MariLohe - Käivitamine

BIOS setup ekraan

Järgmisel päeval kui laps koju saabus viskasime veelkord pilgu peale ja saabuski see tähtis moment kui aeg stardi nupule vajutada. Pisem plika oli igaks juhuks toast välja astunud ja piilus ukse vahelt, mis juhtumas. Mina filmisin moblaga. Saanud Marilt kinnituse kõigi jubinate valmisoleku kohta laususin: "All systems GO" ning alustasin lugemist: kümme, üheksa, ... . üks, start. Masina tuled läksid peale ja ventikad hakkasid puhuma, üllatavalt on tegu äärmiselt vaikse aparaadiga. Esimesel momendil paistis kõik ok olema aga kui paarikümne sekundiga ekraan pilti ette ei kerinud tundus asi kahtlane. Ootasime veel veidi aga miskit paremaks ei läinud, no vähemalt õhku ei lennanud arvuti.

Juhendist veakoode studeerimas

Emaplaadil olevad numbrid andsid mitmeid eri koode ja lõpuks hakkasid protsessori temperatuuri näitama. Ekraan siiski jumala must, ei mingit signaali. Ühendasime läpaka taha et välistada ekraani probleemi, pilt kohe ees. Lauaarvutil oli ta emaplaadi HDMI videoväljundisse ühendatud, proovisime graafikakaardi omasse panna, ei mingit tolku. Kuna kõik muu tundus töötavat siis viga paistis olevat kas videokaardis või emaplaadis.

Laps googeldas veakoode otsides lahendust, mina murdsin niisama pead. Selgus, et probleem võib olla ka BIOS setupis. See on juba piirkond, kus tuleb õige ettevaatlikult liikuda. Selleks, et BIOS resettida ja CMOS puhastada oli vaja kas emaplaadi patarei korraks eemaldada või kaks jalga lühistada. Võtsin vana DVD mängija tagant judina mis sobis selleks otstarbeks perfektselt. Paraku polnud abi, saime lihtsalt teise veakoodi. Jäi üle kasutada kirvemeetodit ja kõik ülejäänud jupid lahti ühendada, mis võivad probleeme tekitada.

Kastile oli jäetud mulle teade, et ma arvutit
ilma tema kohalolekuta ei puuduks :D

Kiskusime isegi videokaardi välja, sest kui see või emaplaadi kaardipesa defektne, tuleb niikuinii tagasi viia. Igaks juhuks tõin oma monitori, millel oli DVI juhe. Uuesti arvutit peale lülitades ei juhtunud algul miskit, aga siis äkki tuli kiri ekraanile - hurraa samm edasi. Veidi askeldamist ja tüdrukul õnnestuski BIOS setupi sisse saada. Hiljem selgus, et vahel on HDMI draiveritega probleemi, samas oleks eeldanud mingitki videosignaali. Igatahes BIOS setup ekraan oli ise igavesti ägeda kujundusega, mul tekkis kuri kahtlus, et selle pärast laps just MSI firma kraami tahtis. No tegelt ikka asjatundjate soovitatud.

Videokaarti ei hakanudki tagasi panema, enne laadib Windows 10 peale, mille ülikooli kaudu inseneritudeng tasuta saab. Siingi tekkis tõrge, sest tema mahalaaditud Windows ei tundnud ära koodinumbrit. Selgus, et peab kasutama spetsiaalset ülikoolidele mõeldud väljalaset, millel ka hulk muid Microsofti programme tasuta kaasas. Igatahes minul oli aeg magama minna, laps hakkas Window Educational maha laadima. Soovitasin tal mitte samal õhtul seda installida, läheb liiga hilja peale. Järgmine hommik helistas mulle tööle üheteist ajal, et sai edukalt Windowse installeeritud ja ka viirusetõrje peale, kinnituseks saatis moblaga võetud pildi. 

Moblale saadetud pilt, Windows peal ja BIOS flashitud

Graafikakaardi saime alles õhtul tagasi peale panna, esialgu oli ekraan jupp aega pime, arvasime, et ju siis ikka videokaart defektne. Õnneks ei jõudnud veel masinat kinni panna aga mingi moment kargas pilt ette, no oleks pidanud aru saama, et draiverite laadimine võtab veits aega. Plika üritas ka mälu kiirust tõsta, aga millegi pärast andis BIOS selle peale vea ja restartis masina. Googeldades soovitati BIOS flashida ehk uusim versioon paigutada. Jällegi tegevus, mis nõuab erilist ettevaatust aga laps sai ka sellega edukalt hakkama ja mälu kiiruse 20% üles kerida.

Täna ootasin teda kannatamatult koju, et saaks vaadata kuidas on uue arvutiga Battlefieldi mängida. Uhasime kaks tundi ja saime natuke meeskonnatööd harjutada. Eriti hästi ei läinud, aga saime ühe uue mängusõbra, kes uuris mis keeles me räägime. Tüüp oli õige osav, kolmekesi päris lahe koos rünnakuid planeerida. Viimase mängu tegime vastastele kiirelt pähe. Parim moment oli see kui ühte snaiperit jahtisime, kes mitu meie meeskonna liiget nottis. Enam vähem aimasime, kus ta on. Tütar meelitas tule enda peale nii, et tüüp ei jälginud ümbrust piisavalt tähelepanelikult. Mina tegin paukude järgi asukoha kindlaks, hiilisin seljataha ja suskasin noa ribidesse. Selline neljapäevaõhtune meelelahutus mul tütrega :D