info, et Eesti elanikud olevat valeinfo ja libauudiste resistentsuse koha pealt maailmas lausa viiendal kohal eelkõige tänu meie haridussüsteemile ja vabale meediale. Olen paari FB grupi liige ja suhtlen ka kohalike eesti sõpradega, paraku leidub nii neti kui tavatuttavate hulgas üllatavalt palju inimesi, kes ei suuda või ei taha liba ja tegelikel uudistel vahet teha. Sealjuures mõned neist ilmselgelt targad kuid samas naiivsed. Pole harv ka juhus kui teatud teemadel ollakse super ratsionaalsed (eriti kui seotud oma erialaga) samas teistel langetakse kinnistunud eelarvamuste ohvriks. Jube mõelda, kui lihtne siis teiste riikide inimesi haneks tõmmata, mille üheks ilmekaks tõestuseks on muidugi president Trump. 

Kuidas teha vahet libauudiste valeväidete ja tegelikkuse vahel?
Ma ei salgagi, et surfasin enne netis ja lugesin sellel teemal, mistõttu postitus kujutab endast referaati netiavarustest leitud punktidest mida personaalselt oluliseks pean. Kõigepealt on vaja endale selgeks teha, kas ollakse vajadusel valmis oma eelarvamusi ja veendumusi muutma või mitte. Kas tegu fakti ja loogikapõhise või usupõhise maailmavaatega. Viimasel juhul pole mõtet edasi lugeda, sest faktid ega loogilised argumendid ei suuda pimedat usku kõigutada.


Lakmuspaberiks sobib hästi tavataiplikkus ehk "common sense" inglise keeles. Kahjuks pole kodanike hulgas tavataiplikkus eriti tavaline, common sense is not that common! Kõigepealt peaks iga uudise või väite puhul tegema hetkeanalüüsi: kas vastab üldkehtivatele tavaarusaamadele, üleüldistele loodusseadustele ja loogikale. Eitava vastuse korral võib üsna kindel olla, et tegu libauudise, eksiarvamuse või lausvalega. Samas jaatav vastus pole tõestuseks, et tegu tõele vastava looga. Edasine tegevuskäik sõltub sellest, kas viitsime üritada tõde välja selgitada või mitte, kas peame seda oluliseks või lööme käega. Neile, kes tahavad jõuda tõe jälile soovitatakse uudist või väidet põhjalikult analüüsida kasutades järgnevaid samme:

1. Allikas 
Kas on tegu autoriteetse ja ehtsa allikaga. Autoriteetsuse puhul kipub maitse küsimus mängu tulema, kes peab põhivoolu meediat autoriteetseks, kes Nelli Teatajat. Personaalselt pean autoriteetseks nii p]hivoolu meediat kui eriti tunnustatud teaduslikke ajakirju, veebilehti. Põhivoolu meedia puhul on usaldatavus oluliselt suurem kuna võltsingute või valeuudiste väljatulemise korral ootavad neid ees kulukad kohtuprotsessid. Kõigil uudisteportaalidel juhtub, et aegajalt avaldatakse kontrollimata fakte, põhivoolu puhul lihtsalt oluliselt harvem. Tunnustatud teaduslikes ajakirjades avaldatud artiklid käivad enne avaldamist läbi põhjaliku kontrolli oma ala spetside poolt. Samas isegi siin lähevad üksikutel juhtudel läbi nõrgal teaduslikul alusel tehtud uurimused nagu seda vaktsineerimis skandaali või termotuuma sünteesi puhul võis näha. Paraku teadusliku meetodi suureks eeliseks on katsete ja uuringute kordamise eeldus, mis suht kiirelt praagib ebakorrektse info vähemalt hiljem välja. Ehtsuse puhul pean silmas, et tegu tõepoolest tegeliku veebilehe, mitte mingi sarnase tähekombinatsiooniga nagu näiteks postimeees.ee või bbc.com.co

2. Autor
Millise tagapõhjaga autoriga tegu on, kas tal tõepoolest väidetav eriala, teaduslikud kraadid, uurimused. Millist infot ja postitusi varem jaganud. Kas sellise nimega autor, firmad, ülikoolid, töökohad, uurimused üldse eksisteerivad.

3. Uudist toetav info
Kas väidet toetavat infot leidub teistel autoriteetsetel veebilehtedel või lükkavad enamus teaduslikke veebilehti väite ümber. On esitatud viiteid teistele autoriteetsetele allikatele, kas viidetes leiduv info vastab uudises väidetavale.

4. Loe pealkirjast edasi
Enne uudise levitamist loe ikka sisu ka. Üllatavalt paljud seda ei tee ja jagavad vaid pealkirja alusel (piinlikkusega pean tunnistama, et olen ka ise patustanud). Paljudel veebilehtedel on sesatsioonilise pealkirja eesmärk hiireklõpse korjata, uudise sisu ei pruugi vastata pealkirjale, või ainult avaldab kellegi arvamust mitte kontrollitud fakte.

