Friday, December 23, 2016

Hooaja avasõidud

Tütrega mäel
See aasta kaalusime tükk aega, milliseid suusapileteid osta. Eelmine oli nii niru talv, et vaevalt saime oma hooaja pileti tasa sõidetud. Pikemat suusareisu ei saanud jälle plaanida, sest vanemal tüdrukul töö juurest tülikas ning kallis (saamata jääva palga pärast) lahti võtta. Kummaliselt vastuoluline, aga väiksema palgaga, oleks ka odavam palgata puhkust võtta. Nooremal koolist vaba aeg ainult jõuluvaheaeg ja kevadine nädal. Seega otsustasime seekord hoopis poolehinna tavapiletite kasuks, mille eeliseks ka võimalus piiranguteta omavahel vahetada. Põhimõtteliselt kasutame kolmekesi kahte piletit, sest 12 tundi järjest ei jaksa niikuinii sõita. Kaks tundi sõitu, tund puhkust just paras tempo ja maksimaalne pileti kasutamine.

Pilved järve kohal on hirmuäratavad
Noorem plika pani enne eksameid sõbrannadega hotelli kinni, läksid neljakesi kolmeks päevaks. Ta ostis veel endale ka lisaks neli täispiletit. Kogu jõuk saab jupp maad soodsamalt kuna meil kodus nii palju suuski ja saapaid, et võisime kõigile täisvarustuse laenata, kaks tükki said isegi joped. Eelmine reede oli lapsel viimane eksam ja teisipäeval põrutasid bussiga Blue Mountainile. Ilmaga vedas, sest just mõned päevad varem tuli paks lumi mäel maha. Torontogi sai paraja sahmaka, sel ajal kui meie Kuubas olime. Tagasi tahtsid nad saada autoga ja kuna minul kange soov suusa libisemist proovida vahetasin töö juures neljapäeva laupäeva vastu ning põrutasin varahommikul mäele. Organismile vist paras ehmatus kontrastist, et täpselt nädala eest eelmine neljapäev sukeldusin soojas ookeanis.

Kolmapäeva õhtul sain naljaka lühisõnumi lapselt: 
"Plaanime olla valmis 9'ks hommikul, kas pargiksid hotelli juures, et saame asjad sisse panna, Kas võiksid ka tuua nats sööki kaa, nagu saia ja chipsi. Musi."
Paistab, et nad vist näljas, andsin kaasale teada, jooki millegi pärast ei küsinud, küllap muretsesid seda piisavalt :) Igatahes sõitsin hommikul saiapoest läbi ja ostsin 15 croissanti. Ilm oli kahtlasevõitu, ennustati vahelduv pilvitus ja kraad-paar sooja. Kas tänu sellele või asjaolule, et jõuluvaheaeg pole veel täiega alanud, igatahes oli rahvast mäel väga vähe. Meeldiva üllatusena töötas mobla ilma roaminguta, saime oma jutud aetud. Viisin neile autovõtmed hotelli ning kiirustasin ise mäele. Lumi oli päris kõva ja mõnusalt sõidetav.

Kiki proovib uusi Atomicu Race SL võistlussuuski - väga head olevat
Tüdrukud ilmusid tunni pärast mäele ja kuna kaks algajad siis veetsid suurema osa ajast lihtsatel nõlvadel. Kiki käis vahepeal koos ühe osavama sõbraga sinisel ja mustal koos minuga laskumas. Saime isegi mõned pildid tehtud. Järve kohal ja läänepool oli hirmuäratavalt tumedaid pilvi aga õnneks ei jõudnud vihm kunagi kohale. Restos võtsime lõuna ajal korralikumad söögid oma varudest, joogiks olin neile mullikat kaasa toonud. Teatava üllatusena olid plikad igavesti kanged ja veetsid enamuse ajast mäel mitte kohvikus lesitamas nagu suur hulk nende eakaaslasi.

Päike hakkab mäe taha vajuma
Mina sain omaette sõites tuttavaks ühe tüübiga, kes end krimmilasena esitles. Küsisin kas se tähendab ukrainlast või venelast, vastas et pigem venelast, sest kodus oli see keel ja üks vanematest leedu poolakas. Mees oli tulnud oma sõja ajal põgenenud sugulaste juurde seitsme aastasena just enne nõuka lagunemist. Suusatas jube hästi, esialgu arvasin et on võistleja. Teine naljakam kokkupuude oli ühe nooremas keskeas blondiiniga, kes mult uuris kas olen üksi mäel ja siis jutu sees kas jään ka üle öö, noh et nemad sõbrannadega hotellis suure sviidi võtnud. Pidin teda kurvastama, et olen tütrega, kes vaja õhtul koju viia. No ma ei tea mis toimub, et naised sihukeses vanuses meestele külge kipuvad lööma, varem nagu pole täheldanud. Tütrele rääkides naeris see, et tädi kindlasti ei märganud mu prillide varjus nägu ja salli peidus halli habet - tujurikkuja selline :D

No comments:

Post a Comment