Sattusin mina sihukese huvitava veebilehe nagu Numbeo peale. Nende enda jutu järgi tegu kasutajate käest kokku kogutud maailma suurima andmebaasiga maailma riikide ja linnade elukalliduse ning elukvaliteedi näitajate kohta. Numbeo is the world’s largest database of user contributed data about cities and countries worldwide. Numbeo provides current and timely information on world living conditions including cost of living, housing indicators, health care, traffic, crime and pollution. Selliste veebilehtede ja statistilise info puhul on alati esimene küsimus kui usaldatavad nad on. Päris õhust võetud need numbrid igatahes pole, kes tunneb huvi metodoloogia vastu võib seda ise lugeda, ei viitsi detailidesse laskuda.
Mina pole piisavalt kvalifitseeritud andmete ja statistika usaldusväärsust hindama, aga vaadates Toronto numbreid tunduvad need üsna hästi tegelikkust peegeldavat. Jõudsin Toronto ja Tallinna võrdluse info postitada FB's küsides, kas alla 10%'ne ostujõu erinevus on piisav finantsiline õigustus Eestist eemal elamiseks. Lisasin, et hea info kodanikele, kel pettekujutlus väljamaa pudrumägedest ja piimajõgedest😋 Reaktsioone hakkas õige kiirelt tulema. Nagu ikka peegeldasid kommentaarid kommentaatorite mõttemaailma, haritust ja suhtumist. Kes viitsis süveneda ja enne puusalt tulistamist veebilehte külastada kommenteeris asjalikult või avaldas üllatust.
Ilmselt astusin kellegi konnasilmadele (tuleb tunnistada, et eks sutsu provotseeriv see postitus ju oli) kuna mõni kodanik tundis end millegipärast sügavalt isiklikult puudutatuna: kui turvamehe palk on Torontos nii palju kõrgem peab ka elu palju parem olema😏 Local Purchasing Power paraku võtab seda arvesse (Local Purchasing Power shows relative purchasing power in buying goods and services in a given city for the average wage in that city.) Eks ma ise olin ka üllatunud, nii väikest 10%'st vahet nagu ei osanud oodata. Toronto koha pealt kommenteeriks ehk vaid seda, et kui oskad ja viitsid siis siin on ilmselt lihtsamini võimalik kvaliteetset kaupa soodsalt leida.
Hiljuti kerkis ühes kommentaariumis üles Tallinna ja Tartu palkade erinevuse küsimus. Ma pakkusin välja, et äkki põhjuseks linnade elukalliduse erinevus. Numbeo veebilehel võimalik kenasti mõlema linna kõiksugu numbreid võrrelda. Ehkki hinnad Tallinnas kõrgemad on ostujõud praktiliselt sama, seega peavad ka palgad kõrgemad olema, kas õigustatult või mitte sõltub juba vaatenurgast. Äkki oskavad kallid lugejad oma kogemustest kommenteerida kui usaldusväärsed Tallinna ja Tartu numbrid teile tunduvad. Olles viimased paarkümmend aastat vaid suvekuudel Eestit külastanud ei julge sel teemal sõna võtta, aga hea meelega kuulaks teie arvamusi.
Eriti huvitav oleks teada, mis te arvate kas sama töö eest on õige maksta erinevat palka erineva elukallidusega linnades. Ühest küljest on võrdne palk võrdse töö eest õiglane, teisest küljest jälle tähtis ju mitte number vaid see mida palga eest saad!
Päälinna värk, seal ikka elu kallim kui provintsis. Nii on igal maal, kas pole? Tartust Tallinna minnes ja kohvikus-pubis hindasid nähes oleks justkui "välismaale" jõudnud.
ReplyDeleteKuidas restoranide hindade erinevust arvutatakse? kas keskmise pealt?
DeleteMa käin omajagu nende kahe linna vahet ja mu praktiline kogemus näitab igatahes, et Tallinnas on odavate söögikohtadega vaat et paremini kui Tartus, kusjuures ma ju elan Tartus ja peaks järelikult siinsed kohad kergemini üles leidma. Kohti peab teadma. Nt Tallinna ülikool on sööklatega paremini varustatud kui Tartu Ülikoolil (TÜ kinnisvarahaldus üritab nähtavasti kõigilt oma toitlustuspindadelt kõvasti pappi saada ja nii jäävad odavad kohvikud-sööklad olemata).
Seda, et peened restoranid ja kohvikud on Tallinnas kallimad, ma usun, aga kahtlane, kas kontoritöötaja just seal oma päevapraadi söömas käib.
aga vaat kui Viljandisse või Rakverre minna, on küll kohe jahmatus ja tahaks igas teises kohvikus süüa, sest nii odav on.
