Thursday, August 1, 2019

Ilus oli aga otsa sai :P

Männiku karjäärid, taamal Naissaar
Hommikul pakkisin lõplikult kohvrid, võtsin (mõneks ajaks) viimase söömaaja kodumaa pinnal ja korraldasin veel asjaajamist ning pangandust üle telefoni ning neti. Check-in olin juba eelmisel päeval internetis teinud, meeldiva üllatusena sain tasuta mugavad istmed valida. Kiirelt pilk tubadele, et miskit olulist poleks ununenud. Kolmveerand kolm lahkuvale lennukile jõudmiseks tellisin Bolti takso poole kahe ajal. Viimased pildid maja eest ja vurasingi Ülemiste poole. Venelasest taksojuht rääkis, et kaks asja, mis talle Eestis hullult meeldivad on korruptsiooni vähesus ja e-riik. Mees olevat elanud paljudes Euroopa riikides, siin ikka kõige kindlam ja mugavam - kohe hea oli kuulda.

Saku Hele ja Simple Life,
Kõik mis hing ihaldab😋
Äikesetormis, kahjuks välku pildile ei saanud
Lennujaamas andsin tühja check-in leti ees kohvrid ära. Parasjagu jäi veerand tundi, et seljakotiga kaasas olev Saku Hele ära rüübata sel ajal kui sõpradele hüvastijätu messe moblasse toksisin. Turvad kõnetasid mind inglise keeles, olen ma tõesti nii ameeriklase nägu läinud???😲 Kui Rentsiga kohtudes seda probleemi kurtsin lohutas ta, et äkki jäätisemüüja ei osanud lihtsalt Eesti keelt. Mulle kostis kahtlaselt nagu: "Ei ole su pea kandiline"😦 Igatahes oli isegi aega tollivabast üks hapu lurr kahesajagrammine reispass vein võtta enne kui lennukisse lasti. Varssavi ots kulges rahulikult kuni maandumiseni kui pidime äikesepilvest läbi lendama. Raputas vägevalt ja lõi välku⛈, isegi vikerkaart sai näha. Äge kogemus, mis mind akna külge naelutas😎 kuid sundis osasid kaasreisijaid palvetama🙏


Gröönimaa kohal oli kahjuks pilves
Varssavis võtsin ühe külma Heinekeni ja sõin ema armastusega küpsetatud ja tema poolt kotti surutud kooki peale. Väljalend venis, olin sunnitud kuivavat kurku pudelikese Proseccoga ravima, kaasas olevad Mari kommid sobisid oivaliselt suupisteks. Kaheksatunnise Varssavi-Toronto lennu jooksul vaatasin kaks filmi, sealhulgas täitsa hea jaapanlaste krimka "Huntide veri". Toit paraku viletsaim, mida üle pika aja lennukis saanud, näljaga läks siiski loosi. Canada piirivalve ainus küsimus: "Kust tuled"?, ühesõnaline vastus "Eestist" osutus õigeks, rohkem mingit kontrolli polnud.

Kodus võtsid mind vastu pööraselt rõõmsad koerad🐕🐕. Koko käis kogu õhtu järgi ega julgenud mind silmist lasta, et uuesti ära ei kaoks. Uus veidi häbelik aga uudishimulik pereliige Mango😸 tuli peagi nuusutama, vahepeal suuremaks kasvanud madu pidin hoidma ning silitama. Kaasa ja lapsed olid oma tunnete näitamises oluliselt reserveeritumad, mustsõstra kook väljendas, et päris ükskõiksed ehk ei olnudki😜

Puhkus kestis küll poolteist kuud aga ikka jäi väheks. Samas tuleb tunnistada, et ei tea kedagi, kes kurdaks liiga pika puhkuse üle. Puhata on mõnus kuid nii kardinaalset varianti ka lähemal ajal ei igatse, et võidaks öelda "puhka rahus"😱🙏👻 Tegelikult läks "puhkuse" viimane nädal nii kuradima kiireks, et hinge sain tõmmata alles lennukil istmesse potsatades. Blogimise peale aja kulutamisest ei saanud juttugi olla. Eks nüüd tööl tagasi tekib jälle aega blogivõla likvideerimiseks.

Mango: "Kas läheme reisima"?
Täna hommikul oli plaanis Augustikuud alustada kena jooksuringiga. Paraku nagu selgus kulgeb puhkusest toibumine oodatust vaevalisemalt, juba hommikune koerte jalutamine võttis võhmale. Suurlinna saasta täis atmosfäär ja palavus teevad hingamise raskeks. Mõni ime kui lugeda kokku kõik need miljonid inimesed ja autod, kes samade hapniku molekulide peale piiratud ruumis konkureerivad. Oi millist kadedust tunnen Eesti ilmaennustust vaadates, seal lihtsalt perfektne jooksuilm.

Trenni koha pealt kiigates langes mu jooksukilometraazh juulikuu jooksul katastroofiliselt: aprill, mai ja juuni jooksin umbes sada km, juulis ainult 30. Samas sai rattaga parasjagu sõidetud ja jala palju ringi käidud nii, et arvestuslik kaloritarbimine vaid veidi vähenes. Viimast asjaolu kinnitab ka kehakaalu muutus, mis kõigele vaatamata kordagi üle 80 ei tõusnud. Viimasel hommikul kohvreid kaaludes oli eriliselt mugavalt 77.0kg, kohvriga koos lubatud maksimaalkaal seega täpselt 100kg😆



3 comments:

  1. E- riigis võiks ka e-passikontrolli olla, et lennujaamas tund aega passikontrolli ei peaks ootama.

    ReplyDelete
  2. Minu check-in või passikontrolli kogemus Tallinna lennujaamas pole kunagi üle 5 minuti, järsku on lihtsalt vedanud iga kord. Torontos samas elektrooniline passikontroll tõepoolest vähendas ooteaega drastiliselt.

    ReplyDelete
  3. Ma heldin alati, kui siinsed venelased Eesti riiki kiidavad.

    Üks markantne juhtum oli ühe väga jumalakartliku Narva venelasega, kes mind ja mu tantsutrupi liiget Poolas auto peale korjates tänas kohe jumalat, et need suvalised hääletajad Poola tee ääres eestlasteks osutusid. Ja samamoodi iga kord suurest rõõmust, kui mõnd Eesti numbrimärgiga autot nägi.

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!