Thursday, July 11, 2019

Käisin Juubelilaulupeol



Tantsupeol sai käidud, lähen teen mõned pildid laulupeo rongkäigust ikka ka. Päris alguseks ei viitsinud end kohale vedada. Pässas rongi peale minnes sattusin hoobilt ülevas meeleolus rahva hulka, laulu lasti kogu tee. Nõmmel tekkis rongi mahutavuse asjus küsimus, paraku olid kõik abivalmid ja heas tujus, üheski peatuses kedagi maha ei jäetud. Julgen arvata, et rong tegi reisijateveo rekordi. Häid lambaid mahub palju ühte vagunisse😁 Paljud väljusid Lillekülas, mina sõitsin Balti jaama välja. Suundusin läbi linna Viru väljakule, rongkäik täies hoos. Jalutasin kaasa ja tegin aegajalt pilte. Enne Pedat keerasin tagasi, et vastuvoolu rohkem näha oleks. Kaarli kirikuni jõudes vaatasin, terve Tallinn veel tulemata. Kohe alguses olin jõudnud veendumusele - lähen lauluväljakule ka. Otsustasin enne kiirelt kodust läbi hüpata. Balti jaamas selgus, rongini jupike aega. Tegin seda parajaks turul Kalevi poest maiuste ostmisega. Paar juustutükki ja kott värskeid kartuleid ladusin kommide peale.

Saaremaa esindus paraadil
Õhtupäike Lauluväljakul
Kodus praadisin kiirelt kaks muna ning sõin korraliku lõuna, kõhutäiest peaks terveks õhtuks jaguma. Tagasi linna jõudes selgus, et trammid käivad. Seda siiski vaid Viru väljakuni, edasi andsin kondimootorile auru. Veits valulik oli see minek, eelmise päeva varbavill andis tunda, plaaster tuli kohe ära. Mis seal ikka, vahel tuleb tuua ohvreid kunsti altarile, eks varbaid parandan hiljem. Tee peal oli naljakas moment kui nägin üht jommis sommi pingil istumas moblal seletamas. Tekst oli umbes järgmine: "Mingi imelik pidu nendel virolaistel. Keegi õlut ei joo, vahivad ainult kuidas teised mööda marsivad ja muudkui hurraatavad kaasa ...". Joomise koha pealt pean siiski väikese paranduse sisse viima. Balti jaamas nägin üht tüüpi trammipeatuses magamas, poolik viin kõrval. Teine oli vähe kaugemal kummuli põõsa all, särk päikesevarjuks üle pea tõmmatud. Politsei sõitis mööda, vaatas aga midagi ette ei võtnud. Mõlemad tüübid olid välimuse järgi otsustades vennasrahvuse esindajad. Samas võin väita, et kogu laulupeo ajal ei näinud ühtki arusaadavalt joomast kodanikku kogu selles massis. Tuleb muidugi tunnistada, et kohaletulnud 15% eestlastest on ilmselt mõnevõrra positiivses suunas kallutatud valim.



Tule süütamine
Pidu täies hoos esimesel päeval
Piletisaba oli pea olematu, kaks inimest kassa ees. Küsimusele kas sellega saab ka homme sisse anti jaatav vastus. Rahvast oli kõvasti, isegi ülemine muruplats suht täis. Tuttavate leidmise eesmärgil panin oma Canada lipuvärvides mütsi pähe, punavalge hakkas valdavalt põhjamaiste toonide seas hästi silma. Natukese ajaga kohtusin mitme Toronto eestlasega. Lisaks nägin mitut tüüpi noorusaegadest, kellega muidu kokku pole puutunud.

