Relvadest ja võrdsusest.

Jumal lõi inimese, Sam Colt tegi nad võrdseks

Jumalakartlikus Ameerikas on ütlemine, milles tavapäratult ka tõetera sees "God created men and Samuel Colt made them equal". Muidugi peetakse siin silmas tõsiasja, et tulirelv võrdsustab suurte ja väikeste, tugevate ja nõrkade, meeste ja naiste shansid kui arvete õiendamiseks läheb. Samas ei maksa unustada fakti, et ilma ettevalmistuseta tavakodanik ei suuda käsirelvaga suurt midagi mõistlikku ette võtta, pigem on ohtlik endale kui teistele. Väidetavalt toob USA politsei statistika välja info, et relvastatud röövi korral on kõige õigem lihtsalt jalga lasta, sest rohkem kui 5 meetrise distantsi pealt läheb 95% laskudest mööda. Muideks üheks põhjuseks, miks Jaapanis tulirelvad isegi kurjategijate hulgas populaarsed pole, ongi eelmainitud omadus kõik võrdseks muuta. Jaapanlaste aumõiste vastu käib ebaausa eelise (ehk siis tulirelva) kasutamine, mis nullib aastakümneid kohusetundlikult käsitsivõitluse treeninguid teinud isku eelised.

Aga meie elame momendil Ameerika mandril, kus relvad on üldsuse silmis aukohal, USA poolel isegi relvakandmise õigus konstitutsiooniga tagatud. Nagu öeldakse: Kui oled Roomas, käitu nagu roomlane. Tegelikult niisama õigustus, sest Kanada poolel, kus kahjuks või õnneks asume, on tulirelvadesse suhtumine sootuks teistsugune, kartlikum ja hullult politiseeritud. Parempoolsed toetavad ja vasakpoolsed teravalt vastu rahva poolt relvade omamisele. Kuna valitsused tulevad ja lähevad muutub ka relvapoliitika pidevalt. Momendil on võimul selgrootud liberaalid nii Ottawas kui Ontarios, nemad proovivad keskteed ajada ja toetavad populistlikult mida iganes, sõltuvalt hetke populaarsusest.

Walther SP22 M4

Igatahes oleme õige pikalt tiirus paugutamas käinud ja lõpuks tüdinesime teiste relvade laenamisest. Laps muretses endale kevadel relvaloa ning eelmine nädal jõudsime niikaugele, et ta ostis päris enda püstoli. Eelnevalt tegime kõvasti uurimistööd, sest sooviks omada viisaka täpsusega relva mis samas liiga kallis poleks, eks ka disain ja puhastamiseks lahtivõtmise lihtsus olid olulised. Peale pikemat googeldamist ja käsirelvade ülevaadete lugemist jäid silma kümmekond relva. Kuna posti teel tellimine on siinmaal tülikas ja tahtsime ikka ise enne püstolit käes hoida vaatasime, mida kohalikud poed pakuvad. Kättesaadavus vähendas valikut 4'le mudelile. Kaks Waltheri versiooni, Ruger Mark III ja Beretta Neos. Lasknud oleme neist ainult Rugeriga.

Hamiltoni relvapoes oli soodsalt pakkumisel Walther SP22 M4 versioon, mida üldiselt päris heaks hinnatakse. Proovisime seda käes hoida ja ehkki käe järgi vormitud pide oli plastikust, sobis see mulle suht hästi pihku. Tütrele muidugi suurevõitu. Ainus mis mind selle relva juures häiris oli kergus, kuna raam alumiiniumist. Jättis veidi mängupüstoli tunde, ehkki sihtida tundus mugav. Lasime ka mitmeid teisi näidata kuni äkki üks teiste varjus olev relv silma jäi. Beretta Neos Inox hea hinnaga pakkumisel. Seda olime kaalunud, aga kuna välimus nii erinev traditsioonilisest püstolist, tahtsime kindlasti proovida, kuidas pihku sobib.

Beretta U22 Neos Inox

Esimene mulje oli, et käepide minule väikesevõitu, ehkki tundus üllatavalt kindel. Kaal kuuetollise toru juures oli just paras ja püstol seisis stabiilselt. Plikale pide just perfektse suurusega. Otsustasime proovida ka kuidas päästik ja laskemehhanism töötavad. Kanadas on keelatud ametlikult relvi katsetada, seega ainsaks võimaluseks jäi padrunikestaga proovida. Mõlemad olid ok, Waltheri päästik kergem ja sujuvam, samas relv kergem ja mitte nii stabiilne. Beretta päästiku tõmme harjumatult pikk, aga tukk oma pisikese pideme kohta üllatavalt mugav ja stabiilne käes. Arutasime veidi ja otsustasime Beretta osta, sest Waltheri käepide ei sobinud tütrele hästi. See saab olema universaalne relv, mida mõlemad kasutame. Kui tuleb mingi superhea pakkumine täpsuspüstolile, muretseme hiljem, aga praegu on vähemalt miskit olemas.

Walther GSP22

Kanadas pole nii, et viskad papi letti ja pistad tuki taskusse. Selleks, et tohiksid relva koju viia, pead julgeolekupolitseile avalduse saatma. Tavaliselt see rahuldatakse mõne päeva jooksul, kui luba olemas ja miskit kahtlast ei tundu. Paberite vormistamine võttis veerand tundi. Sain kauba peale kaasa kalendri poolpaljaste näitsikutega, tütrele anti kalendri jahiversioon. Ost tehtud ei andnud süda rahu, tahtsime vaadata ka Waltheri täpuspüstolid üle, mis teises poes pakkumisel. Oma 70 km sõitu ja kohal olimegi. Siin valik äge, kuid huvi pakkusid vaid kaks Walther GSP22'e, hind mõlemal üle $1000. Olid tõepoolest mõnusad käes hoida aga mitte nii head, et oleks tekkinud soov sihuke raha välja käia. Pidemed niikuinii spetstellimusel endisele omanikule sobivad, need peaks endale uued tellima. Katsusin ka üht vene Vostok TOZ-35, mille käepide eriti mugav sarnanedes vehklemismõõga omale, paraku toru liialt pikk.

10 lasu seeria 20 meetri pealt, märklaua "10" on 2.6cm läbimõõt, "must" 12cm
Minu 7 lasku vasakul, Tütre 9 paremal.
Õige sihiku korral oleks mul 6 ja plikal 8 lasku 10 ja 9 sees !

Eelmine nädal sai plika loa ja tõi ka kohe püstoli ära. Neljapäeval kimasime põnevusega uut mänguasja proovima. Tiirus õnneks rahvast palju polnud ja saime kohe plõksutama hakata. Kohe esimesed seeriad läksid päris hästi, kuulid jooksid kenasti hunnikusse kokku. Sihik küll kõvasti nihu, kuid seda kerge õigeks seadistada. Profid soovitasid enne oma paarsada pauku lasta kui sihikut seadistama hakata. Tüübid oli veidi skeptilised selle relva suhtes aga kui olid paar seeriat lasknud pidid tunnistama, et selle hinna kohta üllatavalt hea. Ilmselt vajab puhastamist ja õlitamist, sest päästik ei liikunud kõige sujuvamalt. Lasketulemused pole igatahes minul kunagi nii head olnud, eriti arvestades, et esimest korda lasime tollest relvast. Tütar oli samuti väga rahul, temagi vaid kord paar spetspüstoleid kasutades parema grupi saanud.