Atsuko Lahkumispidu

Atsuko, Tom ja kolm A. Le. Coq'i

Vahepeal olid nii põnevad spordi ja rahvusvahelised sündmused, et ei jõudnud eelmise kahe nädala juhtumistest blogistada. Tuleb tunnistada, et blogistamises olen üldse laisaks jäänud. Põhjuseks muude tegevustega koormatus nagu karate, suusatamine, remont ja arvutimäng;) Lookese kirja panemine eeldab enda kätte võtmist, arvuti taha istumist ja poole või isegi terve tunni kõrvale panemist. Ei taha ka et kirjutamine muutuks kohustuseks, samas kirja panemata lugude hulk, mida tahaks jagada, kipub üle pea kasvama. Püüan nüüd veidi tublim olla ja tihemini tekstijuppe toksida.

Milleri Naturaalne "Ice Beer" :)

Eelmine reede oli Dojos Jaapanlanna Atsuko pidulik ärasaatmine, ta lendas juba pühapäeval Tokyosse. Mis ikka, kerge trenn õhtu algatuseks ja siis lohistati veidi suupistet ning õues natu alajahtunud õllekastid välja. Pakkumaks Eesti mekki võtsin kaasa A.Le Coq'i pudeleid, mida ikka veel üksikutest kohalikest kärakapoodidest suure otsimise ja hea õnne korral leida võib.

Kinkisin enda poolt Atsukole mälupulga kõigi siintehtud fotode ja videotega. Neid sai Mari läpaka pealt rahvale näidata, huvi oli nii palju, et mitu tüüpi palus endalegi koopiaid. Kui kered täis ja kultuuriprogramm läbi hakati õllele ning sakele tigedamalt pihta andma. Võistlushuvilistele pakuti meelelahutuseks Beer-Pingi ehk Ping-Õlle nimelist mängu, millest agaralt osa võtsin.

Võimalik, et Eestis see ammu tuntud aga kuna minu nooruse ajal sihukest hasartmängu ei harrastatud ja nii mõnedki blogi lugejad samast või isegi vanemast põlvkonnast, lisan lühikirjelduse:

Pinksilauale asetatakse kumbagi otsa 6 topsi kolmnurksesse punti kuhu maitse järgi jooki valatakse (pilt vasakul), meil siis õlu. Mängijad asuvad nagu pinksigi puhul teine teisel pool lauda ja üritavad kordamööda ühe põrkega palli vastase topsi saada. 

Jalad alt ja rusikaga kaenla alla, peegelpildis samuti

Kui õnnestub peab see topsi tühjaks jooma, kelle topsi pall kukkus, palli ei tohi alla neelata:) Mäng kestab kuni kaotaja on kõik topsid tühjaks joonud. Mul eriti edukalt ei läinud, kaotasin kõik kolm raundi, millest osa võtsin. Tulemusena magasin järgmine hommik sügavalt nagu karuott keskpäevani.

Õhtu naelaks kujunesid kaks vabavõitlusmatshi, kinnaste ja kaitseteta. Esimeses vastasteks Karateka Hiroshi ja Parvepoiss Ryan vastavas riietuses. Madin oli äge, põrandal käisid mõlemad aga punktidega võitis lõpuks Hiroshi. 

"Ninja" Atsuko valmistub ründama

Teises kohtumises Ninja Atsuko vastaseks kaks korda massiivsem Collingwoodi karateka Mike. Siingi armu ei antud aga kaal pääses maksvusele, võit Canadasse. Võistlejate meisterlikkuse kinnituseks peab ära märkima, et kellelgi ei jäänud hambaid vähemaks ega murtud konte vaatamata tõsiasjale, et alkotase võistlejate veres ületas pikalt ka Canada liberaalse roolitaha istumise limiidi :) Koju jõudsime alles ühe ajal öösel.