Pühad läbi

Vaade aknast 1 Jaanuari hommikul

Esimene jaanuar võttis meid tõepoolest ilusa hommikuga vastu. Ilm oli külmaks läinud, ok mitte just külmaks aga vähemalt veits külmemaks nii, et isegi kerget lund sadas. Koerad olid hommikul välja minnes parasjagu üllatunud ja kuuekuune kutsikas õige ettevaatlik esimest korda lund nähes. Peagi hakkas aga elukas ringiratast kihutama ja üritas lisaks lumehelvestele ka jäätükke närida. Mõne aja pärast esiku põrandale ilmunud loik andis tunnistust, et loom oli päris korraliku kõhutäie lund ja jääd sisse ahminud.

Vana aasta õhtu möödus õige rahulikult. Vanad tuttavad tulid külla, istusime teleka ees ja vaatasime Eesti TV vahendusel kodumaiseid aastalõpu saateid. Teatava üllatusena olid lapsed kodus, mina küll veetsin viimast korda aastavahetuse vanematega vist 14-sena. Ei teagi kas selle üle rõõmustada või muretseda :D Igast head nämmi sai mekkida ning seda tshehhi õllega alla loputada. Magustoiduks oli kaasa teinud shampanja tarretis, mille peale terve pooleteiseliitrine pudel hakkama pandi. Kartuli salati ja krabisalati tegid lapsed, kaasa küpsetas värske leiva, mis nagu tavaliselt tahtis kõigil keele alla viia. Kui muu enam ei kõlvanud näksiti piparkoogi lossist ampse kõrvale.

Saabus Eesti Uus Aasta !!!

Tujurikkuja oli suht tasemel, ehkki paistsid silma esimesed väsimuse märgid. Seepärast polnudki eriti kahju kui teatasid, et see jääb viimaseks. Suur oskus on õigel ajal lõpetada. Võrreldes aastalõpu ühislauluga meeldis mulle hoopis enam tolle musta inglise laulja esitus, kes Curly Stringsi "Kauges külas" hämmastavalt heas eesti keeles ette kandis. Eriti läks publikule peale koht kus Kariibi neegri välimusega bariton lootis teiseks juuniks pruuniks saada :) Tavaliselt oleme Canada Uut aastat teleka vahendusel vaadanud, aga seekord magasime maha, sest paari minutiga ei suutnud leida, millise netilehe pealt otseülekanne tuleb. Olime oma kartliku kutsika tõttu nats mures ilutulestiku pärast, õnneks oli meie kandis paugutamist minimaalselt, ei saanud isegi asjalikku fotot. 

Paar sekundit peale kohalikku Toronto aastavahetust

Üldinfo müttes peaks mainima, et jõulude ajal sain neli päeva ja uue aasta puhul kolm järjestikust vaba päeva. Päris hea oli end lõdvaks lasta ning lisaks hobidega tegelemisega ka veits elamist korda seada. Jõulude ajal olin sunnitud iga päev natuke arvuti taga istuma, et Battlefieldi kogukonna ülesanded täita, olin päris edukas ja sain kõigiga 100% hakkama. Seoses kindlate relvade kasutamise reeglile hakkasin end mugavalt tundma ka nendega, mis seni olen unarusse jätnud - eriti kehtib see lähivõitlusrelvade nagu püstolite ja haavlipüsside kohta. Noaoskuselt olen niingi maailmas miljonite mängijate hulgas 3-4% parimate seas.

Vanema plika tuba on lõpuks 99.8% valmis, paar pisiasja jätan talle lõpetada. Igavesti kena näeb välja, lausa kadestan, et minul omal ajal sellist polnud. Tegelikult muidugi oli mul oma tuba vanemate juures korteris ja isegi veits suurem, aga arvutit polnud. Ajaviiteks pidin rahulduma raamatute lugemisega. Enne ei hakka lapse toast pilti üles riputama kui too on arvuti kokku pannud ja kõik enda maitse järgi üles seadnud. Dojo allkorrusel on ka lõpetatud, ainult poksikotid üles riputamata, sest viimastel päevadel kui see plaanis oli, käis mitu satsi külalisi ja ise olime ka laisad.

Uue aasta kolmepäevane puhkus lõigati siiski katki, teisel pakuti võimalust kohale tulemise eest kaks pool päeva lisapuhkust saada. Sihukest võimalust ei jätnud kasutamata eriti arvestades, et uue ülemuse saabumisega võivad taolised asjed õige harvaks muutuda. Mina jällegi harjunud vähemalt kahe kuu puhkusega, raske oleks vähemaga leppida.

Ilmad on lõpuks jahedamaks pööranud, andes lootust suusamäele minna. Mitmed nõlvad olidki Blue Mountainil avatud, aga lund vaid 15 senti. Nii õhukese kihiga kraabid oma suusapõhjad mõne pöördega ära. Loodetavasti annab veidi pikemalt külma ja isegi kui looduslikku lund ei tule siis saavad mäel lumekahurid täie võimsusega tööle panna. Kõigil meil jalad sügelevad mäge kratsima minna. Järgmine nädalavahetus saan samuti kolm vaba päeva, loodetavasti siis on piisavalt lumekihi paksust.

Täna tegelesin allkorrusel vanade arvutite lammutamise ja sorteerimisega, nimelt kavas kolmest üks tagavara kompuuter kokku panna, mida neljanda koopia fotode ja videote arhiivina kasutada. Viskan sinna suuremad vanad kõvakettad sisse ja plaanin võrgust lahus hoida, et mingi jama korral see puutumata jääks. Seni oleme küll suutnud kogu arvutite kasutamise aja jooksul viirustest praktiliselt priid olla, ehkki kasutame tasuta viirusekaitset. Parim meetod on muidugi teadlikkus, mida netis olles ei tohi teha, sellega vähendad ka oluliselt oma haavatavust. Suunatud rünnaku puhul see muidugi ei aita aga õnneks pole ma piisavalt tähtis ega rikas, et tõsistele kübersulidele huvi pakkuda.