Märtsi jääsadu ja kokkuvõte

Paks jääkiht katnud maapinna suvilarajoonis

Meil oli 30'l niinimetatud "jäätorm" - sadas alajahtunud vihma, mis maapinna, okste, elektriliinidega ... jne ... kokku puutudes momentaalselt jäätus. Viimase korra 2013 jõulude aja jäätormist kirjutasin ka blogipostituse. Tõsisem mats läks seekord Torontost mööda, kuid sadakond kilti põhjapool oli paras katastroof. Pool miljonit klienti jäi elektrita, teed suleti ja kuulutati välja hädaolukord. Mu suusamägi on vähemalt kolmapäevani kinni, siis alles antakse teada kas see aasta veel toimub midagi või ongi hooajaga ühel pool. Kuna Torontos teed jääst vabad tegin isegi jooksuringi. Allpool loojangupildid, mis klõpsasin moblaga autoaknast poole kaheksa ajal viimaselt suusatretilt koju sõites.

Muidu kulgeb siinne elu lõunanaabri presidendi tempude jälgimise vaimus. Lähipäevadel on oodata tollide kehtestamist pea kõigile kaupadele, aga kuuldavasti pole meie ainsad kes pihta saame, ka Euroopa olevat täiskoosseisus nimekirjas. Mis siis ikka, kaup läheb sellevõrra kallimaks, tavakodanik elab mõningase hinnatõusu üle, valusamalt puudutab just väiksema sissetulekuga inimesi. Sisuliselt ju kaitsetollidega tegu regressiivse maksustamisega: kui nominaalselt maksavad kõik tarbijad võrdselt siis suhteliselt maksavad just madalama sissetulekuga rohkem. 25% tolli ei tähenda muidugi 25% hinnatõusu, sest toll võetakse kauba sisseostetava hinna mitte hulga kõrgema poehinna pealt, loodetavasti äride omanikud võtavad osa lisakuludest oma kanda.

Uurisin seda tolliteemat veidi lähemalt ja selgub, et ega asi pole nii lihtne kui esmapilgul võib tunduda. Kõige mõistlikum kostaks ju täiesti tollivaba kaubandus. Paraku tuleb siin mängu nii palju erinevaid tegureid, et päris nii ei saa. Paljud riigid näiteks kaitsevad kodumaist põllumajandustoodangut eelkõige seetõttu, et suur osa elanikkonnast seotud sellega ja rahvusvahelise odava (subsideeritud) toodangu tollideta sissetulemine lööks kogu sektoril jalad alt ning tekitaks tööta jäänud ning mitte midagi muud teha oskavate väikepõllumeeste rahulolematu näljas armee. Ehk siis oleks ohuks kogu sotsiaalsele süsteemile ja seoses sellega ka riigikorraldusele. Samal põhjusel toetab hulk riike ühte või teist sektorit mistõttu tekiks vabaturu tingimustes ebavõrdne olukord. Lisaks eri piirkondades väga erinevad reeglid nii kemikaalide, sanitaarolude kui tööjõu kasutamisele. USA'l on isegi osaliselt õigus, paljud riigid tõepoolest kahjustavad oma hulka kõrgemate tollidega ameeriklaste konkurentsivõimet. Samas Trumpistlik lähenemine kõigile sama tariifiga lajatada pole kindlasti õige ehkki ilmselt kõige kiirem meetod. Kokkuvõttes kujuneb kõige suuremaks probleemiks selle tegevusega ülemaailmse majandusliku depressiooni esilekutsumise võimalus, mille kahjud oleks mõõtmatult suuremad kui USA teoreetilised kasud tollidest.

27 märtsi suusatamine jällekord tühjal mäel

Lõpetuseks esitan märtsikuu liikumisaruande, kus domineerivaks kujunes suusatamine rekordilise 624 kilomeetriga, lisaks päevane rekord 27 märtsil 168.44km. Nii palju pole kuu aja jooksul liugu lasknud sellest ajast saati kui seda pulsikella või moblaga mõõtnud olen. Jooksukilomeetreid kogunes 15 korraga 110.5km keskmise tempoga 4:46 min/km. Kiireim keskmine tempo 7 kildi distantsil 4:39 min/km, kilomeeter 4:16, viiekas 23:38 ja kümps 47:56. Käimist vaid 26km. Samme kogunes 450000, jala läbitud kilomeetreid 360. Aktiivsuskaloreid 790 ja kogukulu 3310 päevas. Pulss 40-203, rahuolekus 57. Uni keskeltläbi 6:49 75 punktise kvaliteediga. Kaal kõikus 76.7-77.8 vahel.

P.S. Igava inimesena pole selles postituses teragi traditsioonilist esimese aprilli nalja või luiskamist😜