Suusamäel ja tõvevoodis

Moodne Jõuluvana sõidab lumelauaga :D

Jõulupäeva varahommikul kui normaalsed Kanadalased oma pakke kuuse all avavad istusime meie autos ja kihutasime suusamäe poole. Liiklus muidugi meeldivalt olematu. Sõitsime kolmekesi, mina, vanem tüdruk ja tema sõber. Noorem plika ei jaksanud kaasa tulla, sest oli oma kolmepäevasest suusatamisest liigselt väsinud. Mäeolud niru võitu sest eelmise päeva sulas kinnisõidetud mägi oli öise külmaga kõvaks jäätunud. Õhtul lumelödi kinni vajutanud mäemasinad olukorda suurt ei leevendanud, sest jäised triibud kadusid esimese poole tunniga, edaspidi oli mägi jube libe ja jäine.

Oma viga muidugi, et pole suuski teritanud, sest teravate rantidega poleks mingi probleem nagu eelmisest aastast mäletan. Kaalusin tõsiselt kas minna skishoppi teritama, aga mäel kipub see teenus kole kallis olema, lisaks võtavad suht hoolimatult palju suusapõhja vähemaks. Otsustasin edasi sõita ja pööreteks pehmemaid kohti valida. Ilm oli ilus ning päikseline aga põhjanõlvale kaldu paistev päike ei jaksanud lume või õieti jääpinda pehmemaks muuta.

Lohutuseks võisin oma suusaoskuste parandamise nimel rahulikult õlut juua kuna tütar tagasisõidul roolis. Carlsberg oli peale mõningast hanges jahtumist täitsa joodav, aga kuidagi vahutas vähe. Lähemal uurimisel selgus, miks nii soodsalt müügis, tegu suvise EURO-2016 jalka partiiga. Ära ka ei raatsinud visata. Lühikeste vaheaegadega sõitsime üheksast hommikul seitsmeni õhtul. Selleks ajaks olid mäel kõik vähegi kanditavamad piirkonnad otsa saanud, polnud kõige lõbusam pidevalt tasakaalu kaotuse hirmus suusatada. Mõned korrad sai kätt ja puusa maha panna kui rantidel pidamine kadus, kuid päris pikali ei lennanud kordagi. Positiivse momendina märkasin, et ühel nõlval on palju parem valgustus, nad olid vanad prozhektorid asendanud palju ühtlasemat valgust pakkuvate LED lampidega.

Järgmine päev lebotamine, lastel sõpradega mänguõhtu. Seadsid juba eelmine õhtu ja järgmine hommik oma atribuutikat üles. Esmaspäev mööduski sisuliselt märkamatult, teisipäeval eelmise päeva kordus. Ainsaks vaheks asjaolu, et vanem plika kukkus lõuna paiku ära Kui läksin uurima mis viga ja katsusin otsaesist tundus, et pea peal saaks mune praadida. Panime kraadiklaasi, 39.2 oli veits paljuvõitu, kaasa söötis talle kaks Tylenoli sisse, mis palavikku veits maha tõmbas. Öö läbi kostis köhimist, hommikul oli palavik natuke alanenud aga tööle ta loomulikult ei läinud. Plikal endal jube kahju, sest oleks saanud uut VR süsteemi seal katsetada. Neljapäev ei kannatanud välja ja sõitis siiski firmasse, kuid tuli enne lõppu ära, olemine ikka nadi võitu. Tänaseks on juba parem, siiski veedab enamuse ajast oma toas alumisel korrusel ja joob kannude kaupa kuuma teed.

Koer siin vahepeal tüütab, küll ronib sülle ja topib oma märga nina pihku, et sügaksin kõrva tagant, küll toob mänguasju, et neid loobiksin. Üritasin saata noorema tütre ehk ametliku omaniku juurde, aga see põõnab veel voodis, kutsikas käis nuusutas ja tuli pettunult tagasi, sihukese unekotiga pole ju miskit peale hakata :P

Tänane aasta eelviimane päev kulub koristamise ja aastalõpu ettevalmistamise peale. Kaasa poodles, mina vahetasin autovõtme patarei, sest viimane hakkas jupsima, hommikul pani lausa masina üürgama nagu üritaks keegi ära ajada. Uue patareiga algul üldse ei töötanud, hakkasin juba müügiesindaja juurde sõitma kui meenus, et patareidel on vahel kile ühe poole peal vältimaks niisama tühjenemist. Võtsin võtme uuesti lahti ja muidugi oli kile miinus poole peal katkestades igasuguse ühenduse. Oleks ikka kole piinlik olnud elektriinseneril sellise probleemiga teenindusse pöörduda :P