USA väitel on täna teatatud tollide puhul tegu "discounted reciprocal tariffs" ehk "vähendatud vastustolliga" - tollidega mis kehtestatud riikidele vastuseks nende tollidele USA kaupade suhtes. Ameeriklased on muidugi teiste riikide kaitsetollide suurust õige vabalt, mitte eriti korrektselt ja loomulikult endale kasulikust vatevinklist tõlgendanud lisades juurde ka käibemaksu ja igasugu muud piirangud. Seega vasakut tulpa ei maksa väga tõsiselt võtta. Numbrite võrdlemisel jääb mulje nagu USA oleks kole heatahtlik leppides vaid poolega võrreldes teiste riikidega. Keegi tegi kiireid arvutusi leides, et numbrid on suht heas korrelatsioonis USA kaubandusdefitsiidiga inimese kohta vastavate riikidega. Selle väite tõeväärtust ei julge hinnata aga praeguse Valge Maja meeskonna puhul väga ei imestaks kui numbrid suht suvaliselt laest võetud.
Tabelid on avaldatud mitmes ametlikus allikas, mis mulle silma torkab enam kui 180 äramärgitud riigi ja territooriumi juures: Canada, Mehhiko, vene ja valgevene puudumine??? Hajameelsusega ei saa olla tegemist kuna nimetatud on mitmed suvapiirkonnad, mille hulgas eredaimaks näiteks 10% tolliga maksustatud Antarktika lähedal asuvad ilma ühegi elanikuta vaid pingviinidega asustatud Heard ja McDonald saared. Jääb mulje, et mõni naljahammas tegi meelega pulli näitamaks kogu ürituse idiootlikkust. Kui Canadal ja Mehhikol on juba varasemast karmid tollid kaelas mitmele põhitööstusharule nagu metallid ja autotööstus siis venel ja valgevenel kehtivad endiselt vaid 2022 määratud veidi kõrgemad kui soodusrezhiimi tollid ja 2023 200% toll alumiiniumile. Valge Maja ei taha selle koha pealt kommenteerida (ei kommentarõi) või annab udust ning vastukäivat infi. Ilmselt pole tabeli näol tegu lõplike tollidega, võimalik et äramärkimata riikide osas ei suudetud lõplikku otsust veel langetada.
 |
| Heard ja McDonald saared |
USA firma ostab välisfirmalt 100 raha eest kauba, millele on kehtestatud 20% toll. USA tolliagentuur määrab tolli võttes arvesse kauba eest tasutava hinna FOB, selle 20% maksab ostja, ehk USA firma. Kauba transpordikulud tolli alla ei käi ehk siis nüüd 120 raha maksvale kaubale tuleb juurde 15 raha transakulusid. USA's hulgimüüja lattu jõudnuna on lisandunud veel 15 raha mitmesuguseid kulusid, seega hulgimüüja omahind 150 raha.
Väga umbkaudselt võib väita, et poodides lisatakse hinnale juurde umbes sama palju kui senine maksumus (valdkonniti kõigub elektroonika mõne kuni paarikümne protsendisest juurdehindlusest kuni mitmesaja protsendini luksuskaupade puhul). Tarbija maksaks seega 300 raha kauba eest. Ilma tollita oleks kauba hind 260 raha ja kui vahendaja ning pood ei taha tolli arvelt ekstra teenida võiks tarbija kauba hinnaks kujuneda 280 raha.
Seega 20% toll tõstab kauba hinda vaid 20/260=7.7%. Kui tootja oleks nõus 5% odavamalt müüma (Walmart kuuldavasti survestab tugevasti hiina varustajaid) ja vahendajad samuti kulusid veidi enda kanda võtaks võib lõppkokkuvõttes kauba hind tarbijale vaid paar-kolm protsenti tõusta. Mida ma tahtsin tõestada on see, et 20% lisatolli ei tähenda automaatselt 20% tarbijahinna kasvu ja kogu tolli maksab Ameerika pool. Samas niikuinii hästi mineva või vältimatu vajaduse kauba juures võivad vahendajad rahumeeli ostjat lollitada ja keevitada täie rauaga hinnale otsa.
