Retseptiraamat: Kuidas küpsetada mäesuusasaabast :P

Kalliste saabaste ahju panek võttis ikka käe vähe värisema :)

Kokkasid ja muidu toiduvalmistamise entusiaste hoiatan kohe ette, et siit te siiski ei leia maitsva suusasaapa retsepti :P Juttu tuleb suusakinnastest, mäesuusasaabastest ja nende kvaliteedist :P Ma ei taha küll põnevust ette ära võtta aga tuleb tunnistada, et inglaste ütlemisel: "Ma ei ole nii rikas, et odavaid kingi osta" on tõetera sees. Jalanõude koha pealt mul parimaks näiteks eelmise sajandi või aastatuhande (maitse asi) lõpus Rootsist ostetud Reeboki jooksukingad, mis maksid isegi soodukaga tolle aja kohta ulmelised 800 sek'i. Paraku pidasid vastu kõvasti üle kümne aasta, lõpuks mängisin nendega asfaldil tennist aga ikka ei suutnud talda läbi kulutada. Mitmepäevane kanuumatk, kus tossudega sai kärestikes põlvini vees kividel paati vedada ei teinud muud kui pesi papud korralikult puhtaks. Liim ei andnud kunagi kusagilt järgi.

Ülemised  umbes 15 a vanad Reuschid,
Alumised eelmise aasta lagunenud Headid. 

Suusakinnastega läks nii, et paar aastat peale siia maale kolimist otsustasin teha väljamineku korralikumate kinnaste peale, seni olin tavalisi nahkkindaid kasutanud, mis tõsiselt külma ilmaga isegi minusuguse palavkämbla näpud jäätama panid. Ega mul varustuse koha pealt palju teadmisi polnud aga suusashowl olid soodukad ja ostsin müügimehe soovituse järgi veidi korralikumad Reuschi soojad mäesuusa sõrmkindad, mis lausa -30C pidada välja kannatama. See oli üks vähestest kordadest kui temperatuuri reiting tõele vastas, sest tõepoolest olen nendega sihukeses külmas suusatanud ja näppudel külm ei hakanud. Olulisem oli aga kinnaste vastupidavuse fakt. Üleeelmine aasta otsustasin Costcost uued Headi suusakindad osta, kuna vanad olid küll kasutuskõlblikud aga siit sealt pisikesi auke sisse kulunud ja õmblused kohati natu järgi andnud. Head on viisakas firma, kindad nägid igati kobedad välja ja tavaliselt müüakse Costcos suht kvaliteetset kraami. Ulmeliselt odav $20'ne hind oleks pidanud küll hoiatuseks olema. Nojah aasta olen neid kandnud ja paistab et hooaja lõpuni vastu ei pea, pean ilmselt uuesti vanad kasutusele võtma kui just täitsa uusi enne kevadet ei osta.

Mäesuusa saabaste koha pealt pole kunagi raha kokku hoidnud, sest minu jala kuju ja suuruse juures oleks see lihtsalt liiga valus nagu kunagi Eestis Alpina saabastega sõites kogesin. Nõuka ajal vedas, sõbra isa oli miski ülemus, kellel õnnestus endale Austrias tehtud Dachsteini suusasaapad saada. Ta aga murdis jala, ei saanud sõita ning müüs oma saapad mulle. Moskvas klassiekskursioonil käies ostsin GUM'i kaubamajast Fisheri suusad. Terves Eestis oli tol ajal üksikutel sellel tasemel varustust, isegi võistlejad sõitsid Bulgaaria või Poola suuskade ja saabastega. Paraku sõiduoskus mul varustuse tasemele ei küündinud, aga sellele vaatamata oli Kuutsekal või Munamäel hullult uhke olla :P Pikkamööda õppisin ka mäest alla libisema ilma, et vähemalt endal oleks liiga piinlik.

Canadas sõitsin kaks esimest aastat suht odavate aga mugavate saabastega, siis võtsin südame rindu ning muretsesin korralikud hingehinda maksnud Salomonid. Need pidasid kenasti vastu siiamaani ja oleksin võinud edasigi sõita. Saapad nii mugavad, et võin neid 12 tundi järjest jalas hoida. Jala järgi valatud saabastega sõitev profist sõber lõpuks avaldas arvamust, et see pole lihtsalt võimalik, mu saapad peavad olema liiga suured. Lühikese asjatundliku küsitluse peale selgus muidugi, et nii pooleteise numbri jagu. Eks rohkem kui 10 aastase kasutamisega on sisud õhemaks läinud ja isegi viimase peale klambreid kinni pigistades kippusid sõidu ajal loksuma. Sihuke asi raskendab oluliselt tasakaalu hoidmist ja kontrolli suuskade üle. Seega ostsin sügisel Salomoni vormitava kestaga saapad, millest oktoobri postituses pikemalt kirjutasin. Täna jõudsin lõpuks vormimiseni, mille võtsin kodustes oludes ette, peale seda kui olin internetis üritanud otsida suusapoodi kus teha.

Sattusin veebilehele, mis andis täpsed juhised kuidas Salomoni Custom shell 360 tehnoloogia põhjal valmistatud saapad (ülemine vormitav osa valmistatud kaproleenist) saab lihtsalt kodustes oludes jala järgi vormida. Kokkuvõttes tuli teha:

1. Küpsetusahju (soovitavalt ventilaatoriga konvektsioonahi) temperatuur seada +95C (200F) peale.

2. Võta saapast välja nii põhi kui suss.

3. Täida jäise vee kauss umbes 4cm sügavuse kihiga.

4. Hoia saapa plastkesta 10 minutit ahjus +95C juures.

5. Võta kest välja, pane kiirelt põhi ja suss sisse ning jalg saapasse, plastik üsna pehme.

6. Klambrid kas esimesse hambasse või kergelt kinni, seisa paigal mugavas suusatamis asendis 4 minutit, selle ajaga vormib pehme plastik end jala järgi.

7. Astu saapaga külma vette, et plastik jäigastuks õigesse vormi, seisa samas asendis vees 10 minutit.

Tegin need protseduurid läbi ja esialgu igatahes jäi mulje, et saapad tõepoolest vormisid end jala järgi. Eks lõpliku kinnituse saan muidugi kui olen suusatamas käinud. Protseduur ise suht lihtne ja mitte liiga aeganõudev, jalal polnud saapas üldse palav, karate hambakaitsete vormimine oli palju suurem piin.