Kindrali surm

Kuuldes üleeileõhtust uudist USA õnnestunud raketirünnakust oli esimene mõte: no mida kuradit. Sellised asjad juhtuvad kui võimu juurde pääsevad impulsiivsed ja mõtlematult käituvad tüübid. Sajad kui mitte tuhanded poliitanalüütikud üle maailma tormasid Trumpi käitumisele põhjust otsima. Mul personaalselt on kahtlus, et tegu lihtsalt USA valimisteks valmistumisega. Trump soovis näidata oma toetajaskonnale, et tegu otsustava ja risti mitte ette lööva juhiga, kes tõepoolest teeb Ameerika uuesti "suureks". Ma nimelt ei näe, et ühe sõjalise taustaga juhtfiguuri kõrvaldamine ameeriklastele mingit erilist kasu toob, küll aga võib kõvasti probleeme tekitada. Pole võimatu, et see pommitamine on Ameerika lähis-idast lõpliku kõrvad lontis väljatõmbumise alguseks.

Praegu on küll kuulda, et saadetakse sinnakanti paartuhat sõjaväelast juurde. Kui aga lisaks Iraanile teised piirkonna muslimid USA vastu pööravad pole valikut. Ameerika pole valmis praegusel ajal ja praeguse presidendiga maavägedega mingit suuremat operatsiooni ette võtma, kus kaotusi karta. Ma ei saa aru sedagi milleks need sõjaväelased sinna saadetakse. Ainus mõistlik käik oleks USA diplomaatide ja äride väljatõmbumist katma. Sisuline allaandmine Süürias näitab, et vaatamata tohutule materiaalsele ja tehnilisele üleolekule pole ameeriklastel enam otsusekindlust ega julgust, et seal piirkonnas asju ajada. Lõpuks peab ikka jalavägi territooriumi hoidma ja seda nad pole võimelised tegema. Praegu lüüakse Iisraelis shampaklaase kokku aga pikas perspektiivis on selge, et kui USA lahkub pole ka sellel pisikesel tuumariigil pikka iga vaenulike araablaste keskel.

Trumpi välispoliitika kujutab endast igal võimalikul juhul tüli norimist ja liitlastega ülbitsemist. Kui kaua see saab kesta ilma suuremate sõjaliste, poliitiliste ja majanduslike tagasilöökideta? Aktsiaturud on upitatud enneolematusse kõrgusesse, samas mida kõrgem on kukkumine seda valusam saab olema. Tean, et ennustasin juba Trumpi valimise ajal, et turg kukub, tegelt keris hoopis üles. Paraku ei märgata tõsiasja, et Obama ajal oli tõus kiirem kui Trumpi ajal on olnud ehkki propagandat kuulates jääb vastupidine mulje. Kui kindrali tapmine peaks vallandama poliitmajandusliku kriisi, mis koos aktsiaturgude ja USA majanduse langusega valimisaastal Trumpi kukutab, läks see aktsioon vähemalt asja ette.

Iraani seisukohast vaadatuna on nad pandud sundolukorda, kus peavad USA tegevusele reageerima. Niinimetatud pehmeid sihtmärke pole raske tabada, samas tajuvad ilmselt nemadki, et ostukeskustesse või isegi lennujaamadesse pommide panemine toob kaasa vaid rahvusvahelise hukkamõistu. Rünnates sõjalisi, riiklikke või majanduslikke sihtmärke võtaks vähemalt osa maailmast seda aksepteeritava vastusena, aga taolisi operatsioone palju keerulisem edukalt läbi viia. On mingi võimalus, et USA siiski tegutses vägagi läbimõeldult provotseerides Iraani avaliku terrorismi teele, et oleks põhjendatud nende tuumavõimekuse hävitamine raketilöökidega. Selle konspiratsiooniteooria taga paistab juba Tel Avivi karvane käsi, kelle jaoks pole miski meeldivam kui ameeriklaste kasutamine oma eesmärkide saavutamiseks.

Hommikused BBC uudised kinnitasid, et Iraan on valinud välja 35 USA sihtmärki Lähis-Idas pluss Tel Avivi, lisaks ka ameeriklaste sõjalaevad. Huvitav näha kui professionaalselt ja kus tegelikult Iraanlased oma ähvardused ellu viivad. Tsiviilsihtmärke pole mainitud, mis vihjab otsusele üritada konflikti eskaleerumist kontrolli all hoida.