TEHTUD !!!

"Sarikapidu" :D

Jah, nädalavahetus möödus asjalikult. Kaks väga olulist asja sai tehtud, esiteks lõin laupäeval viimase naela katusesse ja sellega sai hulka vandumist ja õlut nõudnud töö edukalt (enam igatahes vett köögilaest ei tilgu vihmaste ilmadega:) ühele poole. Nüüd jääb vaid üle tööriistad ja ehitusrämps kokku korjata ning võingi rahuliku südamega "puhkusele" minna. Jutumärgid seepärast, et eks puhkuselgi ootab ees parasjagu ehitustööd aga vähemalt õlu on odavam ning parem ja lisaks võimalik igasugu delikatesse nautida, mida siin ei saa. Leivast enam puudust ei tunne, sest kaasa valmistab maailma parimat kodus aga kartulisalatit ja rosoljet saab haruharva, kuna lapsed seda millegipärast ei söö ja ainult minu pärast ei viitsita nii tihti pingutada ;) 

Kaasa tütrega hommikusöögil infopäeval

Teise ja olulisema sündmusena sai laps lõplikult Toronto Ülikooli sisse ning käisime vanemate infopäeval, millest ka kaasa blogistas. Päris imelik tunne oli uuesti ülikooli minna, kus töötasin kui lastest veel lõhnagi polnud, ja nüüd on üks neist valmis samades hoonetes õppima asuma. Tal küll ei õnnestunud oma esimesele valikule pääseda, milleks oli inseneriteadus. Tüdruk võeti mehhanika teaduskonda, mis hakkas meile seda rohkem meeldima mida rohkem asja uurisime. Mäletan, et TPI's omal ajal vaadati küll üsna kõõrdi tütarlaste poole, kes vähegi "mehisematele" erialadele pürgisid aga paistab, et ajad on muutunud, no vähemalt siin küll. Inseneriteaduskonnas olevat tüdrukute osakaal 35 - 40%, mis tundus mulle pikalt liiga kõrge, aga nii nad väitsid.

Igatahes käib mehhanika insenerinduse alla ka aerospace, mechatronics, robotics, nanoengineering eksootilistema aladena, millele võid kolmandal aastal suuna võtta. Nii et mitte kõigist ei tule automehhaanikud või torulukksepad:) Esimesed kaks aastat on aga pea kõik loengud erinevatele insenerialadele samad ja viiakse läbi koos ning kursused on ka ette määratud nagu meil omal ajal. Ei mingit isetegevust, mõnes mõttes hea, sest eks põhiteadmised ja oskused on ju inseneridel samad, sõltumata erialast. Taset näitas kas või seegi, et peale inseneriteaduse oli mehhanika osakonda järgmiseks kõige kõrgem konkurents, sissesaamiseks vajalik vähemalt 90.5% keskooli lõpuhinnete keskmine. Meie plika oli just piiri peal aga oleks sealt välja jäämise korral saanud soovi korral mingile teisele nagu arvuti või tööstusinseneri erialale. Lisaks on võimalik nii esimese kui teise aasta lõpus suht lihtsalt eriala vahetada kui tundub, et mingi muu rohkem meeldib.

Meie laps sattus "Aerospace" gruppi

Finantsiline külg oli veidi üllatav ja õppemaksu suurus ehmatas kuna olime oluliselt pisemat numbrit lugenud, aga infopäeval sai selgeks, et selle koha pealt ollakse suht vastutulelikud. Õppelaenu soovitatakse võtta isegi siis kui seda vaja poleks, sest tegu protsendivaba laenuga, mida pead alles kuus kuud peale lõpetamist hakkama tagasi maksma. Lisaks katab ülikool osa kuludest, mida ei pea üldse tagasi maksma, nii et kohe ei peagi palju pappi välja käima. Üllatusena tuli ka info, et peale kolmandat aastat 12 kuni 16 kuuks tööle suunatud üliõpilased saavad keskmist palka 48000$ aastas, see juba iseenesest kataks teoreetiliselt pea kogu õppemaksu. Kokkuvõttes tuleb ilmselt arvestada umbes $15000 aastas ja kui ta tahaks ühikas elada siis peaks veel oma $7000 - $8000 juurde lisama. Õnneks saab meie kodust ülikooli mugavalt otse metrooga ja momendil plaanib laps kodus edasi elada.

Nii et sügisel seab üks tüüp sammud ülikooli poole.