Canada mütsiga laulupeol
Saime isaga kokku
Isa leidis peagi mu rahvamassist üles, talle on alati rahvuslikud üritused tähtsad olnud. Laulude koha pealt suurt kommenteerida ei oska. Kõige mõistlikum DVD osta, mis pidi mõne nädala pärast välja tulema. Koju läksime veits enne lõppu kindla veendumusega, et homme tuleme tagasi. Saime isegi bussi peale. Astusin vanemate juurest läbi, et veidi kohvi juua ja emaga muljetada, kes ei saa enam oma seljaga sellistel üritustel pikalt viibida.



Pühapäeval võtsin rahulikult arvates, et niikuinii kulub alguses jupp aega asjaosaliste tervitamisele ja autasustamisele. Taktikaline möödalask, tseremoonia toimus minu meelehärmiks hoopis lõpus. Tunnise hilinemisega kohale jõudes selgus, et eelmise päeva pilet siiski ei kehti. Sissesaamise saagast kirjutasin eelmises postituses.

Rahvamass oli meeletu
Kõik elevil ja rõõmsad
Rahvast oli meeletult, päris kindel, et mina pole kunagi nii palju inimesi lauluväljakul näinud. Muruplatside vahelistel asfaltteedel liikumine toimus teosammul, muruplatsid ise olid nii tihedalt inimesi täis, et muru tekkide ja istumisaluste vahelt eriti ei paistnud. Kümmekond meetrit teest eemal viibiva sõbra juurde jalutamiseks võtsin viisakusest tossud jalast, kuidas sa astud teiste riietele mustade jalatsitega.



Seoses rahvastiku tihedusega käisin vaid kord putkast snäkki ja jooki toomas, lihtsalt liiga aeganõudev ettevõtmine, pealegi olid ka söögikohtade sabad pikad. Üritades õlut osta selgus, et vaid alkovaba pakkumisel. Esmapilgul tundus kummaline, sest päris paljudel olid õllepurgid käes. Hiljem meenus - oma joogid olid lubatud. Kõrvalistuval härrasmehel lausa pirakas külmkarp õllelaadungiga nina ees. Samas nagu enne mainitud ei näinud ma ka pühapäeval kogu selles massis mitte ainsamatki purjakil tüüpi. Kes võttiski lonksu tegi seda viisakuse piires - võib uhkusega väita, et eestlased on jõudnud kultuurrahvaste perre.

Lipumeri
Naabrinaisega laulupeol
Olen kuulnud erinevaid arvamusi aga minule igatahes meeldis kogu üritus ja jättis võimsa mulje, eriti muidugi lõpu ühislaulmised. Tekkis lausa tunne, et momendiks on poliitiline kisklemine tahaplaanile jäänud. Ilmaga muidugi vedas hullult kõigil kolmel päeval, mil kohal olin. Meeldivalt jahe vahelduva pilvitusega, ei piiskagi vihma, ehkki seda oli lubatud. Tallinnast kaugemal paistsid pirakad äikesepilved, mis õnneks kunagi lauluväljakuni ei jõudnud. 


Viimasel päeval oli vahepeal isegi mere kohal ähvardavalt tume. Lahkusime tunnike peale tule kustumist, meist jäi kõvasti rahvast edasi laulma. Tagasiteel nägime vastu äärekivi sõitnud musta mikrobussi, mille juures neli eriväelast automaatidega. Polnud massinal kuuliauke
keres ega verepritsmeid tuuleklaasil, ju tegu kerge ülereageerimisega, sest meedias ei leidnud sündmusest hiljem mingit kajastust. Russalka juures saime isegi bussile, jalutasime läbi kesklinna, jõudsin veel jooksuga Pässa rongile. Juubelilaulupeol käidud, ägedaid elamusi kogetud, millest lapselastele rääkida 😀
Täispanoraam laulupeo teisel päeval - 110000 inimest väidetavalt

1 comment:

  1. Nende eriväelaste kohta lugesin mina kuskilt seda, et nad olla seal selleks, et takistada rahval mööda sõiduteed linna kõndimast, kuna liiklus oli vaja käima saada. Selline relvadega vehkimine tundub aga tõesti ülereageerimisena.

    ReplyDelete