Toronto Toomaöö Jäätorm

Võimas leinapaju sai rängalt rappida

Eesti keeles ei oska mõistlikku vastet sõnale Icestorm leida, seega kasutan otsetõlget. Tegu on sihukese loodusnähtusega, kus soojem (plusskraadises) õhumass on kiilunud end külma pilve ja maapinna lähedal oleva külma õhumassi vahele. Pilvest sadav lumi sulab allapoole langedes soojas õhus kuid jõudes alumisse külma õhumassi jahtub maha sellise temperatuurini, et pisemgi häiritus jäätab tilga pea momentaalselt. Tegu alajahtunud (supercooled) vedelikuga. Seega jäätub veepiisk esimesel kokkupuutel, milleks võib olla nii puuoks, elektriliin kui ka maapind.

Tavaliselt ei kesta sellised harukordsed klimaatilised olud eriti kaua ja tihtipeale tekkib vaid õhuke "musta jää" kiht teedele või kerge jäide okstele ning muudele pindadele kuhu alajahtunud vihm langeb. Vahel aga liiguvad vastavad õhumassid eriti aeglaselt lastes "jäävihmal" suht pikka aega sadada, mistõttu tekkiv jääkiht võib õige paksuks ja seega raskeks kujuneda.

Toronto piirkonnas algas jäävihm 21 detsembri, ehk Toomapäeva õhtul ja kestis üle 12 tunni, jääkihi paksus ulatus sõltuvalt asukohast poolest sentimeetrist kolme sendini. (Võrdluseks "sajandi" jäätorm Quebeckis kestis 1998 aastal 5'st 10'da jaanuarini, kusjuures jäävihma sadas kokku 80 tunni jooksul, jääkihi paksus ulatus 6 kuni 12 sentimeetrini!!!) Ühesõnaga käesolevaga polnud tegu mitte niivõrd eriliselt võimsa kuivõrd siinsele piirkonnale ebatavalise juhtumiga.

Jää glasuuritud auto

Loomad uudistamas, suuremad oksad
pole veel murdunud ja alla kukkunud

Pühapäeva hommikul kui tahtsin tööle sõita avastasin, et auto on kaetud sendi paksuse jääkihiga. Kuna teed olid jääs, oleksin niikuinii hiljaks jäänud ja lisaks ka elekter öösel läinud, otsustasin koju jääda. Kahju oli küll lasta vett vedama võimalust veel kahte lisapuhkusepäeva juurde teenida aga samas polnud selle nimel mõtet taoliste teeoludega riskida. Kobisin kiirelt tagasi teki alla kaasa kaissu, maja oli juba jõudnud mitu kraadi külmemaks minna. Gaasikütet juhib ju elektroonika, mis teatavasti elektri puudumisel ei tööta.

Kõrvaltänaval

Ületee naabri majaesine

Kümne paiku hakkas väljast aegajalt imelikke mürtsatusi kostma. Läksin vaatama, oksad murdusid suurte puude küljest ja prantsatasid maha. Ületee naaber kraapis parasjagu oma Mersa akent jääst puhtaks kui talle ports pisemaid jäätükke pähe sadas. Vana ei mõelnud kaua, kargas autosse ja tagurdas jääs aknaga poolpimedalt garaazhi. Just õigel ajal sest kostis ragin ja pirakas oks sadas maha sinna kus enne auto oli, pool kõrval oleva mikrobussi katusele lüües pleki lömmi.

Jääga kaetud hekk

Sihukeste põnevate sündmuste peale oli uni läinud, võtsin fotoka ja panin koerale rihma ning papud, et minna kaema, kas saab uudiskõlbulikke fotosid. Vahepeal prantsatas veel paar oksa siin ja seal alla. Maja ees tegin meie kuusekestest ja koerast ning kassist pilte. Proovisin just saada head fotot kuusest tänava poolt kui kuulsin raginat, polnud aega ringi vaadata, pistsin punuma meie maja poole. Selja taga raksatas pirakas ront vastu maad, kurat peab ettevaatlik olema, nii entusiast ma ka pole, et valmis kunsti nimel ohvreid tooma.

