Tuesday, August 13, 2019

Tagasi jooksulainel.

Vanad mugavad tossud veavad sügiseni välja
ehkki varbad kipuvad maailma uudistama.
Nagu ikka nende asjadega on, sunniviisiliselt aetakse vastu aga kui rahule jätta ja idee idanema panna võib isegi tulu tulla. Vanema lapsega sai kevadepoole mõned korrad jooksmas käia, kuid siis vajus ta vaikselt ära ja utsitamisest mingit kasu polnud. Nüüd kui olin loobunud tuli neljapäeva õhtul lambist ennast reedeseks hommikujooksuks kaasa pakkuma. Eks olen ise peale puhkust kuidagi toss olnud, vaid mõned ringid kahe nädala jooksul tehtud saanud. Seega hea võimalusest kinni haarata, et end uuesti jooksulainele suruda. Viskasin pilgu eelmiste kuude statistikale, kui aprillist juunini sai 100 km kuus joostud siis juulis Eestis puhkusel kukkus see 30 peale (no rattasõidud sutsu tasandasid tegelikku olukorda). Augustis oli plaanis uue hooga alustada, paraku plaaniks kippus jäämagi. Igasugu häid põhjusi tuli vahele nagu väsimus ja metsaülikool ja ... jne ... Lõpuks ei viitsinud enam põhjendadagi.

Humalane ja kreftine õlu!
Ostsin eelkõige disaini pärast😏
Igatahes reede hommikul virgalt üles ja enne lapse töölesõitu jooksma. Et tal kohe isu ära ei läheks lasin plikal tempot teha ning distantsi valida, ise sörkisin kõrval. Kiirus polnud oluline, ainus tingimus, et kõndima ei hakkaks. 1.8 km ring sai kahekesi vaikse 6:30 tempoga joostud. Tüdruk tuppa dushi alla, mina lasin kiirema tempoga 2.65km otsa, et oleks põhjust pesema minna. Tempoks tuli 4:43 km peale, pole paha, paistab et jooksmise tunne nii kergelt ära ei kao. Tänaseks oleme neli päeva lippamas käinud, sain ka muuseas teada ühe põhjuse, miks ta ilmselt otsustas uuesti alustada. Nimelt väitis, et ma olevat suht heas vormis kui talvega võrrelda (tunnen end kõrvust tõstetuna, sest vanemalt lapselt kiitvat hinnangut saades võib üsna kindel olla, et nii ta seda ka mõtleb). Paistab, et näitlikust eeskujust on kasu😜 Hommikune kerge sadu ehmatas esimesel pilgul last aga joostes tunnistas, et mul õigus - vihmaga on palju mõnusam joosta. Jõutrenni alustasin rahulikult, et lihaseid mitte ära ehmatada, paari nädalaga loodetavasti jõuan kevadisele tasemele ja siis lisan ka lõuatõmbamise ja rippumise harjutusi ronimisele mõeldes. Kehakaalu koha pealt olen vaatamata puhkuse kergele tõusule ikka veel alla 79kg.

Pühapäeval käisime mõlemile uusi jooksutossusid vaatamas. Minu omad suht lagunenud, ehkki joosta veel kannatab, tütrel samas spets jooksujalatseid polegi. Kahe spordipoe peale sai proovitud õige mitut paari, laps selliseid ei leidnud, mis väga meeldiks. Mina samas sain sooduka pealt alla 30 euri väga mugavad. Möödaminnes ostsin ka süsta Eestisse saatmiseks. 12 jalane Pelican oli supersoodukal, merele sellega lainega minna ei soovitata aga siseveekogudel (Läänemeri ju seda on :P) ja jõgedel mõnus kasutada rahulikuks kulgemiseks. Alla 300 eurise hinna juures oleks kahju mitte võtta, eriti kui sõpradega saab poolmuidu Eestise saata. Kodumaal on sihukesed alused hullult kallimad (paremad ka muidugi), minul kui amatööril pole erilist vahet, peaasi, et vee peal seisab.

P.S. Vanemal lapsel oli sünna, sain igavest head torti, mida ta sõbraga koos tegi. Takkajärgi sünnakingiks plaanis talle mingi aktiivsusmonitor osta. Nooremal homme tähtis päev. Pisike kingitus talle Eestist olemas, asjalikuma sai eile töö poolt 33%'se palgatõusu näol! 

1 comment:

  1. Ei ole kellelgi veel kätejõu pärast ronimata jäänud, tõsiselt. :D

    ReplyDelete