Üheksa korda mõõda üks kord lõika ;-P

Mõõdad valesti aga lase edasi :)

Sel nädalavahetusel oli reede mul vaba. Esialgu plaanisime suusatama sõita aga laps jäi kergelt tõbiseks ja ilm keeras ka ära. Ma küll hirmsasti sügelesin kuid köhivat last ei tahtnud -20C ja tugeva tuulega mäele vedada, üksi ka ei viitsinud minna. Õieti tegime, et ei läinud. Hommikul kuulsin uudistest, sealkandis sihuke lumetorm, et teed olid õhtust kuni poole päevani kinni ja just meie marsruudil liiklusõnnetus kahe surnuga.

Seega magasin mõnuga sisse, korra tegin silmad lahti kuue paiku, korra kaheksa paiku, voodist välja ajasin end alles üheteist ajal. Nii pikalt pole enam ammu maganud, tavaliselt kodused ajavad enne üles aga nüüd olid kõik peale unise pisema plika ja koduloomade ära. Koer oligi see kes oma üllatuseks avastas, et voodis olin ja kukkus kohe nügima, vaja mängida ja õue minna.

Peale looma jalutamist ja hommikukohvi otsustasin lapse toa viimasel seinal sarvist võtta. Sõitsin igat sorti ukseklaase ja plastikut müüvasse firmasse ja ostsin $160 eest neli mulle sobivas mõõdus (183x37 cm) akrüül ehk pleksiklaasi lehte. Laps tahtis just selliseid poolläbipaistvaid, et valgust tuleks läbi aga samas poleks näha mis toas toimub. 3 mm paksune piimjas akrüül laseb 50% hajutatud valgust läbi. Hind tundus igati soodne, oluliselt odavam kui ehituspoest ja täpsesse mõõtu lõigatud.

Esialgu oli kavas valmis lükanduksed osta aga kõige odavamad, viisaka väljanägemisega maksid $1200, korralikumad juba mitu tuhat - täielik müstika. Kaasa oli enne maininud, et miks sa ise ei tee, arvasin, et ei viitsi, kindlustus tagus ju remondi kinni, võtan veidi lihtsamalt. Olekski ehk need 1200'sed ostnud aga lapsega lähemalt uurides avastasime, et tegu pole muu kui puuraami ja klaasi või pleksiklaasilehega, millele üles otsa rullikud kinnitatud, viimased jooksevad alumiinium relsil.

Tellima asudes selgus, et võtab vähemalt kaks nädalat ja kuna mul oli plaanis neid veidi isesuguselt paigutada, siis pean niikuinii relsse juurde tellima. Ütlesin, et vaatame õige palju läheks maksma kui ise teha, ei tundu nii keeruline. netis surfates materjali kokku pannes selgus ise tegemise hind tuleb kusagil $500 kanti, kusjuures otsustasin teha täistammepuust. Ukse joonised olin juba läbi mõelnud ja lasin lapsel arvutisse panna, seal mugav mõõtusid ning kujundust muuta ja vaadata, milline kõige kenam.

Raam neljast 2x6 sendisest hööveldatud tammelauast, otstest kruvidega kokku. Klaasi sees püsimiseks lasen 3 milli laiused sooned saega laua äärtesse. Disaini mõttes tahtis plika, et oleks 5 aknakest, lihtsaimaks lahenduseks liistude klaasi peale kleepimine. Nii kergem teha ja uks ise konstruktiivselt palju tugevam ning stabiilsem. Ei tohiks miskit ülejõu käivat olla, eriti nõukaaja kogemusega tüübile, kes end ise suht osavaks peab. Kui ainult see laiskuse ja arvutimängukurat saaks mõneks ajaks eemale peletatud.

Ehituspoes tammelaudu valides leidsin paraja pikkusega jupid aga enamus kippusid nats kõverad olema. Võtsin kaks sirgemat kahepoolemeetrist $38 eest, ühele uksele piisab. Kodus vaatasin materjalid üle, planeerisin veidi ja otsustasin, et tänaseks piisab. Vanem laps jõudis ka koju ning jäi nähtuga rahule. Otsusatsime, et reede õhtut ei või ometi töö peale raisata, alla mängima. Klõbistasime oma kolm tunnikest arvuti taga, hea lõdvestus, pikalt parem kui teleka vaatamine, siin vähemalt saad ise hasartselt kaasa lüüa.

Õhtul lugesin järgmise Islandi krimka läbi ja kobisin varakult tudile, hommikul tööle. Laupäeval tööl olles mõtlesin pidevalt lükanduste peale, teha polnud niikuinii miskit muud. Igatahes jõudsin arusaamisele, et mõistlik oleks ketaslauasaag osta, teeb elu palju lihtsamaks. Surfasin ja uurisin erinevaid saevariante, neid oli saeinast seina, hinna poolest $100 kuni $1000'ni. Kuna selle koha pealt asjatundja pole sai hulk hinnanguid ja ülevaateid läbi lugeda.

