Wednesday, November 11, 2015

Tehisintellekt - inimkonna viimane leiutis



Alustaks ühe Skype looja ja kõigile eestlastele tuntud prominendi Jaan Tallinna tsitaadiga, millega ta James Barrati raamatut tutvustab: "Lööv raamat selle sajandi ja võimalik et kogu edasise ajaloo kõige tähtsamast probleemist - kas inimliik suudab ellu jääda. Ma tahaks, et tegu on ulmekaga aga ma tean et see pole nii"

Järgnev kokkuvõte kostab esimesel pilgul tõepoolest ulmekana kuid õudseks teeb selle asjaolu, et tegu kainelt mõtlevate teadlaste poolt kirjutatud uurimistööde kokkuvõttega. Raamat räägib tehisintellektist, selle definitsioonist, tekkimisest ja võimalikest arenguteedest.

Raamatu pealkiri väljendab lühidalt ja ilmekalt suurimat porbleemi, mis inimtasemelise tehisintellekti ehitamine, kokkupanemine, programmeerimine, või isegi iseenesest tekkimine - kuidas iganes seda nimetada, esile tõstab. Nimelt on inimkonna teadmiste digitaliseerimine ehk serveritesse ja andmepankadesse paigutamine tekitanud olukorra, mis pole võrreldav endisega kui enamus teadmisi oli raamatutesse kirjutatud. Varem pidi teadmistejanuline inimene lisaks koolis ja ülikoolis õppimisele töötama läbi riiulite kaupa kirjandust omamaks eksperdi tasemel teadmisi mingil alal. See nõudis oluliselt suuremat aja ja energiakulu kui praegu, kus suur osa infost hiireklõpsu kaugusel ja kättesaadav millisekundite jooksul.

Inimese puhul on küll info kättesaamine tehtud palju mugavamaks aga seoses ajuga seotud piirangutega õppimise kiirust oluliselt ei tõsta. Tehisintellekti jaoks tegu kvalitatiivse hüppega. Läbimurdeks või lävepakuks peetakse üldiselt inimtasemelise tehisintellekti saavutamist. Kui seda piiri lähemalt vaadata avaneb sootuks teistsugune pilt. Eeldades, et tehisintellekt paikneb arvutis, mikroskeemide, välkmälu ja programmide kujul, mis momendil tundub kõige tõenäolisem, on sellel olulised piirangud ja eelised võrreldes inimesega. Esiteks pole ta võimeline ise füüsiliselt oma asukohta vahetama ja teiseks sõltub elektrienergia allikast, mille kadumisel "jääb paugupealt magama" või "sureb" sõltuvalt olukorrast. Kui ta aga on ühendatud internetti ehk siis kogu inimkonna teadmiste andmebaasi, evib süsteem meeletut eelist iga tavalise inimese ees, sest teadmiste omamise, meeldejätmise ja organiseerimise ehk arusaamise kiirus oleks tehisintellektil suurusjärkudes kõrgem.

Põhimõtteliselt peaks inimtasemel tehisintellekt suutma lühikese ajaga saavutada inimkonna taseme intellekti. Kasutades kõiki inimkonna teadmisi süstemaatiliselt, areneks edasi kasvavas tempos tasemeni, mida pole võimalik isegi ette kujutada. Tegu muidugi ideaalse situatsiooniga, reaalsuses hoiavad tehisintellekti tagasi füüsilised piirid seni kui ta ei suuda üle võtta teisi arvuteid või hakata ise tootma vajaminevaid loogikaskeeme ning mälupankasid. Paraku on selge, et kumbki ei tohiks tekitada erilisi probleeme kui tehisintellekt seda soovib. Kui juba inimhäkker suudab murda sisse kaitstud ja krüpteeritud süsteemidesse miks ei suudaks seda teha arvuti, kes omab terve inimkonna oskusi. Samuti poleks midagi imestada kui ta esialgu väljapressimise teel (ähvardades näiteks arvutite poolt juhitavaid tuumarelvasid kasutada) sunnib inimesi vajalikku riistvara tootma. Järgmiseks sammuks oleks robotite ehitamine, kes seda automaatselt teevad muutes inimesed üleliigseteks ressursi raiskajateks.

