Sõda ja suusatamine

Ideaalselt siledaks "kammitud" suusamägi

Eile sõitsime siinse Eesti sõbra ja kolme lapsega suusatama. Kahetunnise sõidu ajal keerles jutt muidugi enamasti Ukraina ümber, millest ei saa üle ega ümber. Kas pole absurdne, et teoreetiliselt nagu mõistusega tsivilisatsiooni esindajad, kelleks inimesed on, tapavad mingi ulmelise idee (erinev usk) või siis planeedipinna tükikese pärast üksteist. Kättemaksuks või vihahoos tapmisest ma saan veel aru, vahel tuleb endalgi isu suusk tüübist läbi susata, kes tõstukijärjekorras jokutab :P No ok, see oli lihtsalt ebasobilik nali tõsise teema juures, ma muidugi pidasin suusatamist silmas :D Silmi ette kerkis internetis nähtud pilt kus Kiievi metroos istusid kõrvuti lumelaudur ja rindele minev sõdur, sellisel ajal me siis elame, pilti ennast kahjuks ei leidnud enam.

Igatahes lahkasid kaks kodukootud ja võrdlemisi paljulugenud tüüpi, üks bioloogiks õppinud IT tüüp ja teine insenerist postitöötaja, maailmapoliitika olukorda üldiselt ja Venemaa asju konkreetsemalt. Pidime mõlemad tunnistama, et veel aasta aega tagasi oleksime pidanud praegust olukorda ette ennustanud inimesi naljameesteks või psühhopaatideks. Aga pole me vist ainsad, kes taolist arengut ei osanud oodata, ilmselt enamus kui mitte kõik lääne spiooniagentuurid said suure üllatuse osaliseks. Samas ei usu ma et Venemaagi kõike toimunut oli tol ajal ette plaaninud. Olen päris veendunud, et kui nad oleks teadnud tänast olukorda, poleks nad Krimmi võtma läinud.

Kõige arusaamatum on see, et neil oli ju terve Ukraina niikuinii peos. Esiteks oleks saanud Maidani vaikselt maha rahustada, lihtsaim lasta Ukraina presidendil Euroliiduga leping alla kirjutada ja seda siis mõnuga torpedeerida lihtsalt jätmata omapoolsed kohustused täitmata. See poleks mingeid raskusi esile kutsunud, sest võimuorganeis oli tol ajal korruptsioon vähemalt samal tasemel kui Venemaal kui mitte hullem. Euroopa Liit oleks sihukesse majanduslikku ja poliitilisse lõksu tõmmatud, kust väga raske välja tulla. Isegi peale Maidani oleks saanud asjad kavalamalt ära korraldada, venelastel ju suur kogemus ebasoovitavate isikute kõrvaldamisega.

Krimmi okupeerimine või siis poliitiliselt korrektselt "annekteerimine" oli Venemaa suurim viga peale Afganistani afääri, mis võib minna maksma rohkem inimelusid, tohutult rohkem raha ja lõpuks miks ka mitte Venemaa kui ühtse riigi eksistentsi. Tegu oli sõjaliselt ja poliitiliselt mittevajaliku ning idiootlikult provokatiivse käiguga, millest Lääs ka kõige parema tahtmise korral ei saanud mööda vaadata. Ma ei tea, aga võib-olla tõesti oli otsuse taga Putini suurushullustuses soov kirjutada end ajalukku kui Krimmi Venemaaga taasühendaja. Sõber arvas, et tegu oli mingi jooma ajal täispeaga vastvõetud otsusega, sest kaine mõistusega ju sihukest ämbrit ei saa teha. Oli kuidas oli, Venemaa maksab selle triki eest kallist hinda ja jääb maksma veel pikka aega.

Donetsk täna hommikul

Praegune sõda Ida-Ukrainas on jõudmas uude staadiumi. Just mõni tund tagasi tulid uudised, et Ukraina armeele anti luba peale pooleaastast pausi uuesti kasutusse võtta raskerelvastus. Kell kuus hommikul anti massiivne suurtükiväe löök Donetski piirkonnas olevate separatistide ja vene vägede teadaolevatele raskerelvastuse positsioonidele. Paar tundi hiljem tuli teateid tõsistest lahingutest ka Donetski linna piirides. Mis täpsemalt toimub on momendil veel segane, kuid tundub, et Ukrainlased said Läänelt vaikimisi loa raskerelvastuse kasutamiseks, sest Minski kokkulepped maeti lõplikult maha. Ukraina vägede rünnaku põhjuseks oli ilmselt viimastel päevadel äärmiselt pingelise olukorra tekkimine lennujaama piirkonnas ja sobivaks ajendiks separatistide poolt Gradiga puruks lastud buss koos rohkete tsiviilohvritega.

Isiklikult arvan, et Ukraina pool piirdub üritusega lennuväli piiramisrõngast lahti murda ja tegu pole Donetski vabastamise algusega. Suureks küsimärgiks on Venemaa reageering, sest paratamatult kaasneb separatistide positsioonide pommitamisega tsiviilohvreid kuna viimased olid oma raskerelvastuse elurajoonidesse paigutanud. Kas Venemaa otsustab ametlikult oma väed sisse viia ja sõja kuulutada või uuesti läbirääkimiste laua taha astuda, raske ennustada. Igatahes tundub, et mida edasi seda tugevamaks ja enesekindlamaks muutub Ukraina sõjavägi ja vaatamata separatistide toetamisele igasuguse relvastuse ning piiratud väekontingendiga ei saavuta Venemaa oma eesmärke ilma otsese sõjalise sekkumiseta.

Ametlik sõjaväe sisseviimine aga katkestab igasugused veel säilinud suhted läänega ja riskib võimalusega, et nii NATO kui USA annavad Ukrainale otsest relvastatud abi. Venemaa ainsaks lahenduseks oleks Saksamaa eeskujul "Blitzkriegiga" mõne nädalaga Ukraina võtmine nagu seda Saksamaa Poolaga teise maailmasõja algul tegi. Lääs lihtsalt ei jõuaks reageerida ja jääks toimud faktile otsa jõllitama nagu juhtus Krimmiga. Paraku pole taoline aktsioon nii lihtne, sest sellises mahus rünnak nõuab ettevalmistusi, mida pole tänapäeval võimalik varjata ja Ukraina võib osutuda raskemaks pähkliks kui seda oli Poola omal ajal.

Suusatamise juurde tagasi pöördudes ei saa märkimata jätta, et eilsed lumeolud olid parimad üle mitme aasta. Mägi sile ja kõva lumega kaetud, kiireks kihutamiseks justkui loodud. Pikki mäge alla puhuv tormituul (puhangud 65 km/h) andis mõnusalt hoogu juurde. Kihutasime pikkade sujuvate pööretega poole viiest kuni kümneni raatsides vaid korraks kohvikusse hüpata, et 15 minutiga kiire näks ja kuum jook võtta.

P.S. Paistab, et viimane aeg on oma teemasõnade hulka võtta sõna "sõda", sest kardetavasti ei jää see ainsaks korraks kui vaja kasutada, seni läks Ukraina konflikt poliitika alla.