Sunday, January 26, 2020

Kes on Ameeriklased, keeleline ja rahvuslik taust

FB's sattusin tuttava jagatud postitusele, mis vaatamata Ameerikas elatud ajale mind tõsiselt üllatas. Huvitava uurimuse käigus oli välja selgitatud milline on kõige tihedamini kasutatav kolmas kodune keel USA's osariikide kaupa, esimesed kaks on kahtluseta Inglise ja Hispaania. Miks see info huvitav on, eks ikka selle pärast, et peegeldab USA'sse asunud erinevate rahvuste arvukust. Kodus räägivad enamasti esimese, osaliselt ka teise põlve immigrandid kodumaa keelt, harva kui see jätkub kolmanda põlvkonna puhul. Erandiks äärmiselt suletud kiivalt oma kultuuri hoidvad grupid kelle hulka kuuluvad eelkõige saksa keelt rääkivad Mennoniidid ja Amishid.

Paraku ei saa järgnevaid numbreid objektiivselt võrrelda, sest kui saksa keele lai kasutus peegeldab pigem pooleteise sajandi vanust immigratsiooni siis näiteks vietnamlaste enamus tuli peale sealset sõda, filipiinlased (tagalog) peale teist maailmasõda ja viimastel kümnenditel, somaallased hilisimmigrandid. Pealegi ei tähenda lai levik sugugi seda, et rääkijate absoluutne hulk oleks kõige suurem.

Saksa keel juhib küll pikalt leviku laiuselt (9+1 osariiki kui Pennsylvania alamsaksi hulka lugeda) kuid absoluutarvult rääkijaid vaid natuke üle miljoni. Järgnevad prantsuse ja vietnami keel, kumbagi räägitakse 6 osariigis kõige populaarsema kolmanda keelena. Kasutajate arvu poolest vastavalt 1.18 ja 1.53 miljonit. Hiina keel on levinuim 5 osariigis kuid ootuspäraselt kasutajate hulga poolest 2.16 miljoniga suurim. Ära märkimist väärib araabia keele ootamatult suur osakaal, 3 osariiki ja 1.23 miljonit, kahtlemata tekitab parasjagu peavalu USA julgeolekuorganitele. Ja siis hulk mulle täiesti tundmatuid või ootamatuid keeli nagu "Hmong"???, erinevad indiaanlaste keeled, somaali, nepaali, ... Huvitav fakt, et ehkki poola keel kolmandana populaarseim vaid Illinoisis, räägib seda terves USA's umbes pool miljonit kusjuures Poola päritolu inimeste arv 10 miljoni ringis. Üllatav selles valguses venemaa kaardilt puudumine ja India esinemine vaid ühes osariigis.

Canada koha pealt mul võrreldavaid andmeid pole, kuid immigrantide suhtarv on kindlasti palju kõrgem kui USA's. Suurlinnades piisab selles veendumiseks vaid tänaval ringi vaadata. Leidsin andmed kuidas Canada kodanikud ennast ise identifitseerivad rahvuse alusel. Neid numbreid ei saa väga tõsiselt küll võtta, sest õige suur kontingent teatavatest rahvustest häbeneb päritolu identifitseerides end canadalasena. No et oled küll Canada kodanik ja nimetad ennast canadalaseks aga hiinlasena ei valda kumbagi riigikeelt. Toon siiski ära protsentuaalsed koosseisud: Canadalased 32%, inglased 18%, shotlased, prantslased, iirlased - kõik 13%, sakslased 10%. hiinlased 5%, ... Canada tähelepanuväärseks erinevuseks võrreldes USA'ga on hispaaniakeele taustaga latinode äärmiselt madal esindatus.

P.S. Kui linnapildi põhjal otsustada siis endale tundub rahvus ja rassiliste gruppide esindatuse tegelikkust palju paremini kajastavat tütre paari aasta tagune ülikooli lõpetamine kus laias laastus võis rahva kolme võrdsesse gruppi jagada: kolmandik valged, kolmandik klassikalised asiaadid, kolmandik muud karva värvilised eeskätt indiast ja lähis idast.

No comments:

Post a Comment