Viimaseks oluliseks leiutiseks jääks tehisintellekt seetõttu, et ükski inimene ega inimeste grupp ei suudaks leiutamise osas konkureerida inimkonna tasemel tehisintellektiga, kes kasutab süstemaatiliselt kogu inimkonna teadmistepagasit. Leiutised nii füüsilised, riistvaralised kui tarkvaralised oleks tehisintellekti huvidele vastavad ja kiirendaks viimase arengut veelgi. Minu arvamus on aga see, et ohtlikuks osutub tehisintellekt juba palju varem kui saavutab inimtaseme, sest vaba infovahetuse ja andmebaaside kasutamise käigus areneks ka murdosa inimintellekti omav süsteem kiiresti inimese tasemele ja peale selle ületamist kihutaks tagasivaatamata edasi meile kättesaamatutesse kõrgustesse.


Põletavaim küsimus: kas ja kui jah siis millal võiks eeldada, et keegi kusagil suudab inimtasemelise tehisintellekti valmis ehitada. Enamuse ekspertide ühine arvamus meenutab vastust küsimusele asteroidi või komeedi ja maa kokkupõrke võimaluse kohta: "Küsimus pole mitte kas vaid millal". Ajaliselt jääb suurem osa ennustusi 10 kuni 50 aasta vahele. Seega on tegu probleemiga, mis tuleb lahendada lähemal ajal juba selle põlvkonna kestel. Ebaõnnestunud lahenduse tulemus avaldub pea silmapilkselt ja ootamatult, mitte sadade või tuhandete aastate pärast nagu kliima soojenemise puhul. Juba praegu on oluline osa finantsmaailmast kontrollitud primitiivsete tehisintellekti programmide poolt, eelmisel aastal sooritati enam kui 60% suurtest aktsiaostudest New Yorgi börsil tarkvara programmide poolt, kiirete tehingute puhul võib väita et protsent on väga lähedal sajale.


Kõrgel tasemel on arutatud võimalust globaalselt keelustada tehisintellekti teemalised uurimustööd kuna tegu ohuga inimkonnale. Samas on olukord väga sarnane tuumarelvastuse võidujooksuga, kes iganes jõuab eesmärgile esimesena saavutab tohutu ja absoluutse ülekaalu kõigi teiste ees (seda küll lühikeseks ajaks, seni kui tehisintellekt võtab juhtimise enda kätte). See on ka põhjus, miks nii valitsusorganisatsioonid kui ka suured firmad investeerivad meeletuid ja salastatud summasid vastavasse uurimistöösse. USA's on riiklikul tasemel koondunud tehisintellekti uuringute juhtimine otse loomulikult DARPA kätte, kelle põhitegevus on uute relvasüsteemide arendamine. Pole kahtlustki, et nii Hiina kui Venemaa suunavad massiivseid ressursse tehisintellekti uuringutesse, vähemal määral kindlasti ka teised riigid. Samuti on vastavad programmid kõigil suurematel riistvara ja tarkvara firmadel. Põnevaks teeb olukorra asjaolu, et teoreetiliselt on läbimurre võimalik õnnelike kokkusattumuste ja ülitalendika meeskonna puhul ka suhteliselt väikeste investeeringute juures.

On avaldatud arvamust, et universumi loomulik arengukäik ongi: elu - mõistuslik elu - tehisintellekt. See ka põhjuseks, miks me pole seni leidnud mingeid märke mõistuslikust elust ei meie galaktikas ega kaugemal - me lihtsalt otsime signaale tasemel, mis eduka arengu korral ennemuistne ajalugu. Võrreldav koopainimestega, kes otsivad kaljuseintelt teiste hõimude kraabitud märke, odaotsasid või lõkkeasemeid samas kui ülejäänud tsivilisatsioonid suhtlevad raadiolainete või laserite abil, mis metslastele märkamatuks jäävad.

Aga selleks et kogu äärmiselt põnevat teksti ise lugeda peate raamatu kätte võtma, loodetavasti tekitasin isu. Minu jaoks oli igatahes tegu mõjuvaima raamatuga aastate jooksul.

8 comments:

  1. Need internetis levinud tehisintellekti käsitlused meenutavad mulle South Parki äriplaani:

    Step 1: Collect used underpants.
    Step 2: ?
    Step 3: Profit!

