USA väitel on täna teatatud tollide puhul tegu "discounted reciprocal tariffs" ehk "vähendatud vastustolliga" - tollidega mis kehtestatud riikidele vastuseks nende tollidele USA kaupade suhtes. Ameeriklased on muidugi teiste riikide kaitsetollide suurust õige vabalt, mitte eriti korrektselt ja loomulikult endale kasulikust vatevinklist tõlgendanud lisades juurde ka käibemaksu ja igasugu muud piirangud. Seega vasakut tulpa ei maksa väga tõsiselt võtta. Numbrite võrdlemisel jääb mulje nagu USA oleks kole heatahtlik leppides vaid poolega võrreldes teiste riikidega. Keegi tegi kiireid arvutusi leides, et numbrid on suht heas korrelatsioonis USA kaubandusdefitsiidiga inimese kohta vastavate riikidega. Selle väite tõeväärtust ei julge hinnata aga praeguse Valge Maja meeskonna puhul väga ei imestaks kui numbrid suht suvaliselt laest võetud.
Tabelid on avaldatud mitmes ametlikus allikas, mis mulle silma torkab enam kui 180 äramärgitud riigi ja territooriumi juures: Canada, Mehhiko, vene ja valgevene puudumine??? Hajameelsusega ei saa olla tegemist kuna nimetatud on mitmed suvapiirkonnad, mille hulgas eredaimaks näiteks 10% tolliga maksustatud Antarktika lähedal asuvad ilma ühegi elanikuta vaid pingviinidega asustatud Heard ja McDonald saared. Jääb mulje, et mõni naljahammas tegi meelega pulli näitamaks kogu ürituse idiootlikkust. Kui Canadal ja Mehhikol on juba varasemast karmid tollid kaelas mitmele põhitööstusharule nagu metallid ja autotööstus siis venel ja valgevenel kehtivad endiselt vaid 2022 määratud veidi kõrgemad kui soodusrezhiimi tollid ja 2023 200% toll alumiiniumile. Valge Maja ei taha selle koha pealt kommenteerida (ei kommentarõi) või annab udust ning vastukäivat infi. Ilmselt pole tabeli näol tegu lõplike tollidega, võimalik et äramärkimata riikide osas ei suudetud lõplikku otsust veel langetada.
 |
| Heard ja McDonald saared |
USA firma ostab välisfirmalt 100 raha eest kauba, millele on kehtestatud 20% toll. USA tolliagentuur määrab tolli võttes arvesse kauba eest tasutava hinna FOB, selle 20% maksab ostja, ehk USA firma. Kauba transpordikulud tolli alla ei käi ehk siis nüüd 120 raha maksvale kaubale tuleb juurde 15 raha transakulusid. USA's hulgimüüja lattu jõudnuna on lisandunud veel 15 raha mitmesuguseid kulusid, seega hulgimüüja omahind 150 raha.
Väga umbkaudselt võib väita, et poodides lisatakse hinnale juurde umbes sama palju kui senine maksumus (valdkonniti kõigub elektroonika mõne kuni paarikümne protsendisest juurdehindlusest kuni mitmesaja protsendini luksuskaupade puhul). Tarbija maksaks seega 300 raha kauba eest. Ilma tollita oleks kauba hind 260 raha ja kui vahendaja ning pood ei taha tolli arvelt ekstra teenida võiks tarbija kauba hinnaks kujuneda 280 raha.
Seega 20% toll tõstab kauba hinda vaid 20/260=7.7%. Kui tootja oleks nõus 5% odavamalt müüma (Walmart kuuldavasti survestab tugevasti hiina varustajaid) ja vahendajad samuti kulusid veidi enda kanda võtaks võib lõppkokkuvõttes kauba hind tarbijale vaid paar-kolm protsenti tõusta. Mida ma tahtsin tõestada on see, et 20% lisatolli ei tähenda automaatselt 20% tarbijahinna kasvu ja kogu tolli maksab Ameerika pool. Samas niikuinii hästi mineva või vältimatu vajaduse kauba juures võivad vahendajad rahumeeli ostjat lollitada ja keevitada täie rauaga hinnale otsa.
Kuulsin sellest saarestikust hiljuti netis geograafiamängu mängides. Iga päev õpime midagi.
ReplyDeleteInternet on juba täis "trade war w/ penguins" ja "us customs booth @ antarctica" meeme.
ReplyDeleteVenel sanktsioonid nii firmadel kui pankadel. Ma ei kujuta ette, kuidas üldse seal raha liigutatakse, vbla CIS või AUE kaudu.
ReplyDeleteVA muidugi juhul kui seltsimehed planeerivad suures mahus sanktsioone eemaldama hakata...
Delete2024 oli USA kaubandus venega suht tühine kuid kõvasti defitsiidis (eksport 536 miljonit, import 3.5 miljardit). Sisse osteti venemaalt radioktiivseid kemikaale, plaatinat ja lämmastikväetiseid, igaüht veidi üle 1 miljardi eest. Võrdluseks Eestil kaubandus: 714 miljoni eest müüdi USA'sse ja 315 miljoni eest osteti sisse. Mis näitab, et kaubanduse koha pealt otseselt USA ei saa venet mõjutada, küll aga kaudselt pannes peale võimsad tollid riikidele, kes ostavad vene naftat ja gaasi.
