Uued jalad ja tomatihooaeg

Terminaator meie tänaval 😱

Olles kaks nädalat jooksmas käinud vaatas vanem tütar, et ikka veel ei jaksa eaka ätiga sammu pidada. Selle asemel et intensiivsemalt treenida või kannatlikult senise trenni tulemusi

Saab ka paaristõugetega😲

oodata leidis insenerina innovatiivsema lahenduse ja ostis endale uued jalad. Lumehelbekeste põlvkond selline ma ütlen. Järgmiseks ilmselt muretseb uued käed, et lihtsam oleks kaljuseintel ronida ja palju elektroonilise ajunigi aega jäänud (mis niikuinii tulevik pidavat olema kui Michio Kaku raamatut  "The future of Humanity" uskuda).

Aga meil käib tomatihooaeg täie hooga juba sellest ajast saati kui Eestist tagasi jõudsin. Teismelisena oli mu lemmiktoiduks suvel tomatisai või leib piimaga kusjuures paksudele tomatilõikudele tuli tingimata lisada soola, pipart ja tilli. Nagu pildilt võite näha pole ka neli aastakümmet hiljem see maitseeelistus kuhugi kadunud. Värskelt aiast varrelt nopitud päikesesooja tomati maitseelamuse vastu saavad vähesed asjad siin maamunal. Till kasvab mul mugavuse mõttes otse tomatipeenras täiesti iseseemendumise meetodil. Ainsaks väetiseks aiamaal oma kompost.