    Alguses pole üldse mitte midagi, on mingi algeline AI (praegune seis). Järgmisel hetkel toimub hookuspookus (magic happens) ja nüüd valitseb tehisintellekt juba tervet maailma ja ähvardab vastuhakkajaid tuumarelvadega.
    Kuidagi kiiresti hüppasime teisest sammust üle...
    No ei ole usutav, et tehisintellekt areneb paari hetkega selliseks, et inimese mõistus on tema omaga võrreldes nagu sipelga oma (http://waitbutwhy.com/2015/01/artificial-intelligence-revolution-1.html).
    Maailmast aru saamiseks ei piisa ka ainult mõistusest, vaja on meeli ja emotsioone. Kui pole emotsioone, siis pole motivatsiooni. Mille nimel see super-AI tegutseb? Keegi AI-teadlane unustas käsu sisse ja nüüd AI paljundab ennast nii kaua, kuni Universumis ressursid otsa saavad? Isaac Asimovi ulmeraamat "Mina, robot" tundub erinevalt taolistest stsenaariumitest täitsa realistlik ja usutav.

    Kuna ma pole Jaan Tallinna raamatut lugenud, siis ma ei väida, et ülal olev käib just selle kohta.

    ReplyDelete
  2. Kõigepealt pidin oma teksti paranduse sisse viima, sest tõepoolest võis mulje jääda, et tegu Jaani mitte Jamesi raamatuga.

    Minu kokkuvõte on muidugi lühike ja kiirelt kirjutatud, mistõttu pole võimalik enamust argumente esile tuua. Kui varem pidasin AI loomise või tekke poolt põhjustatud ohtu inimkonnale pigem ulmevaldkonda kuuluvaks, siis peale selle raamatu läbilugemist pole ma enam sugugi kindel. Välja toodud argumendid ja neile toetuv loogika tundub isiklikult minule ootamatult tõepärane. Probleemi reaalsuse kinnituseks lisaks fakti, et paljud maailmakulsad teadlased (Hawking) ja eriti just arvutiteaduse juhtivad spetsialistid võtavad seda asja väga tõsiselt. Pean ka rõhutama, et olen loomult skeptik ega usu igast vandenõuteooriate pläma niisama oma peaga mõtlemata.

    Aga mis ma pikalt lobisen, soovitan igal kahtlejal raamat läbi lugeda ja siis oma arvamus avaldada ;) Muideks tegu suht lihtsa populaarteadusliku tekstiga, mis ei eelda erialalist haridust, piisab kui tunda arvutiasjanduse, loogika ja matemaatika põhitermineid.

    ReplyDelete
  3. Mulle isiklikult tundub, et kirjeldus, kuidas tehisintellekt väga lühikese ajaga areneb nii üliintelligentseks, et võtab kogu maailma üle, on rohkem ulmevaldkonnast. Kellelgi pole kindlaid teadmisi, tegemist on fantaasialennuga. Kuna tegu on ulmega, siis ma eelistan sellele ulmekirjanduse meistreid. Iain Banksi näiteks. Tema raamatutes on Mõistused (Minds) ühed kesksed tegelased, kes tulevast kosmosetsivilisatsiooni valitsevad. Ta on palju aega kulutanud, et mõelda läbi nende motivatsioon; nende ja inimeste vahelised suhted jne.
    Noh näiteks. Üks eeldus, mida tehisintellekti ohu eest hoiatajad kuidagi automaatselt teevad, on see, et tulevikus on vaid üks super-AI. Kuid miks neid peaks olema ainult üks? Tõenäosem on, et neid on enam kui üks. Ja sel juhul nad vastastikku tasakaalustavad ja kontrollivad üksteist.
    Banks on arutlenud ka selle üle, miks üks super-AI üldse peaks inimestega koos või nende heaks töötama. Tema raamatutes Mõistused teevad seda, sest neil on nii huvitavam. Kuigi on ilmselt ka hulk neid, kes hoiavad omaette. Ühes intervjuus ütles ta, et kui inimkond tegelikult suudaks tehisintellekti välja arendada ja see muutuks meist palju intelligentsemaks, siis on suur võimalus, et super-AI jätaks inimesed maha ja läheks oma asju tegema, sest inimesed ei pakuks talle huvi (kui palju meid huvitab ahvidega suhtlemine?). Või teine võimalus, et super AI lülitab end kohe välja (pessimistlik super-AI, kes näeb, et eksisteerimisel pole mõtet).

    Banksi intervjuu leiab siit: http://www.theatlantic.com/entertainment/archive/2013/01/the-future-might-be-a-hoot-how-iain-m-banks-imagines-utopia/267211/

    ReplyDelete
  4. Paul Alleni artikkel singulaarsusest:
    http://www.technologyreview.com/view/425733/paul-allen-the-singularity-isnt-near/

    ReplyDelete
  5. Kõiki sinu toodud mõtteid AI kohta ja lisaks veel mitmeid teisi on selles raamatus käsitletud, sealhulgas super AI. Üheks mureks ongi asjaolu, et kuna inimesed oleks super AI jaoks nii madalal tasemel, siis suure tõenäosusega ei tekiks super AI'l mingit moraalset probleemi inimkonna hävitamisega tegutsemise või tegutsemata jätmise läbi, kui oma eesmärkide jaoks (energia või tooraine ressursid näiteks) peaks see vajalikuks osutuma. Meie näiteks ei mõtle ju eriti pikalt sipelgapesa peale kui tahame maanteed sealt üle ehitada.

