Eesti Keel Toronto Ülikoolis

Eesti Keele kursus Toronto Ülikoolis 2015-2016

Eelmine aasta, kui tütrel oli vaja Toronto Ülikoolis valida kolmanda kursuse ained otsustas ta minu hämmelduseks ka Eesti Keele kursuse võtta. Eesti Elus oli sel teemal pikem artikkel "Eesti keele kursus Toronto Ülikoolis". Miks küll eesti keele kui oskad seda piisavalt hästi Eestis töötamiseks, kas poleks mõistlik õpperaha kasutada erialaste teadmiste süvendamiseks. Selgituseks sain, et kolmandal kursusel on lisaks erialalistele ainetele kohustuslik üks "science" ehk loodusteaduskursus ja üks "arts" ehk humanitaarkursus. Kahjuks teaduse osas olid mitmed põnevamad nagu "Astronoomia" ja "Tuumafüüsika" juba nende erialade tudengite poolt täidetud, ülejäänuist valis laps "Earth Science", mis tegeleb maakera uurimisega. Humanitaaralade hulgast polnudki miskit mõistlikku valida peale Eesti Keele, sest huvi puudumisel oleks kunstiajaloo või usuõpetuse kursus totaalne ajaraiskamine. Loodetavasti ei kujune eesti keel liiga koormavaks ning hea hinde saamine kergem, nii saab ka keskmist nats üles upitada.

Nädala alguses sai plika lisaks oma uue arvuti protsessorile ka eelmise poolaasta eksamihinded kätte. Issi rind kohe paisus uhkusest, see laps annab mulle silmad ette. Ehkki sain isegi omal ajal päris hästi ülikoolis hakkama siis õppekoormused pole paraku võrreldavad. Minu ajal tuli õppimisega tõsisemalt tegeleda vaid eksamisessiooni ajal samas kui pidu ja pillerkaar ülejäänud aasta jooksul. Tütre puhul näen, et ilma pideva õppimiseta pole lootust normaalseid hindeid saada. Seda eriti eksamitel, sest kuus eksamit oli kaheksa päeva peale kontsentreeritud. Vahel tuleb ette, et kaks eksamit samal päeval. Selge, et ilma eelneva õppimise ja aine valdamiseta pole võimalik neid sooritada.

Tütre kolmanda aasta sügissemestri tulemused Inseneriõpingutel Toronto Ülikoolis

Samas pole sugugi kindel kumb meetod pikas perspektiivis paremaks osutub, sest minu põlvkonna Eesti ülikooli haridusega seltskond on üldjuhul nii Eestis kui välismaal päris edukalt läbi löönud juhul kui omal ajal sai õige eriala valitud. Kokkuvõttes saime oluliselt väiksema vaevaga suht sama tulemuse kui teised hullult õppides. Lisaks säilis õpihimu, mida tuupimine ära ei võtnud. Lugesin hiljuti artikli siinsete arstide kohta, mis oli õige hirmuäratav. Nimelt olevat varjatud saladuseks asjaolu kui meeletult suur on enesetappude hulk sellel erialal ja seda eelkõige stressi ning ülekoormuse tõttu. Suur palganumber ei tule mitte kõrgest tunnipalgast vaid hullumeelsest ületundide hulgast. Sama probleem ka ülikoolides, eriti just aasia päritolu üliõpilaste hulgas, kellele pannakse nii pere kui kogukonna poolt ebarealistlikke ootusi. Eluterve laisklemine ja hobidega tegelemine on mõistlik, hea õigustus lapsele korraliku mänguarvuti võimaldamiseks :D