Aastavahetus

Hea, et sattusin enne kirjutama hakkamist kaasa postitust lugema. Tema on aastavahetuse peo kohta enam-vähem kõik kirja pannud. Ma lisaks vaid mõned episoodid. Viimased neli päeva olen koerad viinud parki jalutama, et nad ei peaks tänaval soolas sumpama ja saaksid puude vahel loomade jälgi nuuskides ringi joosta. Ilmad on külmad aga päikselised olnud, endalgi tore kõndida. Kaasa liiga tegevuses koduste asjadega, et kampa lüüa ja lapsed liig laisad end külmaga soojast toast välja lohistama.

Kutsad igatahes on rõõmust pöördes ja isegi kui hakkan poodiminekuks riideid selga ajama tormavad uksele nõudmaks väljasaamist.

Noored allkorrusel mängimas :)

Aastavahetuse sööma oli eestipäraselt hea, ehkki seapraad puudus laualt, no jõuluaegne seajalg nõudis veel seedimist. Rosoljet ja kartulisalatit suured kausitäied, jagub veel mitmeks päevaks. Minu palve peale valmistas kaasa pasteeti, olin hakkliha masinast läbiajamise juures abiks. Igavesti hea sai, mõni ime, sest brändit ta maitsestamisel kokku ei hoidnud. Magustoiduks eriline kohupiima ja leivaga tort, millest kaasa täpsemalt oma blogis kirjutas. Vahuveini oli nii Eesti kui Canada uue aasta tähistamiseks nii mitu pudelit, et kaks poolikut jäi järgi.

Vahtisime Eesti TV aasta- vahetuse saateid ja lobisesime niisama, noored pidutsesid allkorrusel. No ei oska need tänapäeva noored pidu panna, ei mingit mürtsu ega kärtsu nagu minu noorusajal :) Ei teagi kas peaks rõõmustama või kurvastama, ühest küljest ju tore, et nii korralikud on teisest küljest mul mure, et vaesekestel jäävad nooruse lollused tegemata. Polegi neil täiskasvanuna miskit meenutada. 

Avasin ema saadetud kohvipaki

Tundub, et tegu üleüldise trendiga, sest nii alko tarbimine kui suitsetamine olevat noorte hulgas drastiliselt vähenenud - meelelahutus kolib ümber virtuaalmaailma. Pidu sai kiirelt otsa, nii noored kui vanad lahkusid poole kahe ajal. Kurat, minu nooruses uusaasta tähistamisel igatahes enne kella kuut hommikul magama ei mindud, muidugi kui need tüübid välja arvata, kes ise enne ära kukkusid.

Väike koer minuga jõel, suurem
ülal kaldal kahtlevalt piidlemas

Uue aasta hommikul magasin mõnuga poole üheteistkümneni kaissupugenud koertega, kaasa oli juba ammu Viini kontserti vaatamas kui silmaluugid lahti lükkasin. Palju paremini ei saa aastat alustada kui külmikust leitud pooliku shampa pudeli ning Kulta-Katariina kohviga. Shampa limpsisin IKEA lamamistoolis reläksides esmajärjekorras netis surfates ära. Kohvi kõrvale näksisin pasteedi saiasid ja tordilõigu. Midagi tõsisemat ei viitsinud ette võtta, otsustasin eelmise aasta olulisematest sündmustest fotosid blogistada. Lihtsameelselt lootsin poole tunniga ühele poole saada. Tuhkagi, "publish" nupule vajutasin kui aeg koerad pärastlõunasele jalutuskäigule viia. Pargis jalutasin esimese inimesena mööda kinnikülmanud jõge. Noorem koer lippas kohe kaasa, vanem ja elutargem vaatas meid kahtlevalt ning jalutas sadakond meetrit kalda peal kaasa enne kui jääle söendas tulla. Jõgi tegelt pole kusagil suurt üle põlve, seega ainus hirm et teed jalad märjaks kui läbi peaks vajuma.

Mul poleks miskit selle vastu kui kõik päevad käesoleval aastal nii mööduksid :D