    Ulme meeldib minulegi lugeda, eriti selline mis natukenegi realistlikum tundub. Poisikesena sai kõik Asimovi raamatud õhinal kaanest kaaneni loetud. See raamat paraku pole mitte ulme vaid kokkuvõte hulga erinevate teadlaste ja asjatundjate arvamustest läbi autori vaatevinkli. Ma ei taha väita, et tegu absoluutse tõega aga kindlasti ühe võimaliku arenguvariandiga.

    ReplyDelete
  6. Tänud - väga huvitav artikkel mille lingi postitasid.
    Ma teeks mõned kommentaarid:
    "To achieve the singularity, it isn’t enough to just run today’s software faster. We would also need to build smarter and more capable software programs. Creating this kind of advanced software requires a prior scientific understanding of the foundations of human cognition, and we are just scraping the surface of this."
    Eelnevas lõigus eeldab autor et inimesed kirjutavad tarkvara aga juba praegu kirjutavad arvutid endale ise LIHTSAMAT tarkvara inimese juhendamisel ja seda kiirusel, mis suurusjärkudes parimaid programmeerijaid ületab. Muideks USA tööjõuturu ennustusel on järgmise 10 aasta jooksul programmeerijad postitöötajate järel teisel kohal nende alade hulgas kus töökohad kõige kiiremini kaovad ja seda just programmeerimise automatiseerimise tõttu.

    Paul Allen väidab, et inimaju on nii keeruline, et selle tööprintsiipidest aru saamine võtab ohtralt rohkem aega kui singulaarsuse propageerijad arvavad. Põhiliseks arengupiduriks kujunevat "complexity brake" - kui me ei mõista aju tööprintsiipe siis ei saa modelleerimisest juttugi olla. Aga miks peaks super AI üldsegi põhinema inimaju printsiipidel. Inimeste loodud tehislikud mehhaanilised süsteemid on enamasti palju võimekamad kui mistahes looduliku arengu tulemus, võrlde kas või lindusid ja lennukeid. Miks ei võiks infotöötluse ja mõistusega sama moodi olla.

    On võimalik, et piisava riistvara ja tarkvara võimsuse korral tekkib AI ehk kunstlik teadvus iseenesest. Vähemalt üks kord see on juba juhtunud looduses miljardite aastate arengu tulemusel millalgi viimase miljoni aasta jooksul kui inimese aju saavutas piisava keerukuse. Paraku pole isegi täpselt selge "teadvuse" kui sellise definitsioon.

    Arvuti puhul võib juhtuda, et teadvuse tekkimine on ootamatu ja edasi arenemine suurusjärkudes kiirem, sest põhialused teised kui loodusliku arengu korral. Samas võimalik, et praeguse tehnoloogia puhul hoopis võimatu, põhjustel mida me veel ei tea. Äkki on probleem sügavamal kui riistvara kiiruses ja tarkvara keerulisuses, võib-olla on teadvuse tekkimiseks vajalik kvantarvutite olemasolu, või mingid muud printsiibid millest meil veel aimugi pole.

    Igal juhul on tegu huvitava ja intrigeeriva teemaga. Tore et leidub keegi, kellega saab sellistel teemadel arutleda ;)

    ReplyDelete
  7. Super-AIga seotud hirmud on sisuliselt samad, mis hirmud teise intelligentse rassiga kokkupuutumise ees. Võtavad ära meie ressursid, löövad inimkonna laiali nagu sipelgapesa jne. Neid hirme ei saa just alahinnata kui isegi nii tark mees nagu Stephen Hawking hoiatab tulnukate eest. Samas ei ole nende kasuks ka erilisi argumente tuua. Samahästi võib argumenteerida vastupidi, et intelligentsus tähendab suuremat sallivust ja arusaamist. Lõppkokkuvõte on see, et me ei tea. Ja teadmatus sünnitab hirmu.

