Esivanemate maatükk

Reedel sõitsime väljamaa sugulastega isa sünnitalu vaatama. Mind pandi "hullu" eesti liikluse tõttu rendiauto rooli. Päris lahe oli vahelduseks uue autoga tuld anda. Poolteist tundi ja google abil kohal olimegi. Olin ette hoiatanud, et vihma võib sadada, rohi märg ja puugid varitsemas. Kokuvõttes sain

ise märgade tossudega käimisest varbale villi. Renditud põllul kasvas ilus vili, majast polnud järgi muud kui alusmüüride jäänused. Ajahambale oli kõige paremini vastu pidanud kartulikelder, mis minu vana-vanaisa ehitatud. See oli koht kuhu kavatsesin nõuka armee eest peitu minna kui omal ajal poleks õnnestunud läände pageda. Tagasiteel astusime sisse Põltsamaa sööklasse, kust alati toitude maitsvuse ja odavuse pärast olen Tartu teel läbi käinud. Tellisime maksakastet ja lihapalle kartulitega, mina võtsin pool talupoja suppi lisaks. Portsud traditsiooniliselt vägevad! Välismaalased olid vaimustuses, just sellist "päris Eesti sööki" olid tahtnud, Tallinnas seda enam leida pole võimalik.

Pooleteise sajandi vanune kelder

Maksakaste, talupoja supp ja lihapallid