Monday, March 21, 2016

GMO ehk geneetiliselt muundatud toiduained.

Geneetilise modifitseerimise teema on viimasel ajal palju poleemikat tekitanud enamasti seetõttu, et tavakodanikud seostavad seda "Frankensteini" või "Jurassic Park" tüüpi filmidega. Probleem pole mitte tehnoloogias endas vaid üldsuse äärmiselt madalas harituses sellel alal, mida võimendab tõese ja lihtsalt arusaadava informatsiooni puudumine. Rahva hirmul põhinevat vastuseisu kasutavad edukalt igasugu konspiratsiooni teooriate sepitsejad ja nii olemegi jõudnud olukorda, kus enamus inimestest suhtub kogu geenitehnoloogiasse üldiselt üsnagi negatiivselt. Järgnevalt proovin hästi lihtsalt selgitada mõningaid põhimõisteid ja ümber lükata põhjendamatuid hirmusid.

Esiteks terminitest. Geneetiline modifitseerimine seisneb organismi geneetilise koodi muutmises kui seda võrrelda "originaal" organismiga. Selle definitsiooni põhjal on praktiliselt kõik organismid geneetiliselt modifitseeritud, sest geneetiliselt identseid organisme praktiliselt pole. Evolutsioon iseenesest ongi üks suur GMO projekt, "tütarorganismid" erinevad alati teatud määral "emadest".

Seega taandub küsimus vaid sellele kas ja kui hästi on geneetilised muudatused juhitud. Evolutsiooni puhul toimuvad juhuslikud geneetilised muutused mida suunavad mitmed keskkonna ja populatsiooniga seotud iseärasused liigi säilimise huvides.

Sordiaretus on geneetiline modifitseerimine, mis enamasti toimub juhuslikkuse alusel kuid soovitavate trendide tehisliku eraldamise tulemusel võimendatakse soovitavaid omadusi. Tegu on iidse, aeganõudva ja sugugi mitte alati eduka tegevusega. Võime julgelt väita, et kõik taimsed ja loomsed toiduained (peale metsataimede, metsloomade ja avamere kalade), mida tarvitame on sordiaretuse abil geneetiliselt modifitseeritud ja paljude puhul ei tunneks me ära nende metsikuid esivanemaid.

Nüüd alles jõuame seda tüüpi geneetilise modifitseerimiseni, mis on leidnud üldsuse vastuseisu, ehkki sisuliselt ei erine eriti ei looduslikust valikust ega sordiaretusest. Üldlevinud arusaamise alusel jaguneb tehislik geneetiline modifitseerimine laias laastus kaheks: liigisiseseks ja liikidevaheliseks. Esimesel puhul manipuleeritakse geenidega (lisatakse või deaktiveeritakse geene) sama liigi piires, teisel juhul lisatakse mingi teise liigi geen, mis eeldatavalt tagab soovitud omaduse avaldumise modifitseeritud geneetilise koodiga organismil.

Ainus erinevus loodusliku modifitseerimise ja tehisliku vahel ongi see, et üks toimib juhuslikkuse alusel ja teine on juhitud. Tehislik geneetiline modifitseerimine on sealjuures palju kiirem ja täpsem kuna võimaldab manipuleerida üksikute kindlate geenidega, loodusliku puhul modifitseerub palju rohkem ka teisi geene. Võimalus, et mingi organism "kogemata" koletiseks muutub on tehisliku modifitseerimise juures pigem väiksem kui loodusliku valiku puhul kui just seda omadust otseselt ei proovita arendada. Tegelikuks probleemiks on asjaolu, et organismide omadusi mõjutavad enamasti mitmed geenid ja tihtipeale mõjutab üks geen mitmeid omadusi. Paraku teame väga vähe geenide koosmõjust ja sellest kuidas täpselt "tehniliselt" geenid mõjutavad organisme. Suures osas toimib uurimistöö ikka veel katse ja eksituse meetodil aga mida edasi seda rohkem selgub mida konkreetselt üks või teine geen teeb.

EU-Opt-Out-no-text
Euroopa liidu riigid kus on GMO tehnoloogia keelatud, Eestis ja põhjamaades õnneks mitte
Kokkuvõttes on kõik toiduained mida sööme geneetiliselt modifitseeritud, enamus neist sordiaretuse teel aga järjest suurenev hulk geenitehnoloogiaga modifitseeritud. Me tõepoolest ei saa sada protsenti kindlad olla, et modifitseeritud orgnismil ootamatult mingit kahjulikku kõrvalmõju inimesele pole aga see tõenäosus on oluliselt väiksem kui loodusliku valiku puhul kus juhuslikkuse alusel muutub rohkem geene.

Geneetiliselt modifitseeritud kalad, mis helendavad eri värvides
Lõpetuseks huvitav info, mis võib paljudele tõeks saanud õudusunenäona tunduda. Alles mõned aastad tagasi leiutatud CRISPR tehnoloogia võimaldab äärmiselt täpselt geene manipuleerida ja mis eriti oluline, äärmiselt odavalt. Sisuliselt on saabunud geenitehnoloogias aeg, kus idufirmad tegutsevad teismelistest "biohäkkerite" garaazhides või keldrites ja keegi ei tea kust järgmine "BioSoft" või "GeenApple" välja võib kasvada. Seisame samasuguse tehnoloogilise revolutsiooni lävel nagu arvutite massitarbe kaupadeks muutumise ajal ega oska ettegi kujutada milliseid kardinaalseid muutusi tärkav geenitehnoloogia revolutsioon endaga kaasa toob.

P.S. Ma ei tööta ühegi biotehnoloogia firma heaks nii, et jutu eesmärk pole kasu saamine ;)

No comments:

Post a Comment