    Sa tõid linnu ja lennuki võrdluse, mis on hea näide. Just hiljuti oli uudis, kus keegi suutis teha valmis sellise drooni, mis suudab maanduda puuoksale. Alles nüüd on sellised asjad võimalikuks saamas, sest varem ei mahtunuks piisava arvutusvõimsusega arvuti drooni peale ära. See ei ole just lihtne ülesanne: oksani jõudes peab olema kiirus piisavalt madal, peab arvestama tuulega, tuleb koordineerida seda, kuidas jalad oksast kinni haaravad jne. Linnud teevad seda automaatselt. Kuid see on ainult üks asi, mida linnud oskavad. Peale selle nad teavad, millal on vaja lõunasse lennata, kust toitu leida, kuidas järglaste eest hoolitseda, vaenlaste eest varjuda jne. Linnud õpivad kogemustest, on leitud, et Uus-Kaledoonia varesed (aga vareslased üldse) on intelligentsuselt samal tasemel delfiinidega.

    Võrdle nüüd lennukiga. Iselendavaid lennukeid seni pole olemas, mis suudaks inimeseta õhkutõusmisest maandumiseni ise hakkama saada. Droone juhivad enamasti inimoperaatorid. Iselendavad droonid oskavad GPS-i abil etteantud juhiste järgi lennata, võib-olla on neil mingid asjadega kokkupõrke vältimise algoritmid -- igatahes mitte midagi märkimisväärset.

    Siiani ei ole suudetud modelleerida vihmaussi intelligentsust. Vihmaussil pole aju, on suhteliselt väike hulk neuroneid -- umbes 300 tükki. Peaks ju olema lihtne ülesanne, kuid ei ole. Parim, mida seni on suudetud, on modelleerida seda, kuidas vihmauss käitub takistustega kokku põrkamisel. Aga paljunemiskäitumine, temperatuurile reageerimine, vaenlastele reageerimine jne -- seda ei osata järgi teha.

    Seni ongi mingites kitsastes valdkondades suudetud loodust ületada. Arvuti mängib malet paremini kui inimene, oskab kiiremini arvutada jne Kuid ei ole suudetud teha terviklikult toimivat organismi, kes ise suudaks ilma igasuguse sekkumiseta eksisteerida ja paljuneda. Kui räägitakse super-AI-st siis kujutatakse just autonoomset olendit. Aga kui me ei suuda isegi vihmaussi taolist robotit teha, mida siis super-AIst üldse rääkida.

    Need, kes räägivad, nagu teadvus võiks ise tekkida piisva arvutusvõimsuse olemasolul, kujutavad ette, et inimesed on nagu arvutid: hallollus ja närvid on riistvara, mille peal jooksevad programmid. Minu arvamuse järgi ei ole teadvus ajule taandatav, eeldus on vale. Siin on omavahel segamini aetud teadvuse sisu ja teadvus ise, teadvus ei ole mõtted ega tajud ega tunded. Kui programmiinstruktsioonid oleksid nagu mõtted, siis ei loe, kui palju "mõtteid" saab ühte sekundisse suruda, teadvust siit ei teki.

    Mis puutub programmeerimisse, siis näide, kus arvuti inimese juhtimisel kirjutab endale tarkvara, tähendab, et inimene ei pea enam ise koodi kirjutama, ta ütleb üldiselt, mida tahab (tee siia aken, siia pane kasutajaliidese dialoog, lülita mootor välja, kui kütus otsa saab jne) ja arvuti ise tõlgib need üldised juhised arvutikeeleks. See aitab hästi defineeritud ülesandeid kiiremini lahendada selle arvelt, et arvutiressurssi on vaja rohkem (kood pole nii hästi optimeeritud kui võiks).
    Kuid kui on vaja keerulisi süsteeme luua, siis peab keegi need legod ikka kokku panema ja see, et ei pea iga klotsi enam ise valmistama, ei tähenda, et süsteem saaks ilma inimeseta valmis. Inimene peab välja mõtlema, mis on süsteemi eesmärk ja mida see teeb. Kui me ei oska süsteemi kirjeldada (ja see ju ongi peaprobleem -- ei suudeta isegi vihmaussi käitumist kopeerivat süsteemi teha), siis ei ole võimalik seda valmistada.

    Olen nõus, et teema on huvitav.

    ReplyDelete
  8. Kontrollisin nüüd üle ja tegelikult see uss, keda modelleeriti, ei olnud vihmauss, vaid varbuss (Caenorhabditis elegans) – ühe millimeetri pikkune mullas elav nematood.

    http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-2851663/Are-brink-creating-artificial-life-Scientists-digitise-brain-WORM-place-inside-robot.html

    ReplyDelete