Väinamerel - 2

Teisel päeval otsustasime telgid saarele jätta ja paadiga erinevatel laidudel käia. Kuna proviant oli ootamatult kiirelt vähenenud suundusime kõigepealt Hiiumaale, Heltermaa sadamasse, et sealse poe käivet oma külaskäiguga kasvatada.

Meie telk Vohilaiul

Hommikusöök

Heltermaa sadamas

Kui joogi ja söögivaru oli piisavalt täiendatud otsustas reisiseltskond Hõralaiul käia.

Hõralaid

Surnud hüljes Hõrulaiul. Tema hambad ja küüned olid õige hirmuäratavad, mõni ime, et sakslased toda mereimetajat merekoeraks kutsuvad. Minu arusaamine hülgest kui pehmest armsast ja karvasest loomakesest muutus kardinaalselt.

"Meteoriit tabab rannikut" :)
Kivi vetikatega kaetud meremutta maandumas.

Hõralaiu metsikus kadakavõsas ...

... ja tuulemurrus laiu keskel.

"Võõrleegioni õppus" nagu asjaosalised arvasid.

Rainer oli üks vähestest, kes läbis takistusraja edukalt. Osa pöördusid poolelt teelt tagasi, teistele said saatuslikuks metsmaasikad, mille nautimisel ajalimiit ületati:)

Järgmiseks võeti ette maadeavastusretk kahele teineteise lähedal asuvale saarekesele. Vahepeal oli tuul tugevnenud. Laine polnud küll teab mis kõrge aga ebamugavalt tihe ja terav nii et oli tegemist enda tasakaalustamisega paadi serval.

Uusmere rahu ja Kadakalaid

Vööris Uusmere rahu

Kastetilgad luigepoja sulel

Uusmere rahu rand, tagaplaanil Kadakalaid.

Ootamatult sattusime "Aafrika savanni", rohi kõhuni

Lill rohus

Olles murdnud end rohust välja kosutasime veidi keelekastega (toit oli juba lõppenud) ja võtsime kursi Kakralaiule, mille olemasolust andis tunnistust vaevumärgatav valge riba horisondil. Vaid binokliga võis veenduda, et tegu oli maaga.

Kakralaid

Nagu näha on tegu kõige ebatavalisema saarega, mida olen kunagi näinud. Need kaks umbes kilomeetri pikkust neemikut on vaid meeter paar laiad ja muudavad lainetuse ning tuule mõjul pidevalt oma asendit (tean seda, sest tegelik neemikute kuju erines fotol olevast silmnähtavalt).

Maa silmapiiril - Kakralaid

Kaks põhjapoolset Kakralaiu kolmest neemest

Kapten navigeerimas

Linnupoeg pesas

Kakralaiu momendil pikim lõunapoolne neem (veidi alla kilomeetri). Vaade laiult merele piki neemikut ...

... ja neemiku tipust tagasi laiu poole. Saar on see pisike valge laiguke horisondil vasakul. Peab tunnistama, et vahepeal oli veidi kõhe tunne olla keset merd jalge all vaid kitsas ja ebakindel kruusavall. Ilmselgelt pole vaja eriti tugevat tuult ega lainetust, et kogu kupatust üle ujutada ja liikuma panna.

Kakralaiu neeme tipus

"Merehädalised" Kakralaiul

Vormsi

Saxby majakas Vormsil

Vormsi rand, männimets meetrisel paekaldal

Näljast turris retkeseltskond majaka juures.

See mitmesaja aasta eest kivistunud elukas paraku kõhutäiteks ei kõlvanud nii et tuli tagasi baaslaagrisse kiirustada. Õnneks oli pärituul ja laine madal, õhtusöök valmis hämmastava kiirusega. Olime päevast nii väsinud, et sauna ei jaksanud enam minna.