USA väitel on täna teatatud tollide puhul tegu "discounted reciprocal tariffs" ehk "vähendatud vastustolliga" - tollidega mis kehtestatud riikidele vastuseks nende tollidele USA kaupade suhtes. Ameeriklased on muidugi teiste riikide kaitsetollide suurust õige vabalt, mitte eriti korrektselt ja loomulikult endale kasulikust vatevinklist tõlgendanud lisades juurde ka käibemaksu ja igasugu muud piirangud. Seega vasakut tulpa ei maksa väga tõsiselt võtta. Numbrite võrdlemisel jääb mulje nagu USA oleks kole heatahtlik leppides vaid poolega võrreldes teiste riikidega. Keegi tegi kiireid arvutusi leides, et numbrid on suht heas korrelatsioonis USA kaubandusdefitsiidiga inimese kohta vastavate riikidega. Selle väite tõeväärtust ei julge hinnata aga praeguse Valge Maja meeskonna puhul väga ei imestaks kui numbrid suht suvaliselt laest võetud.
Tabelid on avaldatud mitmes ametlikus allikas, mis mulle silma torkab enam kui 180 äramärgitud riigi ja territooriumi juures: Canada, Mehhiko, vene ja valgevene puudumine??? Hajameelsusega ei saa olla tegemist kuna nimetatud on mitmed suvapiirkonnad, mille hulgas eredaimaks näiteks 10% tolliga maksustatud Antarktika lähedal asuvad ilma ühegi elanikuta vaid pingviinidega asustatud Heard ja McDonald saared. Jääb mulje, et mõni naljahammas tegi meelega pulli näitamaks kogu ürituse idiootlikkust. Kui Canadal ja Mehhikol on juba varasemast karmid tollid kaelas mitmele põhitööstusharule nagu metallid ja autotööstus siis venel ja valgevenel kehtivad endiselt vaid 2022 määratud veidi kõrgemad kui soodusrezhiimi tollid ja 2023 200% toll alumiiniumile. Valge Maja ei taha selle koha pealt kommenteerida (ei kommentarõi) või annab udust ning vastukäivat infi. Ilmselt pole tabeli näol tegu lõplike tollidega, võimalik et äramärkimata riikide osas ei suudetud lõplikku otsust veel langetada.
 |
| Heard ja McDonald saared |
USA firma ostab välisfirmalt 100 raha eest kauba, millele on kehtestatud 20% toll. USA tolliagentuur määrab tolli võttes arvesse kauba eest tasutava hinna FOB, selle 20% maksab ostja, ehk USA firma. Kauba transpordikulud tolli alla ei käi ehk siis nüüd 120 raha maksvale kaubale tuleb juurde 15 raha transakulusid. USA's hulgimüüja lattu jõudnuna on lisandunud veel 15 raha mitmesuguseid kulusid, seega hulgimüüja omahind 150 raha.
Väga umbkaudselt võib väita, et poodides lisatakse hinnale juurde umbes sama palju kui senine maksumus (valdkonniti kõigub elektroonika mõne kuni paarikümne protsendisest juurdehindlusest kuni mitmesaja protsendini luksuskaupade puhul). Tarbija maksaks seega 300 raha kauba eest. Ilma tollita oleks kauba hind 260 raha ja kui vahendaja ning pood ei taha tolli arvelt ekstra teenida võiks tarbija kauba hinnaks kujuneda 280 raha.
Seega 20% toll tõstab kauba hinda vaid 20/260=7.7%. Kui tootja oleks nõus 5% odavamalt müüma (Walmart kuuldavasti survestab tugevasti hiina varustajaid) ja vahendajad samuti kulusid veidi enda kanda võtaks võib lõppkokkuvõttes kauba hind tarbijale vaid paar-kolm protsenti tõusta. Mida ma tahtsin tõestada on see, et 20% lisatolli ei tähenda automaatselt 20% tarbijahinna kasvu ja kogu tolli maksab Ameerika pool. Samas niikuinii hästi mineva või vältimatu vajaduse kauba juures võivad vahendajad rahumeeli ostjat lollitada ja keevitada täie rauaga hinnale otsa.