DeleteNagu tellitud - Postimehes värske artikkel sellest.
Deletehttps://www.postimees.ee/8223347/meie-napujaljed-iskanderite-peal-eesti-ettevotted-veavad-ukraina-titaani-venemaale?
Ma ei loe PMi.
DeleteIkkagi müstika, kuidas legaalselt saab EU firma sinna pappi liigutada või siis sealt omakorda raha siia, sest Euroopa firmadel on lisaks USA sanktsioonidele (vt OFAC) ju ka veel EU omad, mida on isegi keerulisem "mappida", kuna valideerimisprintsiip on keerukam (hinnatakse omanikeringi laiemalt). Reeglid laienevad ka pankadele, st nad ei tee makseid SDN ettevõtetele. Aga noh, ju siis on risk ja skeemid sellised, mis toimivad..
Täpselt seda, mida sa küsid, see Postimehe artikkel kirjeldab.
DeleteTrumpi arusaamine: "Trump's theory of the case - which most economists disagree with," is that by imposing higher trade barriers, the US will become "such an attractive market" that foreign exporters either lower their prices or agree to pay the US importer's portion of the tariff.
ReplyDeleteKas on veel tõestust vaja, et see tüüp on napakas.
ReplyDeleteHiina kehtestas 34% vastutollid.
ReplyDeleteBBC: Era of cheap goods for Americans appears to be over. White House asked retailers not to put up prices. There are also suggestions that US retailers that source from China, for example, have been hauled up in front of the Chinese authorities when they try to pass on the tariff rises to their Chinese suppliers.
USA valitsus tahab vist minna sots plaanimajanduse teed, kuidas kurat sul tuleb pähe mõte vabaturu tingimustes hakata dikteerima kaupmehele millise hinnaga kauoa müüa. Kaupmees kas teenib kasumit või paneb poe kinni - nii lihtne see on.
Globaalse ülemaailmse majandussurutise tõenäosus on kasvanud järsult, analüütikud hindavad 60% ligi. Makarone veel varuma ei pea hakkama aga mõneks ajaks peab ilmselt püksirihma pingutama. No ja nagu tavaliselt, eks kõige raskemini saavad pihta just madalapalgalised.
ReplyDeleteHuvitav, kas see suure plaani osa nagu kunagi pakkusin, majandsusurutise põhjustatud rahutused USA's annavad põhjuse kruvisid seal rohkem kinni keerata ja Trumpi ning tema partei võimu kindlustada ning ehk isegi valimistega manipuleerima hakata?
Aktsiaturud Ameerikas peale esialgset shokki lõuna ajaks satbiliseerunud 3 - 6 protsendi miinuse peale. Tehnoloogiaindeks Nasdaq kombib märgilise -20% (võrreldes hiljutise tipuga) piire mis vihjab ametlikule majandussurutisele.
ReplyDeletetagatipuks on mõned terasemad tähele pannud, et tolle ei ole diferentseeritud mitte riikide kaupa, vaid internetidomeenide. mingi piirkond, kellel on oma riigist eraldi domeeninimi, on saanud teistsuguse tollitariifi kui ülejäänud riik.
ReplyDeletesee võiks seletada nii pingviinisaart (sellel on Austraaliast eraldi domeeninimi) kui ka seda, miks nad määrasid tolli USA enda sõjaväebaasile, mida nad brittidega kahe peale peavad - Diego Garcia India ookeanis. Ka sellel on oma domeen.
Üks Prantsuse ülemereterritooriumist saareke sai eriti karmi tollitariifi - esiteks eraldi tariifi, sest neilgi on oma domeeninimi, teiseks oli neil tekkinud raamatupidamislikult USAga kaubanduse ülejääk. Nimelt olid nad ostnud USAst mingi kalli masinavärgi, see läks rikki, nad saatsid selle USAsse remonti. Ja see remontisaatmine läks kirja ekspordina ja tõi nüüd kaasa ränga tolli.
See tundub täiesti kohane lähenemine seltskonnale, kes vanu süsteeme ja eriti infosüsteeme ei usalda:
Delete"See liberastide tolli- ja aktsiisüsteem on puhas saast. Alustame nullist, ja meil on nädal aega. Kust saaks kergesti teiste riikide nimekirja?"
Vead tulevad kergesti välja ka, sest ajakirjandus ilgub nende üle. Väikesaared jne võetakse järgmises iteratsioonis välja - nn "fail fast" ideoloogia.
Selles hulluses on oma meetod täiesti olemas.
jah, kahtlemata seletaks tekstirobotiga uue tollimaksusüsteemi tegemist seesama fail fast loogika.
Deletekuigipalju kaugemale nad muidugi ei mõtle. Idufirmaga on kaalul suht vähe, kukub läbi, laseme pankrotti, teeme uue. Uue riigi rajamine on märksa raskem, eriti kui tahta vanasse mastaapi jääda.