Kui tavaliselt ostan pigem korraliku ja kallima siis seekord leidsin, et pisikese projekti jaoks pole mõtet palju pappi sisse panna. Eriti kui valik $119'se ja $400'se vahel. Leidsin, et kui odav ei tööta viin tagasi ja ostan korraliku, tagasi võin viia 90 päeva jooksul, selle ajaga on loodetavasti nii uksed kui seinad valmis:) Käisime tõime lapsega masina ära ning uurisime ka kontoritoole, parajasti mitmed soodusmüügis. Plika proovis seda ja teist aga leidis, et kõige rohkem meeldib ikka IKEA tool. Pergel, tonks maad kallim kui saag :P Aga samas tõepoolest väga mugav, noh ostame ära kui tuba valmis.

Kodus tarisin sae alla ja kiskusin karbist välja. Eks ta ikka natu lahja tundus, korpus plastikust ja jupid mitte just kõige parema töötlusega. Samas saab temaga teha igasuguse nurga ja kalde all lõikeid. Paralleellõike piirik, mida paljud kritiseerisid, tundus aga igati korralik. Polnudgi niisama lihtne, et paned üles ja muudkui saed, otsustasin igaks juhuks juhendi läbi vaadata. Lugedes jäi mulje, et seadistust pole sugugi raske teha, ja kõike peaks andma oma vajaduse järgi sättida. Õhtul ei viitsinud enam saagima hakata, hoopis veidi lugemist.

Hommikul seadsin sae üles ja tahtsin tööle hakata. Algul ei saanud riista käima, lõpuks avastasin, et sellel on plastludinast lukk, mis vaja lüliti sisse susata, muidu ei lähe vool peale. Päris mõistlik, eriti kui pisikesed lapsed peaks kodus olema. Esiteks proovisin suvalise lauajupi peal, 5000 rpm teeb ilusa puhta lõike. Meeldiva üllatusena osutus saetera paksus nii laiaks, et klaas mahub täpselt sisse, super.

Esimene tõrge tuli lihtsaima ristilõike tegemisega. Nimelt istub mingil arusaamatul põhjusel ristlõike tugi millimeetrise lõtkuga, mistõttu täpse ristlõike saamiseks on vaja see ühte äärde suruda. Väga nöök, nii lihtne oleks ju täpselt teha olnud, noh ilmselt taoliste asjade pärast ongi odavam. Hirmuga mõtlesin, mis veel ees ootamas kui lihtsaimat operatsiooni tülikas täpselt teha.

Mitme katsetuse peale sain lõpuks enamvähem täisnurksed lauaotsad. Pidin last abiks võtma ja paberitüki piiriku vahele kiiluma. Täpse pikkuse lahendasin nii, et saagisin kaks lauda koos, vähemalt saetera 90 kraadise nurga all sirge. Äkki küsis laps, miks ma laudu püsti ei sae, siis tulevad kindlasti täisnurksed lõiked. Saag ei ulatu nii kõrgele arvasin, aga oota, ma vaatan. Heh ulatus küll, viimased kaks lauda sain kenasti super sirged ja täisnurksed.

Soone lõikamine osutus ootamatult lihtsaks, lihtsalt surusin laua vastu piirikut ja teise lauaga küljelt toetades lükkasin üle sae. Kenad perfektse laiuse ja sügavusega ning õigel kohal asuvad sooned lihtsalt tehtud. Laps pidi teises otsas lauda toetama ja vastu võtma. Järgmine operatsioon kruviaukude puurimine. Kuna puurpinki mul pole, pidi plika kõrvalt juhtima, et hoiaksin puuri vertikaalselt. Teise laua sisse augu täpselt saamiseks tõmbasin nad pitskruvidega vineerplaatide vahele kokku ja alles siis puurisin kahest korraga läbi.

Kõik sujus küll aegavõtvalt, aga tulemus oli väga ilus. Kruvisin jupid kokku, tõepoolest kena. Muuseas mõõtsin veel korra. Jäin uskumatult mõõdulinti jõllitama. Põrgu ja kurat, raami pikemate laudade mõõdud olin võtnud klaasi mõõdu järgi, ühesõnaga laua laiuse jagu liiga lühikesed. Kogu päeva töö raisku läinud, lisaks veel kaduma läinud valesti lõigatud tammelauad. Südame rahustuseks vandusin kõigis keeltes, mida oskan ja mõnes, milles vaid vanduda oskan, päris põhjalik sajatamine tuli :)

Siit see pealkiri, et 9 korda mõõda ja 1 kord lõika. Olin hooletuks läinud, ega kontrollinud arvutist mõõtusid üle, mõõtsin kohapeal unustades kahe laua laiust lisada. Tarisin lapse alla, et temalegi näidata, milliseid apsusid võib ette tulla, loodetavasti õpib minu vigadest. Hiljem taipasin, et tegelt saan neid juppe kasutada, kui teen kahte eri tüüpi uksed, aga enne vaja uurida, kas see liiga imelik välja ei näe.

Kokkuvõttes oli rohkem kahju raisatud ajast kui materjalist. Samas positiivse külje pealt tean nüüd kindlalt, et uste tegemine pole sugugi keeruline, vaja lihtsalt uued sirged tammelauad tuua. Kell oli alles viis, aga ei viitsinud poodi sõita, eks homme töölt tulles toon. Istusin hoopis arvuti taha ja nottisin rahustuseks karja vastaseid kuulipildujaga maha, üks õnnestus ka pussitada. Pärast veel nautisin kohvi ja kaasa küpsetisi eesti telekat vaadates. Pilti uksest ei hakka lisama, panen siis üles kui õiges mõõdus ta valmis saan.