Veel Noorte Haridusest

Oli kohe hea lugeda EMT peadirektori selleteemalist arvamust Delfist, ta justkui oleks lugenud minu blogipostitust :)

Hakkamasaamise võti – konkreetne eriala
Valdo Kalm, EMT peadirektor

Mul on selle teemaga seoses põhimõte – õppida tuleb konkreetset ja kindlat eriala, siis leiab alati tööd. Kõikvõimalikud üldalad – ärijuht, haldusjuht, turundusjuht – on kõige riskantsemad valikud. Tööandjana näen teravalt, kuidas ei jagu näiteks häid insenere. Tööpuudus on inseneride hulgas alla ühe protsendi, keskmine palk on vaieldamatult kõrgeim. Sama arstidega, eriti erialaarstidega.
Toetan praegust haridusreformi, mis tõstatab küsimuse, kas meie ühiskond vajab nii palju kõrgharidusega inimesi, eriti pehmetel aladel. Sõel, kes pääseb ülikooli, peaks olema palju tihedam. Ka kutsehariduskooli lõpetades on võimalik saada väga hea töö. Noor peaks üsna adekvaatselt hindama, kas tal on üldse mõtet kõrghariduse poole püüelda või saab ta konkreetse eriala omandada hoopis kutsehariduskoolis, neid on meil Eestis väga häid. Rakenduskõrgkool IT-kolledž annab väga korraliku IT-hariduse. Hiljem võib omandatud erialale alati midagi juurde õppida – juurat, juhtimist, turundust. Kui lõime EMT juurde IT-arenduskeskuse, siis otsisime sinna tööle kogemusega inimesi, muidu on EMT-sse ja Elioni tulnud paljud noored tööle koolipraktikate ja ka avalike konkursside kaudu ning alustanud on nad üldjuhul lihtsamatest ametitest. Omandatud küsitav kõrgharidus ongi paljude praeguste noorte probleemide allikas. Õpitud on eriala, millele ei ole turgu, ja siirdutud siis välismaale lihtsale tööle, et ära elada. Mitte kunagi varem pole me tööandjate keskliidu volikogu ja kaubandus-tööstuskoja juhatuses rääkinud nii palju haridusest, kui viimasel ajal. Selgub, et kõrgharitud noori on palju, aga kui hakkad otsima konkreetset spetsialisti, siis pole neid kusagilt võtta! Rumal olukord, mis sai tekkida erakõrgkoolide vohamisega mõned aastad tagasi. Haridussüsteemi tuleb radikaalselt muuta, see on meie noorte ainus pääsetee.