Ei miks? Miks raskem?
DeleteNäeme, et uuel tiimil on täiesti suva vanadest reeglitest, eludest, tervisest. Sotsiaalsüsteemi (ja üldse riigi) keerukuse tingib ajaga välja kujunenud peen tasakaal. Teeme Virginias veteranide lastelastele riiklike lasteaiakohtade saamisel 5% soodukat. Maksame kinni kinnipandud söe-elektrijaamade töötajate perede mingid kulud. Toetame terviseuuringuid Paapua Uus-Gineas või naistevastase vägivalla tugikeskuseid Liibüas.
Kui kõigest sellest on kama, siis pole mingit raskust. Kadunud sots-toetuste, teaduse, maksude või maksusoodustuste tagajärjed on kellegi kadunud elu või tervis või ühiskondlik õiglus. Empaatiata oligarhidel on sellest lihtsalt ükskõik. Neile ei ole seda vaja. Nad saavad teha lihtsa riigi, mille reeglid nad käigu pealt välja mõtlevad.
Mets ja laastud.
Ma kunagi sirvisin Eesti riigi avalike digitaalsete teenuste nimekirja. (MKM proovis mingit teenuspõhist lähenemist välja mõelda.) Ja samuti mõtlesin, et kui neist pooled põhja lasta, siis mis saab? Keegi kindlasti kannatab, aga kui palju neid inimesi on? Mis juhtub, kui ma ei saa registreerida mälestisele sukeldumist (pärast sukeldumist) või esitada Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutusele dokumenti teemal "ettevõtja uue ja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ja keskkonna- ning kliimaeesmärke arvestava ärimudeli rakendamine"? Või kui muutuks võimatuks maaparandusregistrist kirjeid eemaldada avalduse alusel? Või kui kalurid ei saaks toetust kalapüügi andmete esitamiseks vajaliku tahvelarvuti jaoks? (sirvin todasama registrit hetkel)
DeleteIga teenuse taga on kahtlemata mingi sisu ja vajadus. Aga kui me nüüd kujutame ette, et Eesti digiriik ehitataks nullist üles, ja pooled neist teenustest ei oleks esimesed aastad kättesaadavad, siis... kellelgi oleks valus, kuid riik tervikuna ei kaotaks väga palju.
sa räägid digiriigist, mis on suht hiljutine asi, mitte pikemalt välja kujunenud süsteemidest, mis riiki üldse käigus hoiavad.
DeleteMa ütlesin ka "kui tahta vanasse mastaapi jääda". Vana mastaap on see, kus USA on kõige mõjukam riik maailmas, ma ei usu, et seda saaks korduvalt põhja lasta ja ludinal jälle üles ehitada. Suure riigi pidamine tahab logistilist võimekust, alustades kasvõi maksukogumisest, milleks on ühtlasi vaja infokogumist. Techbrodel võib olla tehniline võimekus kõigi kohta kogu infot saada, aga neil ei paista olevat haldusvõimekust andmehunnikust tõese info kättesaamiseks.
Rääkimata separatismipotentsiaalist. Miks ei peaks mõni asjalikum osariik otsustama ise majandama hakata, kui keskvõimust enam mingit kasu ei ole?
Ega Musk pole ju ka firmade juhtimisel suurem asi, nagu Twitteri ülevõtmine näitas (vähemalt sahistatakse, et see on esimene firma, kus töötajad ei ümbritsenud teda turvapuhvriga ja kus ta sai järelikult ise juhtimisotsuseid teha). Kasum kahaneb, kasutajad jooksevad minema, reklaamiostjad püsivad praegu ainult hirmus, et USA kõige mõjukam mees hakkab nende peale viha kandma, aga kui kahaneb USA enda mõjukus, siis nõrgeneb ka see väljapressimishoob.
notsu
lisan, et tuleb veel arvestada nende ametnikega, kes küll tööle jäävad, aga saboteerivad ja Švejki mängivad (nn malicious compliance).
Deletenotsu
või tead sa mõnda toimivat ja mõjukat oligarhiriiki?
Deletenotsu
Mõned uudised on küll sellised, et hakkad juba kahtlema, kas see on libauudis või järjekordne infoop. Kas Musk tõesti just ütles, et “kaotame tollimaksud üldse ära”? Tõesti nagu peeglitagusele maale oleks sattunud.
ReplyDeleteMa ei üritagi enam aru saada, mis toimub :D
DeleteHuvitav teooria, et tollide taga oli Elon, koos AP videoga kus Musk tõepoolest väidab lootvat täielikku tollivabadust USA ja Euroopa vahel: https://www.mitrade.com/insights/news/live-news/article-3-742483-20250406
Ennist unustasin, aga kiitus sulle selle eest, et kasutad "tolli" sõna, mitte ei tee ing. keelest toortõlget "tariifid". Sellega edestad sa keeleliselt suurt osa Eesti ajakirjandusest.
ReplyDelete