Lehtpuu "tõrud" jääs,
Lumehelbed kaunistuseks

Jäidisega kaetud kuuseoksad

Koeraga jalutama minnes kukkus siin ja seal oksi maha, jäätükke rabises pidevalt. Lõpuks ei saanudki eriti kaugele minna, sest meie tänaval palju suuri puid, mille oksad väga kahtlaselt tee kohal jää raskuse all kaardus. Tagasi maja juurde jõudes sain just sisse kui käis eriti vägev pauk, minu reie jämedune haru võttis ületee tüübi elektrijuhtme puhtalt maha tõmmates ka seina juppe ja vihmaveetoru kaasa. Kurat asi on tõsine, infi sai mõnda aega moblaga, aga siis said meil akud tühjemaks ja levi kadus, ilmselt langesid moblamastid rivist välja. Igatahes tundus, et suur osa Torontost on ilma elektrita. Nüüd oli päris hea meel, et kevadel meie majaesine suur poolkõdunenud vahtrapuu maha võeti.

Lehed jääs

Mustad marjad glasuurikihi all

Süüa ei saanud teha, elamine läks jahedaks, pakkusin välja kohvikusse hommikusöögile sõitu. Lapsed olid nõus aga kaasa muretses teeolude pärast tuues ka välja probleemi, et kus me teame, kas kohvikutes on elektrit. Ega ei tea, aga proovida ju võiks, teeolude pärast ma ei muretsenud, ainult oli vaja kuidagi mahasadanud puuokstest ja elektriliinidest mööda manööverdada. Ikeas oli elekter ilusti sees, saime kuuma joogi ja lihapallide ning röstsaia eine.

Kodus tagasi hakkasime arutama, mis edasi saab. Kui elekter ei peaks tagasi tulema, siis peab maja soojana hoidmiseks miskit ette võtma. Esimene võimalus, mis pähe torkas, oli grilli tuppa lohistamine. Paraku selle gaasiballoon tühi, pole hullu, uue saab alati osta. Süüa saab nii grilli kui ka matkapliidiga teha. Enda pärast suurt muret polnud, sest meil kõigil magamiskotid mis taluvad miinuskraade, lisaks hunnik suusariideid. Pikema külma korral pean veetorud tühjaks laskma, et need lõhki ei külmuks.

Tänavad meie rajoonis

Otsustasime tuttavate juurde minna, et vähemalt moblad laadida, kui neil peaks elektrit olema. Nüüd aga oli levi lõplikult lännu. Ei miskit, sõitsime nende maja ette lootuses, et vana malevasõbranna mind selle ilmaga ukse taha ikka ei jäta. Vanem plika mainis: "Liivi on cool, tema ei ehmata kui ootamatult sisse sajame". Kohalikus Canada kultuuris pole küll taoline teguviis kohe üldse mitte viisakas. No muidugi kutsuti meid sisse, ehkki pererahvas parasjagu remonti tegi. Meil oli enne olnud kavas kesklinna õhtusöögile minna, aga olime sunnitud sellest ära ütlema, ei tahtnud pikka maad sõita ja samas metroo puhul polnud kindel kaua seegi liigub.

Räsitud hiiglane

Puud jääs või praod "taevaklaasis"

Esialgu oli kavas tõepoolest pool tunnikest veeta, et moblad laadida, aga jutt hakkas jooksma ja kui peremees käis välja idee, et võiksin sõita poodi õlle järgi sel ajal kui ta värvimist lõpetab oli asi otsustatud. Tänutäheks ei osanud muud paremat teha kui tema auto jääst puhastada, asi seegi. Õhtul saime isegi sauna ja vahtisime ameerika jalgpalli. Mul läks peaaegu meelest, et kodus temperatuur järjest langeb. Õige isekas oli elektrikerisele vett uhada ja ülemäärase kuumuse välja laskmiseks saunaakent lahti teha sel ajal kui pool Torontot külmetas. Õnneks õlled aitasid südametunnistuse häält summutada ;) Kokkuvõttes suured tänud eesti sõpradele.

