Kuuba1 - Võrksukkades tollinäitsikud.

Kuuba, 9Dec.

Istun Tryp Cayo Coco hotellitoas ja üritan toksida päeva juhtumisi. Segavaks asjaoluks on muidugi hulk igas maitses ja olekus alkot, mida kohalikud lausa sunnivad tarbima. Panin kirja kiired põhipunktid päevast, lisan nüüd peale reisi veidi "liha" juurde. Pikk loba kipub igavaks muutuma, üritan seekord kirjutada parasjagu niipalju juttu, mis piltide ääred katab. Lühike hinnainfo reisu kohta oleks järgmine: Lend, 7 ööd 4-tärni hotellis, kõik söögid ja joogid (ka alkohoolsed), kõik mitte motoriseeritud spordid, viisad, jne ... (ehk siis niinimetatud "All Inclusive") läks maksma 650 CAD ehk veidi üle 400 Euro inimese kohta.   Pildil on meie hotelli Tryp Cayo Coco põhi bassein.

Torontost õhkutõusmisel süttis mootor - nali :P

Hommikune äratus 3:40, Lennujaamas 4:45, Lend 6:30. GPS pidada Kuubas keelatud olema. Muretsen veidi kuna enamusel moodsatest mobladest kaasaarvatud minu omal see funktsioon pluss Google Earth ja mitu muud rakendust peal. Lend hilineb, de-icing, laadin maha Hispaania keele väljendite sõnaraamatu. Lendame Cubana Airlines, muidu ok aga teenindajad keelduvad naeratamast. Toit ok, kohv kange lahustuv. Magan lennu ajal, teen pildid lumisest Torontost ja Kuuba pilvedest.

Vahemaandumine Camagueys, jälgime pagasit, et meie kohver maha ei laaditaks. Rahvas aetakse lennukist välja, ilm super mõnus. Kuuba asjamehed sõbralikud, tollitädid minikleitides võrksukkades, kahjuks ei julge pilte teha kuna väidetavalt ametnikele see ei meeldi. Lennujaama hoone ilus aga seest tollipunkti osa tuletab meelde nõukastiili. Uuesti lennukisse, kolmveerand tundi õhus ja maandume lõppsihtpunktis Cayo Coco. Tegu Kuuba kolmandaks suurima saarega, mis kujutab endast kuivale jäänud madalat iidset korallrahu. Rannad asuvad põhjaküljes vastu ookeani, mangroovisood lõunas laguuni pool. Saar puhtalt turismile pühendatud, keegi siin ei ela, töötajad tuuakse suurelt saarelt. Ainsaks maismaa ühendusteeks 17 km pikk tamm millel mitu sõjaväe valveposti. Toll sujub kiirelt, ei mingeid küsimusi ega probleeme, kohver käes, Meie firma Hola Tours juhatab bussile.

Korralik moodne Hiina turistibuss, sõbralik bussigiid, vähe rahvast, ainult meie ja kaks canadalast Trypi hotelli. Jootraha 1USD viisaka soovituse peale. Hotell esimene mis sellesse piirkonda ehitati, vanim aga parimas rannas. Esimene mulje hea, kena fuajee, äge bassein, tervituskokteil, kiire paberimajandus. Hotell kujutab endast hästikorrastatud troopilise taimestiku vahel asuvat kolmekordsete majakeste kompleksi.

Meie elamine keskusest ja eeldatavast valjust öisest melust oma 100m eemal. Rahvast väga vähe ringi liikumas kuna jõuluhooaeg pole veel alanud. Tarisin kohvri tuppa, nats pakkimist, riiete vahetus, Tuba ise väike aga puhas, vannituba korralik. Vaade on küll ookeani poole aga esimeselt korruselt laineid ei näe, sest luitevall ja põõsastik varjab.

Viisakas puhas väike tuba

Vannitoas on isegi bidee

Jõuame kenasti lõunasöögile, mis kestab kolmeni. Toit umbes 3.5 tärni, valik pole nii lai kui 5 tärnises aga ei kurda, kõik mida proovisin täiesti söödav, isegi maitsev võiks öelda. Sinihallitus juust super hea, Crystal nimeline kohalik õlu külm saksa sorti lager. Teenindus kah 3.5 tärni, pidin ise korra õlle järgi minema. Kala jahe kuid oma viga, kokad küpsetavad soovi korral mõne minutiga sinu valitud kala või lihalõigu nina ees kui viitsid oodata.

Randa jalutama, ilus valge koralliliiv. Soe rohekassinine ookean. Tasuta baar rannas, Tilluke klaasikild Mari jalga, mille toas võtab välja. Ujumisriided selga ja vette, soe mõnus ligunemine. Veetase on kõrge, ulatub võrkpalli võrgu postideni. Rannal leiame millimallika, ei tundu ohtlikku sorti. Jalutame randa mööda mõlemale poole, lobiseme "nautical centre" juures, uurime purjelauatamise ja lohesõidu kohta.

Hotelli fuajee

Pildi ajaks taldrik tühi ja neljas vein poolik :)

Hämardub, läheme vahetame riided, uurime interneti võimalust. 2$ eest saab tund aega ühendust, esialgu ei suuda tööle saada aga hiljem selgub, et täitsa korralik kiire ühendus. Võtame baaris joogid, plika muidugi ilma alkota. Üks vanamees küpsetab mingisuguseid asju õlis. Läheme ligi, pikad Hollandi neiud tellivad parajasti ja seletavad et pontsiku moodi asjanduste nimi choros. Tõepoolest väga head, isegi Pärnu pontsikubaarile annab silmad ette. Sihukesed palju peenemad ja kuumas õlis krõbedamaks praetud. Nii baarmen kui pontsikuonu saavad dollari.

Üks neljast baarist õhtul

Jalutame veel kord randa, veetase mõõnaga taandunud, üksikud sääsed. Õhtusöök, toiduvalik ägedam, tuuakse hullult veini ette. Enne kui jõuan ühega poole peale on järgmine platsis, ju lõuna ajal jäetud jootraha jättis hea mulje. Viienda klaasi juures mainisin, et ehkki hea vein, enam ei jaksa, jätsin vaevatasuks 2USD. Võtan baarist kokteili ja läheme randa. Tänu piirkonna vähesele asustatusele on tähed ülihästi näha, kuu nii hele, et ainult selle valguses lihtne jalutada. Tähistaeva mobla rakendus töötab kenasti, järelikult ka GPS paigas. Võtan baarist kohvi ja konjaki ning arutame, mida mis päeval teha, Mari paneb plaani paberile. Vaatame veidi aega laval esinevat tasemel rokkbändi kuid väsimus hiilib ligi. Tüdruk läheb tudile, mina veel ei raatsi.

Kohtun Winnipegist pärit canadalasega kellel samuti tütar kaasas. Lõpuks baarist kaks Gin Tonicut ja suundun tuppa päevajuhtumisi kirja panema. Enne magama minekut panen igaks juhuks veepudeli voodi kõrvale, nii palju jooke pole vist ülikooli ajast saati päeva jooksul manustatud. Kole külm hakkab. Ehkki panime termostaadi +25C peale, uhab õhujahutaja täistuuridega. Irooniline, et väljas oleva +26C juures l]disen toas ja otsin magamiseks fleece välja, mida isegi Kanadas ei tee, paraku isegi sellega jahe. Aknaid ei julge avada kartes, et putukad tulevad sisse. Lõpuks suure tuhnimise peale leian kapist tekid ja viskan ühe lapse peale, kes külmast kringliks muutumas.