Sunday, January 10, 2016

Kagami Baraki 2016

Kagami Biraki avamine
Eile oli meie dojos traditsiooniline Jaapani uue aasta tähistamine. Üritus algas kell 11:00 grupiviisilise treeninguga, mis kestis kahe vaheajaga poole viieni. Käisin enne trenni minekut dushi alt läbi, et oma "paraadvormi" (Jaapanis MM'l käinud gi'd) mitte liialt ära määrida, seda ainult "värske" higiga immutades. Üritus algas mediteerimise ja "hinge puhastamisega", et astuda värskelt järgmisse aastasse. Loeti ka ette Dojo etikett, mida kooris järgi kordasime.

Järgnes soendus ja põhielementide nagu blokkide, erinevate käe- ja jalalöökide sooritamine 20-stes seeriates, lisaks lihtsamad kombinatsioonid.


Teine kolmandik kuulus katadele, alustades põhikatadest, käies läbi kõik värvivööde Pinan katad ja lõpetades mustade vööde katadega. Mustade vööde osas tegime umbes 30 katat, millest kõiki oskasid üksikud kogenud vanemad mustad vööd. Kata esitlusel tegid kaasa need kes oskasid, mis tähendas, et kergemate puhul olid kõik mustad vööd koos tatamil, raskemate puhul vahel vaid kolm esitajat. Ülejäänud istusid tatami äärel ja vaatasid pealt.


Mina suutsin kaasa teha kümmekond, lapsed veits alla kahekümne kuuludes seega kogenumate hulka. Meie puhul on eeliseks treenimine Kanada Shito-Ryu peakorteris, mistõttu saame alati tipptegijatelt nõu küsida, et katasid meeles hoida. Treeningu intensiivsusest rääkimata, paljud teised olid juba esimese kolmandikuga täitsa võhmal.

"Unustatud" kata Channan õppimine
Viimane kolmandik kujunes alustuseks kümmekonna lihtsama vabavõitluse kombinatsiooni harjutamisele ja siis hakati uut katat õpetama. Tegu oli niinimetatud "unustatud" kataga, nimeks Channan mida shihan küll nimetas one-one või midagi sellist. Igatahes oli tegu kataga, mida ma polnud kunagi näinud, ega nimegi kuulnud. Esimest korda nähes tundus pikk ja keeruline aga ise õppides polnudki eriti raske, vaid lõpuosa nõudis ohtralt tähelepanu. Muidugi ei taha ma väita, et tunni ajaga kata ära õppisin, lihtsalt suudan seda mitmete mõttepauside ja lastelt nõuandeid küsides enam-vähem läbi jalutada. Põnev sellegi poolest ununema hakanud katat edasi kanda.

Treeningosa lõpetamine
Peale treeninguosa lõppu hüppasime kodust läbi, et dushi all käia ja teised riided selga panna. Õhtusöögile võtavad lisaks dojo poolt pakutavale kõik osalised üht-teist omavalmistatut kaasa. Meie panuseks oli seekord kaasa valmistatud imemaitsvad vahvlid ja kodused shokolaadikuubikud pähklite ning viigimarjade tükikestega.


Mina maiustasin rohkem jaapanipärase toidu nagu sushi kallal, lisaks mõned ampsud nende pelmeene ja mõningaid tundmatuid toitusid. Lobisesime paljudega aga pikemalt ühe argentiinlanna ja jaapanlasega, kes kumbki ka suusatamisega tegelevad. Esimene neist elab ja töötab ühes Lõuna-Ameerika tuntuimas suusakuurordis.

Jaapanlane pidi oma sünna puhul järgmisel päeval Blue Mountainile minema, paraku ilmaga tal küll ei vedanud, sest pühapäeval on vihm ja +6C. Koju tulime poole üheteistkümneks väsinud kui kotid ja keerasime kohe magama.

No comments:

Post a Comment