Tuesday, October 4, 2016

Presidendivalimistest siin ja sealpool lompi

Värskelt valitud president KERSTI
Eestis siis tehti kuuendal katsel ära ja valiti president enneolematu ülekaaluga kui kommentaatoreid uskuda. Kuuldavasti pole ükski presidendikandidaat saanud üle 80%'st toetust. Sihuke poolthäälte hulk hakkab juba Venemaa valimisi meenutama - muidugi on tegu siinkohal tegelikkusele mittevastava naljaga, aga ei saanud seda ka mainimata jätta. Igatahes paistab, et omavahel kiskunud erakonnad said peale viiendat vooru kerge shoki nagu britid peale Brexitit. Õnneks oli meie poliitikutel tagavaraväljapääs olemas ja üllatav küll, aga kui asjad hakkavad tõsiseks minema leitakse ühine keel üllatavalt kiiresti. Küllap oli tegu mitme teguri kokkujooksmisega, mille juures sugugi väikest osa ei mänginud Kersti Kaljulaiu isiksus, mis minu arusaamist oli kõigist kandidaatidest sobivaim. Olen tõepoolest tema olemasolust vaid kaks nädalat teadlik olnud, aga seniste väljaütlemiste ja käitumise põhjal tundub äärmiselt sümpaatne. Ennast iseloomustab ta kui majanduslikult konservatiivsete ja poliitiliselt liberaalsete vaadetega inimest, just selline kelleks ennast pean ja kellede seltskonnas end mugavalt tunnen. Lisaboonusena selgus, et elab samas linnaosas :) Ei saa ka märkimata jätta, et bioloogide hulgas on mul hulk sõpru, kes suur enamus asjalikud ja meeldivad inimesed.

Kersti kohta olen lugenud kugusid ja kommentaare nii blogidest, Delfist, FB'st kui mujalt sotsiaalmeediast. Enamus on positiivsed, mis näitab, et rahval on suur ootus. Loodetavasti saadakse siiski aru, et Eestis pole presidendil sellist võimu nagu Venemaal ja olgu tal head tahtmist ja tegutsemisindu niipalju kui tahes, ainuisikuliselt on tegutsemisvõimalused kasinad. Parteidega kokku leppides tuleb aga paratamatult kompromissidele minna ja head ideed kiputakse juba idus nii ära lahjendama, et hiljem sellest suurt kasu pole. Vähemalt on kõigi parteide (peale EKRE) toetuse juures see hea asi, et hiljem on neil üsna totter hakata vinguma ja halama presidendi üle, kellele ise poolthääled sai antud. Tavakodanike puhul tahaks rõhutada, et hinnangu andmine presidendile, kes pole isegi vannet veel jõudnud anda annab rohkem infot hindaja enda ellusuhtumise kui presidendi kohta. Elagu uus president ja edu talle Eesti asja ajamisel!!!

Nüüd hüppame meie konnatiigist üle ookeani ja vaatame kuidas seal asjalood on. Kui meie presidendi valimised isegi kohalikus valguses tänu piiratud presidendivõimule erilist sisulist tähtsust ei oma siis USA presidendivalimised on globaalse majandusliku, poliitilise ja sõjandusliku tähendusega. Nii paradoksaalne kui see ka ei tundu, Eesti seisukohalt on hoopis olulisem kes kolib Valgesse majja võrreldes sellega, kes Kadriorgu end sisse seab. Eriti muidugi olukorras, kus kahel USA presidendikandidaadil on nii kardinaalselt erinevad arusaamised. Maailma finantsringkonnad on hakanud muret tundma Trumpi võimaliku ehkki vähetõenäolise presidendiks saamise üle. Kuna Clintoni seis on enamuse ajast suhteliselt kindel püsinud, tema valimise tõenäosus (ei tohi ära segada toetuse protsendiga küsitlustel) on Juunist saati kõikunud 60% ja 90% vahel (valijate toetus nii paar % negatiivne kui kui 10% plussis sel ajal). (keda huvitab võib graafiku päevast muutumist jälgida klikkides ClintonTrump peale). Tänu sellele on aktsiaturud suht rahulikud olnud aga kui peaks midagi ootamatut juhtuma, et kandidaatide valituks saamise tõenäosus võrdseks muutuks võib puhkeda paanika ning turud kukuvad hullemini kui 2008.

USA Presidendikandidaatide valituks saamise tõenäosus alates juunist tänaseni
Juba praegu arvestavad mitmed riskikapitalid ja börsimängurid majanduskriisi võimalusega ning liigutavad oma rahasid vastavalt. Ma ei muretsenud Kreeka võimaliku EL'st lahkumise pärast ega ka Brexiti üle, sest need sündmused ei omanud globaalset kaalu. USA presidendivalimised aga kujutavad momendil suurimat ohtu maailma majanduslikule stabiilsusele. Nimelt on karta, et kui Trump saab valituks võib see vallandada Hiina finantskriisi (Trump ju ähvardas, et ei kavatse maksta Hiinale võlga tagasi ja lubas üldse kaubavahetuses protektsionismi kasutama hakata). Probleem on selles, et keegi ei tea, kas ta seda tõsiselt mõtleb, aga teadmatus tekitab bõrsil hirmu. Kokkuvõttes võib kriis puhkeda mõnest tühisest seigast, sest tekkib positiivne tagasiside, üks probleem hakkab teist võimendama ja kuna maailma majandus pole niikuinii eriti heas seisus (kasvu puudumine, tohutu võlakoorem, rahamass millel pole reaalset tagatist, hullult ülehinnatud kinnisvara, ...) võib krahh saabuda ootamatult kiirelt ja võimsalt. Teisalt on loota, et Hillary võidu korral toimub bõrside tugev ja samas põhjendamatult ülehinnatud lühiajaline tõus. 

Kokkuvõttes kui karta Trumpi võitu tuleks astuda aktsiaturult välja praegu, enne kui paanika puhkeb, kui uskuda Clintoni võitu tuleks sama teha nädala paari jooksul peale tema edu - vaatamata sellele kes võidab on minu arust börsi langus pikemas plaanis garanteeritud. Aga kuhu ressursid paigutada, see sõltub mida ennustate tulevikuks. Paberraha ja pangaarved pole pikas perspektiivis eriti kindlad, sest tegu on ju virtuaalsete asjadega, millel pole juba pikemat aega katvat väärtust olnud. Kinnisvaraga on see probleem, et esiteks kukub kriisi puhul hind, sest keegi ei jaksa osta, teiseks ei saa seda kiirelt ja mugavalt realiseerida. Väärismetallid, kunstiteosed, jne ... hoidmine ja kaitsmine keeruline, pangaseifis võivad hingusele minna koos pangaga. Kokkuvõttes on kõige mõistlikum rakendada vana tuntud taktikat: Ära hoia mune ühes korvis, ehk siis jaga oma vara kõigi eelnevate vahel - kui üks langeb siis teine tõuseb. Nii majandusliku edu kui kriisi puhul ei teeni suurt midagi aga riskid on hajutatud ja sa vähemalt ei jää päris püksata.

Mis ma ise arvan. Arvan siiski, et valitakse Clinton ja kriis lükkub edasi. Kui kaugele, seda ei oska keegi ennustada, aga sama moodi nagu vulkaanipurske või meteoriidiga on garanteeritud, et millalgi juhtub.

No comments:

Post a Comment