Haru ei pidanud vastu

Sendipaksuse jääkihi jõud

Kodus polnudki asi väga hull, temperatuur +15C, küünlad aitasid veidi. Kui tahtsin grilli tuppa vedada ajas kaasa sõrad vastu. Raadios olevat hirmutatud, inimesi karjakaupa haiglates põletushaavade ja vingumürgitusega just seetõttu, et grillid tuppa toonud. Proovisin seletada, et iga asja tuleb mõistusega teha, loll saab kirikus ka peksa, aga ei aidanud. Noh temperatuur polnud veel kriitiline, andsin kodurahu huvides alla ja kobisime varakult tekikuhja alla tudile.

Jääsabadega marikomeedid

Lehed ei jõudnud veel langedagi

Vaatamata jahedale õhule oli uni hea ja külm küll ei hakanud. Kella nelja paiku kuulsin, et ventilaator läks peale - kas tõepoolest elekter tagasi. Kuulatasime mõlemad kangestunult põnevil, kaasa ajas käe teki alt välja, öölamp läks põlema, hurraa!!! Aga muidugi polnud sugugi selge kaua elekter püsib. Kruvisime kütet juurde, et maja võimalikult soojaks ajada juhuks kui vool peaks vahepeal kaduma. Pidas siiski hommikuni vastu, kui tööle läksin oil temperatuur mõnusad +24C.

Teel oli näha, et suur osa linnast endiselt kottpime, tööl siiski vool olemas aga mitmed ei ilmunud välja. Paljud töötajad troopikast pärit, kes ei oska taoliste loodusõnnetustega toime tulla. Filipiinlane mainis, et ta eelistaks iga kell kas taifuuni, maavärinat või vulkaanipurset, siis vähemalt teab mis teha, aga jäätormi polnud enne elus näinud.

Jõuluehted, lehed, jää

Naturaalsed jõulutuled,
Päike sätendab jääklompidel

Hiljem selgus, et meil läks isegi hästi. Kõige hullemal ajal olid ligi pooled Toronto majapidamised vooluta. Praeguseks ehk esmaspäeva õhtuks, ikka 200 000 külmas ja pimedas, lisaks veel langeb temperatuur öösel -15C ligi, mis asja ainult hullemaks teeb. Teatati, et mitmetes piirkondades pole loota voolu tagasi enne jõulupäeva ja kohati on karta, et katkestus kestab nädalavahetuseni.

Meie majaesine elus jõulupuu

Keegi naljahammas teatas raadios, et positiivsest küljest vaadates, ei lähe vähemalt jõulukalkunid halvaks, sest ehkki külmkapid ei tööta pliitidest rääkimata, siis ilmaennustust uskudes peaks kalkunid kenasti õues aastavahetuseni välja vedama kui pesukarud neid enne nahka ei pane :D  Hea võllanalja kuulata kui endal soe majas, aga jälle kord saime tunda kui hellaks on ühiskond muutunud igasugu loodusvingerpusside suhtes. Tsivilisatsioon püsib elektril, ei taha mõeldagi, mis juhtub kui elekter peaks pikemaks ajaks kaduma, ja see täiesti võimalik võimsa päikesetormi puhul. Väidetavalt küpsetaks 1859 aastal toimunud päikesetormiga võrreldav enamuse maakera energia ülekandesüsteemidest ja satelliitidest.

Häid jõule, nautige sooja tuba, sooja toitu ja jooki !!!   ..... seniks kui seda on :P