5. Ajastus, kuupäevad
Vaata kas uudises esitatud kuupäevad ja viidete kuupäevad vastavad tõele, kas jooksevad kokku.

6. Veebilehe kujundus
Kas kujundus on kvaliteetne, grammatika, graafika, animatsioonid. Millised on teised samal veebilehel väljatoodud uudised. Kui enamasti sensatsioonilised, on kogu sisu kahtlase väärtusega.

7. Kommentaarid
Loe kommentaare, tihtipeale leiad sealt mõne oma ala kvalifitseeritud eksperdi, kes uudise pihuks ja põrmuks teeb.

8. Ekspertarvamused
Vii end teemaga kurssi, loe vastava eriala tunnustatud ekspertide arvamusi.

9. Reverse Image Search
Tee "reverse image search" kontrollimaks fotode ehtsust. Sellega on paljud libalood vahele tõmmatud. 

10. NALI
Kontrolli kalendrit, ega pole 1. Aprill :) Endiselt minnakse aprillinalja õnge. Samuti võimalik, et tegu ongi lihtsalt naljalehega.

Loodetavasti aitab eelnev info inimesi, kes piisavalt asjast huvitatud ja järjekindlad et tõde välja selgitada. Muidugi ei saa jätta lisamata hoiatust, et libauudiste tootjad lähevad järjest osavamaks, mida edasi seda raskem virtuaalset ja reaalset tegelikkust eristada. Tihtipeale pole võimalik tõde välja selgitada 100% tõenäosusega, kvantmehhaanika seadused lihtsalt ei lase seda sündida ;) aga normaalselt piisab ka 90%'st. Enamus kurjategijaid mõistetakse süüdi kui kaudsed asitõendid on piisavalt veenvad, õige harva kui keegi otse pättuse peal selge pildiga videoklipile jääb.

Trenni mõttes võite läbi võtta vaktsineerimise teema, see on klassikaline näide kuidas fakte moonutades, ajastusega mängides, olematutele uuringutele vihjates ehitatakse üles konspiratsiooniteooria.

P.S. Äärmiselt põnevaks näiteks on Skripali juhtum. Raske on enda eelarvamusi alla suruda, aga üldsusele teadaolevate faktide kokkupanemisel ei saa üle ega ümber indikaatoritest, mis kõik Kremli poole näitavad. Ainus õbluke kahtluseiva kerkib üles seoses äärmiselt käpardliku täideviimisega organisatsiooni poolt, kes teoreetiliselt peaks kuuluma maailma tippu. Miks kasutada mürki, mis vääramatult Moskvale viitab, kas Kreml on juba nii ülbe, et soovibki näidata, me teeme mis tahame ega hooli enam mitte millestki. Brittide liitlastele avaldatud tõendid pidid olema äärmiselt vettpidavad, et nii laiapõhjaline toetus neile taha tuli, lihtsalt polnud võimalik reageerimata jätta.

8 comments:

  1. Just lugesin infot, mis selgitab Skripali juhtumi kulgu: http://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/06/myth-busting-why-didn-t-the-skripals-die-on-the-spot

    ReplyDelete
  2. Mul oli hiljuti vaja tõlkida sõna "talupojatarkus", ja ma ei leidnud paremat vastet kui "common sense".
    Pets

    ReplyDelete
  3. Talupojatarkus vilksatas ka korraks pähe aga ehkki sarnane ei tundunud edasi andvat täpselt seda mida silmas pidasin, sutsu nagu arhailine. Samas inglise keeles ei tea paremat vastet kui common sense.

    ReplyDelete
  4. Eesti keeles on samas tähenduses väljend "terve mõistus" - seda kasutataksegi kontekstis, kus inglise keeles oleks "common sense".

    ReplyDelete
  5. Tjah, "terve mõistus" on ilmselt täpseim vaste ja mõnes lauses võib tõlkida ka, et "mõistuse hääl ütleb..." jmt. Sõna "mõistus" peaks sagedamini tarvitama, sest see mõiste on viimasel ajal kuidagi unustusse vajumas. Siit mõistagi tekivad sellised mõttetuskäigud, et "kuidas me teame, kui uuringuid ei ole tehtud" jmt. Et mõistuse abil midagi teame, see ei kipu mõttesse tulema.

    ReplyDelete
  6. Tänud, no muidugi "terve mõistus" on parim ja sobivaim vaste. Paraku kui mälu poleks alt vedanud poleks ma nii ägeda ja moodsa uue sõna peale tulnud, no enda arust vähemalt tundub nii ;) Eks enda lapsed on ikka kõige ilusamad.

    ReplyDelete
  7. This comment has been removed by a blog administrator.

    ReplyDelete
  8. 1\2 e. pool mõistust võib olla parem kui haige mõistus.:)

    ReplyDelete