Autoremont ja aknavärk.

Auto hakkas lae alla tõusma!

Neljapäeval selgus, et auto ei lähe ülevaatusest läbi, sest klaasis mõra ja sumba lagunenud. Mainisin fakti, et eelmised 10 aastat sama mõra probleemi ei tekitanud samas ise mõtliku ilmega 50 eurist näppude vahel keerutades. Ülevaatuse mees kostis seepeale kaastundlikult: "Enam ei saa autosid kergemalt läbi lasta, riigi poolt töökotta kaamerad paigutatud". Googeldades leidsin klaasivahetuse koha, uus klaas ja paigaldus alla 130 euri tundus odav lõbu kui Kanadaga võrrelda. Sumbatöö kohta soovitas tuttava tuttav remondimees, kes hoiatas koha väljanägemise eest, aga töö tehtavat soodsalt ja hoobilt kohapeal. Reede hommikul põrutasin töökotta, õllelebraga tüüp lasi mul ise tõstukile sõita. Ise ei tahtvat kuna aurud eelmisest päevast (pigem küll hommikusest peaparandusest) juures😵. Nats mures olin, sain siiski edukalt peale sõidetud. Ei jõudnud veel ust avada kui masin hakkas tõusma😲, lae all jäi õnneks pidama. Lasin akna alla uurimaks milles asi. Mees oli unustanud, et mina sisse jäänud. Ah kükita seal, teen töö ära ja lasen su varsti autoga alla tagasi🙀

Päris äge vaade kõrgelt😀

Eks ma siis istusin töökoja lae all ja surfasin netis, miskit muud polnud teha. Natuke suht häälekat ketaslõikuri ja haamritööd, siis veits keevitamist ja koputaski masina raami vastu: pane mootor käima. Et nagu päriselt???, ok spets teab mis spets teeb, loodetavasti. Kui sajan auto sees kahe meetri kõrguselt alla hullult viga ehk ei saa, aga kes iganes all kannatab kindlasti rohkem. Paarkümmmend sekundit inspekteerimist ja masin lasti alla. Sõitsin maha ning tulin välja uurimaks palju võlgnen. Kakskümpi oli vastus - andsin 25 kiire ja loodetavasti korraliku töö eest. Nissani esinduses küsisid saja ringis, lisaks oleks pidanud kaks nädalat ootama, aga mul lõppes juulis eelmise ülevaatuse kehtivus. Põrutasin otse ülevaatusele ja sain seal naksti ette ning läbi, auto seega hommikupoolikuga tehtud.

Rattaga rannas

Loojang

Päev kulus maja juures viimaste asjade nokitsemise ja koristamise peale. Õhtul kargasin ratta selga, et uuesti suvilasse sõita. Ilm isegi õhtul kuradima palav, õnneks tuult suurt polnud, sõita suht kerge. Astusin poest läbi, võtsin veits näksi, paar õlut ja jäätise ning siis otse randa.

Lõkkeplatsil viimast korda see aasta

Rahvast nii hilisel ajal palju polnud, sain isegi istumise ühele oranzhile rannatoolile. Korkisin õlle, jahtusin veidi maha ja käisin vett proovimas. Külmavõitu isegi minule, istusin niisama, nautisin merevaadet ja lobisesin perega Torontos. Vajasin tõepoolest relaksimist, terve nädal oli hull tempo peal. Enne magama minekut einestasin metsa all lõkke ääres, kardetavasti viimast korda sel aastal.

Neljapäev peale klaasivahetust kiirustasin tagasi maja juurde kuhu aknafirma esindaja tuli mõõte võtma. Tüüp oli mõnus tüse kilomeetri peale higi järgi haisev muzhik. Samas paistis, et oma tööd tunneb - mõõtis, uuris, küsis ja pakkus välja omapoolseid lahendusi, mille peale poleks ise tulnudki. Poolteist tundi kulus, aga kõik sai mõõdetud. Akende paigalduse tellisin ka firmalt, siis nende viga kui kusagilt miskit vales suuruses või muidu ei sobi. Eriti tore muidugi, et tänu venitamisele sain uue pakkumise, kus paigaldus tasuta.

Kanepijäätis😲

Õhtul sõitsin Lohusalusse sugulaste kokkusaamisele, onupoeg elab igati lahedas kohas, rannast mõnisada meetrit. Sellise palava ilmaga oli jaheda meretuule käes istumine mõnus aga talvel kardetavasti päris külm ja kõle. Jutu sees mainisin, et käisin kaltsukast kohvrit vaatamas, onupojal olevat mitu tükki üle. Pakkus mulle nii uhke, millist endal polegi. Vabandas veel, et näe lukuotsa ripats tuli ära. Nende juures sain ka elus esimest korda silmu õlis, mõnus hamba all krõmpsuv suutäis. Ainus jama, et roolis olles pidin kuiva seadust järgima, miks ma küll rattaga ei saabunud. Paari nädala eest olin nende majast sisuliselt mööda sõitnud, tookord polnud aimugi, kus sugulane asub.

Loojang Türisalu pangalt

Vaade kividele ja Vääna rannale paremal

Suvila jäi tee peale, ei hakanudki linna sõitma, ööbisin Väänas. Enne käisin poest läbi, et nälga ja janusse ei sureks. Jäätiseletis jäi silma põnev toode: ma ei teadnudki, et Eestis kanep legaalne on😉 Autoroolis ei julgenud seda ampsata, proovisin hoopis teist kummalist kombinatsiooni: Apelsini-Porgandi smuuti. Türisalu pangalt plõksutasin paar pilti, rahvast hulgim päikeseloojakut imetlemas. Õhtul jalutasin randa, käisin ujumas, vesi oli maatuulega õige külm. Õhtul lugesin raamatut kuni uni ootamatult ägedalt ründas. Vaevu jõudsin hambad pesta enne kui sirakile kukkusin, põõnasin hommikuni. Ärgates ei hakanud isegi sööma, põrutasin kohe autoparandusse, millest eelnevalt oli juttu.

Peale loojangut Vääna rannas