Üürikorterite hinda hindan ma subjektiivselt samal põhimõttel: kui odavalt endale talutava odava elamispinna saab (noh, et pesemisvõimalus oleks olemas, aga muidu alates kööktoast). See alumine piir ei ole Tartus-Tallinnas kuigi erinev. Lisaks see, et kui inimeste jutte uskuda, siis Tallinnas on üürikat kergem leida. Ühesõnaga, ma suudan uskuda, et Tartus eksisteerib odavamaid üüre kui Tallinnas - aga neis kõigis elab juba keegi sees ja koduotsija peab kulukamate vahel valima.
vt näiteks Flatfyst: nii Tln kui Trt üürid algavad 200 pealt.
Deletehttps://flatfy.ee/anda-uurile-korter-tartu
https://flatfy.ee/anda-uurile-korter-tartu
https://flatfy.ee/anda-uurile-korter-tartu
Deletehttps://flatfy.ee/anda-uurile-korter-tallinn
Ehk Viljandis ja Rakveres lihtsalt turg määrab kohviku hinna, kohalikud palgad ei võimaldaks klientuuril rohkem maksta. Pealinna vurlele tundub jube soodne nagu sommidele kunagi kogu Eesti.
Deletenojah, aga ka Tartu vurlele tundub soodne. Ja teisalt, mulle tartlasena ei tundu Tallinnas söömise hinnad kuidagi radikaalselt kallid. väljassöömise hinnad nagu väljassöömise hinnad ikka.
DeletePalk on turg. Kui ettevõte maksab sama töö eest linnas A rohkem kui linnas B, siis järelikult on selleks põhjus. Muidu ta ju kas maksaks vähem, või koliks töö odavamasse kohta üle. Aga ju siis on vaja, et töö saaks tehtud linnas A, ja ju siis ei saa linnas A odavama raha eest inimesi tööturult kätte.
ReplyDeleteSiin tulebki mängu, et suurfirmadel ja avalikul sektoril on palga puhul enamasti mingid reeglid millest tuleks kinni pidada, väikefirmad maksavad turuhinna järgi.
Deleteja vastupidi: kui linnas B on turg paljude madalate palkadega ära solgitud, pole ettevõttel põhjust seal rohkem palka maksta, kui saab ju niigi töötajaid.
ReplyDeleteKaugtöö võib seda pilti küll mingil määral muuta.
Turu solkimisest rääkides (postitusse puutumatu jaur): mul on alati tahtmine peaga vastu seina peksta, kui näen, et keegi pakub oma tõlketeenuseid 6 eurot per lehekülg.
DeleteVõimalik muidugi, et ta pakub selle eest ka täpselt nii halba kvaliteeti, mida selle raha eest oodata võiks (perspektiivi panekuks: üldiselt peetakse normaalseks teha 5 lk päevas, üle selle on kiirtöö; euroasutuste norm on 3 lk). Ja kui on klient, kes kvaliteeti hinnata ei oska (nt välismaalane, kes ei oska eesti teksti adekvaatsust hinnata), siis võtab ta muidugi odavuse järgi.
Tõlkimise koha pealt on Eesti TV'd vaadates tõepoolest silma jäänud nii mõnedki õige hullud apsud ja kohati ilmne asjatundmatus. Ehk seal lööbki välja see madal hind ja kvaliteet. Enamus vaatajaid niikuinii ei saa aru jõudmata korraga juttu ja tõlget jälgida.
DeleteSeal võib olla ka selliseid anomaaliaid, et tõlkija ei näe filmi, mida ta tõlgib - saab lihtsalt teksti ette, ilma kontekstita, ilma pildita, ja siis hakkab huvitavaid asju sündima.
DeleteVahel on mul ka tunne, et tõlge on tehtud heliriba järgi, teksti kirjapildis nägemata ja ka visuaali nägemata. Sest muidu on raske seletada, kuidas "centurion" tõlgitakse "kentauriks".
Ma tean, et Kanadas on olemas nn "hinnakirjad" ehk siis "palgakirjad" (ei julge öelda, kas iga töö jaoks ja kui palju iga tööandja neid jälgib), mille järgi erinevates kohtades sama töö eest erinevalt palka saad. Torontos on elukalliduse pärast tõesti palganumbrid kõrgemad. Lõpuks määrab aga turg (ehk siis inimesed ise) hinna. Ma võin poeomanikuna saia eest 10 euri küsida, aga kui keegi seda ei osta, siis pean kiiresti rikastumise plaanid nurka viskama ning küsima ikka seda, mida ostja nõus maksma on.
ReplyDeleteSamas tooks välja teise probleemi, mille vist ainult Island lahendanud. Nimelt palgalõhe naiste ja meeste vahel. Olen ise seda omal nahal tunda saanud 😕
ses mõttes on need tööd head, mille peale saab anonüümselt kandideerida.
DeleteVõi saata oma hinnapakkumine välismaalasele, kes ei saa Eesti nimedest aru. Ma olen saanud sellistelt klientidelt kirju à la "Cher monsieur Notsu..."
:D
DeleteMuide me noorema tütre nimi Kirke ei seostu inglisekeelses ühiskonnas naisega. Mis võib muidugi mängida välja kahte pidi. Oleneb, keda tööle eelistatakse ;-)
Delete