Kuulsin sellest saarestikust hiljuti netis geograafiamängu mängides. Iga päev õpime midagi.
ReplyDeleteInternet on juba täis "trade war w/ penguins" ja "us customs booth @ antarctica" meeme.
ReplyDeleteVenel sanktsioonid nii firmadel kui pankadel. Ma ei kujuta ette, kuidas üldse seal raha liigutatakse, vbla CIS või AUE kaudu.
ReplyDeleteVA muidugi juhul kui seltsimehed planeerivad suures mahus sanktsioone eemaldama hakata...
Delete2024 oli USA kaubandus venega suht tühine kuid kõvasti defitsiidis (eksport 536 miljonit, import 3.5 miljardit). Sisse osteti venemaalt radioktiivseid kemikaale, plaatinat ja lämmastikväetiseid, igaüht veidi üle 1 miljardi eest. Võrdluseks Eestil kaubandus: 714 miljoni eest müüdi USA'sse ja 315 miljoni eest osteti sisse. Mis näitab, et kaubanduse koha pealt otseselt USA ei saa venet mõjutada, küll aga kaudselt pannes peale võimsad tollid riikidele, kes ostavad vene naftat ja gaasi.
DeleteNagu tellitud - Postimehes värske artikkel sellest.
Deletehttps://www.postimees.ee/8223347/meie-napujaljed-iskanderite-peal-eesti-ettevotted-veavad-ukraina-titaani-venemaale?
Ma ei loe PMi.
DeleteIkkagi müstika, kuidas legaalselt saab EU firma sinna pappi liigutada või siis sealt omakorda raha siia, sest Euroopa firmadel on lisaks USA sanktsioonidele (vt OFAC) ju ka veel EU omad, mida on isegi keerulisem "mappida", kuna valideerimisprintsiip on keerukam (hinnatakse omanikeringi laiemalt). Reeglid laienevad ka pankadele, st nad ei tee makseid SDN ettevõtetele. Aga noh, ju siis on risk ja skeemid sellised, mis toimivad..
Täpselt seda, mida sa küsid, see Postimehe artikkel kirjeldab.
DeleteTrumpi arusaamine: "Trump's theory of the case - which most economists disagree with," is that by imposing higher trade barriers, the US will become "such an attractive market" that foreign exporters either lower their prices or agree to pay the US importer's portion of the tariff.
ReplyDeleteKas on veel tõestust vaja, et see tüüp on napakas.
ReplyDeleteHiina kehtestas 34% vastutollid.
ReplyDeleteBBC: Era of cheap goods for Americans appears to be over. White House asked retailers not to put up prices. There are also suggestions that US retailers that source from China, for example, have been hauled up in front of the Chinese authorities when they try to pass on the tariff rises to their Chinese suppliers.
USA valitsus tahab vist minna sots plaanimajanduse teed, kuidas kurat sul tuleb pähe mõte vabaturu tingimustes hakata dikteerima kaupmehele millise hinnaga kauoa müüa. Kaupmees kas teenib kasumit või paneb poe kinni - nii lihtne see on.
Globaalse ülemaailmse majandussurutise tõenäosus on kasvanud järsult, analüütikud hindavad 60% ligi. Makarone veel varuma ei pea hakkama aga mõneks ajaks peab ilmselt püksirihma pingutama. No ja nagu tavaliselt, eks kõige raskemini saavad pihta just madalapalgalised.
ReplyDeleteHuvitav, kas see suure plaani osa nagu kunagi pakkusin, majandsusurutise põhjustatud rahutused USA's annavad põhjuse kruvisid seal rohkem kinni keerata ja Trumpi ning tema partei võimu kindlustada ning ehk isegi valimistega manipuleerima hakata?
Aktsiaturud Ameerikas peale esialgset shokki lõuna ajaks satbiliseerunud 3 - 6 protsendi miinuse peale. Tehnoloogiaindeks Nasdaq kombib märgilise -20% (võrreldes hiljutise tipuga) piire mis vihjab ametlikule majandussurutisele.
ReplyDelete